1-20-2302/37 · 1-20-2302/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-20-2302 30. aprillil 2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko ja sekretär Kattre Vaher ja Simona Šois ide

ning -Jana Vaab juuresolekul, Toomas Tombergi ja kaitsja tõlgi Katrin prokuröri süüdistatava adv.Rein Laid ning kannatanu esindaja Martin Hirvoja osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kuriteoasja

S.Z , ik XXX, emakeeleks xxx keel, xxx kodanik, xxx, elukoht xxx; xxx, xxx; varem kriminaalkorras karista - mata, tõkendit kohaldatud ei ole - 263 lg 1 p 1 . süüdistuses KarS § järgi

Süüdistus S.Z-i süüdistatakse

selles, et tema 01.08.2019 kella 11:10 paiku Tallinnas Kooli tn x juures tänaval ehk avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas (Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa) keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, lõi korduvalt lahtise käega näo ja pea piirkonda, põhjustades oma tegevusega füüsilist M.

S. M.

S. valu ning häirides kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute (Kooli tn x töötanud ehitajad) rahu ning ohustades turvatunnet. Sellise oma tahtliku tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani S.Z toime avaliku korra raske rikkumise, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetlus Kohtuistungil süüdistatav S.Z ennast süüdi ei tunnistanud

. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3 10, et kriminaalasjas kogutud tõendite -1-1-22- ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanu

ning tunnistajad M. S. D. P. P. , , M.,

N. I. M. K. . Kohus uuris samuti järgmisi kirjalikke tõendeid: - kannatanu

epikriis E227824 (tl 14, sama tl 73 ning isiku ja fototabel M. S. ) läbivaatuse protokoll (tl 68-71); -

l 18-19); fotod sündmuskohast (lisad kannatanu M. S. ülekuulamise protokollile, t - kohtumäärused tsiviilasjas 2-17-5713 ja korraldav kohtuistungi protokoll nimetatud tsiviilasjas (tl 27-34, 139-142 ); - fotod (tl 35-36, ); Google maps väljatrükk näitas kohta , mille peal D.

P. - vaatlusprotokoll fotodega (tl 38-43) asitõendi ; - M. poolt esitatud fotod (tl 44-47); M. - - kohta esitatud EMO kaart (tl 48-51 SA Põhja Eesti Regionaalhaigla patsiendi S.Z-i );

2

- fotod (tl 53-55); - x ja M. vahel seoses akende vahetusega (tl 57); kirjavahetus KÜ Kooli M. - fotod (tl 58-61); - 06.08.2019 tunnistaja M. -64); M. ülekuulamise protokoll (tl 62 - 01.08.2019 kannatanu

-67); M. S. ülekuulamise protokoll (tl 65 - 74); Delfi maakaardi väljatrükk (tl - Kooli 1 e-kirjavahetus Muinsuskaitse osakonnaga, fotod (tl 105, 106-108 KÜ ); - hagiavaldus tsiviilasjas 2-18-19244 (tl 109-125); - M. M. e-kirjavahetus Muinsuskaitse osakonnaga ja tööde alustamise luba 20770 (tl 126, 127-129); - S.Z-i kohta Regionaalhaiglast antud väljavõte arstlikust läbivaatusest, hambaarsti poolt antud väljavõte ravitööst, hambaravi 27.08.2019-13.08.2020 (tl 130-131, 132-133); - terviseandmed (tl 134-138); S.Z-i - M. e-kirjavahetus Muinsuskaitse tegemise loa taotlus (tl 143, 144-145 M. osakonnaga ja tööde ); - e- -plaadil asub tl 43); kiri kõnesalvestiste kohta (tl 147, kõne häirekeskusesse CD - fotod (tl 148-160). Samuti uuris kohus tsiviilhagi lisadega (tl 20-26), S.Z-i karistusregistri teatist (tl 75) ning teatist S.Z-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 77).

Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvesta

nud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise ül e tõenäosus. D.

Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda oluliselt rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks.

KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on to

ime pandud vägivallaga. Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukoha järgi eeldab KarS § 263 objektiivsete tunnuste

täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse lg 1 p- kindlakstegemist (RKKKo 3-1-1-15-17 p 24). Riigikohus KarS § 263 lg 1 p 1 sisustamisel on selgitanud, et

vägivalla all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao 2. jaotises („Vägivallateod“) kehtestatud ähvardamise (KarS § 120) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule nii ähvardamise kui ka kehalise väärkohtlemise korral on rünne ning suunatud konkreetse kannatanu vastu (RKKKo 1-18-5540 p 14).

Järelikult selleks, et tuvastada

S.Z-i käitumises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis, on vaja kindlaks teha, kas süüdistuses näidatud koht (Tallinn Kooli tn x juures olev as tänav) on avalik koht, kas S.Z pani M. S. suhtes toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo (lõi kor , sellega duvalt lahtise käega näo ja pea piirkonda) häirides kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute (Kooli tn x töötanud ehitajad) rahu ning ohustades nende turvatunnet. Kuigi S.Z-i kaitsja osundas, et süüdistuses ei ole ära toodud ega sisustatud, kuidas ja millise käitumisaktiga S.Z häiris ehitajate rahu ja ohustas nende turvatunnet, üüdistuse sisust lähtuvalt on aru saada siis s , et väidetav ehitajate rahu häir S.Z-i imine ja nende turvatunde ohustamine seisneski poolt

M. S. korduvalt lahtise käega näo ja pea piirkonda löömises.

3

Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud konflikt S.Z-i ajal toimus ja

vahel seoses M. S. S.Z-i tütrele M.- Tallinnas, Kooli tn x kuuluva korter x akende vahetusega, et

on M. le M. S. Kooli tn x et 01.08.2019 toimusid Kooli tn x . korteriühistu juhatuse liige ning renoveerimistööd Vaidlus puudub selleski, et konflikt toimus Tallinnas Kooli tn x juures tänaval. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et juurdepääs nimetatud kohta oleks piiratud, on järelikult tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse (KorS) § 54 mõttes, ehk koha , mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks ga antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala.

Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS § s 55 ning vastava paragrahvi lõige 1 punkt - 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või k . äituda muul viisil vägivaldselt Vaidlus on tõusetunud selles, kas konflikti käigus S.Z käitumise rikkus avalikus kohas üldnõudeid, mis seisnes korduvalt lahtise käega näo ja pea piirkonda löömises M.

S. ning selles, et nimetatud tegevusega

oleks häiritud kellegi rahu või ohustatud turvatunnet.

Kannatanu

astutav kogu M. S. ütluste kohaselt oli ta augustis 2019 korteriühistu juhatuse liikmena v Kooli 1 maja restaureerimise tööde käigu eest ja tol päeval oli ta ka hõivatud restaureerimistöödega. Oli eelnevalt proovinud M. kui korteri x omanikuga saavutada kokkulepped korter x akna M. vahetuseks, kuid kokkulepet ei saanud, M. M. on S.Z-i tütar, kes elab samas korteris S.Z-iga . Nad ei võimaldanud ligipääsu, oli pidev vastutöö. Akende vahetust tehti väljastpoolt, selleks olid kogu maja kõrgemas osas tellingud, töid said teostada katuse pealt. Kui töömehed asusid neid aknaid vahetama, siis sai ta aru, et M. M. kutsus politsei. Mõne aja möödudes tuli tänavale S.Z, kes ütles, et nüüd ootame koos politseid. nne S.Z sõimas teda kui loll, kole, paks, et E veel milline ta välja näeb, laseb majal laguneda, rotid jooksevad ja mida kõike. Tema ei vahetanud mitte

ühtegi sõna, mingi hetk vasakult sai ta täiesti ootamatult kõva löögi nii, et tema prillid kukkusid viinapuuväätide okstele. Viinapuuväät on Kooli x ja kõrvalmaja ühenduskohas. Lööjaks oli S.Z , lõi käega, aga ei mäleta, kas see oli lahtise käega või rusikaga. Löök tabas näo keskossa, nii et tal valutas nina ja näo keskmine osa. Ei oska hinnata, kas see valu nina juures tekkis peale esimest, teist või kolmandat lööki. Järgmised löögid tulid peale esimest lööki, tõukas S.Z-i enda pealt minema, S.Z oli väga agressiivselt meelestatud ja siis justkui vaibus see hetkeks maha ja siis ta tuli uuesti

tema peale. Arvab, et S.Z tabas teda juustesse, pähe.

Need olid leebemad, kuna oskas ennast juba kaitsta. Hakkas valu tundma siis, kui kogu asi oli juba läbi, mitte peale esimest lööki, see valu tekkis hiljem. Tema S.Z-i vastu ei löönud, surus lihtsalt S.Z-i käed alla, et ta maha rahuneks. Arvab, et sellest hetkest, kui sai S.Z-i kätest kinni, hakkas S.Z karjuma, et appi, rünnatakse.

Konflikt lõppes sellega, et hoidis kätest kinni. Hoidis kätest kinni minut või kaks, nii kaua kui S.Z-i tütar tuli alla ja siis tütar rahustas teda ja sellega see ärritus lauges. Peale konflikti raugemist tulid töömehed ja ütlesid, et nad nägid kõike pealt ja filmisid. Selle koha pealt, kus esimene löök toimus, ei ole võimalik S.Z-i korteri aknaid näha, kuna seal olid tellingud ees ning katuseaknad ja nurgad on sellised nurga all, et sealt ei näe lihtsalt. Lisaks valule tal mingeid tervisekahjustusi ja vigastusi ei tekkinud, lihtsalt uni oli häiritud ja igapäevased asjaajamised olid negatiivse üleelamisi tõttu mitu päeva pärsitud. Valu põhjustas S.Z-i vägivald. S.Z lõi teda vähemalt kolm kord

a, ei oska hinnata, kui pikad need löökide vahelised vahemikud võisid olla. Pöördus arsti juurde peale lõunat, kuna valu kestis. Vastuseks süüdistatava kaitsja küsimustele selgitas kannatanu, et kui S.Z välja

tuli, olid töömehed katusel. S.Z tema juurde, tema seisis viinapuu kõrval ja S.Z tuli liikus edasi-

tagasi närviliselt temast eespool, tagapool. S.Z käis ja sõimas, tema poolt oli null sõna. Peale esimest lööki kohe ei tundnud valu, adrenaliin on üleval. Peale lööki, kui prillid kukkus

id, pigem lükkas S.Z-i , kaitses ennast, püüdis maha rahustada, aga ta ei löönud S.Z-i . Vastuseks kaitsja küsimusele, et miks 01.08.2019 kannatanuna antud ütlustes on kirjas, et tõukas ja lõi S.Z-i kätega, selgitas kannatanu, et järelikult tõugates ja lüües tõrjuski teda, löömisel ja löömisel on vahe, löömine on näpistamine ka ja löömine on rusikaga ka. Selgitas onflikti käigus , et liikus k , viinapuu juurest

läks rüselus maja poole ja kolmas kord, kui S.Z lõi, oli jälle nö Sadama poole mõned

4

meetrid, kus sai tal kätest kinni. Samuti tõi välja, et see oli rünne, aga mitmest löögist see koosnes, ta ei oska öelda. S.Z-il S.Z-i tütar majast olid ka prillid ees, need olid mingil hetkel maas. Kui

välja tuli, siis S.Z-i tütar pahandas temaga. Konfl järgselt ta oma vigastustest politseile ei ikti rääkinud, kohapealne patrull teda üle ei vaadanud. Hiljem teda fotografeeriti.

Süüdistatava S.Z-i ütluste kohaselt 01.08.2019 kella 11 paiku ilmusid köögia

kna taha 3 töömeest, kes tulid tellingute kaudu katusele, köögi ja vannitoa aken on katuse peal. Sooviti vahetada vannitoa akent, tütre sõnul sisenesid töömehed ka vannituppa, tütar ütles, et üks töömees oli vannitoas. Kuulis, et tütar kutsus politsei, töömehed naersid. Tütar ütles, et helistas kaks korda politseisse, prokur ja advokaadile. Ootasid, et politsei aitab neid ja taki örile stab seda vägivaldset aknavahetust. Väljus, et politseile vastu minna, seal on selline nurk, mis on rohkem hoov, mitte tänav, nägi seal t, kes kõndis edasi atas töömeeste poole üles. M. M. Saade -tagasi ja va S. oli lasknud keldri aknad kinni müürida, rotid ja rotid tulid talle tuppa. Küsis, et M. aga seal o

lid S. S. vaataks, aga M.

ei vastanud talle midagi, siis kuulis politsei auto mürinat, hakkas mürina poole minema ja siis lõi M. teda selja tagant. Sai astuda paar sammu, kui teda tabas väga tugev löök paremale põsepoolele, M. S. lõi teda käega, tuikus peale lööki, prillid kukkusid löögi tagajärjel maha. Oli väga šokeeritud, keeras ennast ringi ja siis sai pähe veel lööke, hüüdis appi ja tahtis ära põgeneda, aga siis haaras M. tema randmetest kõvasti kinni ja karjus ta peale ja ütles, et sa vana rais anna pööning ära. k M. S. hvardas, ä et lööb maha, kui pööningut ei anna. Löögid tabasid teda vastu pead. Kui M. S. teda veel lõi, oli ringi keeranud, prillid olid maha kukkunud. Siis lasi ta kohe lahti. tuli tütar ja M. Tütar oli ehmunud ja küsis, miks ta prillid maas on. Siis jõudis kohale politsei. Tema teada olid M. S. kogu aeg prillid ees, S. alutas. Konflikt prillid maha ei kukkunud. Tundis löökide ajal valuaistinguid, parem näo pool v kestis lühikest aega. poolt vastu pead löökide tagajärjel olid tal peavalud, peapööritus ja M.

S. hammas oli pooleks löödud, tütar viis õhtul tal fikseeriti peapõrutus ja hambakahjustus,

EMOsse, tähendab pooleks löödud hammas ja selle tagajärjel tekkis vererõhk ja palavik, talle määrati tabletid. Pool hammast oli läinud, läks oma hambaarsti juurde, tehti röntgen ja leiti, et juures on mõra, mis tekkis M. nflikti S. löögi tagajärjel. Hammas annab siiamaani tunda, pool hammast on praegu. Ko toimumise ajal ta töömehi ei näinud. Tema hinnangul ei olnud töömeestel võimalik konflikti kulgu

näha, kuna tellingud olid ees ja aken asub kaks ja pool meetri selle maja sissepoole minna, kaldkatuse taga, sealt ei olnud võimalik mitte midagi näha. Selleks, et midagi näha, oli vaja minna tellingute

lõppu, tänavalt ei ole korteri akent, mida vahetati, näha. Konflikti toimumise ajal tegid töömehed tööd, aknavahetust, tööriistad mürisesid. Tsiviilasjas, kus 07.11.2017 toimus kohtuistung, tema menetlusosaline ei olnud, oli kohtusaalis, kohtuistungil korrarikkumisi ei olnud, kohtunik kellelegi märkusi ei teinud, kontakti enne või pärast kohtuistungit tal K. ga ei olnud. P.

Seega kirjeldavad kannatanu ja süüdistatav aset leidnud sündmust üldjoontes erinevalt ning mõlemate hinnangul sai intsident alguse just vastaspoole agressiivsest ja vaenulikust käitumisest. Kokkulangevus on kannatanu ja süüdistatava ütlustes vaid selles, et kui S.Z majast väljus, juhtis S.Z kannatanu tähelep ning et S.Z-il

anu majas jooksvatele rottidele olid prillid maha kukkunud.

Selleks, et hinnata süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsust ning kõrvaldada vastuolud

tlustega. , kõrvutab kohus nende ütlusi asjas kogutud tõenditega, sealhulgas tunnistajate ü

01.08.2019 ehitusobjektil olnud töötajatest on tunnistajate üle kuulatud na D. N.

ja P. . Tunnistaja I. D.

x P. ütluste kohaselt toimus korter akende vahetus väljastpoolt, ehitustellingud olid kohe vahetult akna taga. Alustasid kolmekesi tööd kella 11 ajal, ndas korteris neid takistati, see nägi välja väga x- agressiivne, neil keelati tööd teha, öeldi, et kutsutakse politsei. Oli tunnistajaks vägivallale. Algas sellest, et karjuti, sõimati, nägi väga hästi, et vanem naisterahvas tuli trepikojast välja ja läks kiirel sammul esimehe juurde, karjus ja siis lõi esimeest käega vastu nägu. Sel hetkel viibis tema tellingutel kolmandal korrusel tööprotsessil. Tal oli kõik väga hästi näha. See oli ainus löök, teist katset lüüa M. takistas, võttis kätest kinni. Vanem naisterahvas oli esimene, kes kasutas vägivalda. Mingi aja möödudes, umbes minuti pärast, tuli välja selle vanema naisterahva tütar ja hakkas ka telefoni peale salvestama. Tema ise jõudis konflikti lõppu filmida. Kui alustas filmimist, hoidis M. vanemat naisterahvast kätest kinni, et ta rohkem lööke ei saaks teha. M. ei olnud agressiivne. Konflikt häiris

5

teda, oli väga ebameeldiv moment, päev oli rikutud, häiritud, ei olnud turvatunnet. Nägi, kuidas vanem naine tuli varjualt välja ja kiirel sammul läks otse korteri esinaise juurde, kuulis, kuidas vanem naisterahvas karjus midagi käigu pealt, ei olnud midagi sellist, et oleks seisma jäänud ja vahepeal seal korteri esinaisega suhelnud, läks ja kohe lõi. Vanem naisterahvas lõi näkku, põse piirkonda, vasakult poolt. Korteri esinaisel olid prillid ees, peale seda lööki jäid talle prillid ette, on kindel, et faktilisi lööke oli üks. Pärast seda lööki hakkas korteri esinaine ennast kaitsma, haaras vanema naisterahva kätest kinni, vanem naisterahvas püüdis veel lüüa, aga esinaine haaras selle naisterahva kätest kinni. Fikseeris käed katsel sooritada teine löök. Kavatsust teisele löögile järeldas sellest, et tõstis käe (parema) üles, et lüüa, selle sama käe, millega sooritas esimese löögi. Filmima hakkas siis, kui hoidis kätest kinni. Tunne, et teda võidaks rünnata, tekkis akende monteerimise ajal, vanem naine käitus e küllaltki agressiivselt, karjus, olid ähvardused, et tuleb politsei, et nende üle mõistetakse kohut. Nägi konflikti korteriühistu esinaise ja vanema proua vahel algusest lõpuni. Ka tunnistaja

N. I.i ütluste kohaselt oli korteri perenaine ärritunud. Kui ta saagis seal, siis mehed ütlesid, et korteriomanik ja ühistu esinaine vaidlevad all. Tuli aknast eemale, vaatas alla ja nägi, et ühistu esinaine hoidis korteriomaniku kätest kinni. Vaatas katuse pealt alla, katus oli aknast umbes poolteist kuni kaks meetrit. Ei näinud löökide andmist. Kui nad elektritööriista välja lülitasid, siis kuulsid karjeid ja hakkasid vaatama, D. ütles, et tule vaata, mis toimub. Konflikt oli ebameeldiv, said aru nii ühest poolest kui teisest osapoolest. Ei olnud seda tunnet, et vanem naisterahvas võiks rünnata või et on ohus, nad ei näinud teda esimest korda, olid teda enne ka näinud, teretasid kõikide elanikega.

Tunnistaja M. 2019 xxx ja reageeris akende vahetamisele nagu M. ütluste kohaselt oli ta 01.08. tavaliselt, helistas politseisse ja ootas politseid. Kui ta politseisse helistas, läks ema politseile vastu, tema jäi töömehi valvama. Jälgis, kuidas töömehed ta akent lõhuvad, köögiaknast seda vannitoa akent. Tal oli väga kahju, kuidas ta tuli tema vanaaegset korras akent lõhkuma ja mingisuguse vale

akna vastu paigaldama. Kuulis ema karjuvat appi, ehmatas ja kui ta alla jõudis, oli talle kohe selge, et tema emale on liiga tehtud. Vaatas, et suur tugev inimene hoiab vanainimest tugevalt kinni, kellel on käed nõrgad ja kes ei jaksaks iialgi teda kinni hoida. Seejärel vaatas, et ta ema prillid on kaugel eespool maas, inimene ei näe midagi ja M. hoiab vanainimest tugevalt kinni. Hiljem sai aru, et on S. randmetest kinni hoidnud. Korraks

M. S. märkas teda ja siis lasi ema käed lahti, ema tahtis ära tulla ja

peksis

M. eest ära ei tulnud. Ema sai sealt kuidagi tulema ja ütles, et M. S. teda. Nägi emal S. küünejälgi, aga põhiline mure oli selles, et vanainimesel vererõhk tõuseb ja siis on inimesel paha olla, läksid EMOsse. Tänase päevani valutab emal lõualuu, hammas, mingi juur läks katki, nüüd arst tuvastas, et mõra on sees ja valutab. Tänaval töömehi ei olnud, olid katusel. Ema rääkis, et tema (ema) hakkas ära tulema ja siis

M. S. tuli talle järele ja selja tagant hakkas lööma pähe ning külje peale, see oli vasak pool, kus see hammas on. Vastuseks kannatanu esindaja küsimustele, et miks kohtueelses menetluses andis ütlusi, et töömehed käisid ka korteris sees, aga kohtuistungil seda ei kinnitanud, selgitas tunnistaja, et sai aru, et ei saa paljasõnalist juttu rääkida, et igal asjal peab olema foto ja siis mõtles, et räägib ainult seda, mille kohta on tal foto, puudus tõendusmaterjal Tegelikult nägi oma . silmadeg

a töömeest korteri vannitoas.

Hinnates eespool toodud tunnistajate ütlusi, siis ainult kinnitab kannatanu ütlusi tema löömise

D. P. kohta.

M. ega

Kuigi S.Z eitab kannatanu löömist ning sellekohaseid ütlusi ei andnud ka M. N. I., siis l

negatiivsest meelestatust M. suhtes puudub kohtul alus tunnistaja

ähtudes S.Z-i S. D. P. sellekohastes ütlustes kahelda. Kohus arvestab kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et M. ja S.Z-i S. tütre M. M. vahel on pikalt kestnud tsiviilvaidlus (2-17-5713) seoses kaasomandi esemeks olevate ruumide valdamise ja kasutamisega ( M. elukohaga aadressil xxx, Tallinn) M. ja S.Z-i ning nende erimeelsused nimetatud korteri akende vahetamise vajalikkuse ja lubatavuse kohta nähtuvad ka nende kohtuistungil antud ütlustes. lisaks esitatud e-kirjadele (nt tl 57, 105, 126, 143) Arvestades veel tunnistaja

i on ka temal randmest kinni haaranud K. P. ütlus selle kohta, et S.Z (millest tekkis marrastus) ning kohtuistung (tsiviilasjas 07.11.2017), kus arutelu oli seda pärast it tuliseks läinud (kohtuistungil viibimist ei eitanud ka S.Z ärelikult S.Z-i

), saab j pidada isikuks, kes võib ärritunud olekus kaotada kergesti enesevalitsuse ning temaga teisel seisukohal olevat või teda emotsionaalsel tasandil negatiivselt puudutanud isikut füüsiliselt rünnata. Praegusel juhul oli

6

selleks S., kellega oli pikaajalisem konflikt seoses M. S.Z-i ja tema tütre elukohaga.

Siinjuures arvestab kohus ka enne konflikti süüdistatava etteheiteid kannatanule seoses majas ringi jooksvate rottide ning ga lähtudes etteheite sisust on ilmselge, et tegemist ei olnud kahe isiku vahel aset leidnud rahuliku aruteluga igapäevastel teemadel. S.Z-i agressiivset hoiakut juba enne

vastu M. S. suunatud kehalist rünnakut kinnitas ka tunnistaja D. P., andes ütlusi, et kuulis ka S.Z-i karjumist ning S.Z käitus agressiivselt juba

akende monteerimise ajal, karjudes ja ähvardades, et tuleb politsei ja

eitas kontakti

ga, ei kahtle kohus nende üle mõistetakse kohut. Kuigi S.Z K. P. tunnistaja ütlustes rünne toimus ning põhjustas inimesele üleelamisi, mida ta ei ole . On usutav, et suutnud unustada kui isik suudab veel ligikaudu kolm aastat pärast aset leidnud sündmust kirjeldada nii tema ründamist kui ka enda emotsioone sellel ajal.

Samas esinevad kannatanu ja tunnistaja P.

D. ütlustes siiski vastuolud ning seda nii löökide arvu kui ka prillide maha kukkumise kohta. Kuigi kannatanu ütlused tema löömise asjaolude kohta ei ole väga konkreetsed (ta on andnud ka ütlusi, et tegemist oli ründega ning ta ei oska öelda, mitmest löögist see koosnes), saab k siiski annatanu ütlustest välja lugeda, et esimesel korral lõi süüdistatav teda vasakult näo keskossa nii, et prillid maha kukkusid ning pärast seda tulid juba leebemad löögid juustesse, pähe. D. on aga P. kindel, et nägi konflikti algusest lõpuni ning et S.Z lõi kannatanut vaid ühel korral

näkku, põse piirkonda . Lähtudes nii kannatanu kui ka , vasakult poolt, prillid maha ei kukkunud tunnistaja poolt kirjeldatud konkreetsest löögist näkku, saab väita, et mõlemad räägivad ühest ja samast löögist, kuid lisaks prillide kukkumise asjaolude kohta on erinev ka nende edasine kirjeldus toimunu kohta. Kannatanu ütluste kohaselt ei seisnud ta ühes kohas (viinapuu juurest läks rüselus maja poole ja kolmas kord, kui S.Z lõi, oli jälle nö Sadama, nii kirjeldas kannatanu suunda, poole mõned meetrid, kus sai tal kätest kinni), esimesele löögile järgnesid talle veel löögid pähe, pärast mida ta kannatanu käed fikseeris unnistaja ütluste kohaselt aga pärast esimest lööki näkku hakkas . T korteri esinaine ennast kaitsma, haaras vanema naisterahva kätest kinni, vanem naisterahvas püüdis veel lüüa, aga esinaine fikseeris käed katsel sooritada teine löök. Järelikult ei kinnita tunnistaja kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav lõi teda veel kannatanu oleks ringi liikunud ning et peale esimest lööki korduvalt pähe, kuid nii kannatanu kui tunnistajad kinnitavad, et pärast kätest kinni hoidmist konflikt lõppes alust kahelda kannatanu ütlustes, et süüdistatav tabas . Kohtul ei ole siiski teda ka pähe Ei ole välistatud, et löögid võisid kannatanut tabada ajal, mil tunnistaja võttis välja .

telefoni ning seadistas selle filmimiseks . On usutav, et telefoni seadistamiseks või kutsus paarimeest peab vaatama telefoni ning ajal, mil tunnistaja pööras pilgu sündmuskohalt, ka järgnev saigi toimuda rünne süüdistatava poolt. Nii kinnitas ka tunnistaja

D. P. ise, et pidi telefoni taskust välja võtma ning mõneks sekundiks muidugi vaatas ka ekraani peale. löömist vastu pead Kannatanu ei ole seadnud kahtluse alla ka raviarst, andes välja epikriisi põhidiagnoosiga: pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus ning haiguse kuluna on välja toodud järgnev: korteriühistu esimehe tööülesandeid täites tuli kallale üks korteriomanik täna kell 11, lõi käega vastu nägu, valulikus ninaseljal ja ül . Kohus ei nõustu emistel igemetel, hammaste kokkusurumine valulik (tl 14) süüdistatava kaitsja poolt osundatuga, justkui arsti vastuvõtt 5 minutit (epikriisil märgitud kellaajad 18:53, s.o haiguse kulg ja 18:58, s.o seisund väljakirjutamisel) ning märge paranenud kannatanu väljakirjutamisel näitavad, et mingeid haigusnähte M. järelikult ei t nähtub S. esinenud. Epikriisis selgelt põhidiagnoos ning kohtul puudub alus selles kahelda. On usutav, et pindmise peavigastuse diagnoosimine ei võtagi kaua aega ning sellel puudub pikaajaline ravi. Juhul, kui arst oleks pidanud vajalikuks täiendavaid uuringuid vms, kajastuks see ilmselt ka epikriisil. Lähtudes kannatanule pandud diagnoosist kinnitab märge antud juhul kohtu hinnangul üksnes seda, et vajadus paranenud lisauuringuteks või raviks puudub.

Kannatanu ütlusi tema löömise kohta toetab ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu, kus pärast seda, kui kannatanu laseb süüdistatava käed lahti, teeb S.Z ti käega vehkiva uues liigutuse

M. S. suunas

rindkere piirkonda. olek kinnitab ning pärast lükkab veel M. S. käega Selline süüdistatava veelkord süüdistatava negatiivset ja agressiivset hoiakut kannatanu suhtes ning välistab süüdistatava ütlused, justkui oleks agressiivne olnud hoopis kannatanu ise. On loogiline ja usutav, et just selliselt tõugeldes ja kätega vehkides tabas süüdistatav ka kannatanu pead ning järskude liigutuste ajal võisid

7

eelnevalt Siinjuures ei kukkuda ka süüdistatava prillid. ole kannatanu ka eitanud, et tõrjus süüdistatavat endast eemale ning sellise kehalise kontakti käigus on prillide kukkumine võimalik.

Puutuvalt vastuolusse kannatanu ja tunnistaja

tes seonduvalt kannatanul prillide D. P. ütlus kukkumisega märgib kohus järgmist. uivõrd nii kannatanu kui ka süüdistatav kinnitasid, et K süüdistatav jõudis veel rääkida rottidest, ei ole kuidagi välistatud, et kannatanu ja süüdistatava kokkupuute algus tunnistaja

Siinjuures arvestab kohus

t D. P. ei näinud. D. P. ütlusi, et pööras tähelepanu sündmusele, kuna alguses karjuti, sõimati ning vastuseks öri küsimusele, et kas prokur fotol 4 l -nda korteri elanik tuli, vastas tunnistaja, et nähtav vä isuks on sama välisuks, kust see 5 välja nad tulid teisest uksest, seal on veel üks varjualune ja veel üks uks. Vastuseks süüdistatava kaitsja küsimusele, et kas ta nägi, kui süüdistatav välisuksest välja tuli, vastas tunnistaja, et nägi, kui süüdistatav varjualusest välja tuli ning teab, et seal on uks. Järelikult ei tähenda vastuolu kannatanu

ja tunnistaja

D. P. ütlustes seonduvalt kannatanul prillide kukkumisega mitte seda, et nende ütlused ei oleks usaldusväärsed, vaid seda, et D. P. ei näinud enda poolt kirjeldatud löögile eelnevat aega ning just siis võisid kukkuda ka prillid.

On loogiline, et olukorras, kus toimub nii sõnaline kui ka füüsiline rünne isiku suhtes, ei tegele rünnatav mitte detailide meelde jätmisega, vaid keskendub konfliktist eemaldumisele, selle maha rahustamisele, mistõttu teatud erisused mingi sündmuse ajalise järjestuse osas võivad siiski tekkida. Praegusel juhul ei muuda aga prillide kukkumise ajaline hetk sündmust

kui tervikut ning eespool kirjeldatud tõendid on piisava , tuvastamaks süüdistatavast lähtuv d agressiivsus ning kord süüdistatava poolt kannatanu löömine vähemalt üks näo piirkonda ning korduva

lt pähe.

S aga , puuduvad. ellised tõendid , mis osutaksid hoopis süüdistatavale kui antud asjas kannatanule Kannatanu soovi ja tahet süüdistatav endast eemale lükata, takistamaks süüdistatavast lähtuvat ohtu, ei saa pidada omapoolseks Ka ei esine kannatanu õigusvastaseks ründeks kannatanu vastu. kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes süüdistatava tegevuse lõpetamiseks sellist vastuolu, mis seaksid tema ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kui kohtueelses menetluses väitis kannatanu, et

tõukas ja lõi süüdistatavat kätega, et süüdistatav ründamise lõpetaks, siis kohtuistungil kirjeldas ta kannatanu lükkamist, mitte löömist. Kohus peab loogiliseks kannatanu selgitusi, et pidas silmas kannatanu tõrjumist kätega ning ütluste konteksti arvestades haakuvad need sündmuse kui tervikuga. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et sündmuse käigus oleks süüdistataval tervisekahjustusi tekkinud. Vastavalt -Eesti regionaalhaigla 01.08.2019 EMO kaardile oli SA Põhja S.Z-i peamine kaebus, et täna oli konflikt korteri ühistu esinaisega, sai löögi vastu pead, teadvust ei ole kaotanud, kaebab peavalu ning soovib fikseerida vigastusi politsei jaoks. Tervisekahjustuste puudumisele osundab EMO kaardil märgitud kaelalüli palpeerides valutu, pea pööramine ja staatus: painutamine vaba, suud saab lahti ja kinni täielikult, palpeerides näokolju luud valutud. Haiguse anamneesina on küll välja toodud, et patsient sai löögi vastu pead, 45 hammas läks katki, tükk lendas ära, kuid sarnaselt prokuröri ja kannatanu oleks tõesti esindajaga leiab kohus, et juhul, kui M.

S. löönud süüdistataval hamba katki, oleks löök pidanud olema niivõrd tugev, et sellega oleks ta kindlasti kahjustanud ka suu) näo ( piirkonda ning kahjustused oleksid nähtavad. Midagi sellist aga kannatanu kohta esitatud terviseandmed ei kinnita ning kannatanu esindaja on õigesti osundanud, et kuna arstliku läbivaatuse käigus ei tuvastatud S.Z-il isegi mitte pehme koe turset, mis kindlasti oleks löögist tekkinud, siis välistab see võimaluse, et hamba lagunemise põhjuseks saanuks olla

väidetav kannatanu löök. Ka hambaarsti poolt esitatud väljavõtet (tl 132 133) S.Z-ile

- teostatud ravitööst ei saa kuidagi seostada 01.08.2019 aset leidnud sündmusega. Esitatud tõend viitab tavapärasele protseduurile (hambakrooni taastamise täidis), mitte vägivalla tõttu tekki

nud hambakahjustusele. Kuna süüdistatava ütluste kohaselt lõi kannatanu teda väidetavalt vastu nägu ja pead, mitte vastu kõhtu, ei saa ka 01.08.2019 EMO kaardil tehtud märget alakõhu kerge valulikkuse kohta seostada vaidlusalase olukorraga. S.Z-il esinevaid tervisekahjustusi ei ole fikseeritud ka 13.09.2019 Regionaalhaigla väljavõttes (tl 13 ärelikult ei saa ka rääkida kannatanu poolt 0-131). J süüdistatava vastu suunatud vägivallast ning süüdistatava vastupidised ütlused ei ole usutavad ega haaku esitatud tõenditega. Seda, et kannatanu ei olnud konflikti ajal agressiivne, kinnitas ka tunnistaja D. . P.

8

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et oli see, kes esimesena kokkuvõtlikult just S.Z agressiivselt käitus, pärast kannatanule etteheidete tegemist kannatanu juurde läks ning teda näo s.o ja pea piirkonda lõi. tõendid kohta, et S.Z Puuduvad selle oleks olnud kannatanu poolt ohustatud M.

. Üksnes M. poolt nähtu, st M. S. poolt S.Z-i kätest kinni hoidmine ja S.Z-i prillide maas olemine ei osunda kuidagi sellele, et S.Z oleks olnud kannatavaks pooleks. Kuigi M. M. du tõi välja, et emal olid küünejäljed, siis nimetatud kohta puu vad mistahes viited. Ometi käis S.Z samal õhtul EMOs. On usutav, et juhul, kui tema kätele oleks kinnihoidmisest tõesti mingid kahjustused tekkinud, Asjaolu, et kannatanul ei ei oleks need arsti poolt tähelepanuta jäänud. pruukinud süüdistatava ja tema tütre M. M. hinnangul olla luba korraldada nende kodu akende vahetamist, . Siinjuures peab kohus ei anna õigustust ega alust kasutada kannatanu suhtes vägivalda vajalikuks märkida, et kuigi kohtule on esitatud ka tõendeid akende vahetamise õiguslike asjaolude kohta (nt Muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialisti e-kiri M. M.- , tl 143, tsiviilasja materjalid), siis le antud juhul ei menetle kohus süütegu omandi vastu, vaid avaliku korra vastast süütegu, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks analüüsida, kas ühistul oli süüdistuses näidatud ajal õigus akende vahetamiseks või mitte, seda enam, et S.Z-i ja korteriühistu vahel on mitmed tsiviilvaidlused, vaid annab hinnangu üksnes kriminaalmenetluse esemeks olevale kuriteole.

Järgnevalt hindab kohus, kas korduvalt lahtise käega näo ja pea piirko löömine võis põhjustada nda kannatanule valu, st kas KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo koosseisulised tunnused on täietud. Kuigi p ei ole tervisekahjustusi kannatanul fikseeritud, on kannatanu ärast aset leidnud intsidenti kinnitanud löömisest põhjustatud valu ning kohtu hinnangul on sellekohased ütlused usutavad. Lähtudes tunnistaja ütlustest ei olnud tegemist kannatanut üksnes riivava löögiga, vaid D.

P. konkreetselt kannatanu näkku suunatud löögiga. Löök näkku on juba iseenesest valulik ning olukorras, kus pead löögid tabavad korduvalt , ei ole valuaistingute tekkimine kaheldav. Üksnes asjaolu, et löögist ei teki tervisekahjustust, nt nahamarrastust või selgelt nähtavat punetust, ei tähenda, et löök oli nõrk ning järelikult valutu. Sii lööki vähemval njuures ei muuda antud juhul ulikuks ka tõsiasi, et lööjaks oli kannatanust vanem naisterahvas. üüdistatava kaitsja on küll esitanud tõendid S selle kohta, et 13. puugihammustus (tl 134) ning tal on diagnoositud reumaatiline juulil S.Z-il p tl 137), kuid arvestades videosalvestusel talletatut, s.o S.Z-i olümüalgia ( kätega kannatanu suunas vehkimist ,

ning kannatanu eest lükkamist ei kahtle kohus, et tema kätes oli piisavalt jõudu ning eelviidatud haigusnähud ei olnud kuidagi takistuseks kannatanu löömises ning talle seeläbi valu põhjustamises. Siinjuures arvestab kohus, et ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja (tunnistaja D. P.) seisukohast vaadatuna oli kannatanule suunatud vägivald ilmne ning seega on kannatanule valuaistingu tekkimine süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.Z-i käitumises on tuvastatav KarS § 121 järgi

kvalifitseeritav s

üütegu, s.o valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Kvalifitseerimiseks

on vajalik ka juhuslike asjasse S.Z-i käitumine KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mittepuutuvate isikute rahu häirimine. Süüdistuse kohaselt häiris S.Z Kooli tn 1 töötanud

ehitaja rahu ning ohustas nende turvatunnet. te Riigikohus on märkinud, et avaliku korra rikkumisena saab vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt ning rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku korra olemust. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades (3-1-1-60-10 p-d 14 ja 15.3).

Süüdistuse kohaselt seisnes Kooli tn 1 töötanud ehitajate häirimine ja nende turvatunde ohustamine süüdistatava poolt korduvalt lahtise käega näo ja pea piirkonda löömises. Lähtudes süüdistuse M.

S.

sisust on koh oleks ohustanud Kooli tn x tu hinnangul välistatud, et S.Z töötanud ehitajate turvatunnet. Ehitajateks olid tunnistajatena üle kuulatud

, kes kinnitas konflikti ajal tellingutel D. P. viibimist ning

a sel ajal katusel. N. I., kelle sõnade kohaselt oli t Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab olukorras, kus isikud on süüdistatavale kättesaamatud, nende turvatunnet ohustada. Kuivõrd

9

tunnistaja N. I. kinnitas, et tema löömist ei näinud, ei saa ta ka olla isikuks, kelle rahu oleks löömisega häiritud. Küll aga saab kohtu hinnangul jaatada rahu häirimist. D.

P.

Tunnistajana üle kuulatud viibis kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud konflikti D.

P.

läheduses tema sõnade kohas s prokuröri , s.o elt umbes 15-20 meetri kaugusel tellingutel. Vastusek küsimusele, et kuidas tunnistaja ise sellesse konflikti suhtus, kas see häiris kuidagi, sellise vägivalla pealt nägemine, vastas tunnistaja, et muidugi, see oli väga ebameeldiv moment, päev oli rikutud, häiritud, ei olnud turvatunnet. Kohtu hinnangul on igati loogiline, et isik, keda olukord tegelikult ei häiri või ei pea sündmust kuidagi tavatuks asu ka sündmust talletama

, ei . Just P. poolt konflikti D. filmima asumine kinnitab, et olukord oli pingeline, mistõttu tema ütlused nii konflikti tõsiduse kui ka enda häirituse kohta on tõsiseltvõetavad. Järelikult oli aset leidnud vägivalla tõttu ka tema avalikku õigusrahu häiritud piisavalt intensiivselt süüdist ning atava kaitsja vastupi seisukoht on oletuslik. D.e Eeltoodust tulenevalt asub kohus s 263 lg 1 p 1 eisukohale, et on täidetud KarS § süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab eelnimetatud paragrahvis sätestatud tegu tahtlust ning kohtu hinnangul on tahtlus. süüdistatava käitumises tuvastatud vähemalt kaudne S.Z , lähenedes avalikus kohas, s.o kortermajade juures, mis ei ole piiratud juurdepääsuga koht, agressiivselt meelestatuna kannatanule, kasutades kannatanu suhtes ka lda, pid

vägiva as võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja mööna ündmus leidis aset päevasel ajal, mil s seda. S toimus S.Z-i elukoha akende vahetus ning talle oli kindlasti teada see, et tema akna taga, s.o katusel ja tellingutel, ning seega pidi

s.o sündmuskoha vahetus läheduses, viibivad ehitustöölised S.Z võimalikuks pidama ka asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimist ja möönma seda. Asjaolu, et süüdistatav ei pööranud kõrvalistele isikutele tähelepanu, olles nö pimestatud iseenda vihast kannatanu suhtes, ei välista ega vähenda süüdistatava vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ning selle pani toime

süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju -le 1045 lg 1 p 2 on kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Riigikohus on lahendis 1-18-7833 selgitanud -d 23 ja 24), et k (p annatanu kahjuhüvitusnõue võib kriminaalmenetluses tulla kõne alla tsiviilhagi lahendades ka siis, kui kohus on süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldusena tuvastanud üksnes valu tekitamise. Deliktiõiguslikult on vaja hinnata seda, kas ja kui intensiivselt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega kannatanu kehalist terviklikkust rünnati ning tema tervislikku seisundit mõjutati. Kohtu hinnang isikukahju kohta sõltub igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja see tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Igasugune valu tekitav kehaline väärkohtlemine kujutab endast potentsiaalselt sellist tegu, millega võib tekitada kannatanule olulisi negatiivseid tagajärgi ja mis võivad olla aluseks kahju hüvitamisele. Seepärast on ka sellise käitumise korral põhjust kõnelda võimalikust deliktiõiguslikust vastutusest (VÕS § 1045 lg 1 p 2) ja kannatanu kahjuhüvitusnõudest. See hõlmab mittevaralise kahju hüvitamist, mille all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5).

10

Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus S.Z-i avaliku korra raskes rikkumises süüdi ning kohus tuvastas kannatanul süüdistatava tegevuse tagajärjel valuaistingute tekkimise, on kahju kannatanule tekkinud järe süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt likult tekitatud kahju eest. Antud asjas on kannatanu enda esindaja kaudu esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 5 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 1150 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esindaja hagiavalduse juurde. Varaline kahju. Esitatud tsiviilhagi kohaselt oli kannatanu talle kahju tekitamise tõttu sunnitud 01.08.2019 pöörduma arsti vastuvõtule Ida Tallinna Keskhaigla EMO-sse ning tasuma visiiditasu summas 5 eurot vastavalt üldisele korrale. Kannatanu esitas nimetatud summa tasumise kohta ka kviitungi. Nimetatud kulu ehk otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses kahtlustatava poolt kahju tekitamisega seda kulu ei oleks tekkinud kui kahtlustatav poleks – kirjeldatud moel kahju tekitanud. Süüdistatav tema kaitsja hagi õigeks ei võtnud ning nõuet ei tunnista ja

nud. Kohtu seisukoht varalise kah

ju nõudes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul on kannatanu esindaja esitanud kohtule tõendi (kviitungi) selle kohta, et 01.08.2019 on tasutud 5 eurot. Kohus nõustub kannatanu esindaja seisukohaga, et nimetatud kulu ehk otsese varalise kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses S.Z-i poolt kahju tekitamisega – seda kulu ei oleks tekkinud, kui süüdistatav ei oleks kannatanut löönud. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja otsene varaline kahju, s.o 5 eurot. Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahju hüvitis summas 1150 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et kannatanu tundis tekitatud kehavigastuse tõttu füüsilist valu, samuti põhjustab vägiv a vaimset stressi ja üleel allategu kannatanule pea alati k amist, seda pidi taluma kannatanu ka käesolevas asjas. Riigikohtu praktika analüüsis mittevaralise kahju hüvitamise kohta on tuvastatud, et avaliku korra raske rikkumisena kvalifitseeritud süüteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis oli aastal 2016 keskmiselt 1200 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel on asjakohane võtta arvesse järgnevaid aspekte nende kogumis: 1) kannatanule tekitatud kehavigastused ja tervisekahjustused ei olnud rasked, kuid teisalt asjaolusid, et 2) kannatanule tekitati valu korduva löömisega ning 3) seoses tema poolt korteriühistu juhatuse liikme kohuste täitmisega, 4) samuti seda, et puudus kannatanupoolne eelnev verbaalne provotseerimine või mistahes muu õigusvastane käitumine. Seetõttu leiab kannatanu, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on käesoleval juhul veidi – – alla kohtupraktika keskmist hüvitise määra. kuid mitte oluliselt

Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema uni häiritud ning negatiivne üleelamine pärssis tema igapäevaseid asjaajamisi mitu päeva. Süüdistatav ja tema kaitsja hagi õigeks ei võt ning nõuet ei tunnista nud nud. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

11

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna praegusel juhul ei ole kannatanule ulatuslikke tervisekahjustusi tekitatud, ei saa kohtu hinnangul rääkida ka kannatanu sellisest füüsilisest ja hingelisest valust, mis oleks toonud kaasa tema elukvaliteedi pikaajalise languse. Puuduvad andmed, et kannatanu tavapärane elukorraldus oleks aset leidnud intsidendi tõttu märkimisväärselt muutunud või et tal oleks esinenud emotsionaalne kurnatus või muu psüühiline vaevus, mis oleks tal takistanud olukorraga toime tulla. On loomulik, et negatiivne kogemus ning füüsiline kokkupuude teise inimesega võivad olla häirivad, kuid üksnes valuaistingute kogemine ei tähenda automaatselt ka vaimset stressi või kehaliselt tuntavaid üleelamisi sellist , mis tooksid kaasa vajaduse edasiseks arstlikuks sekkumiseks. K oli tema uni annatanu ütluste kohaselt häiritud ning negatiivne üleelamine pärssis mitu päeva tema igapäevaseid asjaajamisi, kuid puuduvad tõendid, et selline lühiajaline häiritus oleks silmnähtavalt mõjunud, st oleks kannatanu tervisele näiteks tekkinud vajadus pöörduda vastava spetsialisti poole stressiga toimetulekuks vms. Üksnes asjaolu, et süüdistatav on kannatanu suhtes jätkuvalt negatiivselt meelestatud või et kannatanule tekitati valu korteriühistu juhatuse liikme kohuste täitmisega, ei ole mittevaralise kahju hüvitamiseks

taotletavas määras Valu põhjustamise tagajärgede hindamisel ei mängi olulist rolli ka piisav. kannatanu esindaja poolt osundatu, et puudus kannatanupoolne eelnev verbaalne provotseerimine või mistahes muu õigusvastane käitumine Küll ei saa aga arvestamata jätta kannatanule valuaistingute . põhjustamist, sellest tekkinud lühiajalist igapäevaelu häiritust ning süüdistatava jätkuvat negatiivset

hoiakut kannatanu suhtes, mistõttu leiab kohus, et mittevaralise kahju suuruseks on 100 eurot, mis tuleb süüdistataval kannatanule hüvitada. Viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel Kannatanu esindaja taotleb

S.Z-ilt kannatanu kasuks välja mõista viivised nii kahjuhüvitise nõudelt kui ka menetluskuludelt. Lahendades süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi võtab kohus esmalt seisukoha kohta esitatud k

viivise põhjendatuse ahjuhüvitise nõudelt. Tsiviilhagis on kannatanu taotlustes punktis 6 välja toodud, et S.Z-ile tuleb panna kohustus tasuda

M. S. hüvitamisele kuuluvalt kahjuhüvitiselt viivist alates hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Samas tsiviilhagi punktis 12 on märgitud, et kannatanu nõuab VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel viivist kahjuhüvitise nõudelt alates tlustatavalt. Seega on kannatanu esindaja pidanud v nõude esitamisest kah õimalikuks nõuda viivist kas

. alates kohtuotsuse jõustumisest või nõude esitamisest kahtlustatavale VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, millele - lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on viivise väljamõistmine süüdistatavalt põhjendatud. Selleks, et distsiplineerida ja motiveerida süüdistatavat leidmaks vahend id kahjuhüvitise tasumiseks ning seda võimalikult e lühikese ajavahemiku jooksul, on viivise väljamõistmine vajalik Kuna S.Z . tsiviilhagi ei tunnista, leiab kohus, et alates Seda, et viivise väljamõistmine on põhjendatud kohtuotsuse jõustumisest. viivisenõue alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni t saab rakendada , on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (nt RKKKo Lähtudes võlaõigusseaduses sätestatud 1-16-5540 p 32). mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest loeb kohus ka põhjendatuks, et väljamõistetud viivis ei tohi ületada põhinõude suurust. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 263 lg 1 viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 järgi võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

12

Kohtu hinnangul on S.Z-i puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada kergema karistusega

, s.o rahalise karistusega. on varem kriminaalkorras karistamata isik ning karistust raskendavad S.Z asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna saab KarS § 57 lg 1 p 7 kohaselt arvestada süüteo toimepanemist . kõrges eas inimese poolt Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatava isikut, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude to

imepanemisest, leiab kohus, et S.Z-ile tunduvalt alla võib karistuseks mõista rahalise karistuse sanktsiooni keskmäära päevamäära. Kuna vastavalt teatisele S.Z-i , s.o 80 keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta oli S.Z-i keskmise päevasissetuleku suuruseks 2018. aastal 9,21 eurot ( 77), on 10 eurot, on tl kuid KarS § 44 lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära suuruseks rahaliseks karistuseks järelikult eurot. Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata 800

ning arvestades kergendava asjaolu esinemist, peab kohus võimalikuks jätta karistus KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui S.Z ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Nimetatud tähtaeg on piisav, hindamaks süüdistatava edasist käitumist ning tema püüdlusi järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tavasid. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku § s 182 sätestatud erandeid. -

Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks S.Z-i kaitsjale ja kannatanu

esindajale M. S. makstud tasu

ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kuna kohus mõistis S.Z-i itatud süüdistuses süüdi, jääb tema poolt valitud kaitsjal talle es e makstud tasu tema enda kanda. Kannatanu esindaja esitas kohtule taotluse mõista süüdistatavalt välja kannatanu menetluskulu, s.o esindajale makstud tasu summas 5490 eurot (koos käibemaksuga). 30.03.2021 kohtuistungil täpsustas kannatanu esindaja esitatud taotlust, tõmmates töö kirjeldusest maha viimase punkti (osalemine kohtuistungil 18.11.2020, 2 tundi, 300 eurot – jäi ära), märkides taotlusesse käsikirjaliselt täiendavalt punktid 15 (16.02.2021 kohtule esitatud taotlus, 36 minutit, 90 eurot), 16 (17.02.2021 osavõtt kohtuistungist 36 minutit, 90 eurot) ja 17 (30.03.2021 osavõtt istungist vastavalt protokollile (kohtu märkus – 525 eurot, pluss käibemaks). istung kestis 3,5 tundi, seega eeldatav tasu 3,5 x 150 =

RKKKo on lahendis nr 3-1-1-60-14 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi akstud tasu isikule ei hüvitata. osutamiseks liigselt kulutatud aja eest m

Hinnates kohtule esitatud kuluarvestuses ja neile kulunud aega, leiab kohus, näidatud töö kirjeldusi et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades kriminaalasja vähest mahtu ning asjaolu, et tegemist ei olnud sisult keeruka kriminaalasjaga, mis vajaks ulatusliku materjali läbitöötamist või tihedat arutelu kliendiga, on kohtu hinnangul tegevused: ülepaisutatud järgmised taotluses märgitud - p 2 - kriminaaltoimiku tutvumine 5 tundi ja 30 minutit, kohtu hinnangul , st põhjendatud on 3 tundi 450 eurot; - p 3 - upidamine kliendiga 26.02.2020 -

nõ lähtudes taotluses näidatud korduvatest nõupidamistest kliendiga jätab kohus nimetatu täies ulatuses arvestamata, kuna tegemist on liigselt kulutatud ajaga, peale selle on taotluses märgitud kaks punkti number 3, nendest teise punkti nr 3 „tsiviilhagi koostamine..“ eest tasu 150 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud; - p 8 tutvumine kaitseakti, kohtuistungi protokolli ja kohtu alla andmi

– se määrusega jne – on põhjendatud 30 minutit (punktis 7 on märgitud ajakuluna eelistungil osalemine Harju ehk 75 eurot Maakohtus ja nõupidamine kliendiga, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas läks punktis 8 loetletud toimingutele niivõrd palju aega);

13

- p 13 - kohtuistungite protokollidega tutvumine 3 tundi (kuna kohtukõne koosnes suures osas menetlusosaliste ütluste sitatud tõendite ning tõendite sisulist analüüsi oli vaid ja e refereerimisest ligikaudu viiel lehel, siis on nimetatud aeg hõlmatud järgmise punktiga, s.o kohtukõne ja kohtuvaidluste ettevalmistamisega 4 tundi punkt 14 – ); - p 15-16: punktis 15 16.02.2021 kohtule esitatud taotlus 36 minutit, st 90 eurot on sama tegevus, mis märgitud punktis 16 - 17.02 kohtuistungil osalemine, milline tegelikult kestis 24 minutit, so 60 eurot ; on põhjendatud Lisandub taotluses märgitud p 17 – osalemine 30.03.2021 kohtuistungil vastavalt protokollile 3,5 tundi ehk 525 eurot. Seega peab kohus mõistlikuks kannatanu esindaja tasuks 3690 eurot, millele lisandub käibemaks 738 eurot, kokku 4428 eurot. Arvestades kaitsja poolt esitatud õigusliku argumenteerituse asjakohasust ning osutatud õigusteenuse vajalikkust, hindab kohus kaitsja poolt näidatud tunnihinna 150 eurot pluss Siinjuures arvestab kohus ka

käibemaksuga põhjendatuks. KrMS § 182 lg 3 sätestatut, mille kohaselt tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus - tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid -

arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Antud asjas rahuldas kohus tsiviilhagi osaliselt, seega kohaldub KrMS § 182 lg 3 ning kohus leiab, et süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistetav valitud esindaja tasu on proportsionaalne ka tsiviilhagi rahuldamise ulatusega. Kohus mõistab süüdistatavalt välja kannatanu kasuks 2400 eurot, ülejäänud esindaja kulu jääb kannatanu enda kanda. S 9 alusel tuleb sega kaasnev üüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p välja mõista süüdimõistva kohtuotsu sund

raha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel või – . b osaliselt summas 600 eurot jätta sundraha riigi kanda, arvestades süüdistatava varalist seisundit. Kuigi süüdistatav ega tema kaitsja ei ole kohtult taotlenud võimalust tasuda menetluskulu ositi, siis lähtudes sellest, et kohus mõistis süüdistatavalt välja tsiviilhagi ning süüdistatav on pensionär, võib

rahalisi kohustusi pidada suurteks, mistõttu kohus leiab, et süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda mitte asetamiseks on põhjendatud võimaldada S.Z-il tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu esindaja taotluse panna süüdistatavale kohustus tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras jätab kohus rahuldamata. Kohus arvestab, et aldas kohus võim S.Z-il tasuda menetluskulusid ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning kannatanu esindaja taotlus mõista viivis välja alates kohtuotsuse jõustumisest kitsendaks S.Z-i õigusi.

Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohu lahendama küsimuse, kuidas s kohtuotsuse tegemisel toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Süüdistu akti kohaselt on asitõenditeks s videosalvestus -plaadil, mis asub kriminaalasja CD materjalide juures. Kohus leiab, et CD plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Arvestades eeltoodut ja j 175, 179, 180, 301, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus uhindudes KrMS §§

otsusta s:

Süüdi tunnistada S.Z KarS § järgi

263 lg 1 p 1 ja mõista talle põhikaristuseks rahaline karistus 80 ulatuses (arvestades miinimum a 10 eurot), s.o 800 eurot. päevamäära päevamäär

14

KarS § 73 lg 1,3 kohaselt karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui S.Z 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 30.04.2021.a.

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel ning välja M.

rahuldada osaliselt S. tsiviilhagi mõista S.Z-ilt

kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 5 eurot ning mittevaralise M. S. kahju katteks 100 eurot, mis kanda

arveldusarvele EExxx AS LHV Pank. M. S.

Rahuldada tsiviilhagi viivisenõue ning välja mõista S.Z-ilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu

105

M. S. nõude kogusummas eurot täitmiseni M. S. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 105 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p ning § 180 lg 1 alusel älja mõista S.Z-ilt 1 v kannatanu

kasuks M. S. valitud esindajale makstud tasu 2400 eurot, mida aasta jooksul ( hüvitamiseks võib tasuda ühe igakuiselt vähemalt 200 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest M. arveldusarvele EExxx AS LHV Pank. S.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista S.Z-ilt

riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 276 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha osaliselt summas 600 eurot riigi kanda. Menetluskulud summas 276 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul ( võib igakuiselt vähemalt 23 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber . 99921700019944 Makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies - ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid - CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamine Kohtuotsu alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjalikult sele võib 15 päeva jooksul apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtuotsus on kuulutatud ja avalikult teatavaks tehtud 30.04.2021.a.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)