2-19-13699/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-13699

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

A B hagi A B vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A B (isikukood xxx), seaduslik esindaja A G (endine

V), lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja

vandeadvokaadi abi Kardo Karon

Kostja: A B (sünniaeg xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn

Kohtuistungi toimumise aeg 17. november 2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista A Blt A B kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 06.09.2018 –

05.09.2019 ühekordse maksena summas 657,89 eurot.

3. Mõista A Blt A B kasuks välja elatis perioodi eest

06.09.2019 – 18.02.2020 ühekordse maksena summas 60,04 eurot.

4. Mõista A Blt A B kasuks välja elatis perioodi eest

19.02.2020 – 29.01.2021 ühekordse maksena summas 1042,99 eurot.

5. Mõista A Blt A B kasuks välja igakuine elatis summas 232,18 eurot kuus alates

30.01.2021 kuni A B täisealiseks saamiseni.

6. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada A Bt tasuma resolutsiooni

punktides 2 – 5 nimetatud elatis A Gi arvelduskontole nr XXX. Perioodiline elatis

tuleb tasuda iga kuu viiendaks kuupäevaks.

7. Jätta rahuldamata A B nõue perioodi eest 06.09.2018 – 05.09.2019 A Blt tagasiulatuva

elatise väljamõistmiseks 800,44 euro ulatuses.

8. Jätta rahuldamata A B nõue A Blt igakuise elatise väljamõistmiseks 232,18 eurot

ületavas osas.

9. Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A B esitas 06.09.2019 (täiendatud 03.10.2019) Harju Maakohtule hagi A

B vastu, milles palub kohustada kostjat tasuma hagejale alates 06.09.2019 elatist 270 eurot kuus

kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1

sätestatud elatise miinimummäär. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise

alates 06.09.2018 kuni 05.09.2019 summas 1458,33 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on A G (endine V) ja kostja hageja vanemad. Laps elab emaga Eestis

ja kostja on tema lahuselav vanem, kes elab Xxx. Harju Maakohtu 05.02.2018 määrusega on

emal lapse viibimiskoha määramise osas otsustusõigus. Ema on külastanud koos lapsega isa

Xxx ja isa on käinud lapsel Eestis külas, kuid ta ei osale lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel

nõutaval määral.

3. Kostja on andnud lapsele ülalpidamist aasta jooksul enne hagi esitamist kokku 1705 eurot.

Miinimumelatis perioodil 06.09.2019 – 05.09.2018 oli 3163,33 eurot (25÷30×250) +

(3×250) + (8×270) + (5÷30×270). Seega võlgneb kostja hagejale 1458,33 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

5. Hageja elab Eestis ja kostja Xxx. Õige ei ole hageja väide, et kostja suhtleb hagejaga Eestis.

Kostja suhtleb hagejaga peaaegu alati Xxx ja tasub ka reisipiletid. Hagejaga välismaal

viibimise ajal kannab kostja hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult ja ta ei

pea selle aja eest hagejale rahas elatist andma. Kostja on tasunud lisaks hageja ema kontole

piisavalt ja regulaarselt ka elatist.

6. Septembrist detsembrini 2018 oli ühe päeva elatis 8,20 eurot (4 kuud, s.o 122 päeva ja 1000

eurot). Hageja viibis sellel perioodil kostjaga välismaal tema vahetul ülalpidamisel 26 päeva

(septembris 15 päeva, detsembris 11 päeva). Lisaks pidi kostja andma ülalpidamist 96 päeva

eest (122-26)×8,20=787,20 eurot. Kostja maksis 910 eurot.

7. Jaanuarist septembrini 2019 oli ühe päeva elatis 8,90 eurot (9 kuud, s.o 273 päeva ja 2430

eurot). Hageja viibis sellel perioodil kostjaga välismaal tema vahetul ülalpidamisel 98 päeva

(jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva, märtsis 15 päeva, aprillis 11 päeva, mais 13 päeva,

juunis 4 päeva, juulis 13 päeva, juulis 13 päeva, augustis 15 päeva ja septembris 15 päeva).

Lisaks pidi kostja andma ülalpidamist 175 päeva eest (273-98)×8,90) 1557,50 eurot. Kostja

maksis 1730 eurot.

8. Perioodil juulist 2018 kuni novembrini 2019 on kostja hagejaga seotud kulud kokku 45

831,31 eurot. Täiendavalt sai hageja ema kostjalt hageja vajaduste katmiseks sularaha

14.09.2018 100 eurot, 05.11.2018 160 eurot, 06.01.2019 100 eurot, 26.01.2019 120 eurot.

Kostja annab hageja emale iga kord lapse tagastamisel 20 eurot sularaha, et nad saaksid sõita

lennujaamast taksoga koju. Kostja ei ole seega oma ülalpidamiskohustust rikkunud ja hagi

tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4101 on kindlaks

määratud kostja ja hageja suhtluskord, mille kohaselt suhtleb kostja hagejaga iga kuu ühe

nädala jooksul Eestis või välismaal. Hageja on viibinud kostjaga Xxx iga kuu 1-2 nädalat.

Kuna hageja nõuab hoolimata sellest elatist seaduses sätestatud määras, tuleb tal oma kulud

tõendada. Kuna hageja elab osa ajast kostjaga, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine

miinimummääras.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg

7). Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega

(TsMS § 436 lg 6). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS

§ 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud

tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

12. Hageja esitas kostja vastu hagi ülalpidamise saamiseks. Hageja rahalisele sooritusele

suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse

(PKS) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealisel

lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist. Hageja nõude eeldused on

järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem; 2) hageja

on alla 18 aasta vana; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei anna hagejale elatist

või annab seda ebapiisavalt. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa ja

hageja on alla 18.a vana. Kostja võttis nimetatud asjaolu kohtuistungil omaks (kd I tl 139–

145). Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hagejale ülalpidamist

andma. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks teha hageja vajadused ja see, kui suures

ulatuses on kostja hageja vajadusi katnud.

I

13. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

14. Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4101 lõpetati

vanemate ühine hooldusõigus ja hooldusõigus anti üle hageja emale. Sama määrusega

määrati hageja ja kostja suhtlemise kord kindlaks selliselt, et kostja kohtub hagejaga igal kuul

ühe nädala ja tal on sel ajal õigus viibida koos lapsega nii Eesti Vabariigis kui mujal Euroopa

Liidu liikmesriikides (kd I tl 36–44). Seega elab hageja koos oma emaga ja kostja on lapsest

lahus elav vanem, kellel tuleb anda lapsele ülalpidamist perioodiliste rahaliste maksetega.

15. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99

lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on

sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult

on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus.

Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust

arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele

anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS §

101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi

Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 ja PKS § 101 lg 1 kohaselt oli elatise miinimummäär

alates 01.01.2019 270 eurot kuus ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 ja PKS

§ 101 lg 1 kohaselt on miinimummäär alates 01.01.2020 olnud 292 eurot kuus.

Miinimummäära ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017

otsus nr 3-2-1-35-17). Tulenevalt § 105 lg 3 täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, s.o eelduslikult võrdsetes osades (võlaõigusseadus § 63

lg 1). Sama sätestab PKS § 116 lg 1, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega vastutavad mõlemad vanemad

lapse ülalpidamiskohustuse täitmise eest eelduslikult miinimummäära ulatuses.

16. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud, s.o miinimummääras.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et ta annab lapsele ülalpidamist vahetult

ajal mil laps tema juures viibib ja annab täiendavalt ülalpidamist ka rahas. Kostja leiab, et ta

ei ole oma ülalpidamiskohustust rikkunud.

17. Kostja tõi esile ja hageja võttis kohtuistungil omaks, et hageja on viibinud kostja juures

järgmiselt: 2018 september 15 päeva ja detsember 11 päeva, 2019 jaanuar 6 päeva, veebruar

6 päeva, märts 15 päeva, aprill 11 päeva, mai 13 päeva, juuni 4 päeva, juuli 13 päeva, august

15 päeva, september 15 päeva. Kohtuistungil võttis hageja ema kostja esitatud arvestuse omaks

(kd I tl 139–145). Hageja võttis 17.02.2021 menetlusomaks omaks ka kostja väite, et hageja

viibis kostjaga 2019 oktoobrist detsembrini kokku 32 päeva ja jaanuarist veebruarini 2020

kokku 27 päeva, kuid selgitas, et 15. veebruaril oleks kostja pidanud lapse emale tagastama,

mida ta ei teinud. Seega on hageja viibinud perioodil septembrist 2018 kuni jaanuarini 2020

kostjaga keskmiselt 9,75 päeva kuus, s.o 31,96% ajast. Kohus võtab arvestuse tegemisel aluseks

need kuud, mille kohta on esitatud tervikandmed ja mille hageja on omaks võtnud. Kohus leiab,

et tegemist on piisavalt pika ajaperioodiga, mille kohta arvutatud keskmine kajastab piisavalt

täpselt hageja ja kostja koosveedetud aega.

18. Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrusega (jõustunud 19.02.2020) määrati hageja

ja kostja suhtlemise kord selliselt, et kostja kohtub hagejaga regulaarselt igal kuul ühe nädala

laupäeva lõunast järgmise nädala laupäeva õhtuni (kd I tl 177–184). Kohus saab seega

käesoleva asja lahendamisel lähtuda sellest, et alates 19.02.2020 veedab hageja kostjaga

22,95% ajast. Hageja kinnitas 17.11.2020 kohtuistungil, et kuigi suhtluskorda ei ole seni

järgitud detailselt, hakkab laps edaspidi veetma väga suure osa ajast siiski emaga, kuna ema

usaldust on kuritarvitatud. Kohus selgitab, et lähtub käesoleva asja lahendamisel kehtivast

27.09.2019 määrusega kindlaks määratud lapse ja isa suhtluskorrast, mis on täitmiseks

kohustuslik mõlemale vanemale. Asjaolu, et hageja hinnangul tuleb seoses muutunud

olukorraga lapse ja isa suhtluskorda muuta, võib anda aluse esitada kohtule uus avaldus lapse

ja isa suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Nimetatu ei ole aga alus elatise suuruse muutmiseks

käesolevas vaidluses. Kohus märgib, et hageja kinnitas oma 29.03.2021 menetlusdokumendis,

et alates 29.01.2021, s.o pärast lapse emale tagastamist, on hageja ja kostja suhelnud 1 kuu

lõikes ühe nädala. Seega vastab ka praegune suhtlemine ringkonnakohtu määratud

proportsioonile.

19. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et vaidlust ei ole selles, et hageja läks vastavalt

ettenähtud suhtluskorrale 15.02.2020 isa juurde Xxxse, kuid isa last enam tagasi ei toonud. Ema

algatas lapse tagastamiseks lapseröövi menetluse. Laps tagastati emale vanemate kinnitusel

alles 29.01.2021 pärast seda, kui xxx alaealiste kohus tegi 14.01.2021 otsuse, milles otsustas,

et laps tuleb viivitamatult tagastada tema ema juurde Eestisse.

20. Hageja esitas 18.01.2021 menetlusdokumendiga xxx tõendi, s.o xxx kohtuotsuse (kd I

tl 160–164), et tõendada, et xxx kohus on teinud lapseröövi asjas otsuse, mille kohaselt tuleb

laps viivitamatult Eestisse tagastada. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt kui menetlusosalise

esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt

selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu

arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele

vastu. Kohus ei ole hagejalt tõendi tõlkimist nõudnud. Kostja nõustus 21.01.2021

menetlusdokumendis, et selle otsuse kohaselt tuleb laps saata tagasi Eestisse ema juurde. Seda

kinnitab ka xxx 20.01.2021 teade Eesti

Justiitsministeeriumile, mille kohta on esitatud ka eestikeelne tõend (kd I tl 168, tõlge tl 176).

xxx kohtu tõlkimata otsus ei oma seetõttu käesolevas asjas iseseisvat tähtsust ja kohus lähtub

asja lahendamisel poolte ja Justiitsiministeeriumi kinnitusest lapse tagastamise kohustuse kohta

ja lapse tegelikust tagastamisest 29.01.2021.

21. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja suhtlust puudutavad asjaolud menetluse ajal

muutunud ja kohus hindab hageja nõuet seetõttu eraldi perioodide kohta 06.09.2018 –

05.09.2019 (tagasiulatuva elatise nõue), 06.09.2019 – 18.02.2020 (tegeliku suhtluse alusel),

19.02.2020 – 28.01.2021 (suhtluskorra alusel) ja alates 29.01.2021 edasiulatuvalt kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Seejuures lähtub kohus eeldusest, et perioodil 06.09.2018 – 18.02.2020

veetis hageja kostjaga iga kuu keskmiselt 31,96% ajast ja alates 19.02.2020 on kostjal õigus

viibida hagejaga 22,95% ajast.

II

22. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid elatise saab erandina välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära

mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks

põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused näiteks mastaabisäästu tõttu või

vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude

jooksva katmisega, lapsetoetustega, samuti vanema halb varaline seisund. Asjaolu, mis saab

anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas,

arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus nr 2-15-15909 p

11).

23. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige hageja seisukoht, et lapse viibimine kostjaga ei mõjuta

temalt elatise väljamõistmist. Asjaolu, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures,

on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 tähenduses.

Tegemist on piisavalt kaaluka asjaoluga, arvestades nii hageja kui ka kostja põhjendatud huve.

Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures

viibib. Eelduslikult kannavad mõlemad vanemad vahetult lapse esmased kulud, näiteks söögi-

ja eluasemekulud. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole

põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude

katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid lapse huvides kandma. Vastasel juhul

koormataks teda topelt (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 23). Kohus on ülal

tuvastanud, et kostja viibis hagejaga 31,96% igast kuus ja tal on alates 19.02.2020 õigus viibida

hagejaga 22,95% igast kuust. Kohtu hinnangul on tegemist märkimisväärse ajaga, mis omab

lapsega koos elava vanema kulude suurusele olulist mõju. Seega ei ole tegemist tavapärase

elatise

nõudega

ja

käesolevas

asjas

tuleb

kostja

ülalpidamiskohustuse

ulatuse

kindlaksmääramiseks teha kindlaks hageja vajadused ja see, millises osas kostja hageja kulude

kandmisest vahetult osa võtab.

24. Kohus pööras 02.02.2021 kirjas hageja tähelepanu sellele, et kuna kostja on esile toonud

asjaolud, mis võivad anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb

kohtul asja lahendamiseks tuvastada hageja vajadused ja kohus ei saa lähtuda üksnes PKS §

101 lg 1 sätestatud määrast ja hageja kulutuste eeldusest. Kuna kostja tugineb mh sellele, et

hageja elab iga kuu osa ajast kostjaga, kuid hageja nõuab elatise väljamõistmist hoolimata

sellest miinimummääras, ületavad hageja väitel tema kulud tegelikult seaduses sätestatud määra

ja hagejal tuleb oma ülalpidamiskulud tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-

3517 p 28.3). Tõendada ei olnud vaja asjaolusid, mille kostja võtab sõnaselgelt omaks või mille

kohus saab lugeda üldtuntuks TsMS § 231 tähenduses.

25. Hageja 17.02.2021 täpsustatud kulutuste nimekirja kohaselt on hageja ema tavapärased

igakuised kulud hagejale keskmiselt 570,50 eurot kuus, mis koosneb järgmisest: hageja osa

eluaseme üürist 87,50 eurot (350 eurot kokku), hageja osa kommunaalkuludest, sh elektrist 46

eurot (140 eurot kokku), hageja osa teleka, interneti ja telefoni kuludest 25 eurot (100 eurot

kokku). Kuna hageja elab koos 3 inimesega, on eelnimetatud kulud jagatud kolmega. Lisaks

kulub hagejal hobidele (jalgpall, spordiring, minimuusikal) kokku 80 eurot kuus, lasteaia

kohatasule 72 eurot, meelelahutusele (Spa ja mängutoad) 50 eurot, riietele ja jalanõudele 60

eurot, hügieenile 15 eurot ja söögile 150 eurot.

26. Hageja selgitas, et tema leibkond on kokku neljaliikmeline, s.o hageja, hageja ema, ema

elukaaslane ja nende ühine laps. Hageja ema kinnitas, et tal on veel ka kolmas laps, kuid kes on

juba nii suur, et elab perest eraldi ja käib koolis. Seega ei ole tema igapäevase leibkonna osa.

Kostja ei vaielnud vastu, et leibkond võib hageja selgitusi arvestades olla neljaliikmeline, kuid

märkis, et hageja kulud tuleb sellisel juhul jagada neljaga. Kohus märgib, et hageja ongi oma

kulud 17.02.2021 kulude nimekirjas õigesti neljaga jaganud. 29.03.2021 menetlusdokumendis

kinnitas hageja, et eluasemekulud on 17.02.2021 menetlusdokumendis ekslikult jagatud

kolmega ja hageja tegelik kulu suurus on seega 35 eurot. Kohus võtab selle paranduse hageja

kulude suuruse arvutamisel arvesse.

26.1. Hageja eluasemekulu seisneb xxx korteri üüris 350 eurot kuus. Eluruumi

üürilepingu kohaselt üürib hageja ema K M korterit, mille eest kohustub tasuma iga kuu

350 eurot K L arvelduskontole (kd II tl 8A–8B). Kulu kandmist tõendab hageja ema

arvelduskonto väljavõte (kd I tl 197). Arvestades, et hageja elab neljaliikmelises peres,

on hageja igakuine eluasemekulu 87,50 eurot, millest kostjal tuleks hüvitada hagejale

pool, s.o 43,75 eurot.

Arvestades aga ülal tuvastatud hageja ja kostja koosviibimise aega, tuleb kostjal tasuda hageja

eluasemekulude katteks kuni 18.02.2020 68,04% (100% - 31,96%), s.o 29,77 eurot kuus. Alates

19.02.2020 tuleb kostjal hüvitada hagejale eluasemekuludest 77,05% (100% - 22,95%), s.o

33,71 eurot kuus. Kohus on ülal juba selgitanud, et eluasemekulude hüvitamise nõudmine aja

eest, mil hageja viibib kostjaga, ei ole põhjendatud, kuna see koormaks kostjat topelt.

26.2. Hageja on leibkonna kommunaalkulude suurusena märkinud 140 eurot kuus ja

esitas tõendi, mille kohaselt oli 12.02.2021 xxx Korteriühistu arve 163,74 eurot.

Vastuseks kostja etteheidetele märgib kohus, et kuna hageja on tõendanud korteri

üürimist K M, ei muuda korteriühistu kulu suurust ebausutavaks see, et korteriühistu

arvel on korteri omanikuna märgitud K M. Kohtu hinnangul on arvestades suve ja

talveperioodi küttekulude erinevust ka usutav, et igakuine keskmine kommunaalkulu

võib olla hageja märgitud 140 eurot kuus. Kostjal tuleb, arvestades hageja leibkonna

suurust, hüvitada hagejale sellest 17,50 eurot (140÷4÷2).

Arvestades aga hageja ja kostja suhtlemise proportsiooni, tuleb kostjal kuni 18.02.2020

hüvitada hagejale eluasemekuludest 11,91 eurot (17,50×68,04%) ja alates 19.02.2020 13,48

eurot (17,50×77,05%).

26.3. Hageja leibkonna teleka, interneti ja telefoni kulu on kokku 100 eurot kuus.

Hageja esitas maksekorralduse xxx AS arve tasumise kohta 41,93 eurot (kd I tl 198),

xxx AS xxx arvete tasumise kohta 72,19 eurot veebruaris ja 63,33 eurot jaanuaris 2021

(kd I tl 199). Keskmiselt on xxx AS arved seega 67,76 eurot kuus. Kohus ei arvesta xxx

10.02.2021 tehtud kaardimakset 6,90 eurot, kuna kulust ei ole järeldatav, et tegemist on

perioodilise hagejaga seonduva kuluga. Kokku on xxx ja xxx teenuste arved seega

109,69 eurot. Hageja on palunud lähtuda keskmisest kulust 100 eurot kuus, mis on kohtu

hinnangul mõistlik leibkonna kulu sideteenustele.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegemist on põhjendamatu kuluga, kuna hagejal ei ole telefoni

ega arvutit. Arvestades, et tegemist on ühtse leibkonnaga ja hageja kasutab kõiki nimetatud

teenuseid sõltumata sellest, kas konkreetsed seadmed kuuluvad lapsele või tema vanemale.

Hageja selgitas ka kohtuistungil, et hageja suhtleb sidevahendi abil näiteks ka kostjaga. Skype

videokõne kaudu suhtlemine on ette nähtud ka suhtluskorda kindlaks määravas määruses.

Seega peab hageja seaduslik esindaja tagama nii vahendite kui teenuste olemasolu, et

võimaldada hageja ja lahuselava vanema suhtlust.

Arvestades hageja leibkonna suurust ja kostjaga suhtlemise proportsiooni, tuleb kostjal kuni

18.02.2020 hüvitada teleka, interneti ja telefonikulust hagejale 8,51 eurot (100÷4÷2×68,04%)

ja alates 19.02.2020 9,63 eurot (100÷4÷2×77,05%).

26.4. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine kulu söögile 150 euro kuus.

Kohus märgib esmalt, et igakuine toidukulu saab kohus määrata diskretsiooniotsusega

ja toidukulu kindlaksmääramiseks ei ole vanemal vaja koguda ja esitada tõendina

toidupoe kviitungeid. Asjaolu, et laps vajab eluks ja kasvamiseks täisväärtuslikku ja

vaheldusrikast toitu, on üldtuntud asjaolu. Kohus leiab, et 150 eurot kuus on tavapärane

ühe perekonnaliikme keskmine toidukulu ja tegemist ei ole ebamõistlikult suur

summaga. Kostja on esitanud hageja kulule üldsõnalisi vastuväiteid, mille alusel ei ole

kohtul alust jõuda järeldusele, et hageja toidukulu on tavapärasemast väiksem. Seda

järeldust ei muuda asjaolu, et laps saab ka lasteaias süüa.

Küll aga tuleb hageja toidukulude arvesse võtmisel arvestada ka hageja ja kostja koosviibimise

proportsiooni. Ajal, mil hageja viibib koos kostjaga, kannab kostja vahetult ka hageja

toidukulud ja selle aja eest kulu väljamõistmine kostjalt koormaks teda topelt. Seega tuleb

kostjal kuni 18.02.2020 hüvitada hagejale toidukulust 51,03 eurot ((150÷2×68,04%) ja alates

19.02.2020 57,79 eurot.

27. Kohus märgib, et muud hagejaga seotud püsikulud, nagu kulud riietele,

hügieenitarvetele, lasteaiale, huviringidele jms ei sõltu sellest, kumma vanema juures laps on.

27.1. Hageja kulude nimekirja kohaselt on hageja igakuine kulu huviringidele

(jalgpall, spordiring ja minimuusikal) 80 eurot kuus (30+25+25). Hageja esitas tõendina

oma arvelduskonto väljavõtted, millelt nähtub, et hageja on tasunud xxx kool perioodil

oktoober 2019 – jaanuar 2020 keskmiselt 18,33 eurot ja xxx xxx perioodil november

2019 – märts 2020 keskmiselt 19,80 eurot kuus (kd I tl 192–195). Tõendeid

minimuusikalis osalemise ja selle maksumuse kohta ei ole hageja esitanud. Hageja

esitatud tõendite kohaselt on tema huviringikulu keskmine igakuine kulu seega 38,13

eurot. Kostja vastutab sellest poole, s.o 19,07 euro ulatuses.

27.2. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tal igakuine kulu lasteaia kohatasule 72

eurot. Hageja esitas kulu kandmise kohta oma arvelduskonto väljavõtted perioodil

jaanuar 2019 kuni jaanuar 2020 Tallinna Linnakantseleile tehtud maksete kohta (kd I tl

190–191). Kostja ei vaielnud lasteaia kohatasu märgitud suurusele vastu. Kohus

arvestab seega hageja lasteaia kohatasu suuruseks hageja märgitud 72 eurot kuus. Kostja

vastutab sellest poole, s.o 36 euro ulatuses.

27.3. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine meelelahutuse kulu (SPA ja

mängutoad) 50 eurot. Kostja märkis, et kulu suurus on iseenesest eluliselt usutav, kuid

sellist väljaminekut ühe lapse kohta saab lubada üsna jõukas perekond. Kohus leiab, et

kuna kostja on iseenesest nõustunud kulu suuruse põhjendatusega ega ole esitanud

asjaolusid, mille alusel võiks kohus leida, et hageja kulu on märgitust tegelikult

väiksem, lähtub kohus hageja põhjendatud kulu suurusest hageja märgitud ja kostja

poolt mõistlikuks peetud 50 eurost.

Kohus ei nõustu kostjaga, et meelelahutuse kulu ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole

vältimatu kuluga. PKS 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Kulu meelelahutusele, sh SPA-le ja mängutoas käimisele on lapse kasvatamise ja

sotsiaalse ja füüsilise arendamisega seotud kulu ning seeläbi on tegemist vältimatult vajaliku

kuluga lapse eakohase arengu tagamiseks. Kostja osa igakuisest meelelahutuse kulust on 25

eurot.

27.4. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine kulu riietele ja jalanõudele

60 eurot. Kuigi hageja ei ole oma kulutuste suuruse kohta esitanud tõendeid, saab kohus

hageja kulu määrata diskretsiooniõiguse alusel. Kohus leiab, et 60 eurot väikelapse

riietele ja jalanõudele on mõistlik kulu. Väikelapse garderoob vajab tihti

väljavahetamist, kuna lapse riided kuluvad kiiresti, samuti kasvab laps riietest välja.

Eesti kliimavöötmes elades vajab laps eraldi talve, suve, ja kevad-sügisriideid. Samuti

on lasteaias käival lapsel tavapäraselt vaja mitu komplekti riideid. Nimetatud asjaolud

on üldtuntud. Samuti on üldtuntud asjaolu, et kvaliteetsed talveriided on võrdlemisi

kallid. Lisaks on hageja esile toonud, et käib huviringides (xxx), mis eeldab täiendavalt

spordiriiete olemasolu. Arvestatuna lapse jalanõude ja riiete keskmist aastakulu, on

igakuine kulu 60 eurot lapse vajaduste katmiseks mõistlik. Kostja osa igakuisest

keskmisest riiete ja jalanõude kulust on 30 eurot.

27.5. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine kulu hügieenile 15 eurot.

Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja eluliselt

usutava kuluga. Kostja osa igakuisest hügieenikulust on 7,50 eurot.

28. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal tasuda hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks

perioodi

eest

kuni

18.02.2020

elatist

218,78

eurot

(29,77+11,91+8,51+51,03+19,07+36+25+30+7,5)

ja

alates

19.02.2020

232,18

eurot

(33,71+13,48+9,63+57,79+19,07+36+25+330+7,5). Kohus leiab, et nimetatud summad on

mõistlikud, vastavad alaealise hageja huvidele ja vajadustele ning võtavad piisavas määras

arvesse ka asjaolu, et hageja on regulaarselt igakuiselt osaliselt kostja ülalpidamisel. Samuti

arvestab ülal toodud arvestus kostja viidatud mastaabisäästuga, kuna lähtub eluasemekulude,

kommunaalkulude ja sidekulude osas leibkonna liikmete arvust. Kostjalt välja mõistetava

elatise suurust ei saa täiendavalt vähendada üksnes kostja üldsõnalise viite alusel, et

Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt on ühe lapsega peres lapse ülalpidamiskulud 402 eurot,

kahe lapsega peres 349 eurot ja kolme lapsega peres 347 eurot kuus. Kohus selgitas ka

kohtuistungil, et määrab hageja vajaduste ja kostja kohustuse ulatuse kindlaks lähtudes

konkreetselt hagejast ja kostjast. Kostja jättis oma väited hoolimata sellest sisustamata. Ka ei

oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust viide Justiitsministeeriumi välja töötatud

seaduseelnõule. Kohus lahendab hageja nõuet kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. Kohus

selgitab, et PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2 tulenevad elatise määramise põhimõtted kehtivad

vaatamata Riigikohtu kriitikale miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta (vt

selle kohta ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34). Kohus määrab

ülalpidamiskohustuse ulatus kindlaks iga juhtumi asjaolusid arvestades.

29. Kohus nõustub hagejaga, et Covid-19 pandeemia ei ole antud juhul asjaolu, mida saaks

arvesse võtta kui mõjuvat põhjust, mis arvestades ka hageja õigustatud huve, annaks aluse

igakuise elatise suurust vähendada. Kohus selgitab, et kuigi ülemaailmsest pandeemiast tingitud

piirangud on vähendanud osasid vanema kulusid, näiteks huvihariduse kulu, nagu on õigesti

tähelepanu pööranud ka kostja, on see samas suurendanud lapsega koos elava vanema teisi

kulusid, näiteks võivad suureneda nii eluasemekulud, toidukulud kui kulud raamatutele ja

mängudele. Covid-19 iseenesest ei saa olla alus alaealisele lapse elatise vähendamiseks, kuna

lapsega koos elav vanem arvestab temal olemasolevate rahaliste vahenditega ega tagada lapse

eluks ja arenguks vajalik igasugustes muutuvates olukordades ja tingimustes. Teisalt ei oma see

käesoleva asja lahendamisel olulist tähtsust põhjusel, et hageja viibis alates veebruarist 2020

kuni veebruarini 2021 kostjaga Xxx.

III

30. Kostja on esile toonud ja tõendanud, et ta on andnud hagejale lisaks tema vahetule

ülalpidamisele ajal, mil laps tema juures viibib, ülalpidamist raha maksmisega hageja ema

arvelduskontole: 2018 septembris 120 eurot (kd I tl 25 pöördel), oktoobris 110 eurot (kd I tl

26), novembris 120 eurot (kd I tl 26 pöördel), 2019 jaanuaris 160 eurot (kd I tl 28), veebruari

eest (tasutud 29.01.2019) 200 eurot (kd I tl 28 pöördel, sama tl 29 pöördel), märtsis 175 eurot

(kd I tl 29), aprillis 160 eurot (kd I tl 30), mais 130 eurot ja 250 eurot (kd I tl 30 pöördel ja tl

31), juunis 150 eurot (kd I tl 31 pöördel), juulis 130 eurot (kd I tl 32), augustis 130 eurot (kd I

tl 32 pöördel), septembris 115 eurot (kd I tl 33 pöördel), oktoobris 140 eurot (kd I tl 83, tõlge tl

85 pöördel), novembris 170 eurot (kd I tl 83 pöördel, tõlge tl 86), 300 eurot (kd I tl 84, tõlge tl

86 pöördel) ja 55 eurot (kd I tl 84 pöördel, tõlge tl 87), detsembris 130 eurot (kd I tl 85, tõlge tl

87 pöördel), 2020 jaanuaris 152 eurot (kd I tl 88 pöördel), veebruaris 140 eurot (kd I tl 88, tõlge

tl 89). Sellega, et nimetatud ülekanded on elatise maksed ja arvesse võetavad, nõustus

kohtuistungil ka hageja. Ülekandeid kinnitavad ka hageja esitatud arvelduskonto väljavõtted

(kd I tl 4–5). Kostja väitis veel, et on andnud hagejale täiendavalt ka sularaha, kuid ei ole oma

sellist väidet millegagi tõendanud. Kostja loobus taotlusest kuulata sularaha andmist

puudutavate asjaolude kohta vande all üle hageja seaduslik esindaja. Kohus ei saa seetõttu

kostja paljasõnalist väidet raha andmise kohta arvesse võtta.

31. Arvestades punktis 30 toodud andmeid kostja poolt ülalpidamise andmise kohta ja

asjaolu, et kostja pidi andma hagejale ülalpidamist perioodil kuni 18.02.2020 rahas 218,78 eurot

kuus (vt ülal p 28), on kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on küll andnud

hagejale ülalpidamist, kuid mitte kohtu poolt tuvastatud hageja vajadustele ja kostja ette nähtud

panusele vastavas ulatuses. Kostja on maksnud elatist summades, mis jäävad vahemikku 110

kuni 200 eurot. Üksnes mais 2019 maksis kostja elatist kokku 380 eurot ja novembris 2019 525

eurot. Kostja on maksekorraldustele märkinud, et tegi suuremad maksed selleks, et

kompenseerida hageja kostja juures viibimise aja tõttu tehtud mahaarvamisi (kd I tl 31 ja 84).

32. Kostja annab seega ülalpidamist väga ebaregulaarsete maksetega, tehes sellest

mahaarvamisi vastavalt enda arvestusele lapsega koos veedetud aja kohta. Kohus selgitas, et

lapse vahetu ülalpidamine ei mõjuta kõiki lapsega koos elava vanema kulutusi. Elatisest ei ole

seetõttu õige teha mahaarvamisi pelgalt ühe päeva elatise summa korrutamisel lapsega koos

veedetud päevadega, nagu on seda teinud kostja. Selline arvutus ei arvesta objektiivselt sellega,

et lapsega koos elav vanem kannab osasid lapsega seotud kulusid sõltumata sellest, et laps

viibib ajutiselt teise vanema juures. Kohus selgitab, et regulaarse ja kindlaks määratud summas

ülalpidamise andmine on lapsega koos elavale vanemale oluline, et vanem saaks lapse kulutusi

planeerida ja lapse püsikulude kandmiseks vajalike olemasolevate vahenditega arvestada. Iga

kuu erineva ülalpidamise andmine võib asetada lapsega koos elava vanema raskesse olukorda

ja muuta lapsega seotud kulude kandmise planeerimise väga keeruliseks.

33. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja osa hageja igakuiste vajaduste katmisest

oli perioodil kuni 18.02.2019 suhtluskorda kindlaks määrava lahendi jõustumiseni 218,78 eurot

kuus, kuid kostja on oma ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna ei ole sellises määras

ülalpidamist andnud või on andnud ülalpidamist väga ebaregulaarselt. Seega ei ole õige kostja

seisukoht, et ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kuna PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt tuleb

ülalpidamist anda raha perioodilise maksmisega, kusjuures elatist makstakse iga kalendrikuu

eest ette, on ka elatise ebaregulaarne andmine käsitletav ülalpidamiskohustuse rikkumisena, kui

vanemad ei ole kokku leppinud ülalpidamise andmises sellisel viisil (vt nt Riigikohtu

16.01.2013 otsus nr 3-2-1-160-12 p 16). Käesoleval juhul vanemate vahel sellist kokkulepet ei

ole. Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest

06.09.2019 kuni 18.02.2020.

33.1. Kostja pidi andma hagejale ülalpidamist perioodil 06.09.2019 – 18.02.2020 kokku

1185,94 eurot (175,02 (24 päeva) + 4 × 218,78 + 135,79 (18 päeva)). Kohus tuvastas ülal, et

kostja on maksnud sellel perioodil hageja seaduslikule esindajale 1125,90 eurot (arvestades

septembris 24 ja veebruaris 18 päevaga). Kostja võlgneb seega hagejale antud perioodi eest

60,04 eurot.

IV

34. Kohus tuvastas ülal, et kostjal tuleb vastavalt hageja ja kostja suhtlemise proportsioonile

anda hagejale ülalpidamist alates 19.02.2020 rahas 232,18 eurot kuus (vt punkt 28). Käesolevas

asjas tuleb arvestada ka sellega, et hageja läks vastavalt tavapärasele suhtluskorrale 15.02.2020

kostja juurde Xxxse, kuid kostja last ettenähtud ajal ei tagastanud. Hageja ema esitas

09.07.2020 Justiitsministeeriumi vahendusel taotluse lapse tagasitoomiseks lapseröövi suhtes

tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ja Euroopa Nõukogu määruse nr

2201/2003 alusel (kd I tl 129–134). Laps tagastati vanemate kinnitusel hooldusõiguslikule

vanemale tema tavapärasesse asukohariiki Eestisse 29.01.2021.

35. Kohus ei nõustu kostjaga, et ajal, mil laps viibis temaga Xxx, puudusid lapse emal

mistahes lapsega seotud kulud, välja arvatud lasteaia kohatasu. Tallinna Ringkonnakohtu

27.09.2019 määrusega (kd I tl 177–184) lõpetas kohus vanemate ühise hooldusõiguse ja andis

lapse hooldusõiguse üle hageja emale. Sama määrusega määrati kindlaks suhtluskord selliselt,

et kostjal on õigus kohtuda hagejaga iga kuu ühe nädala jooksul. Kohus leiab, et asjaolu, et

kostja rikub kohtulahendist tulenevaid kohustusi, so kohustus tagastada laps pärast

suhtlemiseks ettenähtud tähtaja möödumist hooldusõiguslikule vanemale, ei anna talle alust

keelduda perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja selline

seisukoht on vastuolus kohustusega toimida oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel

heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138). Kohus nõustub hagejaga, et hageja

seaduslikul esindajal on lapse põhiasukohaga seonduvad püsikulud, mille kandmises tuleb

kostjal osale, sõltumata sellest, et laps viibis Xxx.

36. Hageja tõi oma 17.02.2021 menetlusdokumendis esile, et tema igakuised kulud olid

hoolimata hageja Xxx viibimisest 310,50 eurot, sh eluasemekulu 87,50 eurot, kommunaalkulu

35 eurot, teleka, interneti ja telefoni kulu 25 eurot, kulu hobidele 80 eurot ja lasteaia kohatasu

72 eurot. Kohus tuvastas ülal, et kostja osa hageja eluasemekuludest on sellel perioodil 33,71

eurot, kommunaalkuludest 13,48 eurot, sidekuludest 9,63 eurot, kulust hobidele 19,07 eurot ja

lasteaia kohatasust 36 eurot.

36.1. Kohus leiab, et hageja emal tuli hoolimata hageja Xxx viibimisest jätkata lapsele

eluaseme tagamist. Kostja väited, nagu oleks pere saanud sellel ajal kasutada suuremat

osa korterist, ei ole õige, kuna hageja ei kolinud ema juurest välja. Emal tuli tagada

hagejale eluaseme olemasolu ja ta ei saanud arvestada või ette näha, millal kostja lapse

tagastab. Seetõttu arvestab kohus hageja eluasemekulu täies ulatuses.

36.2. Hageja esitatud kommunaalkulude arvest nähtub (kd I tl 196), et tarbitavad

teenused, nagu gaas, vesi ja kanalisatsioon, küte ning üldelekter, moodustavad arvest

75,41%. Muus osas on tegemist püsikuludega, nagu ekspl. kulud, avariifond,

remondimaksed ja prügivedu. Kuna hageja Xxx elamise ajal teenuseid ei tarbinud,

arvestab kohus hageja põhjendatud kommunaalkulude suuruseks 3,31 eurot

(13,48×24,59%).

36.3. Teleka, interneti ja telefonikulu kohus hageja Xxx viibimise aja eest arvesse ei

võta, kuna hageja neid teenuseid ei tarbinud.

36.4. Kulu hobidele 19,07 eurot ei ole võimalik vähendada põhjendusel, et kostja last

õigel ajal emale ei tagastanud. Huvialaringide kulu on igakuine kulu, mille suurus ei

sõltu asjaolust, kas laps huviringis konkreetsel kuul osaleb või mitte. Hageja emal tuli

seega tagada valmisolek tagada lapsele huvihariduse jätkamine sõltumata sellest, et ta

ei teadnud, kas ja millal kostja lapse Eestisse tagastab. Kohus on ülal selgitanud, et

asjaolu, et Covid-19 pandeemia tõttu oli huviharidus osaliselt piiratud, ei saa käesoleval

juhul arvesse võtta. Isegi, kui laps ei oleks saanud Covid-19 tõttu huviharidusest osa

võtta, oli vanem vaja olla valmis tegema muid lapse arendamist võimaldavaid kulusid

muutunud olukorras.

36.5. Lasteaia kohatasu 36 eurot kuus tuleb arvesse võta täies ulatuses. Asjaoluga, et

see kulu tuli hageja emal kanda sõltumata lapse viibimisest Xxx, kostja vastu ei vaidle.

37. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas sõltumata sellest, et

hageja viibis kostjaga Xxx, ajavahemikus 19.02.2020 – 29.01.2021 iga kuu 92,02 eurot. Kostja

ei ole tõendanud, et ta oleks sellel perioodil andnud hagejale ülalpidamist rahas. Kostja võlgneb

viidatud perioodi eest hagejale kokku 1042,99 eurot (34,90 (11 päeva) + 10 × 92,20 + 86,08

(29 päeva)) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

V

38. Alates 30.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni kohustub kostja andma hagejale

ülalpidamist rahas summas 232,18 eurot kuus (vt punkt 28 ülal). Kohus märgib, et TsMS § 369

kohaselt on hagejal õigus nõuda korduvate kohustuste täitmist kui on alust eeldada, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Kuna käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja ei ole andnud

hagejale ülalpidamist regulaarselt ega piisavalt, on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt

elatis välja kindlas summas kuni hageja täisealiseks saamiseni.

39. Kohus ei nõustu kostjaga, et elatise vähendamiseks annaks alust asjaolu, et hagejal on

õigus saada lapsetoetust 60 eurot kuus. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu

vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja

eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära

poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile

teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus

nr 3-2-1-174-16 p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise

seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt

Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mille

alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja seadusest tulenevat kohustust tuleks vähendada

riigi makstava toetuse arvelt. Kostja ei ole esile toonud, et ta ei oleks võimeline hagejale

ülalpidamist andma, samuti ei ole asjas tuvastatud, et hageja vajadused oleksid tavapärasest

suuremad. Hagejale makstavat peretoetust ei saa seega kostjalt elatise väljamõistmisel arvesse

võtta.

VI

40. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi eest 06.09.2018 –

05.09.2019 ühekordse maksena summas 1458,33 eurot. Hageja võttis tagasiulatuva elatise

nõude arvutamisel arvesse, et kostja tasus sellel perioodil hagejale 1705 eurot, kuid,

arvestades ülalpidamiskohustuse seaduses sätestatud määra, oleks pidanud tasuma 3163,33

eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse

elatise väljamõistmise üldsätteid (PKS § 99, § 101 lg 1, PKS § 102 ja § 105 lg 3).

41. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevale

rahuldamisele, täidab ülalpidamisnõue oma eesmärki üksnes juhul, kui õigustatud isik

nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 108 mõte on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest,

mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva

elatise nõude ulatuse määramisel arvestab kohus seetõttu sellega, kas ja mida õigustatud

isik on sellel ajavahemikul teinud kohustatud isikult ülalpidamise nõudmiseks. Samuti

arvestab kohus sellega, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav (vt Riigikohtu

25.05.2016 otsus nr 3-2-1-35-16 p 19-20).

42. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu põhjusel, et ta ei ole ülalpidamiskohustust

rikkunud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks kohus leida, et elatise

väljamõistmine tagasiulatuva perioodi eest võiks panna ta äärmisel raskesse majanduslikku

olukorda. Hageja on pooltevahelise kirjavahetusega tõendanud, et nõudis kostjalt seaduses

sätestatud määras ülalpidamise andmist e-kirja teel juba septembris 2018 (kd I tl 11–12,

tõlge 13–14). Seetõttu ei esine asjaolusid, mis muudaksid elatise väljamõistmise kostja

suhtes ebaõiglaseks.

43. Küll aga tuleb vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise summat, kuna

hageja on arvestuse tegemisel jätnud ebaõigesti arvestamata, et kostja peab hagejat vahetult

üleval ajal, mil hageja tema juures viibib. Kohus tuvastas ülal, et kostja pidi lähtudes hageja

ja kostja igakuisest koosviibimise ajast, s.o keskmiselt 31,96% kuus, andma hagejale

vaidlusalusel perioodil täiendavalt ülalpidamist rahas 218,78 eurot kuus (vt p 28 ülal).

Perioodil 06.09.2018 – 05.09.2019 tuli kostjal maksta hageja ülalpidamiseks kokku seega

2618,06 eurot (175,02 + 11 × 218,78 + 36,46).

44. Kostja on esile toonud ja tõendanud ning hageja võttis kohtuistungil omaks, et kostja on

andnud hagejale vaidlusalusel perioodil ülalpidamist rahas järgmiselt: 2018 septembris 120

eurot (kd I tl 25 pöördel), oktoobris 110 eurot (kd I tl 26), novembris 120 eurot (kd I tl 26

pöördel), 2019 jaanuaris 160 eurot (kd I tl 28), veebruari eest (tasutud 29.01.2019) 200 eurot

(kd I tl 28 pöördel, sama tl 29 pöördel), märtsis 175 eurot (kd I tl 29), aprillis 160 eurot (kd

I tl 30), mais 130 eurot ja 250 eurot (kd I tl 30 pöördel ja tl 31), juunis 150 eurot (kd I tl 31

pöördel), juulis 130 eurot (kd I tl 32), augustis 130 eurot (kd I tl 32 pöördel), septembris

115 eurot (kd I tl 33 pöördel). Sama nähtub hageja esitatud arvelduskonto väljavõtetelt (kd

I tl 4–5 pöördel).

45. Kostja luges elatise koosseisu ka xxx arve nr 11904064 tasumise 130 eurot 08.08.2019 (kd

I tl 33). Kostja selgitas kohtuistungil, et tegemist oli hageja Eestis toimunud sünnipäevapeo

kuluga. Hageja vaidleb makse arvesse võtmisele vastu leides, et tegemist ei ole elatise

koosseisu kuuluva kuluga. Kohus hagejaga ei nõustu. PKS § 99 lg 2 kohaselt kuuluvad

elatise koosseisu kõik lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvad kulud, arvestades

lapse kõiki eluvajadusi ja kasvatamise kulusid. Lapse sünnipäevapeo korraldamine ja selle

eest tasumine on osa lapse kasvatamisega seotud kulust. Kostja märkis õigesti, et kulu

jaotub terve aasta peale ja tuleb arvesse võtta kostja panusena hageja eest hoolitsemisel.

46. Kostja esitas vastusega hagiavaldusele täiendavalt hulga tõendeid, s.o kviitungid ja

arvelduskonto väljavõttes (kd I tl 90–121). Hageja vaidles tõenditele vastu, kuna nendest ei

ole aru saada, mida need tõendavad, kellele ja millal mingid kulutused on tehtud ja et

tegemist on elatisega. Kohus selgitas kohtuistungil, et kostjal tuleb selgelt esile tuua,

milliste asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks on tõendid esitatud, s.t kostjal tuli

esile tuua need asjaolud, mis võivad olla elatise vähendamise aluseks, sh tuli kostjal selgelt

esile tuua, milliseid hagejaga seonduvaid kulusid ta kannab ja seostada oma väited esitatud

tõenditega. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei too iga tõendi kohta eraldi esile, millist

asjaolu kostja konkreetse tõendiga soovib tõendada, jätab kohus tõenditega arvestamata.

Kuna kostja jättis hoolimata kohtu selgitustest oma vastuväidete aluseks olevad asjaolud

esile toomata, jätab kohus tõendid tähelepanuta (TsMS § 238 lg 1 ja 5). Kohus selgitas

kostjale, et ei saa kostja esitatud tõenditest asjaolusid ise tuletada ja kostja võimalikke

kulutusi otsida. Kostja väitis üksnes üldsõnaliselt, et ta katab lapsega seotud kulusid, kuid

ei toonud esile mis kulusid ta kannab ja et tegemist on perioodiliste ja regulaarsete kuludega,

mille võrra hagejaga koos elava vanema kulud vähenesid. Kohus ei saa üldsõnaliste

selgituste alusel jõuda järeldusele, et kostja kandis vaidlusalusel perioodil lapsega seotud

kulusid, mis tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvestada.

47. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja andis hagejale perioodil 06.09.2018 –

05.09.2019 ülalpidamist rahas kokku 1960,17 eurot (kohus arvestab septembris 2019 tasutud

120 eurost 24 päeva ja septembris 2019 tasutud 115 eurost 5 päeva tagasiulatuva elatise

katteks). Kostja võlgneb hagejale seega 657,89 eurot (2618,06-1960,17) ja kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

48. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

selliselt, et elatis tuleb maksta iga viiendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus

49. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral oma

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

50. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, ja arvestades samas hagi rahuldamise ulatust, leiab

kohus, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Seoses menetluskulude

poolte endi kanda jätmisega kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik

Jõustus

osaliselt

TRK

lahendiga.