2-19-124887/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.aprillil 2021

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-124887

Kohtuasi

AS-i Inges Kindlustus hagi A. M.i vastu 1123 euro

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

1212,84 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395,

asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) volitatud esindaja L. K.

Kostja: A. M. (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja advokaat Deivi Vaht

Kohtuistungi aeg

22. märts 2021

Resolutsioon

1. AS-i Inges Kindlustus hagi A. M.i vastu 1123 euro

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista A. M.ilt põhivõlg 1123 eurot (üks tuhat

ükssada kakskümmend kolm eurot) ja viivis VÕS §-s

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

alates 10.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni AS-i Inges

Kindlustus kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud A. M.i kanda

2. Välja mõista A. M.ilt menetluskulu 266 (kakssada

kuuskümmend kuus) eurot ja viivis menetluskulult VÕS

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni AS-i Inges

Kindlustus kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. AS Inges Kindlustus (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis A. M.ilt (edaspidi kostja)

välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1123 eurot ja viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras

põhinõudelt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.09.2019 kuni põhinõude

tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja juhtides mootorsõidukit Peugeot, reg nr XXX

(edaspidi Peugeot), 12.06.2019 Keilas, Haapsalu mnt x liiklusõnnetuse, milles ta vigastas X

Ühistule kuuluva X logistika alas lao tõstandust, tekitades uksele kahjustuse. Kostja lahkus

peale liiklusõnnetuse põhjustamist liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei teavitanud

liiklusõnnetusest ei kannatanut X Ühistut (edaspidi ka kannatanu) ega politseid. Kannatanu

tuvastas lao ukse kahjustuse põhjustanud sõiduki ja sõidukijuhi videokaamera salvestuse abil.

Peugeot’i suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal hagejaga sõlmitud kohustusliku

liikluskindlustuse leping. Vastavalt Liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles juhtumit

ja hüvitas hageja kannatanule tekitatud kahju summas 1123 eurot. Juhtum on registreeritud

toimikuna nr I00192639.

3. Hageja sai liiklusõnnetuses kannatanult teate toimunud liiklusõnnetuse kohta, milles

informeeriti hagejat asjaolust, et liiklusõnnetus põhjustati 12.06.2019 Keila linnas, Haapsalu

mnt x veoautoga reg.nr XXX, mis vigastas manööverdamise käigus X logistika alas lao

tõstandust selliselt, et osa ukse paneele vajas välja vahetamist. Kannatanu informeeris hagejat

ka asjaolust, et kahju tekitaja lahkus sündmuskohalt ilma, et oleks kahju saajat teavitanud

kahjujuhtumist. Kannatanu lisas kahjuavaldusele videosalvestuse, mille abil kannatanu

tuvastas liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki ja sõidukijuhi. Kannatanu edastas hagejale koos

kahjuteatega

ka

fotod

liiklusõnnetuses

kahjustada

saanud

laouksest

ja

ukse

remondikalkulatsiooni. Peugeot’i omanik C OÜ informeeris 13.06.2019 hagejat Peugeot’ga

toimunud kahjujuhtumist e-kirja teel. 14.06.2019 andis Peugeot’i juhtinud kostja hagejale

12.06.2019 toimunud liiklusõnnetuse kohta seletuskirja.

4. Hagejal tekkis LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kostja vastu väljamakstud kindlustushüvitise

1123 eurot suhtes tagasinõudeõigus, kuna sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning

lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise

kohalt.

5. Hageja on saatnud 12.07.2019 kostjale tagasinõude kirja summas 1123 eurot ning palunud

nõudesumma tasuda hiljemalt 26.07.2019 või võtta ühendust kohtuvälise kokkuleppe, mille

lisaks on maksegraafik, sõlmimiseks.

6. Kuivõrd kostja tagasinõude teates märgitud tähtajaks nõuet ei tasunud ega kohtuvälist poolte

kokkulepet võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel ei sõlminud, siis esitas hageja

10.09.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

võlgnevuse sissenõudmiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi tsiviilasjas 2-9-

124887 kostjale makseettepaneku tasuda hagejale võlg 1123 eurot koos menetluskuludega.

Kostja esitas 17.10.2019 makseettepanekule vastuväite, mistõttu jätkab kohus asja

lahendamist hagimenetluses.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja töötab

Pugeot veokijuhina C OÜ-s. Kostja nõustub asjaoluga, et juhtides mootorsõidukit Peugeot

reg nr XXX põhjustas ta 12.06.2019 Keilas, Haapsalu mnt x liiklusõnnetuse X Ühistule

kuuluva X logistika alal, kus vigastas lao tõstandust tekitades uksele kahjustuse. Samuti, et ta

ei teavitanud liiklusõnnetuse juhtumisest politseid, kuid leiab, et antud asjaolu ei oma

hagiavalduses esitatud nõude lahendamise seisukohalt mitte mingit tähendust, sest kostjal ei

olnud tulenevalt liiklusõnnetuse järgselt aset leidnud asjaoludest seadusest tulenevat

kohustust politseid liiklusõnnetusest teavitada.

8. Kostja ei nõustu väitega, et ta lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt ega

teavitanud kannatanut, sest peale liiklusõnnetuse toimumist informeeris kostja koheselt oma

tööandjat C OÜ-d, kelle esindaja V. M. helistas kannatanu ostujuhile A. K.. Ühtlasi teavitas

kostja tööandja hagejat juhtunud liiklusõnnetusest ja kahju tekkimisest. Edasi asusid pooled

laouksele tekkinud vigastuse parandamise osas läbirääkimistesse, sest kostja tööandja tahtis

esialgu ise lasta ukse vigastused parandada. Kahju kannataja soovis ukse parandamist oma

koostööpartnerilt, mille hinnapakkumine aga osutus kostja hinnangul liiga kalliks, mistõttu

otsustati, et kahju tuleb hüvitada kohustuliku liikluskindlustuse alusel hagejal. Kuna

asjaolust, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse ja on kahju tekkimises süüdi sai koheselt

informeeritud kannatanut, siis on vale hageja väide, et kahjukannataja sai kahju tekitaja isiku

teada alles videokaamera salvestise abil. Hageja on hagis esitanud kahju teatamise asjaolud

selliselt, justkui poleks kostja liiklusõnnetusest kahju kannatanule teada andnud, kuigi seda

tegi kostja eest tema tööandja ning sellega saab kostja kohustuse lugeda täidetuks, sest mitte

üksi asjakohane õigusnorm ei nõua, et liiklusõnnetusest tuleb liiklusõnnetuse põhjustajal

kahjukannatanut isiklikult teavitada.

9. Kostja oli veendunud, et tal ei olnud vaja LS § 169 kohaselt politseid liiklusõnnetusest

teavitada, mistõttu ei saa üles tõusetuda ka süü küsimus VÕS § 104 lg 2 mõistes. Kuna

inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, kostja eest infomeeris tema tööandja kannatanut

koheselt liiklusõnnetusest ja tekitatud kahju eest vastutuse võtmises ning edastas oma sõiduki

andmed kahju kannatanule, ei olnudki vaja politseile sellest teatada, mistõttu LKindlS § 53 lg

1 p 2 alusel on hageja nõudeõigus välistatud, sest kostja teos puudub õigusvastane käitumine.

LKindlS seletuskirja 423 SE kohaselt LS § 169 lg 4 p 5 märgib, et liiklusõnnetuses osalenud

juhid (või juht ja varalise kahju saaja) peavad õnnetuse asjaolud (eelkõige tekkinud varaline

kahju, kahju eest vastutav isik, liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed) kirjalikult

vormistama ning selle allkirjastama. Käesolevat tagasinõude alust saab kindlustusandja

kasutada siiski vaid juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse

toimumise kohalt süüliselt (s.t eelkõige põgenedes), mitte olukorras, kus liiklusõnnetuse

asjaolud vormistamistati ebakorrektselt või sõidukijuhid lahkusid sündmuskohalt jättes

õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Kostja on seisukohal, et isegi juhul kui kostja

jättis nõuetekohaselt vormistamata koos kahju kannatajaga LS § 169 lg 4 p-s 5 märgitud

asjaolud, ei anna see alust hagejale tagasinõude esitamiseks. Hageja nõue kostja vastu on ka

hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane, sest on esitatud vaid eesmärgil tekitada kostjale

kahju tema arvelt rikastumisega, vabaneda enda kohustuse täitmisest. TsÜS § 138 lg 1

kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja töötab Pugeot veokijuhina C. OÜ-s, et kostja juhtides

mootorsõidukit Peugeot põhjustas 12.06.2019 Keilas, Haapsalu mnt x liiklusõnnetuse X

Ühistule kuuluva X logistika alal, kus vigastas lao tõstandust tekitades uksele kahjustuse, et

kostja ei teavitanud liiklusõnnetuse juhtumisest politseid, et Peugeot’i suhtes kehtis

liiklusõnnetuse toimumise ajal hagejaga sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping, et

hageja on kannatanule hüvitanud tekitatud kahju summas 1123 eurot.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt ja kas hagejal tekkis LKindlS § 53 lg 1 p 2

alusel kostja vastu väljamakstud kindlustushüvitise 1123 eurot suhtes tagasinõudeõigus.

12. LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud

kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või

liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses

osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju

tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil

on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise

kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise

kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla

kirjutanud.

13. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe

teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib

sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale

jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite

liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki

ja esemete asend ning jäljed.

14. 13.06.2019 kannatanu teatega liiklusõnnetusest ja 14.06.2019 teatega hagejale, et kahju

tekitaja lahkus sündmuskohalt ilma, et oleks kannatanut teavitanud sellest, 13.06.2019

Peugeot’ omaniku teatega kahjujuhtumi kohta ning 14.06.2019 kostja seletuskirjaga on

tõendatud, et kostja sai aru, et ta põhjustas 12.06.2019 tööandjale kuuluva sõidukiga Rõõmu

Kaubamaja logistika alas liiklusavarii, kuna ta nägi avarii tagajärgi s.t, et ta kahjustas sõiduki

luugiga lao seina ja väravat. Vaidlus puudub ja kannatanud e-kirjaga hagejale on tõendatud,

et kostja ei teavitanud liiklusõnnetusest mitte kannatanut ega politseid, vaid oma tööandjat

ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ilma, et liiklusõnnetuse asjaolud ning varalise

kahju eest vastutav isik oleks liiklusõnnetuse osapoolte või politsei poolt fikseeritud. Seega

rikkus ta LS § 169 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kohustust koheselt informeerida liiklusõnnetuse

põhjustamisest kannatanut või politseid ning mitte liigutada sõidukit.

15. Isiku süü vormideks VÕS § 104 lg 2 järgi on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuna kostja

sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ja ka nägi, et ta tekitas kannatanule kahju, kuid

lahkus siiski sündmuskohalt liiklusõnnetusest kannatanut või politseid informeerimata, saab

eeltoodud tõendite alusel järeldada, et kostja lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist

liiklusõnnetuse sündmuskohalt süüliselt s.o tahtlikult või raskelt hooletult.

16. Asjaolu, et kostja tööandja tunnistas telefonivestluses kannatanule liiklusõnnetuse

põhjustamist kostja poolt ning pidas kannatanuga e-kirjavahetust tekitatud kahju hüvitamise

osas, ei kummuta fakti, et kostja lahkus 12.06.2019 ebaseaduslikult ja süüliselt

liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei informeerinud 12.06.2019 vahetult peale

liiklusõnnetust ega ka hiljem põhjustatud liiklusõnnetusest ei kannatanut ega politseid. Kostja

arvamus, et kui ta informeerib toimunud liiklusõnnetusest oma tööandjat C OÜ-d, siis on ta

käitunud õiguspäraselt, ei ole vastavuses LS 169 sätestatuga. LS § 169 kohaselt on

liiklusõnnetusest

teavitamise

kohustus

sõidukijuhil,

mitte

kolmandatel

isikutel.

Kindlustusandjal tekib kindlustushüvitise tagasinõudeõigus LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel

sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

17. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi

vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

18. Liiklusõnnetuse videosalvestuse, fotodega liiklusõnnetuses kahjustatud uksest, kostja

seletuskirjaga liiklusõnnetuse kohta on tõendatud, et hageja selgitas enne kindlustushüvitise

tagasinõude esitamist kõik liiklusõnnetust puudutavad asjaolud välja. LKindlS § 37 lg-s 2 on

sätestatud, et kui kahjustatud isik on kindlustusjuhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teatanud, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude. Keila Tarbijate

Ühistu juhatuse liikme A. K. ja kostja tööandja C OÜ müügijuhi V.Š. e-kirjavahetusega on

tõendatud, et nad ei jõudnud kokkuleppele kahjustatud ukse parandamises ega selle

hüvitamises ning A. K. pöördus hüvitise saamiseks hageja poole. Kindlustushüvitis 1123

eurot, mis põhines X ukse remondikalkulatsioonil, maksti kannatanule maksekorraldusest nr

1932 nähtuvalt välja 04.07.2019.

19. Seega on hagejal LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kostja vastu väljamakstud kindlustushüvitise

tagasinõudeõigus, kuna ta on kannatanule tekitatud kahju hüvitanud vastavalt LKindlS 4.

peatükis sätestatule. 12.07.2019 tagasinõude kirjaga on tõendatud, et hageja esitas kostjale

12.07.2019 tähitud postiga kindlustushüvitise tagasinõude kirja, milles palus tagasinõude

summa tasuda või võtta hagejaga ühendust maksegraafiku kokku leppimiseks hiljemalt

26.07.2019. Vaidlus puudub, et kostja tagasinõudele ei vastanud ega nõude summat ei

tasunud.

20. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise

kohustust on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1

sätestatule.

21. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Ametlike Teadaannetes 01.07.2019 avaldatud intressimäära teate kohaselt teatab Eesti

Pank,

et

võlaõigusseaduse

§

lõikes

nimetatud

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2019 oli

0,00 %. Lisades sellele VÕS § 113 kohase 8%, on viivisemääraks 8,00% aastas. Kuivõrd

hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.09.2019, siis kuulub nõudelt 1123 eurot

arvestamisele viivis alates 10.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

23. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv 200 eurot, mille on hageja hagi esitamisel

tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 punkti 1 alusel tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja tõlkekulu 66 eurot. Kostja vastuväide, et hageja

oleks võinud ise dokumendid tõlkida, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei pea tegema

toiminguid, mille tegemiseks tal pädevus puudub, mistõttu see ei välista tõlkebüroo

kasutamisel tõlkekulu väljamõistmist. Seega tuleb hageja menetluskuludeks määrata ja

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 266 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult 266 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik