2-20-3507/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3507

Kohtuasi

XX (X) avaldus lapse nimel pärandvarast loobumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.07.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (laps) QQ (isikukood XXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve

Grass

Eestkosteasutus

Pärnu

linn

(linnavalitsuse

kaudu),

volitatud esindaja Galina Rannama

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 09.07.2020 määrus jätta muutmata.

2. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud XX kanda, v.a riigi õigusabi

korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-3507

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 04.03.2020 Pärnu Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealise tütre,

15-aastase puudutatud isiku nimel tema isa WW (W, surnud XX.XX.XXXX) pärandvarast

loobumiseks. Avalduse kohaselt lapse isa ei olnud isadusest huvitatud, lapse kasvatamisest osa

ei võtnud ega kohtunud lapsega. Kohtu määratud elatist tuli korduvalt nõuda ja maksmist

kontrollida läbi kohtutäituri.

2. Avaldajale teadaolevalt pärandajal puudus testament, pärandajast on maha jäänud hulgaliselt

võlgu ning pärandi vastuvõtmine ei ole lapse huvides. Pärandaja täisealised lapsed on pärandist

loobunud.

Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse käik

3. Kohus tegi päringu WW pärimismenetluse algatanud notarile, kelle andmetel algatas

pärimismenetluse pärandaja poeg SS. Nii SS kui teine poeg TT on pärandist loobunud. Notari

andmetel kuuluvad pärandvarasse:

1) 3 sõidukit: Volkswagen Passat Variant, SEAT Cordoba Vario ja NISSAN Sunny,

millele on pandud 21.01.2010 keelumärge täiteasjades nr 034/2009/2681 ja

034/2011/2246;

2) Swedbank Pensionifond K30 osakud, saldo 8978.20 eurot;

3) arvelduskontol nr XXXXXXXXXXX AS-is Swedbank asuvad rahalised vahendid,

saldo seisuga 20.03.2020 193.47 eurot;

4) kohustused laenulepingust nr 19-046549-AL AS-iga Swedbank, laenujääk 4750.14

eurot + intress 27.55 eurot;

5) kohustused järelmaksulepingust nr 2725574 AS-iga LHV Finance järelmaksulepingut,

jääk seisuga 03.01.2020 344.99 eurot, jääk seisuga 18.03.2020 – 97.49 eurot,

lepingutasu jääk – 14.90 eurot (vt ka AS LHV Panga 19.03.2020 teatist);

6) WW suhtes on kohtutäitur Kristiina Feinman algatanud täitemenetlusi.

4. Eestkosteasutus leidis, et pärandi vastuvõtmine ei pruugi olla lapse huvides, kuna pärandi

vastuvõtmisel läheksid talle üle kõik pärandaja kohustused ja lisatoimingud, mis võivad

eelduslikult ületada pärandvarasse kuuluvaid õigusi. Puudub mõistlik põhjendus jätta lapse ja

teise vanema kanda pärandajal lasunud kohustusi, kuna eelduslikult on WW-l veel täiendavaid

kohustusi, mille osas puudub täpne ülevaade. Lastekaitse spetsialist püüdis saada ülevaadet

sõidukite väärtustest andmebaasi auto.24.ee kaudu. Seal oli nähtav Volkswageni võimaliku

väärtusena 2500–4000 eurot olenevalt seisukorrast. Nissani ja Seati müügikuulutusi Eesti

portaalides ei olnud. Saksamaa portaalis mobile.de oli müügis sõiduauto Seat Corboda Vario

(ehitusaasta 2003) hinnaga 950 eurot. Lastekaitse spetsialisti hinnangul on sõiduautode väärtust

keeruline hinnata, kuna ei ole teada asukohad ega seisukord. Teadaolevalt on ainsaks kindlaks

positiivseks rahaliseks summaks Swedbank Pensionifondi K3 osakud saldoga 8978.20 eurot ja

raha arvelduskontol 20.03.2020 saldoga 193.47 eurot, mis on kokku 9171.67 eurot.

Teadaolevateks kohustusteks on laenujääk 4750.14 eurot + intress 27.55 eurot ja järelmaks

18.03.2020 seisu jäägiga -97.49 eurot ja lepingutasu jäägiga -14.90 eurot, mis on kokku 4890.08

eurot. Eestkosteasutus arvab, et avaldus ei ole lapse huvidega vastuolus. Lapse nimel soovitud

nõusoleku saamine teadaolevaid asjaolusid hinnates on mõistlik ning ka 15-aastase noore enda

soov.

2-20-3507

5. Kohus tegi võlausaldajatele ning kohtutäiturile päringud kohustuste olemasolu ja suuruse

kohta. Kohtutäituri K. Feinmani tõendi kohaselt oli tema menetluses WW suhtes 2

täitemenetlust: täiteasi nr 034/2009/2681 (elatisenõue, sissenõudja PP), mis lõpetati 23.01.2019

seoses võla tasumisega ja täiteasi nr 034/2011/2246 (elatisenõue, sissenõudja QQ), mis lõpetati

seoses võlgniku surmaga. AS LHV Finance teatas kohtule, et 07.05.2020 seisuga on

järelmaksulepingust tulenev tagastamata krediidisumma 64.99 eurot, tasumata lepingutasu jääk

3.30 eurot ja kõik lepingust tulenevad osamaksed on tasunud tähtaegselt MM, võlgnevusi ei

ole. AS Swedbank teatas, et arvelduskonto jääk on 0 eurot ja kontol on broneering 45.03 eurot

laenulepingu alusel; laenulepingu jäägiks on 4601.62 eurot, võlgnevus põhiosa makse osas 2.13

eurot ja intressi osas 42.90 eurot (broneering 45.03 eurot kontol); kogumispensioni konto nr

XXXXXXXXXX on 8976.854 SWEDBANK PENSIONIFOND K30 osakut. Täiteasjad, mille

menetlustes seati sõidukile Nissan võõrandamise keelumärked, on lõpetatud.

6. Lapsele määratud esindaja ei toetanud avaldust, leides, et pärandist loobumine ei vasta lapse

huvidele. Vastustest kohtule nähtub, et tegelikkuses kuulub pärandvarasse vara ainuüksi

pensionifondi osakute näol suuruses, mis katab täielikult pärandvaral lasuvad kohustused.

Pensionifondi osakute väärtus on märkimisväärselt suur ja kogu laenukohustuse täitmisel jääb

osakuid lapsele alles vähemalt 4330. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendeid, mille

kohaselt pärandajal oleks muid päritavaid rahalisi kohustusi, mis muudaks pärandi

vastuvõtmise ebamõistlikuks ning tingiks vajaduse loobuda. Avaldaja väited, et pärandajal on

hulgaliselt võlgu, ei ole ka eluliselt usutav, kuivõrd mõlemad finantskohustused on võetud

2019. a suvel ja võlgade olemasolul ei oleks finantsasutused nõustunud lepinguid sõlmima.

Juhul, kui sõiduvahendid on olemas, osutub pärandvara väärtus veelgi suuremaks, kui need aga

puuduvad, tuleb need registrist eemaldada, mis ei too endaga kaasa ülemäära suuri kulusid.

Taolises olukorras tehingu tegemine puudutatud isiku nimel ei ole kooskõlas tema huvidega ja

kahjustaks tema õigusi. Asjaolu, et laps ei ole isaga suhelnud ja avaldaja esile toodud eetiline

kaalutlus sellest, et elatist on tasutud täitemenetluse kaudu, ei oma lapse huvide kaitsel määravat

tähtsust. Arvestades kolme sõiduvahendi ning pensionifondi osakute eeldatavat väärtust ja

andmete puudumist pärandi hulka kuuluda võivate kohustuste kohta, mille tasumiseks

pärandvara hulka kuuluvast varast ei piisaks, on praegusel juhul määrava tähtsusega eeldatavalt

pärandist saadav varaline kasu. Loobumine pärandiosast alaealise lapse nimel oleks

põhjendatud üksnes siis, kui pärandvarale langevad kohustused ületaksid pärandvara väärtuse.

Seetõttu ei saa pärandist loobumist lugeda mõistlikuks, kuna ei ole lapse huvides jätta teda ilma

pärandvarast, mis võimaldaks tema igapäevast toimetulekut toetada.

7. 06.07.2020 ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde. Avaldust esitades lähtus ta notarilt

saadud pärandi nimekirjast. Kuna eluaja jooksul ei olnud isa huvitatud lapsega suhtlemisest,

siis nemad ei ole huvitatud tema vara pärimisest. Pensioniosakutest läheb maha tulumaks.

Autode asukoht ja seisukord on teadmata. Ühel autol on kohtutäituri keelumärge peal. Autode

leidmise ja teisaldamisega kaasnevad kulud ja avaldaja ei pea sellega tegelema. Avaldaja soovib

pärandist loobuda, et last säästa. Avaldaja teab, et üks pärandaja poegadest elab Soomes ja teine

Austraalias ning ka nemad ei taha isalt midagi pärida. 15 aastat on avaldaja last üksi kasvatanud

ja hakkama saanud.

Puudutatud isik toetas avaldust. Kui vaadata plusse ja miinuseid, ei oleks päritav summa nii

suur. Ta ei soovi seda pärandit, tal ei ole vaja midagi osta. Ta ei ole isa üldse näinud. Elatist isa

maksis.

Lapsele määratud esindaja jäi varem esitatud seisukohale, et avaldus tuleb rahuldamata jätta.

Eeldus on, et lapse vara tuleb kasvatada ja täisealiseks saamisel üle anda. Ema on tõesti seni

lapse ülalpidamisega hakkama saanud, kuid hetkel on tegemist lapse varaga. 4000 eurot, mis

2-20-3507

pensionifondi osakutest alles jääb, on märkimisväärne summa. Kui ema leiab, et neid sõidukeid

ei ole olemas, on võimalik sõidukid registrist kustutada. Avaldus ei ole esitatud lapse huvides.

Eestkosteasutus leidis ärakuulamisel samuti, et avaldus ei ole lapse huvides. Mõistetav on

vanema emotsioon, kui isa lapse elus ei osalenud, kuid tehingu tegemisel lähtutakse eelkõige

lapse huvidest. Kui rahalised vahendid, mille arvelt saab lapse elu parendada, on märgatavad

on lapse huvides pärand vastu võtta. Vanemale on autode leidmine ja arvelt maha võtmine

kohustus ning vanemal oleks mõistlik nõuda pärandvara inventuuri tegemist, et saada ülevaade

vara osas. Rahalisi vahendeid ei pea praegu kasutama, vaid laps võib neid kasutada täisealiseks

saades.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus jättis 09.07.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud riigi

kanda, v.a avalduselt tasutud riigilõiv 10 eurot, mis jäi avaldaja kanda.

9. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punktile 8 ja § 550

lõike 1 punktile 6, perekonnaseaduse (PKS) § 116 lõikele 2, §-le 127, § 123 lõikele 1, § 131

lõigetele 1 ja 4, § 188 lõike 1 punktile 2. Kohtu ülesandeks PKS §-des 187 ja 188 loetletud

tehingute lubamisel on kontrollida, et seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega esindatava

nimel kavandatavad tehingud ei kahjustaks esindatava huve.

10. Puudutatud isiku, kelle huvides avaldus on esitatud, vanemateks on avaldaja ning

03.01.2020 surnud WW. Notari teatel on pärimisasjas täisealised lapsed pärandi vastuvõtmisest

loobunud ning teistest pärijatest notar teatanud ei ole.

11. Notari esitatud ning seejärel kohtu poolt täiendavalt kogutud andmete kohaselt kuulus

avalduse esitamise ajal pärandvarasse teadaolevalt 2 kohustust: 1) LHV Finance AS-i ees

16.11.2019 järelmaksuga müügilepingust tulenev kohustus, mille suurus 07.05.2020 seisuga oli

68.29 eurot (tagastamata krediidisumma 64.99 eurot + lepingutasu 3.30 eurot), lõpptähtaeg

15.06.2020. Makseid tasuti tähtaegselt kolmanda isiku poolt ka peale pärandaja surma, seega

peaks nõue olema tänase seisuga lõppenud; 2) AS Swedbank 14.05.2019 laenulepingust nr 19-

046549-AL tulenev laenujääk seisuga 15.05.2020 summas 4601.62 eurot, seejuures

võlgnevuses 45.03 eurot (osa põhivõlga 2.13 eurot + intress 42.90 eurot). Seega teadaolevad

olid pärandaja võlad 15.05.2020 seisuga ca 4713 eurot (68.29 järelmaksuvõlg + 4601.62

laenujääk + intress 42.90 eurot), tänaseks võib see summa olla suurenenud u 75 euro võrra (u

4780 eurole; s.o juunikuu kohustuste osas vähenenud järelmaksu summa 68.29 euro võrra ning

suurenenud juuni–juuli 2020 laenuintressi võrra (avaldusele lisatud maksegraafiku järgi 73.16

+ 69.60 = 142.76 eurot)). Avaldaja ei ole esitanud kohtule andmeid pärandaja täiendavate

kohustuste kohta.

12. Kohus kontrollis veelkord täitemenetluse registri andmeid ning tegi kindlaks, et 09.07.2020

seisuga pärandaja suhtes ühtegi aktiivset täitemenetlust üleval ei ole. Notari kogutud ja kohtu

poolt menetluses kontrollitud andmetel kuulub pärandavarasse vara vähemalt 9098 euro

väärtuses, s.o:

1) kogumispensioni SWEDBANK PENSIONIFOND K30 kontol nr 99801648203 asuvad

8976.854 osakut, mille väärtus 07.07.2020 seisuga on 9098.49 eurot (Swedbank kodulehel

aadressil https://www.swedbank.ee/private/pensions/pillar3/allFunds?language=EST avalikult

kättesaadavate andmete kohaselt on Swedbank Pensionifondi K30 ühe osaku puhasväärtus

07.07.2020 seisuga 1.01355 eurot);

2-20-3507

2) 3 sõidukit, mille asukoht, seisukord ja väärtus on teadmata: a) Nissan Sunny (reg.märk

BBBBBB, ehitusaasta 1991, kohtutäiturilt saab paluda keelumärke eemaldada, kuna

täitemenetlus lõppenud); b) Seat Cordoba (reg.märk EEEEEE, ehitusaasta 1999);

c) Volkswagen Passat (reg.märk SSSSSS, ehitusaasta 2009).

13. Eeltoodud arvutuste kohaselt kohtule teadaolevate andmete põhjal, arvestamata seejuures

sõidukite väärtust, ületab pärandvara väärtus igal juhul kohustuste summat vähemalt ca 4300

euro võrra (9098 - 4780 = 4318) ning tegemist on seega olulise väärtusega pärandvaraga, millest

loobumine ei saa olla lapse huvides. Avaldaja väitis, et sõidukite registritoimingud on

koormavad, kuid kohus nõustus lapse esindajaga, et juhul, kui sõidukid osutuvad

sõidukõlbmatuks või nende asukoht ei ole teada, on võimalik sõidukid registrist kustutada või

sõidukite registrikanne peatada või sõidukid ajutiselt registrist kustutada (tasuta toiming), need

elektroonilised toimingud ei ole ülemääraselt kulukad (riigilõivuseaduse järgi registriandmete

osas maanteeameti toimingute tegemisel riigilõivude määrad jäävad vahemiku 8–61 eurot) ning

need saab kanda pärandvara arvelt. Samuti on avaldaja väitnud, et pensioniosakute tulu ei ole

suur, kuna neilt tuleb tasuda tulumaksu. Kohus selgitas, et alates 01.01.2018 kehtiva

tulumaksuseaduse § 23 lõike 1 kohaselt rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba

tulumäär 6000 eurot aastas. Seega eeldusel, et laps ei oma samal ajal muud olulist tulu, saab

pensioniosakute väljamaksest maksustatav olla üksnes ligi 1/3. Seega ka makse ning muid

kulutusi arvesse võttes ulatub pärandvara suurus isegi peale kohustuste kandmist tuhandetesse

eurodesse.

14. Kuigi pärandvara täpne koosseis ei ole hetkel teada, on see siiski piisav hindamaks, et

pärandi vastuvõtmisest võimalik tulenev kasu kaalub üles asjaajamisega seotud aja- jms kulu,

mida avaldaja ette heidab. Kuivõrd pärimisseaduse (PärS) § 136 lõike 1 kohaselt on pärandi

inventuur piiratud teovõimega isikust pärija puhul kohustuslik, saab avaldaja lapse nimel

pärandi vastuvõtmisel taotleda koheselt pärandvara suhtes inventuuri läbiviimist ning laps

pärijana vastutab pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustuste eest üksnes

pärandvara väärtuse ulatuses. Seega ei saa pärandi vastuvõtmine lapse huve kahjustada ka juhul,

kui pärandvara inventuuri järel pärija kohustused osutuvad teadaolevast suuremaks.

15. Asjaolu, et avaldaja vanemana ei soovi pärandajast jäänud varaga tegeleda, ei kaalu üles

avaldaja kohustust teostada lapse suhtes varahooldusõigust parimal võimalikul viisil selliselt,

et lapse vara vanema poolt selle vara valitsemisel säiliks ja võimalusel ka kasvaks kuni lapse

täisealiseks saamiseni ja vara lapsele üleandmiseni. Vanem peab tegema endast oleneva, et

tagada lapsele juurdepääs talle seaduse alusel kuuluvale varale, mis omakorda võimaldab

koguda vahendeid lapse vajaduste tarbeks, sh haridus- ja huvitegevuse jaoks või edaspidiseks

iseseisvaks eluks. Arvesse võttes, et 15-aastane puudutatud isik on õppiv noor, kellel

eeldatavasti on juba lähitulevikus edasiste õpingutega seoses täiendavaid kulutusi, oleks

avaldaja poolt ebamõistlik jätta laps ilma märkimisväärsest tulust, mida ta saab pensioniosakute

rahas väljavõtmise teel, seda ka peale pärandvarasse kuuluvate kohustuste kandmist.

16. Kohus on teinud asjas võimalikud päringud, mille tulemuste kohasell pärandvara väärtus

ületab vähemalt 4000 euro võrra pärandvarase kuuluvaid kohustusi, mistõttu kohus ei saanud

pidada avaldust pärandist loobumiseks esitatuks lapse huvides, isegi kui laps ise sellega nõus

on. Samale seisukohale on asunud ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ning lapse

elukohajärgne eestkosteasutus.

17. TsMS § 172 lõigete 1 ja 2 alusel jättis kohus avalduselt tasutud riigilõivu 10 eurot avaldaja

kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Avaldajal on õigus taotleda avalduselt

2-20-3507

enammakstud 40 euro tagastamist 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil lõiv tasuti, s.o kuni

31.12.2022.

Määruskaebus

18. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue, millega avaldus rahuldada.

19. Maakohus kajastas määruses valesti tegelikkust. Õige ei ole, et arvestamata sõidukite

väärtust, ületab pärandvara väärtus sel lasuvad kohustused vähemalt u 4300 euro võrra. Koos

avaldusega esitatud laenulepingu nr 19-046549-AL maksegraafiku lehelt 6 nähtub selgelt WW

surmaaegne kohustus panga ees, milleks oli 01.01.2020 seisuga 8338.56 eurot. Notari

pärimismenetluse kokkuvõttest nähtub, et laenulepingu laenujäägiks on 4899.51 eurot ja

4750.14 eurot + intress tänaseks (ilmselt siis 20.04.2020) 27.55 eurot, mis teeb konkreetse

kohustuse summaks kokku 9677.20 eurot. Kohus on välja toonud pärandvara väärtusena

korduvalt küll 9098 eurot, aga jätnud tähelepanuta, et Eestis laieneb maksukohustus ka

käideldavale summale. Kui hetkel on tulumaksuvabastuse summaks 6000 eurot aastas, siis ei

ole kohane opereerida summaga, mida nagunii hüpoteetiline pärija ei näeks. Seega ületavad

tegelikkuses hetkel teadaolevad kohustused igal juhul pärandvara väärtuse.

20. Ärakuulamisel nägi puudutatud isik esmakordselt talle riigi kulul määratud esindajat, kes

väitis, et on koostanud ka sarnase kirjaliku arvamuse, mida aga puudutatud isik ega avaldaja

seni näinud ei ole. Puudutatud isik soovib kinnitada, et enne kohtumajas ärakuulamist ei ole

määratud esindaja temaga kontakti võtnud ega talle oma seisukohta edastanud.

Menetlusosaliste seisukohad

21. Eestkosteasutus leidis, et määruskaebuse kohta seisukoha võtmist mõjutab suuresti

pärandvara koosseisu kuuluva kohustuse (AS Swedbank laenuleping nr 19-046549-AL)

laenujäägi ebaselgus. Kui laenujäägi summa on vastavalt laenulepingus välja toodud

maksegraafikule peale pärandaja surma 01.01.2020 seisuga 8338.56 eurot, on kaebus

põhjendatud, kuna pärandvaral lasuvad kohustused võivad ületada pärandvara väärtuse. Samas,

kui AS Swedbank on maakohtule 15.05.2020 esitatud päringu vastuses toonud välja, et

laenujäägi suurus on 4601.62 eurot, jääb eestkosteasutus varasema seisukoha juurde.

22. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas määruskaebust ja palus see rahuldada. Kohus

ei ole käsitlenud täiel määral kõiki seadusest tulenevaid maksekohustusi riigi, kõikvõimalike

fondihaldurite jms ees, mis tekivad pärijal peale pärandi vastuvõtmist. Seetõttu ei ole võimalik

nõustuda, et pärandvara väärtus ületab olulisel määral pärandvaral lasuvate kohustuste summat.

Samuti on teadmata, kas pärandvara koosseisus märgitud sõidukid on olemas, milline on nende

seisukord. Ka ei ole teada rahalise väljamineku suurus, mis pärijal kuluks sõidukite

kustutamiseks registrist. Avaldaja on esitanud kõik kättesaadavad tõendid, mis kinnitavad

avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Ekslik on maakohtu seisukoht, et avaldaja peaks eelkõige

taotlema pärandvara inventuuri tegemist.

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-20-3507

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 09.07.2020

määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks

või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Alaealise varaga tehingute tegemiseks kohtu loa andmise menetlus on vajalik selleks, et

kohus saaks enne tehingute tegemist ja vara käsutamist veenduda, et alaealise lapse huvid on

tagatud ning tema vara heaperemehelikult valitsetud. Kohus otsustab nõusoleku andmise TsMS

§ 475 lõike 1 punkti 8 ja § 550 lõike 1 punkti 6 järgi hagita menetluses. Seetõttu ei ole kohus

TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele ning peab TsMS § 477 lõike 7 järgi kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

26. Avalduse kohaselt soovib avaldaja puudutatud isiku nimel loobuda isa pärandi

vastuvõtmisest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei saa pidada esitatud

avaldust lapse huvidega kooskõlas olevaks, kuivõrd kohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt

ületab pärandvara väärtus sel lasuvate kohustuste väärtust. Maakohus tuvastas hagita

menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi (TsMS § 477 lõige 7) rakendades notarilt, pankadelt

ja kohtutäiturilt saadud teabe alusel, et pärandvara väärtus ületab kohustuste summat vähemalt

u 4300 euro võrra (arvestamata seejuures sõidukite väärtust). Ringkonnakohtul puudub alus

kahelda maakohtu tuvastatu õigsuses.

27. Määruskaebusest nähtuvalt on avaldaja ilmselt ekslikult mõistnud notari vastuses kajastatut

pärandaja sõlmitud laenulepingu laenujäägi kohta. Nimetatud dokumendis on AS Swedbank

laenulepingu kohta märgitud järgmiselt: „laenuleping nr 19-046549-AL, laenujääk EUR

4 899.51 ja EUR 4 750.14 + intress tänaseks EUR 27.55“. Kolleegium nõustub, et viidatud

dokumendist ei nähtu selgelt infot laenujäägi kohta. Samas on kohus teinud ka ise 06.05.2020

päringu pangale, millele vastuseks teatas laenuandja 15.05.2020 laenujäägi kohta järgmist:

„laenujääk on 4601.62 EUR, võlgnevuses põhiosa makse on 2.13 EUR ja võlgnevuses intress

on 42.90 EUR (broneering 45.03 EUR kontol). Laenulepingu laenujääk seisuga 03.01.2020 oli

4899.51 EUR.“. Maakohtu 06.05.2020 päringust nähtub, et kohus palus esitada täpsed andmed

laenujäägi ja kõrvalnõuete kohta 03.01.2020 ja kehtiva seisuga. Panga vastuse kohaselt oli

laenujääk pärandaja surma aja seisuga 4899.51 eurot (kattub notari vastuses märgitud esimese

summaga) ning vastuse esitamise seisuga 4601.62 eurot (notari vastuses on teise summana

märgitud 4750.14 eurot, mis eeldatavalt oli laenujääk tolle aja seisuga). Seega on avaldaja

ekslikult arvanud, et laenujäägiks on kokku 9677.20 eurot, st liites kokku notari 20.04.2020

vastusest nähtuvad summad 4899.51, 4750.14 ja 27.55, kuigi tegelikkuses tähistasid kaks

esimest summat laenujääki erineva ajahetke seisuga.

28. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kõnealuse Swedbanki laenulepingu alusel

oli pärandaja võlg 15.05.2020 seisuga 4644.52 eurot (laenujääk 4601.62 + intress 42.90).

Arvestades siia juurde teise kohtule teadaoleva kohustuse, s.o LHV Finance AS-iga sõlmitud

järelmaksuga müügilepingust tuleneva kohustuse, mille suurus LHV 07.05.2020 vastuse

kohaselt oli 07.05.2020 seisuga 68.29 eurot, saab nõustuda maakohtuga, et teadaolevad

pärandaja võlad 15.05.2020 seisuga olid u 4713 eurot ja loobumist ei saa pidada lapse huvidele

vastavaks.

2-20-3507

29. Kolleegium märgib selgituseks avaldajale, et kohus ei saa käesoleva lapse nimel tehingu

tegemise nõusoleku saamise avalduse lahendamise raames teha sisuliselt pärandvara

inventuuri. Maakohus märkis õigesti, et praegusel juhul on pärandvara inventuur vastavalt

pärimisseaduse (PärS) § 136 lõikele 1 kohustuslik ning selle viib läbi kohtutäitur

pärimismenetluses (PärS § 138). Praeguses menetluses annab kohus üldisema hinnangu sellele,

kas esineb asjaolusid, millised põhistavad, et pärimismenetluses osalemine selgelt ei ole lapse

huvides. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus märkis õigesti, et kuigi pärandvara

täpne koosseis ei ole hetkel teada, on see siiski piisav asumaks seisukohale, et pärandi

vastuvõtmisest võimalik tulenev kasu lapsele kaalub eelduslikult üles avaldaja asjaajamisega

seotud aja- jms kulu.

30. Vastuseks kaebuse etteheidetele seoses sellega, et enne ärakuulamist ei olnud puudutatud

isikule määratud esindaja temaga ühendust võtnud ega oma seisukohti tutvustanud, märgib

kolleegium järgmist. Maakohus määras 09.06.2020 määrusega TsMS § 219 lõike 2 alusel

puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja. Ringkonnakohus selgitab, et lapse huve

puudutavas vaidluses on lapsele määratud esindaja roll n-ö kõrvalseisjana kaitsta lapse huve,

andes avaldusele (menetlusosalistest) sõltumatu hinnangu lapse perspektiivist. Seega ei pea

esindaja ka kooskõlastama oma arvamust esindatavaga. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on

lapsele määratud esindaja 29.06.2020 arvamus tehtud samal päeval menetlusosalistele, sh

avaldajale nähtavaks. Lapse arvamus on menetluses esindatud seeläbi, et vastavalt TsMS § 5521

lõikele 1 kuulab kohus üldjuhul last puudutavas asjas vähemalt 10-aastase lapse isiklikult ära,

nagu maakohus antud juhul ka tegi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jätta kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lõike 3 teine lause). Eestkosteasutusel ei

ole alust eeldada määruskaebemenetluses menetluskulude tekkimist. Lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud on kohus kindlaks määranud 24.03.2021 määrusega.

Eeltoodust

tulenevalt

puuduvad

määruskaebemenetluses

käesoleva

määrusega

kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/