2-19-10352/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.mail 2021 Lubja 4

Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-10352

Kohtuasi

E T avaldus F OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks

ning hüvitise

väljamõistmiseks

Hagihind

5125,61 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: E T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx),

lepinguline esindaja Andrus Reidi

Kostja: F OÜ (registrikood xxx, xxx, e-post xxx) lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Kohtuistungi aeg

24. märts 2021

Resolutsioon

1. E T avaldus F OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise

välja mõistmiseks töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses rahuldada

2. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus

3. Lõpetada tööleping vastavalt TLS § 107 lg 2 alates

10.04.2019

4. Välja mõista F OÜ-lt hüvitis 5125,61 eurot (viis tuhat

ükssada kakskümmend viis eurot ja 61 senti) E T kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud F OÜ kanda

2. Välja mõista F OÜ-lt menetluskulud 276 eurot (kakssada

seitsekümmend kuus eurot) (käibemaksuga) ja viivis

menetluskulult VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

E T kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonis

1. E T (edaspidi hageja või töötaja) palus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi

TVK) F OÜ (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada töölepingu

ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping vastavalt TLS § 107 lg 2 alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning välja mõista hüvitis 5125,61 eurot töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses.

2. 29.05.2019 tegi TVK töövaidluses nr xxx otsuse (teatavaks tegemise aeg 12.06.2019), millega

rahuldas hageja avalduse, tuvastas poolte vahel 15.03.2013 sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse, lõpetas poolte vahel 15.03.2013 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel

10.04.2019 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5125,61 eurot.

3. Kostja vaidlustas 9.07.2019 avalduses kohtule 29.05.2019 TVK otsuse täies ulatuses ja taotles

TVK-le esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

4. Kohus võttis hageja TVK-le esitatud avalduse kostja vastu nõuetes tuvastada töölepingu

ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping vastavalt TLS § 107 lg 2 alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning välja mõista hüvitis 5125,61 eurot töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses hagina menetlusse 07.08.2019.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.03.2013 töölepingu nr xxx, millele on lisatud

ametijuhend, tööülesannete kirjeldus. Hageja ülesandeks oli raamatupidamise korraldamine

ja dokumendihaldus. 07.03.2019 edastas hageja tööandjale aadressil xxx kirjaliku avalduse

töölepingu lõpetamiseks paludes lugeda töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 30.04.2019,

andes tööandjale 1 kuu ja 3 nädalat aega, et leida uus töötaja ning tööülesanded, dokumendid

ja materjalid uuele töötajale edasi anda. Koostöös valiti kandidaatide seast uus töötaja.

6. 09.04.2019 tulid tööandja juhatuse liige R K koos kahe meeskolleegiga hageja juurde,

teatasid, et ta on vallandatud ning temalt võetakse ära kõik tööks vajalikud õigused.

Kirjalikku töölepingu lõpetamist töötajale ei esitatud, mistõttu töötaja teatas, et ilma kirjaliku

töölepingu lõpetamiseta ei saa töölepingut pidada lõpetatuks ja ta on kohustatud järgmisel

päeval tööle tulema. Tööandja allkirjastas ülesütlemisavalduse ning edastas töötajale

10.03.2019 kell 17.44. Töölepingu ülesütlemise aluseks on töölepingu seaduse (edaspidi

TLS) § 88 lg 1 p 3. Hageja ei nõustu ülesütlemisavaldusega, kuna ta on täitnud tähtaegselt

kõiki talle pandud töökohustusi; tööandja ei ole esitanud töötajale varasemalt hoiatust ning

ülesütlemisavalduses esitatud selgitused on töötajale arusaamatud ja üllatuslikud. Hageja

töötas kostja juures 6 aastat, mille vältel tema suhtes ülesütlemisavalduses märgitud

pretensioone ei esitatud. Ka ei esinenud ootamatuid ja/või olulisi asjaolusid, mis võiksid olla

töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Tööandja on tegudega näidanud, et on hageja

tööga rahul, tõstes tema palka igal aastal ja on hinnanud eelneva 6 aasta jooksul töötaja

kvalifikatsiooni nõuetele vastavaks. Töötaja ei nõustu tööandja väitega, justkui keeldunuks ta

uuele kolleegile üle andmast tööks vajalikke andmeid, infot, dokumente. Hageja pidas oma

kogemustest tulenevalt vajalikuks korraldada raamatupidamise üleandmist järk-järgult ja

süsteemselt kuni 30.04.2019. Seetõttu ei pidanud ta otstarbekaks, ega uue töötaja oskuste

vähesuse tõttu võimalikuks tööülesandeid uuele töötajale ühekorraga üle anda. Uue töötaja

sõnul ei olnud ta 1,5 aasta jooksul töötanud ettevõttes kasutusel oleva programmiga M A ja

programmi M P ei olnud varem kasutanud.

7. Töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et tööandja käitub kohati meelevaldselt ning

seadust järgimata viidates uue raamatupidaja proovipäevadele, kuigi seadusandlus seda ei

võimalda. Töötaja registreeris uue töötaja saabumisel ta töötajate registris, kuid tööandja

korraldusel tühistas kirje. Tööandja ei esitanud töötajale lepingu põhjendustega

ülesütlemisavaldust

enne

mitut

meeldetuletust.

Hageja

seab

kahtluse

alla

ülesütlemisavalduses toodud töökaaslaste tsitaadid, kuna kõik töötajad peavad tööandja

alluvuses edasi töötama ja on tema mõjusfääris. Töötaja hinnangul ei ole tööandja töölepingu

ülesütlemisel käitunud õiguspäraselt ega hea tava järgides. Tööandja ei ole täitnud töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks vajalikke tingimusi - töötaja eelnevat hoiatamist ja kaaluka

ning olulise rikkumise esinemist, mistõttu on ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punkti 3 alusel

õigusvastane.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete

kohaselt on hageja hagiavalduses toodud väited ebaõiged ja valed. Iga erakorralises

ülesütlemisavalduses välja toodud varasema sündmuse puhul on kostja hoiatanud hagejat, et

rikkumise jätkumise korral on kostja sunnitud hagejaga töölepingu erakorraliselt üles ütlema.

Vaatamata kostja hoiatustele jätkas hageja süstemaatiliselt töökohustuste rikkumist.

9. Moonutatud ja kontekstis ebaõiged on hageja väited, et tööandja on üles näidanud oma tegudega,

et on ta on töötaja tööga rahul. Hageja on jätnud tähelepanuta kõik kostja etteheited. Kostja ei ole

mitte kunagi tõstnud hageja töötasu seetõttu, et hagejat premeerida vms. Hageja töötasu on

tõusnud seoses kostja tegevuse laienemisega ja raamatupidaja töökohustuste suurenemisega.

10. Ebaõiged ja valed ning paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited töö üleandmise kohta uuele

raamatupidajale. Kostja selgituse kohaselt oli raamatupidamise sujuvaks üle andmiseks koos

hagejaga alates 01.04.2019 tööl ka uus raamatupidaja K E. Kahjuks sisulist raamatupidamise üle

andmist ei toimunudki, kuna hageja ei teinud uue raamatupidajaga koosööd. Veelgi enam, hageja

tegi kõik endast oleneva, et uue raamatupidaja tööd takistada. Seda põhjusel, et hageja ei andnud

uuele raamatupidajale üle vajalikke dokumente, andmeid jne. Vaidlust ei saa olla selles, et enne

kostja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist oli hageja avaldanud soovi öelda tööleping üles

alates 30.04.2019. Kuna kostja ütles hageja rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles alates

10.04.2019, siis jääb arusaamatuks hageja väidetav hüvitise nõue kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Seda olukorras, kus hageja soovis nagunii töölepingu alates 30.04.2019 üles öelda ja

töölt lahkuda.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis 15.03.2013 kostjaga töölepingu nr xxx; et

töölepingu lisaks oli ametijuhend, tööülesannete kirjeldus; et töötaja ülesandeks oli tööandja

raamatupidamise korraldamine ja dokumendihaldus; et 07.03.2019 edastas töötaja tööandjale

kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks paludes lugeda töölepingu kehtivuse viimaseks

päevaks 30.04.2019; et tööandja edastas töötajale 10.03.2019 ülesütlemisavalduse, mille

aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine ning kas hagejal on hüvitise nõue

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

13. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu

erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest

hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

14. Töölepingu 09.04.2019 ülesütlemisavaldusest nähtub, et töötajaga töölepingu ülesütlemine

alates 10.04.2019 oli ajendatud hageja rikkumistest, milleks olid - ebaeetiline ja vaenulik

käitumine kaaskolleegide suhtes, korduvad alandavad kommentaarid, põhjendamatu

kritiseerimine, alaväärsus- ja hirmutunde tekitamine jne. Alates uue raamatupidaja

saabumisest proovipäevadele on hageja käitumine ja suhtumine uude inimesse olnud oluliselt

halvem kui tavapäraselt. 09.04.19 oli tegevjuht ja transpordi osakonna juht komandeeringus

ning hageja provokatsioonid väljusid kontrolli alt niivõrd suuresti, et uus raamatupidaja pidi

nuttes lahkuma. Ka keeldus avaldaja andmast üle uuele raamatupidajale tööks vajalikke asju

nagu dokumendid, info andmed jne. Seda sündmust kinnitavad ka vähemalt 5 töökaaslast.

Eelneva ning antud kõige hullema juhtumi puhul ei olnud enam muud võimalust kui

hagejaga koheselt tööleping lõpetada. Sellise käitumisega on rikutud sisekorrareeglite punkti

mis sätestab inimväärika käitumise töökaaslaste ja klientide suhtes. Eelkirjeldatud rikkumine

ei ole esmakordne ning see teeb töösuhte edasise jätkamise võimatuks.

15. Hageja käitumise kohta tõi tööandja teates esile näiteid töökaaslastelt, mille kohaselt T P on

kuulnud mitmeid kordi vaidlusi teiste kolleegidega, et A on esinenud mitmeid vaidlusi

arusaamatutel teemadel, et probleeme oli K, kes ennast hageja arvates liigselt lõhnastas, et on

olnud juhuseid, kus köögis lõunatades on hageja tulnud ning köögiukse pauguga kinni

löönud ilma otsese põhjuseta, et hageja on K R tööalastele küsimustele vastanud ärritunult ja

emotsionaalselt, et hageja kohtles K E korduvalt alandaval ja ebameeldival viisil, raskendas

tema töö tegemist jättes olulise tööalase info edastamata, kuigi ta korduvalt palus temalt infot

ja selgitusi, et tõstes häält, kritiseerides ja halvustaval toonil rääkides, tekitas hageja talle

pideva pingetunde ning ta füüsiline enesetunne halvenes. A U näites oli hageja kinni tugevalt

oma raamides ja uue info või lahenduste korral kergesti ärrituv, pikema seletamise korral või

vastuse mitte meeldimise korral tõstis häält ja muutus närviliseks, uue raamatupidaja suhtes

näitas korduvalt üles üleolevat ja käskivat suhtumist ja kõneviisi, oli uue raamatupidaja

suhtes pidevalt käskival postitsioonil. K K kirjelduse järgi oli hagejaga väga keeruline

suhelda, hageja suhtumine oli väga üleolev, aegajalt pahandas ta, et tema poole üldse

pöörduda julges oma küsimustega, suhtus halvasti uude raamatupidajasse, kelle ta suutis

nutma ajada, kui viimane julges talle öelda, et ta suhtleks normaalsel toonil oma kolleegiga.

T L kirjelduse järgi oli hageja kärsitu, ei saanud asjadest aru nagu peab või sai omamoodi

aru, selgitusi andis ebaselgelt, närviliselt. H T kirjelduse järgi oli hagejaga keeruline suhelda,

kuna tema suhtumine oli alati üleolev ja solvav, rahulikku ja seletavat vastust sai tema puhul

väga harva ja kord oli juhtum, kus nad said üksteisest valesti aru ja peale püüdu asja

selgemaks rääkida saatis hageja ta lihtsalt põrgu.

16. TLS § 15 lg 2 p-st 5 tuleneb, et töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel

töötajatel kohustusi täita, p-st 6, et töötaja teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste

töötajatega. Hageja ametijuhendist nähtuvalt olid nõutavad suhtlemisoskus ja esinemisoskus.

Kuigi tööandja ei ole ülesütlemisavalduses esile toonud, millised TLS-i, töölepingu või

ametijuhendi rikkumised hageja toime pani, saab järeldada, et selleks võisid olla eelviidatud

TLS-i sätete ja ametijuhendis sätestatud kvalifikatsiooninõude rikkumised.

17. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja ülesütlemist on põhjendatud, siis on TLS § 95 sätestatud vorminõudeid täidetud

ning ülesütlemisavaldus ei ole tühine.

18. Kohtus üle kuulatud tunnistajate K E, A U, K K ja H T ütlustega on tõendatud, et

ülesütlemisteates esile toodud näited leidsid tõendamist.

19. Nii nähtub K E ütlustest, et hageja käitus temaga närviliselt, ebasõbralikult, halva tooniga,

asju lauale visates või silmi pööritades; et tunnistajal oli raske ennast tööasjadega kurssi viia,

sest hageja ütles talle, et asjad käivad nii nagu tema ütleb ja halvustas tunnistajat väljendudes

teiste ees, nagu tunnistaja ei teaks asjadest midagi. Samuti häirisid hagejat tunnistaja ja teiste

kolleegide omavaheline vestlemine. Viimasel hageja tööpäeval ei andnud hageja talle tööks

vajalikke dokumente, karjus valjuhäälselt teiste juuresolekul tunnistaja peale, nagu tunnistaja

midagi teha ei oskaks, mistõttu tundis tunnistaja ennast alandatuna ja šokeerituna.

20. Tunnistaja A U ütlustest nähtuvalt oli hageja negatiivne, agressiivne, jõuline, oma arvamust

peale suruv ega tunnistanud oma vigu. Tunnistaja tundis temaga suheldes ebamugavus, ta

nägi ka seda, et hageja oli K E tõrjuv ja agressiivne, mitte toetav, viimasel päeval toimunud

konflikti tõttu K.E nuttis.

21. Tunnistaja K K ütlustest nähtuvalt tekkis tal u 2017.a probleeme hagejaga lõhnavee

kasutamise üle, et hagejaga oli raske suhelda, sest ta oli üleolev ja head vastust temalt ei

saanud, et hageja tõstis häält ja karjus uue raamatupidaja peale, kuni K läks nuttes ära.

22. Tunnistaja H T ütlustega on tõendatud, et hageja oli lahendusi mitte leidev, suheldes kergesti

ärrituv, pööritas silmi, kui väga vihaseks sai siis tõstis häält ja tõusis püsti, vaidluses

puuduoleva arve üle saatis ta tunnistaja põrgu.

23. Tunnistaja E V ütlustega on tõendatud, et temal hagejaga suhtlemisel probleeme ei tekkinud,

hageja käitus temaga ja kostja seadusliku esindajaga viisakalt ja sõbralikult.

24. Eelpool nimetatud tunnistajate K E, A U, K K ja H T ütlustega saab lugeda tõendatuks

ülesütlemisavalduses toodud etteheited hagejale ning TLS § 15 lg 2 p 5 ja 6 ja ametijuhendis

sätestatud kvalifikatsiooninõude rikkumise. Tunnistaja E V ütlustega on tõendatud, et hageja

käitus viisakalt ja probleeme ei tekkinud.

25. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

26. Riigikohus on 16.03.2016 otsuse nr 3-2-1-187-15 p-s 13 toonud esile, et: “ainuüksi asjaolu,

et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel

(nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei

tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja

kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal

on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab

tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu

ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole

enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et

töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui

töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116

lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88

lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada

eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud

viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata,

kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks.“.

27. Kuna seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, võib tööandja

hoiatada töötajat nii suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui ka kirjalikult

(TsÜS § 77 lg 1). Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikku dokumenti, millest nähtuks

hoiatuste tegemine hagejale ülesütlemisteates etteheidetud käitumise eest.

28. Kostja seadusliku esindaja R.K vande all antud ütlustest nähtuvalt põhjustas hagejaga

töölepingu lõpetamise konflikt uue raamatupidajaga, kelle tööle tulekust alates muutus

hageja käitumine oluliselt - tekkisid erinevad väiksemad, suuremad konfliktid; et esimesel

päeval toimunud konflikti tulemusena tuli uus raamatupidaja kolida teise tuppa; et 09.aprillil

oli seaduslik esindaja koos transpordi osakonna juhatajaga Soomes komandeeringus, kui

temani jõudis teade, et raamatupidajate vahe oli suur konflikt, mille tõttu uus raamatupidaja

nuttes lahkus, sest hageja oli ebainimlikult käitunud, karjunud, mõnitanud ning uus

raamatupidaja ütles, et ta pole nõus niimoodi edasi minema. Hageja oli öelnud seoses

palkadega, et uus raamatupidaja ei oska midagi teha ja mingu minema. Seaduslik esindaja

jõudis tagasi enne tööpäeva lõppu ja kuulates hagejat ütles, et niimoodi edasi jätkata ei saa,

sest raamatupidajate vahel peab olema koostöö. Kostja seadusliku esindaja R.K vande all

antud ütlustest nähtub veel, et nad olid hagejaga koos töötanud 5-6 aastat, et eelnevatel

aastatel oli hageja käitumine ka natukene vaenulik aga ta kartis raamatupidajat vahetada,

kuna raamatupidaja on ettevõttes võtmeisik ja kui midagi valesti läheb, siis on kogu

ettevõttel probleemid; et hageja probleemse käitumise kohta ei võtnud ta ühtegi seletuskirja

ega teinud ühtegi käskkirja, vaid rääkis suuliselt rahulikult probleemidest, sest tema ülesanne

oli säilitada töörahu; et ta tegi hagejale suulise hoiatuse, kui hageja saatis H.T põrgu.

29. Eelneva hoiatamise eesmärk TLS § 88 lg 3 mõttes on töötajale selgelt ja konkreetselt teada

anda, milline hageja käitumine või rikkumine ei ole aktsepteeritav ning võib kaasa tuua

töölepingu lõpetamise, samuti annab hoiatuse tegemine töötajale võimaluse oma käitumist

parandada. Kohus leiab, et esitatud kirjalikest tõenditest, seadusliku esindaja vande all antud

ütlustest ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et kostja ei andnud hagejale selgelt ja

arusaadavalt teada, et hageja käitumine kolleegidega ei ole aktsepteeritav ning võib kaasa

tuua töölepingu lõpetamise. Üksnes vestlustest hageja käitumise üle või kolleegide vahelise

konflikti lahendamisest ei pruukinud hageja aru saada, et taolise käitumise jätkumisel

võidakse temaga tööleping lõpetada. Töölepingu lõpetamisele eelnevate hoiatustena ei saa

kohus arvesse võtta hoiatusi, mille tegemisest on möödunud mõistlik aeg ehk töösuhtes mitte

rohkem kui üks kuu. 09.aprillil esile toodud rikkumise puhul, millele järgnes hagejaga

töölepingu ülesütlemine, ei saa samal päeval tööandja peetud vestlust või hageja teavitamist,

et niimoodi edasi jätkata ei saa, pidada hoiatamiseks TLS § 88 lg 3 mõttes, sest hagejale ei

antud aega enam oma käitumise parandamiseks, vaid sellele järgnes koheselt töölepingu

ülesütlemine. Hagejale etteheidetud käitumisprobleeme ei saa pidada rikkumiseks, mille

puhul ei oleks hoiatamisega olnud võimalik saavutada eesmärki ja/või anda töötajale

võimalus oma käitumist parandada.

30. TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles sama paragrahvi teises

lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu

TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki

asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

31. Töölepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt ei ole hageja käitunud viisil, mille tõttu võinuks

tööandja töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja mitte kohaldada TLS §-s 88 lg 1 p-

s 3 ettenähtud hoiatust või 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega. Hageja käitumist ei saa

pidada eriliselt raskeks rikkumiseks ega selliseks, mille talumist ei saa hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt oodata, kuivõrd kostja seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt

talus tööandja ja kolleegid hageja sellesarnast käitumist kuus aastat. Tööandja huvi töötajaga

tööleping päevapealt üles öelda ei kaalu üles töötaja huvi töölepingu lõpetamisest ette teada.

Antud meede ei olnud ka põhjendatud ega otstarbekas arvestades, et hageja oli ise tööandjale

esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks.

32. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles

seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine. Tulenevalt TLS § 107 lg 1

kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul

lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates

ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lugedes töölepingu

ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühiseks lõpetab hageja avalduse alusel töölepingu TLS

§ 107 lg 2 järgi 10.04.2019, mis oli tema viimaseks tööpäevaks.

33. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohtu Üldkogu on otsuses 3-2-

1-79-13 märkinud, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning

selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu),

tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.

34. Kohus võtab TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise välja mõistmisel arvesse, et hageja töötas kostja

juures 6 aastat, et hagejal oli kostja eelnevast käitumisest jäänud teadmine, et teda hinnatakse

kui kohusetundlikku ja tööandjale lojaalset töötajat, et tema tööga ollakse rahul, mistõttu tuli

talle töölepingu lõpetamine arusaamatu ja üllatavana; et töölepingu ülesütlemine toimus ilma

eelneva hoiatamise, hagejalt selgituste küsimiseta ja etteteatamise tähtaega järgimata; et

hagejal jäi töölepingu ette teatamata ülesütlemise tõttu saamata töötasu, millega ta oli

arvestanud. Seega on mõistlikuks hüvitiseks avaldaja taotletud hüvitis brutosummas 5125,61

eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kostja seisukohta, et hüvitise võiks piirata töötasuga 21

päeva eest, kuna hagejale ei võimaldatud hoolimata tööandjal sellekohase avalduse

olemasolust ja teadmisest, et töösuhe lõpeb hageja algatusel nii kui nii, seda jätkata kuni

30.04.2019. Kuivõrd tööandja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult enne 30.04.2019,

siis ei oma hageja avaldus lõpetada töösuhe tema algatusel enam mingisugust tähendust.

Seega ei ole põhjendatud ka hüvitise piiramine 21 päeva keskmise töötasu eest. Ühtlasi oleks

see töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades töötaja suhtes ebaõiglaselt väike hüvitis.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda.

36. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu

isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi,

sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või

sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

37. Hageja kohtuvälised kulud seisnevad menetluskulude nimekirja kohaselt käesolevas asjas

osutatud õigusabis kokku 8 tundi (nõupidamine kliendiga 1 tund, ettevalmistus

kohtuistungiks 2 tundi, esindamine kohtuistungil 5 tundi) hinnaga 40 eurot tund

käibemaksuga, millest kuulub tasumisele 276 eurot (käibemaksuga). Kostja vaidles hageja

menetluskuludele täies ulatuses vastu. Kohus peab antud asja mahtu, s.h kohtuistungitele

kulunud aega, asja keerukust ning koostatud dokumentide hulka ja osutatud õigusabi

tunnihinda arvestades vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks kokku 276 eurot

(käibemaksuga). Seega tuleb hageja menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks täies

ulatuses välja mõista 276 eurot (käibemaksuga).

38. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult 276 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

39. Kostja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on 1962 eurot, millele

lisandub viivis, tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu tema enda kanda.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

osaliselt tühistatud 09.07.2021 TRK lahendiga