2-20-11426/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

03.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11426

Kohtuasi

XX hagi Lighthouse Invest OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.08.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX, esindaja Indrek Põder

Kostja Lighthouse Invest OÜ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.08.2020 määrus ja saata asi samale maakohtule

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. XX (hageja) esitas 07.08.2020 Harju Maakohtule hagi Lighthouse Invest OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Pooled

sõlmisid

17.03.2016

investeerimislepingu

nr KLI160317-1 ja 12.07.2016 investeerimislepingu nr KLI160712-1. Lepingute kohaselt andis

hageja lepingutes ettenähtud tingimustel raha ja kostja kohustus tagastama investeeringu

summa ning tasuma sellelt intressi. Hageja täitis omapoolsed kohustused, kuid kostja jättis oma

kohustused hageja ees täitmata ning lepingujärgsed summad hagejale tagastamata.

2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja nõue poolte vahel sõlmitud investeerimislepingutest,

mille p-de 12.2 kohaselt lahendatakse kokkuleppe mittesaavutamise korral kõik lepingust

tulenevad vaidlused Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus nimetatud vahekohtu

reglemendi alusel. Olukorras, kus poolte vahel oli sõlmitud vahekohtu kokkulepe ning hageja

ei esitanud nõuet vahekohtukokkuleppe kehtivuse vaidlustamiseks, tuli hageja hagi menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 8 alusel keelduda, kuna hagi ei

allunud Harju Maakohtule.

Määruskaebus

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks või hagiavaldus menetlusse ja saata tsiviilasi

maakohtule tagasi edasiseks arutamiseks.

Hageja sõlmis lepingud tarbijana ja kostja tegutses lepingute sõlmides majandus- ja

kutsetegevusest lähtuvalt. Sõlmitud lepingud olid kostja poolt ettevalmistatud ning hagejal

puudus võimalus nende tingimuste muutmiseks, st lepingud olid sõlmitud tüüptingimustel.

Tingimused olid ebamõistlikult tasakaalust väljas kostja kasuks. Nendega võeti hagejalt

võimalus kaitsta oma õigusi kohtus. Hageja vaidlustas kaebuses lepingute vahekohtu

kokkulepete kehtivust. Notarite Koja vahekohtu reglemendi § 26 lg 1 p 2 kohaselt vahekohus

jätab hagi läbi vaatamata kui vahekohtul puuduvad andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumendid kätte toimetada. Hageja oli enne hagi esitamist edastanud kostjale

erinevaid nõudeavaldusi. Lepingus kokkulepitud ja registrijärgsetele aadressidele ei olnud

võimalik kirju kätte toimetada. Hageja leidis, et kui pooled olid oma käitumisega näidanud, et

soovivad vahekohtu kokkuleppe lõpetamist ning vaidluse lahendamist riiklikus kohtus, siis tuli

vahekohtu kokkulepe lugeda lõpetatuks.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele, vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

ja saata asi tagasi maakohtusse avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus otsustas hageja nõuete menetlusse võtmist hagiavalduse pinnal. Hagiavaldusele

lisatud lepingute alusel tuvastas kohus, et pooltel oli sõlmitud kokkulepe vahekohtusse

pöördumiseks. Seda asjaolu hageja määruskaebuses ei vaidlustanud. TsMS § 663 lg 4 kohaselt

kontrollib määruskaebuse põhjendatust maakohus. Juhul kui maakohus määruskaebust

põhjendatuks ei pea, siis tuleb see edastada lahendamiseks ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg

5). Kuigi määruskaebuses võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid,

mida pool hagiavalduses varasemalt ei esitanud, siis maakohus oleks pidanud juba hagiavalduse

menetlusse võtmise staadiumis kontrollima vahekohtu kokkuleppe kehtivust omal algatusel,

sest üks pooltest oli tarbija. Maakohus seda ei teinud. Esmane hinnang tuleb anda maakohtul ja

alles seejärel saab ringkonnakohus kontrollida, kas esineb maakohtu poolset rikkumist. Seega

tuleb asi saata tagasi maakohtule, kellel tuleb hinnata hageja väiteid vahekohtu kokkuleppe

kohta ja otsustada hagi menetlemise üle. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada

hagiavalduse menetlusse võtmist. Maakohus võib vajaduse korral määrata hagejale täiendava

tähtaja hagi täpsustamiseks (TsMS § 3401 lg 1), küsida kostja seisukohta hagi menetlusse

võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata (TsMS § 372 lg-ga 3).

6. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Maakohtul tuleb otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

7. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)