3-21-942/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1.Viru Vangla kinnipeetav A.P. esitas 4. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kurdab, et talle esitati kohtutäituri poolt täitmisteade summale 15928.30 €, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Kohtutäitur on 23.03.2021 teinud kaebajale ettepaneku täita täiteteade vabatahtlikult. Kaebaja leiab, et ta on vastavalt tsiviilasjale 3-15-14616 lapsele elatist maksnud.
Legislator headnote
AI generated3-21-942/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
3-21-942
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-21-942 Määruse kuupäev
4. mai 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.P. kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
1. Tagastada A.P. kaebus. 2. Asendada avaldatavas
kohtulahendis menetlusosaliste nimed initsiaalidega.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.Viru Vangla kinnipeetav A.P. esitas 4. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kurdab, et talle esitati kohtutäituri poolt täitmisteade summale 15928.30 €, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Kohtutäitur on 23.03.2021 teinud kaebajale ettepaneku täita täiteteade vabatahtlikult. Kaebaja leiab, et ta on vastavalt tsiviilasjale 3-15-14616 lapsele elatist maksnud.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
3. Kohus selgitab, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Käesolev kaebus
3-21-942
on esitatud kohtutäituri tegevuse peale seoses kohtutäituri tegevusega (täiteteade). Kohus leiab, et selline vaidlus on sisuliselt vaidlus kohtutäituri tegevuse üle täitedokumendi täitmisel ning seega tuleb juhinduda TMS §-des 217 ja 218 sätestatud vaidluse lahendamise korrast. Seetõttu leiab halduskohus, et kaebaja kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
4. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes HKMS § 121 lg
1 p-st 1 tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
A.P. saab täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras oma õigusi kaitsta esmalt pöördudes kaebusega kohtutäituri poole ning seejärel kaebusega Viru Maakohtu poole.
5. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas 2-20-2684 esitasid H-L.P, A.P. ja A.P. (hagejad) 18. veebruaril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi hagi A.P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus jättis 19. veebruari 2020. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejatele 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduses esitatud taotluse ja nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude täpsustamiseks, hagejate elukoha täpsustamiseks ning kostja eluvõi viibimiskoha kohta andmete esitamiseks või selgitamiseks, mida on hagejad teinud kostja eluvõi viibimiskoha teada saamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on hageja I elukoht Kaarenjalka 3 A 3, Helsinki, Soome ning hagejate II ja III ning hagejate seadusliku esindaja elukoht Ramsinniementie 8 B 26, Helsinki, Soome. Kostja viimane registreeritud elukoht rajvastikuregistri järgi oli tähtajaga kuni 28. jaanuar 2020 oli Hilapellontie 4 D 14, Helsinki, Soome. Hagejate esindaja selgitas 11. märtsi 2020. a e-kirjas, et hagejate elukoht on käesoleval hetkel Soomes, kuid on soov kolida tagasi Eestisse. Kostja viibimiskoht on Tartu Vanglas. Tartu Maakohus (Võru KM) edastas 25.03.2020 tsiviilasja 2- 20-2684 kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohus (Tartu Kohtumajale).
6. Tartu Maakohtu 3.06.2020 määrusega (jõustus 16.07.2020) jäeti A.P. ja A.P. hagi A.P. vastu elatise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Seega on tsiviilasja 2-20-2684 menetlus lõppenud.
7. HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis menetlusosaliste nimed tähemärgiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Polluks kohtunik