2-21-6485/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-6485 Tsiviilasi

R. R. hagi R. R. vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx) Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata R. R. hagi R. R. vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks.

2. Jätta menetluskulud R. R. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte R. R. .

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. R. R. (hageja) esitas 25. aprillil 2021 Tartu Maakohtule hagi R. R. (kostja) vastu, milles palub tühistada Tartu Maakohtu xxxxxxxxxxxxxxxxx otsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ning muuta abielu tühiseks ning mitte toimunuks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxxx ja lahutati Tartu Maakohtu xxxxxxxxxxxxxxxxx otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Tartu Maakohtu xxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalasjas nr x-xx-xxxx tunnistati hageja süüdi kostja segadusse viimises seoses abielu sõlmimisega. Hagejat karistati kriminaalasjas oma abikaasa teadmatust ära kasutades, lubades abiellumise puhul midagi, mille mittelubamise puhul ei oleks abielu sõlmitud. KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

3. Abielu tühisust reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 10. Selle paragrahvi kohaselt on abielu tühine, kui 1) abielu on sõlminud samast soost isikud; 2) abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või; 3) kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. Arvestades hagiavalduses kirjeldatut (kostja segadusse viimine, kostja teadmatuse ära kasutamine) on kohtu hinnangul tegemist abielu kehtetuks tunnistamise alusega. Selliselt sätestab PKS § 9 lg 1 p 5, et kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline. Seega käsitleb kohus hageja nõuet abielu kehtetuks tunnistamise nõudena.

4. Poolte abielu on lahutatud Tartu Maakohtu xxxxxxxxxxxxxxxxx otsusega tsiviilasjas nr xxx-xxxxx (otsus on jõustunud xxxxxxxxxxxxxxxxxx). PKS § 13 reguleerib abielu kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse lõppemist. Kui abielu on lõppenud, ei saa hagi enam esitada, välja arvatud juhul, kui abielu sõlmimise hetkel oli vähemalt üks abikaasadest juba abielus (PKS § 13 lg 4). Seega olukorras, kus poolte abielu on kohtuotsusega lahutatud, ei saa esitada hagi selle abielu kehtetuks tunnistamiseks. Jõustunud kohtuotsust ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 1), seega ei saa maakohus xxxxxxxxxxxxxxxxx otsust tühistada. Lisaks sellele saab abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (PKS § 12 lg 1 lg 2). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja viinud kostja abielu sõlmimisel segadusse. Isegi kui poolte abielu ei oleks lahutatud, ei saaks hageja abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada, vaid sellise hagi esitamise õigus oleks üksnes kostjal.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (abielu kehtetuks tunnistamist) võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

6. Olukorras, kus avaldust ei võeta menetlusse, tagastatakse sellelt tasutud riigilõiv (TsMS § 150 lg 1 p 2). Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks hagi käiguta jätmist ja sellelt riigilõivu küsimist.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud ega kostja seisukohta küsinud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik