2-20-14483/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

4. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14483

Tsiviilasi

Marek Pajumägi hagi Vendipartner Grupp OÜ

vastu

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

tuvastamiseks,

saamata

jäänud

töötasu,

puhkusehüvitise,

ülesütlemishüvitise

ja

viivise

saamiseks

Vendipartner Grupp OÜ hagi Marek Pajumägi

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vendipartner Grupp OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Marek

Pajumägi

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Urmas

Kõrgesaar

Kostja (määruskaebuse esitaja): Vendipartner Grupp

OÜ (registrikood 14485047), lepinguline esindaja

Toomas Alp

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse

menetlemisel

tekkinud

menetluskulud

jätta

Vendipartner Grupp OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marek Pajumägi (hageja, töötaja) esitas 20. aprillil 2020 Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile (TVK) Vendipartner Grupp OÜ (kostja, tööandja) vastu avalduse,

milles palus 12. mai 2020. a, 15. mai 2020. a ja 21. augusti 2020. a täpsustusi arvestades

tuvastada töölepingu lõppemise temapoolse erakorralise ülesütlemisega ning mõista kostjalt

välja saamata jäänud töötasu 6375 eurot 91 senti (bruto), puhkusehüvitis 1224 eurot 27 senti

(bruto), töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitis (ülesütlemishüvitis) 2916

eurot (bruto) ja viivis 620 eurot 97 senti (bruto).

2. Kostja esitas 6. mail 2020 TVK-le hageja vastu avalduse, milles palus

16. mai 2020. a täpsustusi arvestades mõista hagejalt välja kahjuhüvitis 1176 eurot 25 senti.

3. TVK rahuldas 21. augusti 2020. a otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg

4. september 2020) töövaidlusasjas (liitjuhtum) nr X hageja avalduse osaliselt, tuvastas

töölepingu lõppemise 18. aprillil 2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 6375

eurot 91 senti (bruto), puhkusehüvitise 1169 eurot (bruto), ülesütlemishüvitise

2916 eurot (bruto) ja viivise 620 eurot 97 senti (bruto). Sama otsusega rahuldas TVK kostja

avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 204 eurot 25 senti.

4. Kostja esitas 4. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule taotluse vaadata töövaidlusasi läbi

hagimenetluses osas, milles TVK hageja avalduse rahuldas ning jättis kostja avalduse

rahuldamata.

5. Hageja esitas 3. novembril 2020 maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus

26. novembri 2020. a täpsustusi arvestades tuvastada töölepingu lõppemise temapoolse

erakorralise ülesütlemisega 17. aprillil 2020 ning mõista kostjalt välja töötasu

6375 eurot 91 senti, puhkusehüvitis 1169 eurot, ülesütlemishüvitis 2916 eurot ning viivis

saamata jäänud töötasult 856 eurot 50 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja Svalabaluga OÜ (endine ärinimi Vendipartner OÜ) töötaja.

2020. a alguses teavitas äriühingu juhatuse liige Markko Kütt, et ärinime muutumise ja töö

ümberkorraldamise tõttu tuleb vana tööleping lõpetada ja sõlmida uus leping. Hageja ja kostja

sõlmisid 3. veebruaril 2020 uue töölepingu, mille järgi oli hageja tunnitasu X eurot senise

X euro asemel. Muud tingimused jäid samaks. Seega oli tegemist lepingu muutmise või

uuendamisega, kuid mitte uue töösuhtega. Hageja arvates on Svalabaluga OÜ ettevõte üle

läinud kostjale, kellele läksid mh üle töölepingust tulenevad kohustused töötajate suhtes.

Kostja lubas korduvalt tasuda hagejale varasemast perioodist nelja kuu saamata jäänud

töötasu. Kuivõrd kostja seda ei teinud, ütles hageja töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

17. aprillil 2020 erakorraliselt üles ning pöördus avaldusega TVK poole. Kostja sai hageja

ülesütlemisavalduse kätte 18. aprillil 2020. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks pöördunud kohtu ega TVK poole. Samuti ei ole kostja palunud tühisuse

tuvastamise tähtaja ennistamist. Seetõttu tuleb lugeda hageja töölepingu erakorraline

ülesütlemine TLS § 105 lg 2 järgi algusest peale kehtivaks.

Kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu novembri ja detsembri 2018 ning

jaanuari ja juuni 2019 eest kokku 6375 eurot 91 senti. Hageja nõuab kostjalt saamata töötasult

VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 856 eurot 50 senti. Samuti on hagejal saamata puhkusehüvitis

1169 eurot ja ülesütlemishüvitis 2916 eurot.

6. Kostja esitas 9. novembril 2020 maakohtule vastuhagi hageja vastu, milles palus

ennistada tähtaeg hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise

nõude esitamiseks, tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping

lõppenuks hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

972 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Vastuhagi põhjenduste kohaselt on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kuna hageja

lahkus 17. aprillil 2020 omavoliliselt töölt. Kostja pidi rentima tööjõudu ja maksma kõrgemat

tasu. Kostja tasus hageja süülise käitumise tõttu Teo Ehitus OÜ-le 11 601 eurot.

TVK otsuse põhjenduste järgi ei ole kostja hageja poolt töölepingu erakorralise

ülesütlemisavaldust vaidlustanud. TVK möönab, et TLS § 74 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et töötaja

vastutab töölepingu süülise rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest. Tulenevalt

VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatust peab tööandja tõendama, et töötaja ette teatamata töölt

lahkumine põhjustas talle kahju. TVK hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja ette

teatamata töölt lahkumine 17. aprillil 2020 oleks põhjustanud kostjale kahju. Kostja sellega

ei nõustu.

TVK otsusest tulenevalt on kostja hüvitise nõude esitanud tähtaegselt. Samas rikkus TVK

selgitamiskohustust, jättes selgitamata, et kui TLS § 74 lg 3 järgi ei asu töötaja olulise

põhjuseta tööle või lahkub sealt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu

ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja

ühe kuu keskmisele töötasule. Kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama

20 tööpäeva jooksul töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest arvates. Kuivõrd

hageja lahkus omavoliliselt töölt 17. aprillil 2020 ning kostja esitas hageja vastu kahju

hüvitamise nõude 6. mail 2020, on avaldus hageja vastu esitatud tähtaegselt.

Töövaidlusasja lahendamisel peab TVK lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatust.

TVK

rikkus

selgitamiskohustust

ja

eelmenetluse

ülesandeid

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1) ning eksitas menetlusosalisi sellega, et

ei selgitanud kostjale hüvitise nõude seost töölepingu lõpetamise alusega. Seetõttu taotleb

kostja hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude

esitamise tähtaja ennistamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Maakohus jättis 29. jaanuari 2021. a määrusega rahuldamata kostja taotluse ennistada

tähtaeg hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude

esitamiseks (määruse resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusse võtmata kostja nõuded

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tööleping lõppenuks lugemiseks

hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel (resolutsiooni p 2). Sama määrusega võttis maakohus

menetlusse hageja nõude kostja vastu saamata jäänud töötasult viivise 856 euro 50 sendi

saamiseks ning jättis menetlusse võtmata hageja nõude kostja vastu saamata jäänud töötasu

687 euro ja viivise 29 euro 13 sendi saamiseks (resolutsiooni p-d 3 ja 4).

Määruse põhjenduste kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada

kohtule hagi või TVK-le avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse

saamisest (TLS § 105 lg 1). Praeguses asjas esitas hageja 18. aprillil 2020 kostjale töölepingu

ülesütlemise avalduse. Kostja kinnitas TVK-s korduvalt, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte

18. aprillil 2020. Seega hakkas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi ja avalduse

esitamise tähtaeg kulgema 19. aprillil 2020 (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 135 lg

1) ning tähtaeg möödus 18. mail 2020 kell 24.00 (TsÜS § 136 lg 6 ja § 137 lg 1).

Hageja esitas 20. aprillil 2020 TVK-le kostja vastu avalduse saamata jäänud töötasu

6375 euro 91 sendi saamiseks. Kostja hinnangul puudub hagejapoolseks töölepingu

erakorraliseks lõpetamiseks alus, kuna tal ei ole hageja ees täitmata kohustusi. Kostja kinnitas

21. augusti 2020. a TVK istungil, et ta ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Seega

vaidles kostja töölepingu erakorralisele ülesütlemisele küll vastu, kuid ei esitanud TVK-le

avaldust selle tühisuse tuvastamiseks. Järelikult ei ole kostja esitanud avaldust

TLS § 105 lg-s 1 ette nähtud tähtaja jooksul. Kostja ka ei väida, et ta oleks avalduse tähtaegselt

esitanud, vaid palub tähtaja ennistamist.

Kostja taotlus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamise

tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 67 lg 1). Kuivõrd kostja ei toonud TVK

ette asjaolusid, mis annaksid aluse TLS § 74 lg 3 kohaldamiseks, ei pidanud TVK ka

selgitama, et kostjal on võimalik nõuda hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamist, öelda tööleping üles hageja töölt ette teatamata lahkumise tõttu ning

nõuda hagejalt kahju hüvitamist. TVK ei pea pooltele selgitama, milliseid nõudeid või

toiminguid peaksid pooled oma eesmärkide saavutamiseks esitama ega saa asuda ühe poole

õigusnõustaja rolli. TVK on töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 lg 2 järgi sõltumatu.

Seega ei ole kostja toonud välja mõjuvat põhjust või sündmust, mille tekkimist ei saanud ta

ise mõjutada. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjatundmatus või teadmatus õiguslikust olukorrast.

Järelikult ei ole kostjal enam võimalik esitada nõuet töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks. Kostja nõuded jäävad osas, milles ta palub tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks hageja soovil TLS § 85 lg 1

alusel, TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.

Kuna hageja ei soovinud saamata jäänud töötasu 687 euro ja viivise 29 euro 13 sendi

väljamõistmist, ei võtnud kohus neid nõudeid menetlusse. Hageja suurendas saamata jäänud

töötasult arvestatava viivise nõuet 856 euro 50 sendini. Viivise suurendamine ei ole

TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmine. Seetõttu võttis kohus selle nõude menetlusse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja palub 15. veebruaril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning võtta menetlusse kostja nõuded hageja vastu tuvastada

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks hageja soovil

TLS § 85 lg 1 alusel.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et TVK-l ei ole

tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgset selgitamiskohustust. Töövaidluse lahendamise

seaduses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest.

Kuigi töövaidluse lahendamise seadus eelmenetlust ei käsitle, tuleb vastava normi

puudumisel kohaldada õigusnormi (ka menetlusnormi), mis reguleerib lähedasi õigussuhteid.

Analoogse normi puudumisel lähtutakse õiguse üldisest mõttest. Seega puudub võimalus

menetlusosalise selgitamiskohustust individuaalse töövaidluse lahendamisel välistada.

Seaduses on viidatud, et töövaidlus lahendatakse kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega.

Seega juhul, kui isik ei oska oma nõuet formuleerida, ei ole otstarbekas menetlust koormata

sellega, et TVK istung lükatakse korduvalt esindaja puudumise tõttu edasi.

Kostja taotleb hagi esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et esialgses menetluses rikuti tema

protsessuaalseid õigusi ega selgitatud hüvitise nõude seost töölepingu lõpetamise aluse

muutmisega TLS § 74 lg 3 tähenduses. Kuna rikkumise kõrvaldamine ei olnud TVK-s enam

menetluse lõppemise tõttu võimalik ja menetlus hakkab maakohtus otsast peale, palub kostja

maakohtul rikkumise kõrvaldada. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtul selgitada välja

asjassepuutuvad õigussuhted ning need kvalifitseerida. Jääb arusaamatuks, miks selline

kohustus maakohtu arvates TVK-le ei kohaldu.

Maakohtu määrusega rikutakse kostja õigust hagejapoolse rikkumise tuvastamiseks ja

tõendite vabaks esitamiseks. Ei saa eeldada, et isik oma majanduslikest võimalustest

tulenevalt omab igal ajahetkel võimalust esindaja palkamiseks. Kui maakohus keeldub kostja

hagi menetlusse võtmast, jääb hageja rikkumisele hinnang andmata. Kahju tekitamine on

põhjuslikus seoses hageja omaalgatusliku töösuhte lõpetamisega.

Maakohus on teinud poolte nõuete osas sisuliselt eelotsuse, välistades töötaja süülise

käitumise töösuhte lõpetamise alusena. Sellega ületab kohus nõuete piire, öeldes ühele

poolele ette, millistel alusel on ta õigustatud teise poole suhtes nõudeid esitama. See väljendub

eeskätt kohtu seisukohas, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamine ei

ole TLS § 74 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kostja kahju hüvitamise nõude aluseks. Seega on

asjakohatud maakohtu viited TLS § 74 lg-tele 1 ja 2.

9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust kostja nõuete esitamise tähtaja

ennistamiseks. Kostja oleks pidanud TLS § 74 lg 3 alusel nõuet esitades nõude eeldusi

kontrollima ning enda seisukohtades selgelt välja tooma, kuidas need eeldused on täidetud.

Kuna kostja ei tõendanud, et hageja oleks töölt lahkunud ette teatamata ega soovinud ka

töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustada, polnud TVK-l kohustust kostjale täiendavalt

TLS § 74 sisu selgitada. Väheusutav on ka kostja seisukoht, nagu ta tegelikkuses polnud

teadlik TLS § 74 lg 3 eeldustest. Samuti kasutas kostja TVK istungil õigusteadmistega

esindaja abi, kes oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu nõude eelduste vajalikkusele ja

nende põhjendamiskohustusele.

Isegi kui kohus oleks töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaja ennistanud, pole kostja

tõendanud, et pooltevaheline leping on lõppenud poolte kokkuleppel, mistõttu oleks hageja

pidanud TLS § 98 lg 1 järgi olema veel vähemalt 30 päeva tööl ning töölt varem lahkumise

tõttu on kostjale tekkinud kahju. Seetõttu pole tähtaja ennistamise puhul kostjal siiski

võimalik soovitud eesmärki saavutada, st kahjuhüvitist TLS § 74 lg 3 alusel nõuda.

Asjakohatu on kostja väide, et kui tähtaega ei ennistata, jääb hageja õigusrikkumisele hinnang

andmata ning seetõttu pole pooled võrdses seisus. Tööandja peab sarnaselt töötajale enda

õiguste kaitseks järgima seadustest tulenevat nii materiaal- kui ka menetlusõigust, mis mh

seab piiranguid erinevate nõuete esitamise tähtaegadele. Mõlemal osapoolel oli võrdne

võimalus töösuhte lõppemisel TVK-sse või kohtusse pöörduda ning seal nõuetekohaselt

nõudeid formuleerida ja põhjendada.

Ebavõrdsust ei tekita ka see, kui kohus lahendas kostja taotluse tähtaja ennistamiseks enne

edasise vaidluse jätkumist. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne lahendada asi

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuivõrd pooled olid kohtumenetluse

käigus esitanud mitmeid nõudeid ning neid osaliselt ka parandanud, oli menetlusökonoomia

põhimõttest lähtuvalt mõistlik selgeks teha, milliste nõuete üle üldse vaidlus saab olla. See

välistab olukorra, kus pooled vaidlevad edasi töölepingu lõpetamise aluse üle, kui

tegelikkuses on selge, et selle üle vaidlust ei saa olla.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena kostja määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. Kostja palus 9. novembri 2020. a vastuhagis ennistada TLS § 105 lg-s 1 sätestatud

hagi esitamise tähtaeg hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise

nõude esitamiseks, tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lugeda

tööleping lõppenuks hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

on põhjendatult jätnud kostja taotluse TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata ning kostja nõuded hagejapoolse töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 85 lg 1 alusel

menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 2). Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust

teostanud õiguspäraselt ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooniotsustusse

sekkumiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks asja menetlusse võtmise

otsustamisel ületanud nõude piire.

13. TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või TVK-le avalduse ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Asja

materjalidest nähtuvalt sai kostja hagejapoolse töölepingu ülesütlemisavalduse kätte

18. aprillil 2020 (dtl 55). Kostja on 6. mai 2020. a menetlusdokumendis küll märkinud, et ei

nõustu hagejapoolse ülesütlemisavaldusega (dtl 55), kuid ei ole esitanud TVK-le

TLS § 105 lg-s 1 sätestatud avaldust selle tühisuse tuvastamiseks. Kostja on TVK

21. augusti 2020. a istungil ka kinnitanud, et hageja ülesütlemisavaldust ta vaidlustanud ei ole

(dtl 245). Kostja esitas maakohtule TLS § 105 lg 1 järgse hagi (vastuhagi) hagejapoolse

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 9. novembril 2020 (tl-d 82–83).

13.1. TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi ja avalduse esitamise tähtaeg on menetlustähtaeg,

mille ennistamist sai kostja TsMS § 67 lg 1 järgi taotleda. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab TsMS § 67 lg 1

järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu

28. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-2894, p 10). Samuti võib menetlustähtaja

ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks olla kohtu eksimus, eelkõige

menetlusosalise eksitamine (Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16,

p 24).

13.2. Kostja väitel esineb praegusel juhul mõjuv põhjus TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi

esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna TVK rikkus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud

kostjale kahju hüvitamise nõude seoseid töölepingu lõpetamise alusega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kostja etteheide põhjendatud.

TVK-s toimuv menetlus ei ole võrdsustatav kohtumenetlusega. TVK-l tuleb küll

TvLS § 37 lg 2 ja § 55 lg 2 järgi ebaselge avalduse saamisel avaldaja nõuet täpsustada, kui

see on tema õiguste ja huvide kaitseks vajalik (vt Riigikohtu 8. mai 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-54-12, p 12), kuid TVK-l ei ole kohustust tööandjale selgitada ja pakkuda välja

võimalikke esitatavaid täiendavaid nõudeid ja vastuväiteid, mis aitaks tal paremini saavutada

soovitud eesmärki (praegusel juhul kahju hüvitamist). Lisaks nähtub asja materjalidest, et

kostja tahe ei olnud hagejapoolset töölepingu ülesütlemisavaldust vaidlustada (dtl 245).

Seejuures on kostjat TVK 21. augusti 2020. a istungil eeltoodu avaldamisel esindanud

professionaalne õigusnõustaja.

Samuti ei nähtu asja materjalidest, et TVK oleks kostjat kuidagi eksitanud, mis tingiks

TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaja ennistamise.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud kostja (määruskaebuse esitaja) kanda (TsMS § 171 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras

(TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest