1-20-7407/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-20-7407

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2021. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-20-7407 (20278000535) Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

M.I süüdistus KarS § järgi

199 lg 1 üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav M.I

isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx maakond; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; ; kriminaalkorras kehtivad ei tööta

karistused puuduvad; väärteokorras 2 kehtivat karistust; t puudub õkend: Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg 26. märts ja 13. aprill 2021. a

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M.I KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

5 (viis) kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et M.I-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.I ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kr

iminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.I elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.05.2021.a.

5. Rahuldada xxxxxxxxxi tsiviilhagi osaliselt. Mõista M.I-lt varalise kahju hüvitisena välja kümmend

275 (kakssada seitse viis) eurot xxxxxxxxxx kasuks. Kahju tuleb tasuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSEB).

6. alusel

KrMS § 180 lg 1 mõista M.I-lt välja riigituludesse menetluskuludena 1200 ( ) eurot. üks tuhat kakssada

7. Jätta menetluskulu summas 501 (viissada üks) eurot ja 6 senti M.I-lt välja mõistmata.

8.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.I on õigus menetluskulud summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust M.I .

on kohustatud maksma

menetluskulude katteks igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt eurot kuni kogusumma tasumiseni.

9.

- ja Tolliameti Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99921700020292 -20-7407, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulud,

M.I“.

10. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. -plaati videosalvestistega. . KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Süüdistuse sisu

1. M.I-le on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi selles, et tema 17.03.2020.a kella 15.40 paiku

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa kaupluses müügisaalis võttis alkoholi kaubariiuli pealt sinna xxxxxxxxxx poolt asetatud temale kuuluva mobiiltelefoni IPhone 8, väärtusega 250 .o võõra vallasjana käsitletava eseme, mille eurot, s M.I võttis ära ning omastas ebaseaduslikult, seejärel andis telefoni edasi xxxxxxxxxxxxxx sõidukite vahetustehingu lisana, mille käigus tekitas mobiiltelefonile IPhone 8 ekraanile, korpusele ja SIM kaardi pesale vigastusi, mille remondi maksumus on

464 eurot, pannes sellega toime xxxxxxxxxxxx kuulunud mobiiltelefoni IPhone 8 varguse.

II. Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav.

3. Vaidlust ei ole selles, et viibis M.I 17.03.2020.a kella 15.40 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas kaupluse müügisaalis võttis xxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxxxxx ja

alkoholi kaubariiuli pealt sinna xxxxxxxxvi poolt asetatud xxxxxxxxxxxx kuuluva mobiiltelefoni IPhone 8, s.o võõra vallasasjana käsitletava eseme, mille väärtuseks hindas mobiiltelefoni omanik sellel hetkel 250 eurot.

4. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta täitis 17.03.2020.a kella 15.40 paiku Jõgeva linnas xxxxxxxxxx uva xxxxxxxxxxxxxx . Tal oli kaasas kaks as kaupluse müügisaalis tööülesandeid mobiiltelefoniisiklik telefon telefon. xxxxxxxxxx isiklik mobiiltelefon IPhone 8 oli ja töö

asetatud alkoholi kaubariiulile ja tööülesannete täitmise käigus (kauba paigutamine, töötelefonile vastamine) jäi see mõneks ajaks järelevalveta. Telefoni kadumist märkas ta sama päeva õhtul Pärast kella 18.00 ajal. Ta hakkas mobiiltelefoni otsima, kuid ei leidnud.

turvakaamera salvestise vaatamist tegi ta avalduse politseisse. Mobiiltelefoni turuväärtus kadumise hetkel oli kannatanu hinnangul 250 eurot.

5. Süüdistatav M.I kinnitab, et ta viibis süüdistuses märgitud ajal Jõgeva linnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaupluse alkohoolikust müügisaalis. Põhjuseks tema töömehed, kellele ta pärast tööpäeva alkoholi ostma läks. Väidetavalt läksid nad esmalt poodi kõik koos töömehed saatis M.I nad , kuid kuna olid liiga purjus, tagasi autosse

ja sooritas ise ostu. T soovisid Ukraina ei suutnud öömehed õlut, mida M.I müügisaalist leida. Ta kaupluse töötajal juhatada ennast õige riiulini, mille pealt palus

, enda

sõnul õlleballoonide vahelt, Väidetavalt oli mobiiltelefon katki ja leidis mobiiltelefoni. räämas. Süüdistatav mõtles, et telefoni unustas sinna üks tööme ja ta võttis selle tema estest kaasa. Esmalt pani korvi koos muu kaubaga ja hiljem taskusse. Autosse jõudes selgus, et kaasa võetud mobiiltelefon ei kuulunud tema töömeestele. Mobiiltelefoni viskas üks töömeestest sõiduki M.I leiab, et ta oleks pidanud mobiiltelefoni prügikasti kindalaekasse. viskama.

6. Kohtus uuritud videosalvestised (t lk 27) ning asitõendi vaatlusprotokoll (t lk 22-27) näitavad, mismoodi nimetatud sündmus kaupluses täpselt aset leidis. Ühtlasi kinnitavad need, et nii kannatanu kui süüdistatav viibisid süüdistuses märgitud ajal süüdistuses märgitud kohas. Meesterahvas,

alkoholi osakonda, kelleks on M.I, kõnnib ühes käes õllepudel, teises viinapudel. Ta vaatab ringi, kuni mis ilmselgelt ei märkab kaubariiulil mobiiltelefoni, ole asetatud sinna müügiks. Kuigi M.I väidab, et ta ei pööranud mobiiltelefonile erilist tähelepanu, ei pannud töölegi, nähtub videosalvestisest vastupidine. M.I paneb käes ära kõik asjad, , mis läheb siniseks, t uurib telefoni, vajutab nuppudele ja ekraanile sinna ilmuvad erinevad kirjed ja klahvistik. Telefon on töökorras. Videost nähtub seegi, et M.I, kes on saadetud poodi õlle järele, jätab varem käes olnud õllepudeli maha ja suundub kohe kassade poole. Ta makstes kahe kauba eest, mis on viin ja väljub poest

paberist ostukott. M.I väidab, et ta mäletab kõiki sündmuse detaile hästi.

Vaatamata sellele esineb tema ütlustes mitmeid vastuolusid sellega, mida on näha videosalvestistest. Eelkõige puudutab see tema käitumist mobiiltelefoni leidmise järel kui ka väikestes detailides, näiteks mida ta poest otsis ja ostis.

7. Varguse koosseisu realiseerimiseks on muuhulgas nõutav, et isik tahaks teadvalt võõrast asja enda vara leidis mobiiltelefoni ja arvas, et hulka pöörata. M.I väidab, et ta see Ebaseaduslikule omastamise soovile viitab siiski selgelt M.I kuulub tema töömehele.

käitumine nii kaupluse müügisaalis kui ka pärast kauplusest lahkumist. Kohus nõustub prokuröriga ning samuti ei usu M.I väiteid selle kohta justkui oleks võinud mobiiltelefoni poodi unustada tema töömehed. Esiteks ei nähtu videost tema töömeeste viibimist müügisaalis. Teiseks ei tagastanud M.I telefoni kauplusesse pärast seda kui leidis kinnitust, et see ei ole tema töömeeste oma. M.I ei püüdnud ka muul viisil teha kindlaks kaasa võetud eseme omanikku. Kolmandaks annab põhjust selles versioonis kahelda M.I reaktsioon, kui temaga samasse osakonda siseneb kaupluse töötaja. Nimelt paneb ta mobiiltelefoni kiiresti taskusse ja tasku luku kinni. Kui M.I oleks arvanud, et telefon kuulub tema töömehele, ei oleks olnud põhjust selliseks käitumiseks.

8. Eeltoodu pani teo toime tahtlikult, s.o otsese põhjal saab väita, et M.I tahtlusega. M.I tegutses eesmärgiga mobiiltelefon ebaseaduslikult omastada. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud KarS § 199 lg 1 subjektiivne süüteokoosseis. 9. teos

M.I õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

10. S tuleb

üüdistatav süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistus. III Kohtu seisukoht karistuse osas

11. KarS § 199 lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

12. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

13. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. On oluline arvestada nii üld ipreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest küljest kinnistada

- kui er karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.

14. Kohus nõustub prokuröriga selles, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole M.I osas põhjendatud. 15. - M.I on majanduslikes raskustes. Eesti Maksu ja Tolliameti tõendist isiku maksustatava tulu kohta (t lk 58) ja teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (t lk 59) on

näha, et reaalseid sissetulekuid M.I praegu ei ole. Viimased andmed tulu kohta on leitud aastast 2019. Kohtuistungil selgitas M.I , et ta on Ta on pensionär ja elatub pensionist. FIE, tegevusalaks maakiviehitused. Samuti märkis M.I, et tal puudub isiklik elukoht, kuna kohtutäitur on selle maha müünud. Rahalise karistuse mõistmine ei pruugi sellises olukorras täita oma eesmärki. Eesmärk on suunata inimene tagasi õiguskuulekale teele, kuid kui inimesel ei ole varasid, et rahalist karistust täita, tekitab see uusi probleeme Rahalise karistuse tasumisel ei jääks talle .

raha igapäevaseks toimetulekuks suurendab tõenäosust, ja see omakorda et probleeme

lahendatakse uute süütegude toimepanemisega. Oma vähesest sissetulekust tuleb

M.I tasuda menetluskulud ning kannatanule tekitatud kahju.

16. Karistusregistri andmetel (t lk 34-48) ei ole M.I kehtivaid kriminaalkaristusi. Küll aga on süüdistataval kaks kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 2 rikkumiste eest. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.10.2017. a otsusega määrati

M.I-le karistuseks rahatrahv, mille kohta tasumise info puudub. Järgmisel korral, Politseija Piirivalveameti 19.01.2021. a otsusega on teda karistatud juba arestiga. See näitab, et kergemaliigiline karistus ei ole olnud piisav, et muuta süüdistatava reegleid eiravat käitumist. Nimetatud use mõistmisel arvestada karistu ei saa kohus uue karist si , kuna need õigusrikkumised ei ole kuidagi seotud uue kuriteoga, kuid süüdistatavat iseloomustav materjal on see sellegipoolest.

17. Eeltoodu on kohane karistada vangistusega. põhjal M.I

18. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada .

e - ri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.2020. a otsus asjas nr 1-18-2232, p 71 ).

19.

tavale karistuseks 5 kuud Prokurör taotles süüdista vangistust. Kohus nõustub selle karistusettepanekuga, sest karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama sanktsiooni Kohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolusid määraga.

arvesse võttes saab M.I süüd pidada keskmisest väiksemaks. Ka varastatu väärtus (selle turuhind) ei ole suur Asja väärtus on kindlasti suurem kannatanule, kes oli . mobiiltelefoni talletanud olulised kontaktid ning mälestused piltide ja videote näol. Samas oli kannatanu nii palju hooletu, et jättis enda jaoks väga tähtsa isikliku eseme järelevalveta kaupluse müügisaali. 20. puhul ei ole. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid M.I Samas ei ole ka karistust kergendavaid asjaolusid KarS

§ 57 mõttes.

21. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Nimelt on põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse täitmisele pööramata jätmine tema allutamisega käitumiskontrollile KarS § 74 tähenduses

.

22. Kuigi M.I karistusandmetest on näha, et varasemalt on M.I küll samalaadsete kuritegude eest karistatud, kuid registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb karistusseadustiku § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.03.2017.a otsus 3- 1-1-9-17). vad M.I varavastased kuriteod jää kõik ligi 20 aasta tagusesse aega.

Edasised õigusrikkumised on Eripreventiivse eesmärgi osas tuleb olnud teist laadi. seega

nõustuda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on pigem väike. Võttes aga arvesse süüdistatava isikut ja üldist suhtumist õiguskorda, ei oleks karistusest tingimisi vabastamine

KarS § 73 mõttes piisav süüdistatava käitumise korrigeerimiseks.

23. trotsliku inimesega . M.I puhul on tegemist , kuigi ta ise sellega ei nõustu Tema suhtumine õiguskaitseorganitesse on üldjoontes negatiivne, mida näitab oma suhtluses xxxxxxxxxxxxxx veel enne kui temaga varastatud mobiiltelefoni teemal ühendust võeti (t lk 66-67 ). Ka tema suhtumine õiguskorda on ükskõikne, mida ilmestab asjaolu, et vaatamata juhtimisõiguse puudumisele, juhib M.I järjepidevalt mootorsõidukit. Vaid üksikutel kordadel on ta sellega vahele jäänud ja karistada saanud. Nii tunnistas süüdistatav, et ka 17.03.2020 juhtis tema sõidukit, millega koos töömeestega poodi alkoholi järgi sõideti. Seega leiab kohus, et süüdistatavale võib karistusest tingimisi vabastamine ilma täiendavate lisakohustusteta jätta kergesti . Samuti on selge, et tema käitumine vajab karistamatuse tunde kontrolli, et suunata teda seaduskuulekusele. Katseaeg koos käitumiskontrolliga võimaldab kohtu hinnangul sellist inimest, nagu on süüdistatav, paremini kontrollida. Katseaja pikkuseks tuleb . Seega on

määrata üks aasta M.I ühe aasta jooksul võimalik näidata, et usaldus, mida riik tema suhtes üles näitab, on põhjendatud. Selle aja jooksul peab M.I täitma kõiki KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid. -

IV Tsiviilhagi 24. xxxxxxxxxx mobiiltelefoni IPhone 8 Kohus on tuvastanud, et M.I varastas ning tekitas sellega kannatanule varalist kahju. Käesolevas asjas on põhiline vaidlus selle üle, kui suur kahju on kuriteoga kannatanule xxxxxxxxxxxe tekitatud.

25. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju peab

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 26.

lg 3 VÕS § 132 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva par

a agrahvi lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb sja hävimisest või kaotsiminekust

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

27. xxxxxxxxxx mobiiltelefon IPhone 8 oli ostetud uuena kaks ütlustega on tõendatud, et aastat enne selle vargust. varguse hetkel oli kannatanu hinnangul 250 Telefoni turuväärtus eurot. Seda kinnitavad 05.10.2020. a tehtud internetiportaalist www.soov.ee (t lk väljavõtted

71-74). -400 euroga. Samaväärsete näitajatega mobiiltelefonid on pakkumises 180 Pärast telefoni tagasi saamist xxxxxxxxxx remondipakkumis koos defekteerimisaktiga iDeal võttis e Tartu Hooldusest ning selle järgi kulub telefoni taastamiseks 439 eurot, millele lisandub akti maksumus 25 eurot (t lk 33). xxxxxxxxxxxx kuuluva mobiiltelefoni displeil tuvastati füüsiline vigastus, , lisaks on katki SIM tray. Kuna kannatanu jaoks seadme korpusel täkked ja mõlgid

oli oluline konkreetse telefoni sisu, mida ta lootis saada taastatud mobiiltelefoni parandamisega, on tsiviilhagi esitatud summas 464 eurot (t lk 19-20). Kohtuistungil vähendas xxxxxxxxxxxtsiviilhagi suurust 150 euro võrra, kuna mobiiltelefonil olid nähtavad vigastused, s.o mõra, juba enne vargust. ärast kasutust see ei seganud. Mobiiltelefoni sihip Kannatanu kinnitab, et muus osas mobiiltelefonil puuduseid ei olnud ning need on tekkinud pärast vargust. Vähendatud tsiviilhagi suurus on 314 eurot.

28. xxxxxxxxxx valdusest Kohtuistungil uuritud tõenditega on kinnitust leidnud, et pärast välja minemist on mobiiltelefon olnud mitmete inimeste käes. Kannatanu ütlustega telefoni seisukorra kohta ühtivad ütlused. Vastupidist väidab vaid süüdistat xxxxxxxxxxxxx av, kes kirjeldab mobiiltelefoni olukorda oluliselt halvemana ja tsiviilhagiga nõus ei ole.

29. M.I

andis varastatud mobiiltelefoni xxxxxxxxxxxxxx autode vahetustehingu lisana, kuna vastasel juhul ei oleks vahetatav kaup samaväärne olnud. Seda, kuidas mobiiltelefon tegelikult tema kätte sai, M.I ei ütle

(t lk 62-65). M.I väited telefon halvast seisukorrast ei ole samas usutavad, kuna videosalvestiste nähtu põhjal saab öelda, et telefon oli siiski nii palju töökorras, et see talle huvi pakkus. Samas on süüdistatav selgitanud, kuidas käituti telefoniga edasitelefon visati töömeeste poolt kindalaekasse. Tõenäoline on, et hoolimatu ümberkäimine võõra varaga võis vigastused telefonile tekitada.

30. Tunnistaja xxxxxxxxxxx on selgitanud, et kui tema mobiiltelefoni M.I-lt sai, puudus tal võimalus kontrollida, kas see on töökorras, kuna mobiiltelefoni aku oli tühi. Alles kodus sai ta mobiiltelefoni tööle panna ja siis selgus, et mobiiltelefoni kasutamiseks on tarvis paroole, mistõttu ta edasi telefoni ei uurinud, sealhulgas ei püüdnud sisestada sim-kaarti. xxxxxxxxxxx pöördus xxxxxxxxxx poole paroolide saamiseks ning sai teada, et mobiiltelefon on varastatud ja kannatanu soovib seda tagasi. Kohtu arvates on vähe tõenäoline, etxxxxxxxxxxxxxtelefonile vigastusi juurde tekitas, kuna temal oli telefoni vastu suur huvi M.I-ga autode vahetustehingut tehes. andis mobiiltelefoni üle xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx foni tagasi kannatanule. tütre tuttavale, kes saatis mobiiltele

31. Tuvastatud on, et xxxxxxxxxx mobiiltelefonil oli lisaks välise vaatluse põhjal

tuvastatavale vigastusele veel olulisi puuduseid. Millal ja kus vigastused tegelikult on mobiiltelefonile ja see ei olegi antud juhul oluline. Ei tekkinud ei ole võimalik kindlaks teha

saa kindlalt väita varguse hetkel rohkem vigastusi, kui välise sedagi, et telefonil ei olnud

vaatluse põhjal on võimalik tuvastada. Oluline on

, et telefoni varastas M.I põhjustades oma tegevusega xxxxxxxxxxxx varalise kahju.

32. Kohtu arvates tuleb xxxxxxxxxx tsiviilhagi rahuldada osaliselt, s.o summas 275 eurot. Telefoni . Arvestada tuleb, parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas et mobiiltelefoni remontimise tulemusena ei saa nnatanu rohkem kui uue telefoni ka soetamisega. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et telefoni sisu taastada ei ole võimalik. Tal tuli teha uuesti kõik kontod, ta kaotas aastatega kogunenud telefoninumbrid ja pildid. See tähendab, et telefoni parandamisega ei ole võimalik taastada mitte mingisugust xxxxxxxxxxxx väärtuslikku informatsiooni. Parandatud telefon oleks tühi, samaväärne uue telefoniga. Seega tuleb xxxxxxxxxxxx maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutust . Tõendatud on, et mobiiltelefoni turuväärtus oli varastamise hetkel 250 ele eurot. Sellele tuleb lisada defekteerimisakti koostamise tasu, mille xxxxxxxxxx peab tasuma. Seega tuleb xxxxxxxxxx

275 eurot. M.I-lt kasuks välja mõista V Asitõendid 33. -plaat turvakaamera salvestistega (t lk 27). Kriminaalasjas on asitõendiks CD

34. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. CD- õ tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p plaat turvakaamera salvestisega, mis asub kriminaaltoimikus,

1 alusel kriminaalasja juurde. VI Kriminaalmenetluse kulud

35. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis on

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § ja

175 lg 1 p 4) summas 81,48 eurot kohtueelses menetluses (t lk 53-55) ja 743,58 eurot kohtumenetluses (t lk 75-76). t. Kokku on käesolevas asjas menetluskulud 1701,06 euro

36. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

37. Kohus on seisukohal, et menetluskulude tasumine kogu ulatuses ja ühe maksena käib

M.I-le üle jõu. Seejuures arvestab kohus andmeid M.I sissetulekute ja vara kohta. Lisaks menetluskuludele tuleb süüdistataval tasuda ka kannatanule tekitatud kahju.

38. M.I-lt Kohus peab põhjendatuks vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust. M.I-lt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1200 eurot. Menetluskulud summas 501,06 vad riigi kanda. eurot jää 39.

etluskulud tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.I on õigus men ühe aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust M.I . on kohustatud tasuma igakuiselt

100 eurot kuni hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt kogu summa tasumiseni. / Marek Vahing kohtunik