2-19-12572/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12572

Tsiviilasi

X hagi Q, D ja W vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

Kostja 1 vastu esitatavad nõuded 3780 eurot

Kostja 2 vastu esitatavad nõuded 3780 eurot

Kostja 3 vastu esitatavad nõuded 3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja 1 Q (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja 2 D (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja 3 W (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Simo

Soolo

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta X hagi Q, D ja W vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

2. Rahuldada kostjate taotlus protokolli parandamiseks osaliselt. Lugeda kohtu

05.03.2021 istungiprotokollis U nimi õigeks kujul „U“. Ülejäänud osas jätta

protokolli parandamise taotlus rahuldamata.

3. Lisada kostjate protokolli taotluse parandus, millega kohus ei nõustunud,

05.03.2021 protokollile.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta kõik menetluskulud hageja X kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. X (hageja) esitas kohtusse hagi Q (kostja 1), D (kostja 2) ja W (kostja 3) vastu

kahjunõudes. Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis

kohtu õiglasel äranägemisel ning mõista kostjatelt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras

mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

2. Kostjad on levitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, sh väited, et 1) hageja kasutas

koguduse raha sihipäratult ja tasus väga suure restorani arve, mis ei ole seotud koguduse

tegevusega, ja enda korteri eest; 2) hageja varastas või omastas kaks koguduse autot ja andis

need oma pojale; 3) hageja osales korruptsioonis ja omastas kiriku vara, andes tuttavatele

koguduse vahenditest laenu ja tasudes koguduse rahaga võõraste sõidukite eest; 4) hageja on

kurjategija ja peaks viibima vanglas; 5) hageja ei ole ise koostanud ega allkirjastanud

enamikke projekte; 6) hageja lubas ebaseaduslikult oma pojal elada koguduse ruumides.

3. Kostja 1 levitab mitmendat aastat väärinfot, mille kohaselt hageja varastas aastate jooksul

koguduse rahalisi vahendeid. 17.02.2019 toimunud Ukraina Kreeka Katoliku Kiriku

Kolmekäelise Jumalaema Tallinna koguduse (kogudus) koosolekul andis kostja 1 Ukraina

suursaadikule 15 leheküljest koosneva dokumendi. Nimetatud dokumendist nähtub mh, et

hageja on tasunud 2004. aastal 125 702 krooni (8033,22 eurot) toitlustamise eest Restoranis

Bonaparte kommentaariga „pulm“? Dokument oli avalikult kättesaadav kõikidele

koguduseliikmetele ja külalistele koguduse ruumides Laboratooriumi 22, Tallinn. Enamus

kostjate poolt avaldatud ebaõigetest faktiväidetest pärineb sellest dokumendist. Kostja 1

tegevus hagejale kahju tekitamisel oli kostjatest suurim, kuna 17.02.2019 toimunud

koosolekul asus kostja 1 kõige intensiivsemalt hagejat alusetute väidetega ründama. Samuti

saatis kostja 1 inimestele eraldi ka e-kirju.

4. Kostja 1 avaldas hageja kohta 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul järgnevad

väited:

„Aga restoran“ - väitega jäeti mulje, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult ehk hageja

tasus suure restorani arve, mis ei olnud seotud koguduse tööga.

„Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! […] kus on audi, kus on

audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? […] Anna meile kaks autot tagasi“ - väitega

jäeti mulje, et hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat sõidukit ja andis need

oma pojale.

5. Kostja 2 avaldas hageja kohta 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul järgnevad

väited:

„Siis paneme kinni silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib

teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. […] See oli korruptsioon,

korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende rahadega edasi sai? […]

Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku

kontolt? Anti teile võlgu! […] ja mitte kõik tagastasid võla […] See on korruptsioon see on,

põhjus miks X praegu pole vanglas […] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei

kontrollitud, kui see oleks praegu, siis oleks vangla“ - väitega jäeti mulje, et hageja osales

korruptsioonis ja kiriku vara omastamises, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu

ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid

„Maksti eraelu eest. […] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte

lüürika!“ - väitega jäeti mulje, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult

„Kui see oleks täna, siis see [hageja] oleks kurjategija ja vangla, […] kui see oleks praegu, see

oleks vangla“ - tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hagejat pole süüdi mõistetud ja teda ei

saa pidada kurjategijaks

„Meil on pan U (U), ta kirjutas kõik need projektid mille eest Xd ehitasid neid kirikuid,

kompleksse ja elasid, meil on pan U see kõik on meil!“ - väide viitab, et hageja ei kirjutanud

ega allkirjastanud ise projekte, vaid seda tegi tema asemel U. Tegemist on ebaõige väitega.

Hageja koostas ja allkirjastas ehitusega seotud enamuse projekte ise või seda tegi koguduse

preester.

6. Kostja 3 avaldas 17.02.2019 toimunud Ukraina Kreeka Katoliku Kiriku Kolmekäelise

Jumalaema Tallinna koguduse koosolekul hageja kohta järgnevad väited:

„vangla“ - kostja 3 väitis seda samal ajal kostjaga 2, jättes mulje, et hageja on kurjategija ja

peaks olema vanglas

„Tee tahate siin elada! […] Teie siin elasite“ - sellega väitis kostja 3, et hageja võimaldas oma

pojal elada ebaseaduslikult koguduse ruumides

7. Hageja leiab, et eelnimetatud väited on ebaõiged ja seeläbi tekitati temale ja tema perele

oluline mainekahju, mistõttu on kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kostjad ei saa hagejale

ette heita tegusid, mis on õiguslikult aegunud ja mille osas pole dokumente säilinud. Kostjad

ei väljendanud koosolekul, et neil on kahtluseid hageja suhtes, vaid konkreetseid väiteid.

Kostjad polnud eelnevalt hagejalt küsinud selgitusi ega uurinud väidete tõelevastavust.

KOSTJATE VASTUVÄITED

8. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad peavad tõeseks väidet, et hageja on kasutanud

kogudusele kuuluvat vara enda ja oma pereliikmete kasuks. Kostjad põhistavad väite tõesust

asjaoluga, et hageja andis kogudusele kuuluva kinnisasja endaga seotud teisele juriidilisele

isikule tasuta kasutada 50ks aastaks. Kuigi kasutusõigus anti isikliku kasutusõigusena,

tegutsevad seal ka hageja poegadega seotud ettevõtted. Lisaks on hageja teinud suuremaid

makseid Bookinghouse-ile, OÜ-le VS Promo Grupp, Stiching Trused Third Party’le, võtnud

välja sularaha, tasunud võlgasid endaga seotud isikutele, maksnud toetust endaga seotud

Ukraina Kultuurikeskusele, endaga seotud liikmemakse, andnud laene, mida reeglina tagasi ei

makstud, maksnud ehitusega tegelevatele ettevõtetele, mis on seotud hageja ja tema

lähedastega ning teinud kümnetes tuhandetes makseid FIE-dele, eraisikutele ja iseendale.

Eeldades, et kellelgi peale hageja ega tema poja polnud juurdepääsu koguduse kontole, on

tehtud makseid veel pereautode ja trahvide eest, mitme telefoni eest, kohtu- ja täitemenetluses

hagejaga seotud TÜ Salix eest, L õpingute ja sõidukulude eest, poegade keelekursuste eest,

lennupiletite eest ja hotellide eest. Laenude võtmine ja tagasimaksmine hagejaga seotud

isikutelt tundub kahtlane, sest laenude saamist kontoväljavõtetelt ei nähtu ning koguduse

majanduslik seis oli hea, mistõttu poleks laenu võtmine olnud vajalik.

9. Seoses sõidukite väidetega selgitasid kostjad, et kogudusele kuulunud Ladat ei saanud

teised koguduse liikmed peale G kasutada, kuigi kulusid pidi kandma ka preester F, kes

loobus seetõttu sõiduki kasutamisest ja ütles Gle, et ta kirjutaks sõiduki enda nimele. Seoses

Audiga, ei olnud kogudus teadlik, kas see on annetatud kogudusele või kelle nimel see on.

10. Seoses restorani väitega selgitasid kostjad, et kogudus tegi suure makse Astrodon OÜ-le,

mingeid dokumente selle ülekande aluse kohta hageja kogudusele esitanud ei ole. Seetõttu ei

olnud kostjatel ega kogudusel kuni hagi esitamiseni teada, missugusel alusel ülekanne tehti.

Kostjad guugeldasid nimetatud ettevõtet ning selle ainsaks tegevusalaks oli restorani ja

toitlustuskohtade pidamine ning hiljem muu toitlustus. Äriühing on registreeritud aadressil,

kus asus restoran Bonaparte, seetõttu olid kostjate väited restoraniga seoses loogilised. Hageja

väited gaasikatla paigaldamise kohta on kahtlased, sest ei ole usutav, et toitlustamisega

tegutsev ettevõte teostab eriteadmisi nõudvaid ehitustöid.

11. Kostjate väitel ei väljendanud nad, et U kirjutas projektid hageja eest, vaid et neile on

teada, kust raha tuli ja milleks see pidi olema kulutatud. Hageja on ka ise kinnitanud, et U oli

vastutav Saksamaa heategevuslike organisatsioonide ja koguduse vahelise finants- ja

humanitaarabi küsimistes.

12. Kostjad peavad tõeseks väidet, et hageja elas oma perega koguduse ruumides. Kostjate

väitel ei olend väljend „Teie elasite siin“ suunatud Gle, vaid kogu hageja perele. Kuna hageja

on hagiavalduses märkinud oma elukoha aadressiks koguduse aadressi, siis on tegemist tõese

väitega.

13. Kuna kostjad avaldasid arvamust mitteametlikul koosolekul, siis on nende arvates

sõnakasutus korruptsioon asjakohane ning vastav kostjate poolt hageja suhtes esitatud

etteheidetele. Kostjate väitel tuleb ka arvestada, et väited puudutavad religioosse MTÜ

toimimist, ega ole esitatud kostjate erahuvides. Kostjatel tekkisid küsimused MTÜ rahaasjade

kohta ning hageja ise keeldus esitamast dokumente, mis oleks võimaldanud kostjatel andmete

tõelevastavust kontrollida. Kostjatel polnud plaanis oma kahtlusi esitada avalikult, ent kui

hageja pojad tungisid koguduse koosolekule, siis ei jäänud kostjatel muud üle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

15. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS

§ 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on

õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine,

mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid

hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju

hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju.

Seega peab kohus tuvastama 1) kostjate teo (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste

väärtushinnangute avaldamine); 2) teo õigusvastasuse ja 3) süü puudumise.

16. Kohus analüüsib kostjate tegu. Hageja heidab kostjatele ette 17.02.2019 toimunud

koguduse koosolekul avaldatud ebaõigeid väiteid: 1) hageja kasutas koguduse raha

sihipäratult ja tasus väga suure restorani arve, mis ei ole seotud koguduse tegevusega, ja enda

korteri eest; 2) hageja varastas või omastas kaks koguduse autot ja andis need oma pojale; 3)

hageja osales korruptsioonis ja omastas kiriku vara, andes tuttavatele koguduse vahenditest

laenu ja tasudes koguduse rahaga võõraste sõidukite eest; 4) hageja on kurjategija ja peaks

viibima vanglas; 5) hageja ei ole ise koostanud ega allkirjastanud enamikku projekte; 6)

hageja lubas ebaseaduslikult oma pojal elada koguduse ruumides.

17. Vaidlus puudub selles, et 17.02.2019 toimus koguduse ruumides üldkoosolek, millel

osalesid kostjad koos toonase preestri Bga ja veel mõned koguduse liikmed. Kostja väitel oli

koosoleku eesmärk arutada majandusaasta aruannetega seonduvaid üldiseid küsimusi. Hageja

nimetatud koosolekul ei osalenud. Koosolekul olid hageja pojad R ja G.

18. Au teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide

on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab

küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited

kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo

3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).

19. Kohus selgitas 28.09.2020 määrusega hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest

tulenevat tõendamiskoormist (II kd, tl 11-14). Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et

kostjad on nimetatud väiteid avaldanud. Kostjatel tuli tõendada oma vastuväited ulatuses,

milles nad vaidlustavad selliste väidete avaldamise. Kohus leidis, et kõik hageja poolt esile

toodud väited on faktiväited. Kohus jääb enda 28.09.2020 määruses väljendatud hageja

nõuete kvalifikatsiooni juurde, so tegemist on faktiväidetega. Kohus käsitles nimetatud

määruses väiteid lähtudes hagiavalduses esitatust. Kostjad on seisukohal, et kostjad määruses

kirjeldatud kujul väiteid avaldanud ei ole.

20. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel alljärgnevalt iga kostja osas eraldi mida

keegi avaldas. Samuti peab kohus tuvastama, kas kõnealused väited on suunatud hagejale.

Kostjad ei vaidlustanud kohtule 21.11.2019 esitatud vastuses hagile, et kõik väited ei käi

hageja kohta. Kostjad märkisid 16.10.2020 seisukohas, et hageja peab ära tõendama selle, et

kostjate avaldused oli adresseeritud hagejale. Hagejat ennast koosolekul ei viibinud, viibisid

hageja pojad (II kd, tl 31 pöördel). Seega esitasid kostjad eelmenetluses vastuväite, et kõik

väited ei olnud suunatud hagejale. Hageja hinnangul võivad hageja au teotada ka andmed ja

hinnangud, mis ei ole suunatud isikuliselt täpselt hageja pihta, vaid võivad olla suunatud ka

grupi pihta kuhu hageja kuulub (vt 30.10.2020 seisukoht, II kd, tl 112 pöördel).

21. Kostja 1 avaldatud väited.

Kohus leiab, et kohtule esitatud 17.02.2019 toimunud koosoleku salvestuste väljavõttega on

tõendatud, et kostja 1 esitas koosolekul väite „aga restoran“ (hagiavalduse lisa 5-1). Hageja

hinnangul jäeti nimetatuga mulje, et hageja kasutab koguduse raha sihipäratult ehk hageja

tasus suure restorani arve, mis ei olnud seotud koguduse tööga. Kohus on seisukohal, et

hageja hinnangul esitatud väide „aga restoran“ on siiski esitatud tulenevalt selle tonaalsusest

küsimuse vormis. Nimetatud küsimusest „aga restoran?“ ei saa mõistlik inimene tuletada

faktiväidet suure restorani arve tasumist koguduse arvelt. Kohus, uurides hagiavalduse lisa 5-

1 videoklippi, nõustub kostja 1 seisukohaga, et nimetatud küsimus on suunatud hageja

poegadele. Seega ei tule nimetatud väite puhul edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise

eeldusi.

„Kuidas meie auto sinu juurde sattus, mitu autot sa oled varastanud! […] kus on audi, kus on

audi, sa oled temaga sõitnud, kus see auto on? […] Anna meile kaks autot tagasi“

(hagiavalduse lisa 5-2). Kohus on seisukohal, et nimetu ei käi hageja kohta. Vaidlus puudub,

et hageja ei viibinud koosolekul ning väitega ei saanud jääda mõistlikule inimesele muljet, et

hageja varastas või omastas kaks kogudusele kuuluvat sõidukit ja andis need oma pojale.

Kohtu hinnangul oli nimetatud väide suunatud konkreetselt hageja pojale ja nimetatud väitest

ei saa tuletada, et see oli suunatud ka hagejale. Küsimus autode kohta oli adresseeritud „sina“

vormis ja videofaililt nähtuvalt pöördub kostja 1 selgelt hageja poja poole. Vastavalt on

küsimus suunatud konkreetselt hageja pojale. Seega ei tule nimetatud väite puhul edasi

analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

22. Kostja 2 avaldatud väited

„Siis paneme kinni silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib

teha, võtta raha kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. […] See oli korruptsioon,

korruptsioon oli kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende rahadega edasi sai? […]

Anti võlgu, pan C (C) kas te saate tõestada anti võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku

kontolt? Anti teile võlgu! […] ja mitte kõik tagastasid võla […] See on korruptsioon see on,

põhjus miks X praegu pole vanglas […] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei

kontrollitud, kui see oleks praegu, siis oleks vangla“. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et

väitega jäeti mulje, et hageja osales korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma

tuttavatele laenu ja tasus kogudusega mitteseotud sõidukite kulusid. Kiriku vara omastamist

kohtu hinnangul nimetatud väitest järeldada ei saa.

„Maksti eraelu eest. […] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte

lüürika!“ Nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et hageja maksab, koguduse rahaga

isiklike kulutuste eest.

„Kui see oleks täna, siis see [hageja] oleks kurjategija ja vangla, […] kui see oleks praegu, see

oleks vangla“. Kohtu hinnangul saab nimetatud väidet mõista selliselt, et hageja oleks olnud

kurjategija ja oleks vanglas juhul, kui need teod oleksid tehtud käesoleval ajal. Kohus ei

nõustu hageja käsitlusega, et nimetatud väitest saab järeldada, et hageja on kurjategija ja tema

koht on käesoleval ajal vanglas.

„Meil on pan U (U), ta kirjutas kõik need projektid mille eest Xd ehitasid neid kirikuid,

kompleksse ja elasid, meil on pan U see kõik on meil!“ Väitest saab mõista, et projektid

kirjutas ja allkirjastas U.

Vaidlus puudub, et kõik eelpool tuvastatud kostja 3 poolt avaldatud väited olid suunatud

otseselt hagejale ja iseloomustasid hagejat.

23. Kostja 3 avaldatud väited

Hageja hinnangul avaldas kostja 3 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul hageja kohta

kaks väidet: 1) „vangla“ ja 2) „Teie tahate siin elada! […] Teie siin elasite“. Kohus on

seisukohal, et väide „vangla“ käib hageja kohta. Kohtule esitatud videoklipist nähtub, et

kostja 3 noogutab kostja 2 jutule kaasa vangla kohta ning ütleb koos kostjaga 2 „vangla“

(hagiavalduse lisa 5-13). Kohtu hinnangul ei saa kostja 3 nimetatud tegevust pidada väite

esitamiseks. Kostja 3 nõustus kostja 2 avaldatuga. Väite „vangla“ avaldajaks tuleb ikkagi

pidada kostjat 2. Tegemist oli koguduse koosolekuga kus arutati hageja tegevust ja väga

paljud rääkisid läbisegi ja kordasid kellegi poolt öeldut kaasa.

Tõendamist on leidnud, et kostja 3 ütles nimetatud koosolekul „Teie tahate siin elada! […]

Teie siin elasite“ (vt hagiavalduse lisa 5-14). Kohtu hinnangul tuleb nimetatud väidet

tõlgendada selliselt, et kostja 3 pidas silmas hagejat ja tema poegi. Nimetatud väitest saab

mõistlik inimene aru, et jutt käib koguduse ruumides elamisest. Seega käib nimetatud väide

ka hageja kohta. Väitest ei saa aga tuletada, et hageja võimaldas oma pojal Gl ebaseaduslikult

elada koguduse ruumides. Seega olid kostja 3 poolt avaldatud teine väide suunatud otseselt

hagejale ja iseloomustasid hagejat.

24. Koguduse koosolekul avaldatut saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses,

kuivõrd sellega tehakse sõnum teatavaks (avalikuks) kolmandatele isikutele või isikute

grupile. Kohtule esitatud koosoleku salvestuste väljavõtetelt nähtuvalt viibis koosolekul palju

isikuid (hagiavalduse lisa 5 videofailid). Sellist avaldamist saab seega pidada avaldamiseks

VÕS § 1047 tähenduses.

25. Kohus tuvastab kas hageja suhtes avaldatud väited vastavad tegelikkusele. Teise isiku au

teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047

lg 2). Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostjate tegu oli õigusvastane ning kui kostjad

sellele vastu vaidlevad, on neil kohustus tõendada vastupidist. VÕS § 1046 lg 1 teise lause

järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega juhul,

kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle

faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist

VÕS § 1046 või § 1047 järgi siiski õigusvastaseks.

26. Kohus analüüsib üksnes nende väidete õigsust milliste osas kohus eelnevalt tuvastas, et

need käivad hageja kohta. Kohus võtab seisukoha kostja 2 avaldatud väite „Siis paneme kinni

silmad korruptsiooni ees, paneme kinni silmad korruptsiooni ees, siis võib teha, võtta raha

kirikust, siis võib maksta poegadele auto eest. […] See oli korruptsioon, korruptsioon oli

kirikus. Tulid rahad kirikule, kas te teate mis nende rahadega edasi sai? […] Anti võlgu, pan

C (C) kas te saate tõestada anti võlgu? (pöördub H poole) Anti võlgu, kiriku kontolt? Anti

teile võlgu! […] ja mitte kõik tagastasid võla […] See on korruptsioon see on, põhjus miks X

praegu pole vanglas […] on see, et tol ajal seda raamatupidamist ei kontrollitud, kui see oleks

praegu, siis oleks vangla“ osas. Kohus leiab, et väitega jäeti mulje, et hageja osales

korruptsioonis, andis koguduse vahenditest oma tuttavatele laenu ja tasus kogudusega

mitteseotud sõidukite kulusid. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nimetatud avaldusega

väitis hageja 2, et kostja omastas kiriku vara. Koosolekul viibisid preester, kostjad, koguduse

liikmed ja veel inimesi. Seega ei avaldanud kostja 2 nimetatut juristide grupile ning

koosolekul viibijad ei saa teha järeldust vara omastamise kohta.

27. Korruptsiooni tähendusena saab mõista isiku positsioonist tulenevat usalduse

kuritarvitamist. Kostja 2 ei ole tõendanud, et IKÕ lepingu sõlmimine oli kogudusele äärmiselt

kahjulik. Samuti ei puuduta hageja väited nimetatud lepingut ning hageja lepingule alla

kirjutanud ei ole. Seega puudub vajadus nimetatud lepingu sõlmimist pikemalt analüüsida.

Kostja 2 etteheited on seotud koguduse pangakontol perioodil 2000 kuni 2008 toimunud

tehingute tõttu. Kohtule 21.11.2019 esitatud F kinnitusega on tõendatud, et Fl ei olnud

juurdepääsu koguduse pangakontodele ja ta ei saanud teha finantstehinguid. F kinnitusest

nähtub, et kõikide koguduse majapidamis- ja finantstehingutega tegeles ja neid kontrollis

ainult hageja. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud, et koguduse

pangakontolt võeti sularaha, pangast tehti sularahaväljamakseid, tasuti koguduse võlga, võlga

tasuti ka hagejale, anti laenu, maksti arveid TÜ-le Salix, tehti makseid FIE-dele, eraisikutele

ja hagejale endale. Samuti maksti G auto eest (I kd, tl 117-)126. Võla tagastamine koguduse

kontole esitatud väljavõtetelt ei nähtu. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli tehingutega

koguduse huvides, so õiguspäraste tehingutega. Hageja ei ole ka põhjendanud miks oli

kogudusel vaja võtta laenu. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi ülekannetega ei saa

sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Kostjal 2 oli õigus toetuda kontoväljavõtetele.

Tegemist ei olnud üksikute tehingutega mis tekitasid küsimusi ja kahtlusi. Samuti ei anna

aegumistähtaeg alust asuda seisukohale, et pärast aegumistähtaja möödumist ei tohigi teised

juhatuse liikmed ühegi tehingu kohta midagi arvata või küsida. Vaidlus puudub, et

dokumentatsioon nimetatud tehingute sisu kohta puudub. Seega ei saa kostjad tõendada

täiendavate tõenditega tehingute sisu. Seega avaldas kostja 2 nimetatud väited

pangakontodele tuginedes ja kostjal 2 oli õigus väiteid avaldada.

28. „Maksti eraelu eest. […] see pole lüürika need on FAKTID, FAKTID, FAKTID, mitte

lüürika!“ Nimetatud väitest saab mõistlik inimene aru, et hageja maksab, koguduse rahaga

isiklike kulutuste eest. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et koguduse kontolt tasuti pereautode

eest, rahatrahvi eest, mitme telefoni eest, ühingu TÜ Salix eest, L ülikooliõpingute ja

sõidukulude eest, maksti poegade ja H keelekursuste eest, G autokulude eest, lennupiletite ja

hotellide eest meelelahutusürituste eest (I kd, tl 117-126 pöördel). Samuti on kontoväljavõttelt

nähtuvalt võetud koguduse kontolt välja sularaha ja tehtud ülekandeid hageja arvele. Makstud

on mh ka hageja ehituskulude eest. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kohus ei nõustu

hageja väitega, et ainuüksi ülekannetega ei saa sisustada juhatuse liikme kohustuse rikkumist.

Kuna vaidlus puudub, et raamatupidamisdokumente ei ole käesolevaks ajaks säilinud, siis on

kostjal 2 käesolevas vaidluses ainuvõimalus toetuda kontoväljavõtetele. Samuti ei anna

aegumistähtaeg alust asuda seisukohale, et pärast aegumistähtaja möödumist ei tohigi teised

juhatuse liikmed ühegi tehingu kohta midagi arvata. Hageja oli koguduse juhatuse liige, kes

esindas ja juhtis kogudust. Hagejal tuleb tulenevalt oma positsioonist kogukonnas taluda ka

teravaid küsimusi ja taluda kriitikat. Seega oli kostjal 2 õigus nimetatud väidet avaldada ning

edasi ei ole vaja selle väite puhul analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

29. „Kui see oleks täna, siis see [hageja] oleks kurjategija ja vangla, […] kui see oleks

praegu, see oleks vangla“. Keskmine inimene mõistab, et hageja oleks olnud kurjategija ja

oleks vanglas juhul, kui need teod oleksid tehtud tänases õigusruumis. Nimetatud väidet saab

pidada hageja au teotavaks ja hageja mainet kahjustavaks, kuigi need ei ole öeldud käesoleva

aja kohta.

30. „Meil on pan U (U), ta kirjutas kõik need projektid mille eest Xd ehitasid neid kirikuid,

kompleksse ja elasid, meil on pan U see kõik on meil!“ Väitest saab mõista, et U kirjutas ja

allkirjastas kõik projektid. Tegemist on neutraalse väitega ning hagejal tuli tõendada väite

ebaõigsust. Hageja on oma tõendamiskoormise täitmiseks esitanud tõendi ühe projekti

koostamise kohta. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hagejal piisab selle tõendamisest, et

ta on vähemalt ühe projekti koostamisel osalenud, kuna kostjad ei ole esitanud projektide

koostamise kohta ühtegi tõendit. Tegemist on hageja tõendamiskoormisega ja hageja enda

tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostja on tõendanud, et U on osalenud kõikides projektides,

mis on suunatud kiriku võimalikule kiirele ja kvaliteetsele rekonstrueerimisele (I kd, tl 129).

Seega on tegemist õige väitega. Seega ei täida hageja poolt kostjale 3 etteheidetav käitumine

kahju hüvitamise koosseisu ning edasi ei ole vaja analüüsida nimetatud väite osas teisi kahju

hüvitamise eeldusi.

31. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja 3 avaldas 17.02.2019 toimunud koguduse koosolekul

hageja kohta väite „Teie tahate siin elada! […] Teie siin elasite“ (hagiavalduse lisa 5).

nimetatud väitest ei saa tuletada, et kostja 3 süüdistas hagejat selles, et ta võimaldas oma

pojal Gl ebaseaduslikult elada koguduse ruumides. Kostja 3 ei maininud kordagi sõna

„ebaseaduslik“ ja ka mõistlik inimene ei saa nimetatud väitele tuletada juurde

ebaseaduslikkust. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene aru, et kostja 3 pidas silmas hagejat

ja hageja peret, sh poegi. Seega käib nimetatud väide ka hageja kohta. Seega olid kostja 3

poolt avaldatud väide suunatud otseselt hagejale ja iseloomustas hagejat. Kostja on

tõendanud, et väide „Teie tahate siin elada! […] Teie siin elasite“, on hageja osas tõene.

Kohtule esitatud Facebooki postitusega on tõendatud, et hageja elas koguduse ruumides (I kd,

tl 130 ja 137). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega on tegemist õige väitega ja

sellest tulenevalt ei ole kostja 3 avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Seetõttu ei

täida hageja poolt kostjale 3 etteheidetav käitumine kahju hüvitamise koosseisu ning edasi ei

ole vaja analüüsida kostja 3 osas teisi kahju hüvitamise eeldusi.

32. Kohus analüüsib kas „kurjategija ja vangla“ väide on õigusvastane. Juhul kui faktiväide

on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise

õigusvastasust hinnata VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. Isikule kuritegude

toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise

isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata

eeltoodust ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui

avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning

avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise

raskusele (vt RKTKo nr 3-2-1-83-10, p-d 11–14). Seega pidi kostja 2 kontrollima väite

tõesust. Riigikohus on selgitanud, et kui isikule heidetakse ette süüteo toime panemist, ei pea

avaldaja tõendama, et isik on selles süüteos süüdi mõistetud, vaid üksnes süüteole vastava teo

esinemist (RKTKo 3-2-1-5-07). Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostja 2 tegu oli

õigusvastane ning kui kostja sellele vastu vaidleb, on temal kohustus tõendada vastupidist.

33. Antud juhul on kostja 2 kontrollinud avaldatud andmeid. Kohus tuvastas eelnevalt millise

sisuga tehinguid koguduse pangakontolt tehti. Kostjad on esitanud tema käsutuses olevad

pangakonto väljavõtted. Teisi tõendeid kostjatel esitada ei ole. Tunnistaja B ütlustega on

tõendatud, et kõik dokumendid olid hageja käes ja 03.12.2015 andis hageja tunnistajale üle

kolm dokumenti. Tunnistaja küsis hagejalt dokumente ka elektrooniliselt 06.11.2017. Samuti

andis tunnistaja B ütlusi selle kohta, et ülejäänud dokumendid nagu koosolekute protokollid,

raamatupidamisdokumendid, finantsdokumendid, arhiividokumendid on preester F käes. F

vastas, et temal dokumente ei ole. Koguduse pangakonto võeti pangast 05.01.2017 ja pärast

seda hakati uurima koguduse rahaasju (vt 05.03.2021 kohtuistungi protokoll, II kd, tl 71-83).

Samuti on tunnistaja B ütlustega tõendamist leidnud, et kogudusel puudus dokumentide

säilitamise kord. Seega tuleb lähtuda üldreeglist ning nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et

hagejalt ei olnud võimalik nõuda dokumentide üleandmist ajal, mil hagejal polnud enam

kohustust dokumente säilitada. Kohtule esitatud e-kirjast nähtuvalt on dokumendid kuni

aastani 1998 hävinud tulekahjus ning osa dokumente on U ära kaotanud (II kd, tl 65). Kohus

ei nõustu aga hageja väitega, et kostjad ei olnud VÕS § 1047 lg 3 tähenduses piisavalt

hoolsad. Tõendamist on küll leidnud, et kostjad küsisid dokumente pärast kõnealust

koosolekut, kuid kostja 3 on tuginenud nimetatud väite avaldamisel konto väljavõttele.

Hageja ei ole kostja 2 poolt esile toodud tehinguid ümber lükanud ning ei ole tõendanud, et

tegemist oleks õiguspäraste tehingutega koguduse heaks. Arvestada tuleb ka seda, et kostja 2

esitas nimetatud väite koguduse koosolekul. Hageja endise koguduse liikmena peab taluma

kogudusega mitteseotud tehingute kohta esitatud kriitikat ning peab suutma selgitada kuidas

on nimetatud tehingud seotud koguduse tegevusega. Hagejalt tuleb seega eeldada kõrgema

kriitika talumisekohustust. Samuti hageja ei selgitanud kostjatele ega teistele koguduse

liikmetele pärast koosolekut tehingute sisu ega eesmärki. Kohus nõustub Riigikohtu

seisukohaga, et ei tule lugeda õigusvastaseks vähem tähtsaid rikkumisi, mida isik peab

tavakäibes mõistlikult taluma (Vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 15). Seega ei ole tegemist

õigusvastase väitega ning edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.

34. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja esitatud hagi jätta rahuldamata.

35. Kostjad esitasid 17.03.2021 protokolli parandamise taotluse. Hageja vaidleb taotlusele

vastu, kuna tunnistaja ütluste tõlget saab parandada vaid vandetõlk, mitte menetlusosaline

omal alatusel. Muus osas ei pea protokoll olema stenogramm ning hageja hinnangul kajastab

protokoll istungi käiku korrektselt.

36. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva

jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus

nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu,

kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2). Hageja esitas taotluse

05.03.2021 istungiprotokolli parandamiseks 17.03.2021. Nimetatud protokoll on allkirjastatud

12.03.2021. Parandamise taotlus on esitatud tähtaegselt.

37. Kohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb

osaliselt rahuldada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tunnistajate ütluste tõlget saab

parandada vaid vandetõlk. Kohus kandis tunnistaja ütluste tõlke protokolli vastavalt tõlgi

poolt tõlgitule. Kui midagi jäi tõlkimata, siis kohus ei saa seda asuda tagantjärele tõlkima.

Seetõttu jätab kohus nimetatud osas taotluse rahuldamata. Samuti jätab kohus taotluse

rahuldamata kostja 1 ütluste osas. Kostja 1 kohtuistungil antud seletused ei ole tõendiks ning

seetõttu ei oma tähtsust kostja 1 ütluste avaldamine protokollis tervikuna. Protokoll ei ole

stenogramm ja kostja 1 ütlused on kajastatud kohtuistungi helisalvestusel. Kohus leiab, et

protokolli parandamise taotlus kuulub rahuldamise U nime osas. Kohus lisab kostjate

protokolli taotluse parandused, millega kohus ei nõustunud, 05.03.2021 protokollile.

MENETLUSKULUD

38. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

39. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik