2-21-970/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-970

Tsiviilasi

A. A. hagi C. C. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

2 628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. A. , isikukood XXX; elukoht XXX;

Hageja seaduslik esindaja B. B. , isikukood XXX;

Kostja C. C. , isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

23. märts 2021

istungisekretär Hanna-Liisa Moks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista C. C. lt A. A. kasuks elatis igakuiselt alates 21. jaanuarist 2021 130

eurot kuni A. A. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. Välja mõista C. C. lt A. A. kasuks tagasulatuv elatis ajavahemiku alates 24.

november 2020 kuni 20. jaanuar 2021 eest 59,03 eurot.

4. Jätta rahuldamata A. A. nõue elatise saamiseks ajavahemiku alates 6.

detsember 2017 kuni 23. november 2020 eest.

5. C. C. poolt kohtumenetluse kestel hagejale tasutud elatis kuulub

tasaarvestamisele väljamõistetud elatisega.

6. Elatis tuleb tasuda B. B. arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatis tuleb maksta

iga kalendrikuu eest ette.

7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. A. A. (hageja) esitas 21. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule hagi C. C. (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks kehtivas alammääras alates hagiavalduse esitamisest ja

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks alates 6. detsembrist 2017 miinimummääras.

Hagiavalduse kohaselt maksab kostja elatist liiga vähe (umbes 30-50 eurot) ja mitte

igakuiselt. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on pension ja sotsiaaltoetused. Hageja

igakuised kulutused on kokku 1103,11 eurot, sh eluasemekulud 180-210 eurot; toit 350

eurot; transport 5,11 eurot; hügieenitarbed 100 eurot; koolikohustus (lasteaiatasu) 120

eurot; riided ja jalanõud 200 eurot ning muud vältimatud kulutused (mänguasjad ja

lasteraamatud) 50 eurot. Kostja sissetulek on pension, kostja on töötu.

2. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles vastu elatise nõude suurusele.

Vastuse kohaselt on hagiavalduses esitatud nõue ebaõiglaselt suur, arvestades kostja

igakuist sissetulekut, mille moodustavad miinimumpalk ja töövõimetoetus. Hageja

kulud on hagiavalduses ülepaisutatud. Hageja eluasemekuludest on õiglane välja

mõista hagejale kuluv proportsionaalne osa. Lapse toidule ei kulu igakuiselt 350 eurot,

sest laps käib lasteaias ja sööb seal kolm toidukorda, samuti ei kulu riietele 200 eurot,

hügieenitarvetele 100 ja lasteaiale 120 eurot, sest lasteaiatasu hüvitatakse osaliselt

Tartu Linnavalitsuse poolt. Hageja ema sissetulek ei ole nii suur, kui palju ta väidetavalt

lapse peale kulutab. Lapse vajaduspõhine miinimumelatise lõpparuandes käsitletud

uuringu järgi on lapsele kuluv summa kahe täiskasvanuga peres 385 eurot, kuid hageja

elab praegu nelja täiskasvanuga. Kostja pidi taotlema 2020. aasta sügisel kohtu kaudu

isaduse tuvastamist, kuna B. B. ei olnud lapse sündides nõus, et kostja on ametlikult

hageja isa. A. A. on ametlikult kostja laps alates XX.XX.XXXX, kuid kostja on teda

toetanud vastavalt võimalusele juba sünnist saadik, andnud lapse emale sularaha ja

teinud ülekandeid ning ostnud lapsele asju.

3. 23. märtsi 2021 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja

oli nõus kokkuleppega 240 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja seletas, et

hagiavalduses toodud kulutused on kogu leibkonna ehk viie inimese kohta ning

transpordi- ja sidekulud hagejal puuduvad. Kostja selgitas, et on lapsele seni maksnud

elatist 120-140 eurot kuus, kuna tal ei ole rohkemaks võimalusi. Kostja oli nõus

sõlmima kompromissi elatise maksmiseks 150 eurot kuus.

4. Kohus jätkas menetlust kirjalikus menetluses ja määras kostjale tähtaja tõendite

esitamiseks.

5. Kostja esitas 13. aprilli 2021 selgituse oma igakuiste kulutuste kohta ja taotluse

arvestada elatise summa kindlaksmääramisel hagejale makstavaid riiklikke toetusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega ning poolte

seisukohtadega, leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, s.o 2021. aastal 292 eurot kuus.

9. Hageja on kostja alaealine laps, kes ei ela koos oma isaga. Hageja palub kostjalt välja

mõista elatise miinimumsummas alates 21. jaanuarist 2021. Kostja väitel tuleb elatise

väljamõistmisel arvestada riikliku lapsetoetusega ning asjaoluga, et kostjal on osaline

töövõime ja tema majanduslik olukord ei ole hea.

10. Kohus märgib, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des

99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 p 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

11. Riigikohus on selgitanud, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära

alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus on märkinud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses sätestatule ka igasugune muu asjaolu, mida

arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused

(nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega

lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb

varaline seisund (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2.).

12. Kostja väitel on mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks asjaolu, et hageja tegelikud vajadused kuus on väiksemad PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määrast.

13. Kohus märgib, et lapse vajaduste kohta asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel

ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas

ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24).

14. Hageja esindaja on hagiavalduses märkinud, et lapse vajadused on 1103,11 eurot.

Kohtuistungil selgus, et hageja esindaja on kulutuste märkimisel pidanud silmas kogu

oma viieliikmelisele leibkonnale tehtavaid kulutusi. Samuti ilmnes, et A. A. puuduvad

nt sidekulud (laps on telefoni kasutamiseks liiga väike) ja transpordikulud

(eelkooliealisele on ühistransport tasuta). Seega on hageja igakuised kulutused (tl 1)

eluasemele 39 eurot (195 ÷ 5), toidule 70 eurot (350 ÷ 5), tervishoiule 10 eurot (50 ÷

5), hügieenile 20 eurot (100 ÷ 5), lasteaiale 100 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot

(200 ÷ 5) ning muud vältimatud kulud (mänguasjad, raamatud) 25 eurot (vastavalt

kohtuistungil avaldatule), seega kokku 304 eurot, millest ühe vanema kanda peaks

jääma 152 eurot.

15. Hageja on käesoleval ajal XXX-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC)

koostatud 2020. aasta lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“1 kohaselt on

3–6 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 319 eurot.

Seega on XXX-aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 160 eurot

kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr.

16. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, et tema sissetulekut arvestades on

miinimummääras nõutav elatis ebaõiglaselt suur.

17. Kohus selgitab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks

suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud

hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste

rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada

elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kuigi vanem on

kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast

oleneva, siis ei või väljamõistetud elatis olla elatist maksma kohustatud vanemale

ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada

enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu

12. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise väljamõistmisel on seega

oluline tuvastada, et see ei kahjusta isiku enese tavalist ülalpidamist. Selleks on

põhjendatud arvestada arvestusliku elatusmiinimumiga, s.o elatusvahendite väiksema

kogumiga, mis katab inimese igapäevased vajadused. Sellest allpool on inimväärne

toimetulek ohustatud. 2020. aasta arvestuslik elatusmiinimum on Statistikaameti

andmetel 220,50 eurot.2

18. Kostja on kohtule esitanud tõendeid ja lisaks tegi ka kohus kostja varalise seisundi

hindamiseks järelepäringuid vastavatesse registritesse. Väljavõtetest nähtub, et kostjal

puudub registrisse kantud kinnisvara, mille arvel täita hageja ülalpidamiskohustust.

Kostjale kuulub roller. Kostja sissetulekuks on miinimumtöötasu (tl 13-14). Kostjal on

osaline töövõime tähtajaga XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX (tl 20). Kostja on kohtule

selgitanud (tl 72), et ta elab XXX ühetoalises XXX, tal on tagasi maksta mitmed

kiirlaenud, igakuiselt kulub raha toidule 120 eurot, riietele 30 eurot, ravimitele 35 eurot,

transpordile 15 eurot ja sidekulud on 45 eurot, seega on igakuised kokku 245 eurot.

Kommunaalmaksed maksavad vanemad. C. C. keskmine sissetulek, mille

moodustavad töötasu B. D. AS-ist (tl 15), toetus Eesti töötukassast (tl 16) ja

töövõimetushüvitis Haigekassast (tl 17) on perioodil 2020. aasta augustist kuni 2021.

aasta veebruarini 260,40 eurot. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et kostja varjaks

oma sissetulekuid või et kostjal oleks muud vara, mille arvelt on võimalik

ülalpidamiskohustust täita. Seetõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja sissetulek

ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist seadusjärgses määras ja samal ajal säilitada

kostjal endal minimaalset vajalikku elustandardit.

19. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et osa lapsele vajalikest

vahenditest on kaetud riigi poolt makstava peretoetustega. Hagejale makstakse

peretoetust 60 eurot kuus (tl 59). Arvestades kostja majanduslikku seisundit ning

asjaolu, et hageja vajadused on kaetud osaliselt muul viisil (peretoetustega), tuleb

1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 38.

2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-

elatusmiinimum

seetõttu kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Elatist saab vähendada ½

peretoetuse ehk 30 euro võrra lapse kohta.

20. Kuna kulutusi lastele ei tehta mitte ainult lähtudes vajadustest, vaid need on tugevasti

mõjutatud leibkonna võimalusest (vanema sissetuleku suurusest), on kohus kostja

sissetuleku suurust ja varalist seisundit arvestades seisukohal, et kostja on eelduslikult

võimeline maksma hagejale tema tegelikest vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvat

elatist 130 eurot kuus ning seejuures säilib kostjal endal tavapärane toimetulek ja

vajalik elustandard. Kuigi igakuine elatis hagejale jääb allapoole seaduses ettenähtud

miinimummäära, katab elatis nimetatud määras hageja peamised vajadused ning vastab

kohtu arvates ka kostja varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda

ega ole elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Igakuise elatise

suurus 130 eurot vastab eelduslikult lapse (hageja) vajadustele. Hageja igakuised kulud

on 304 eurot (vt kohtuotsuse punkt 14), millest ühe vanema kanda peaks jääma 152

eurot.

Arvestades

käesolevas

asjas

esinevaid

mõjuvaid

põhjuseid

elatise

vähendamiseks ning võttes arvesse pool lapsetoetusest (30 eurot), kujuneb elatise

suuruseks samaväärne summa (122 eurot).

21. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alates hageja sünnist ehk 6. detsembrist

2017 miinimummääras. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Seega võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest

enne elatise nõude kohtule esitamist. Samas asjaolu, et C. C. on A. A. isa, on tuvastatud

XXX Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX, mis jõustus

XX.XX.XXXX. Riigikohtu seisukoha järgi saab elatist nõuda alles pärast isaduse

tuvastamise otsuse jõustumist (Riigikohtu 17. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-130-14, p 16). Kohus on seisukohal, et hageja saab elatist nõuda pärast isaduse

tuvastamise kohtulahendi jõustumist, mistõttu kohus jätab rahuldamata tagasiulatuva

elatise nõude ajavahemiku 6. detsember 2017 kuni 23. november 2020 eest.

22. Kohus on seisukohal, et hageja saab nõuda tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 24.

november 2020 kuni 20. jaanuar 2021 eest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb

tagasiulatuva

elatise

väljamõistmisel

erisätete

puudumisel

lähtuda

elatise

väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-

16, p 20; Riigikohtu 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu

4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest

lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule

ebamõistlikult koormav. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema

toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste

laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik

ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem,

nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-136-13, p 14).

23. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on alates hageja sünnist hagejat rahaliselt

toetanud, andnud hageja emale hageja ülalpidamiseks sularaha ja teinud

pangaülekandeid. Kuivõrd vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

ei ole võimalik jätta välja mõistmata elatist tagasiulatuvalt, kui vanem ei ole lapse

ülalpidamisest piisavalt osa võtnud.

24. Samas tuleneb kohtu hinnangul koosmõjust asjaoludega, et hageja on saanud

peretoetust ja kohtulahendi tegemisel ajal on kostja majanduslik olukord halb, mõjuv

põhjus peretoetuse mahaarvamiseks tagasiulatuva elatise nõudest. Kohus loeb vastavalt

ülaltoodud põhjendustele tagasiulatuva elatise põhjendatud suuruseks 130 eurot kuus.

25. Tagasiulatuva elatise summast tuleb maha arvestada kostja poolt kõnealusel perioodil

antud elatise summad. B. B. on kohtule esitanud konto väljavõtte kostja poolt elatise

tasumise kohta (tl 62). Sellest nähtuvalt on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale

perioodil 28.06.2020 kuni 26.03.2021 ülekandeid kogusummas 390 eurot.

Ajavahemikul 24.11.2020 kuni 20.01.2021 on ülekandeid tehtud summas 100 eurot.

Lisaks puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on hageja seaduslikule esindajale

andnud ülalpidamiskohustuse katteks ka sularaha. B. B. kinnitas 23. märtsil 2021

toimunud kohtuistungil, et on saanud kostjalt sularahas elatist 25.11.2020 30 eurot ja

30.11.2020 50 eurot. Seega on kõnealusel ajavahemikul kostja hagejale elatist andnud

kokku 180 eurot.

26. Kohus kogus ka ise tõendeid. C. C. pangakonto väljavõttelt on perioodil näha B. B. le

tehtud ülekanded (tl 35-36, 47-48), kuid samas nähtub, et mitmed maksed on tagastatud

maksjale, kuna saaja pangakonto number on vale. Sellest tulenevalt võtab kohus

aluseks B. B. poolt omaksvõetud elatise tasumised summas 180 eurot ning see summa

tuleb tagasiulatuva elatise summast maha lahutada. Kohus peab põhjendatuks mõista

kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 24. november 2020 kuni 20. jaanuar 2021 eest välja

tagasiulatuvalt vähem makstud elatis summas 59,03 eurot (130 ÷ 31 × 57 päeva) – 180).

27. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja elatise 130 eurot kuus alates 21. jaanuarist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni

ning tagasiulatuva elatise 59,03 eurot ajavahemiku 24. november 2020 kuni 20. jaanuar

2021 eest.

28. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette hageja seadusliku

esindaja pangakontole. Kohus ei märgi kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtuotsuse

resolutsiooni arveldusarve numbrit, sest korduva kohustuse pikaajalise täitmise ajal

võib hageja ema arveldusarve number muutuda. Kostjal tuleb kehtiva ja õige

arveldusarve numbri saamiseks pöörduda hageja seadusliku esindaja poole.

29. Kohus märgib, et kohtumenetluse ajal kostja poolt hagejale tasutud maksed tuleb

tasaarvestada väljamõistetud elatise summadega.

30. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik