3-20-2657/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2657

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 06.11.2020 otsuse nr

TVH/20/078062, 06.11.2020 otsuse nr TVT/20/054572 ja

11.12.2020 vaideotsuse nr 2064 tühistamise ning Eesti

Töötukassa kohustamise (vaadata kaebaja 27.10.2020

taotlus uuesti läbi) nõudes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.05.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-20-2657

2(15)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 27.10.2020 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 06.11.2020 otsusega nr TVH/20/078062 ei tuvastatud Xil töövõime

vähenemist. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Töövõime ulatuse hindamisel kaasas töötukassa eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse

osutaja Qualitas Arstikeskus AS ekspertarsti (edaspidi ka TTO ekspertarst) dr Olga

Lapkovskaja, kes koostas 03.11.2020 eksperdiarvamuse.

Töövõimetoetuse seaduse (TTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna

isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus,

liigeste haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise

valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole

tegutsemisvõime piiratud. Taotlejal on kõrgenenud vererõhuväärtuste, koormusel tekkiva

õhupuuduse, vasaku põlveliigese valulikkuse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine jalgsi,

treppidel liikumine, kummardumine, püstiasendi säilitamine, ebatasastel pindadel käimine.

Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas (tegevustes), ei mõjuta see taotleja

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja

töövõime vähenemist.

3. Eesti Töötukassa 06.11.2020 otsusega nr TVT/20/054572 jäeti Xile töövõimetoetus

määramata, kuivõrd taotleja töövõime vähenenud ei olnud.

4. X esitas 10.11.2020 Eesti Töötukassale vaide 06.11.2020 otsuse nr TVH/20/078062

kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks.

5. Eesti Töötukassa 11.12.2020 vaideotsusega nr 2064 jäeti Xi vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt

tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“

(edaspidi määrus nr 39) § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmise ja vastuvõtmise;

teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega

kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang

antakse üldjuhul püsivale seisundile. Võtmetegevused on nimetatud valdkondade lõikes

määruse nr 39 § 3 lg 2, nt liikumise valdkonna võtmetegevused on määruse nr 39 § 3 lg 2 p 1

järgi liikumine eritasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise

piirangud.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

3-20-2657

3(15)

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas

rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja

tervise klassifikatsioonile.

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt. Liikumise valdkonna

võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine –

arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud –

arvväärtusega 0.

Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks

võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused

2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1

määruse kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav

võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab

eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste

summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst vaide esitaja

töövõimeliseks.

Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis veel kord TIS terviseandmeid ja vaides

kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et vaide esitaja töövõime

ei ole vähenenud. Ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis

vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, TIS terviseandmeid, vaides

kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et

eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele ja eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus, liigeste haigusseisundid. Vaide esitajal

esinevad mõõdukad piirangud pikkade vahemaade läbimisel, treppidest üles ja alla liikumisel,

kummargil või keha painutades töötamisel ja kerged piirangud ebatasastel pindadel liikumisel,

pikaajalisel seismisel. Piirangute põhjuseks on kõrgenenud vererõhk, koormusel tekkiv

õhupuudustunne ja vasema põlveliigese valulikkus südame ja vasema põlveliigese struktuuride

häire tõttu.

Vaide esitaja põeb hüpertooniat, vererõhud on kõrged, ravimeid ei tarvita. Kaasuvaks

probleemiks on vasema põlveliigese meniski kahjustus, mis tekitab valusid põlves.

Valuvaigisteid ei vaja. Vaide esitajal ei esine kuulmis- ega nägemisfunktsiooni langust, mis

takistaks ohutut ringiliikumist. Artroskoopiline operatsioon oli 2012. aastal. 2013. aastal

vasema põlve trauma, MRT-l meniskirebend, artroskoopiast vaide esitaja keeldus. Sellest ajast

eriala arstide juures vasema põlve tõttu ei ole käinud. Valuvaigisteid vaide esitaja ei kasuta.

2017.aastal tehtud röntgen vasemast põlvest: artroosi ei ole. 2020. aastal perearsti hinnangul

kõndimine, istumine, ülestõusmine on probleemideta. Piirangute põhjuseks on raviga ohjamatu

hüpertensioon ja vasema põlve valulikkus meniskivigastuse tõttu. Piirangute põhjuseks

seismisel ja istumisel on põlvede valulikkus. Ei sega väga igapäevaelu või esineb alla 25% ajast.

Käesolevalt on vaide esitaja pöördunud arsti poole vasaku põlve valulikkusega füüsilisel

koormusel. Parema põlve valu on esitanud kaebusena viimati 2018 aastal. Valuvaigistite

vajadust ei ole. Objektiivselt perearsti juures hinnang liikumisele normaalne.

Hüpertensiooni kohta selgitab TTO ekspertarst järgmist. Hüpertensiooni põeb vaide esitaja

ammu. 2017. aastal tehti koormustest, ravi foonil koormusel kiire vererõhu tõus kuni 210

3-20-2657

4(15)

mmHg. Ravi soovitati tõhustada, raviskeemile lisati beetablokatorit. EHHOkg-l vasema

vatsakese kerge hüpertroofia, muu normis. 12.10.2020 perearsti epikriisis on kirjas, et vaide

esitaja ei võta vererõhu ravimeid, nõustatud on regulaarse ravi vajaduse osas, vaatamata sellele

vaide esitaja rohtu võtta ei soovi. Vastuvõtul vererõhk kõrge: 183/106 mmHg. Retseptikeskuse

andmete järgi viimast korda ostis vaide esitaja vererõhu ravimeid välja (olmesartaan/amlodipiin

40/5 mg 56 tk) 2019. aasta aprillis, teised retseptid on annulleeritud. Ekspertiisi koostamise

järgselt perearsti poolt on tehtud uued retseptid, üks on vaide esitaja poolt välja ostetud. Järeldus

vaide esitaja väitele, et „kõrgvererõhu tõve ja südametegevuse on siiani tänu tablettidele

suutnud kontrolli all hoida, sest siiani on saanud igakuist töövõimetoetust. Kui töövõimetoetus

langeb ära ja tööd ei ole, siis ei ole ka võimalik enam vererõhu ja südame tegevust kontrolli all

hoida" ei vasta tõele. Vaide esitaja ravisoostumus on halb.

Hüpertensioon on elukestev haigus, mida on võimalik raviga kontrolli all hoida. Vaide esitaja

ei järgi arstide poolt antud soovitusi ning teadmata põhjusel ei soovi ravimeid tarvitada.

Ravimata hüpertensioon kahjustab südant ja põhjustab piiranguid liikumisel, kummardumisel,

treppidest üles liikumisel ja sundasendites töötamisel.

Vaides märgitud meniskivigastuse ja vasema põlveliigese valulikkuse kohta selgitab TTO

ekspertarst järgmist. Viimase 5 aasta jooksul ei ole vaide esitajal toimunud ühtegi operatsiooni

ega haiglaprotseduuri. Artroskoopiline operatsioon oli vaide esitajal 2012. aastal. 2013. aastal

vasema põlve trauma, MRT-l meniskirebend, artroskoopiast vaide esitaja keeldus. Kirurgi

epikriisis on kirjas, et valud vähenesid. 2013. aastal kirjutab ortopeed: “15.03 libastus, vigastas

vasakut põlve, ei saa jalga põlvest sirutada. 20.11 2012 asc meniskilesioni tõttu, peale seda pole

väga hea põlv olnud.12.04 põlvevaevused on vähenenud, praegu artroskoopiat ei soovi“.

Kusjuures, oluline ei ole kui palju ja kui kaua aega tagasi on ravi tehtud, vaid vaide esitaja

praegune funktsionaalne seis ja ravivajadus. 2017. aastal on tehtud röntgen vasemast põlvest:

artroosi ei ole. 12.10.2020 perearsti epikriisis on esitatud hinnang vaide esitaja üldseisundile:

kõndimine, istumine, ülestõusmine on probleemideta. Järeldusena saab öelda, et 2013. aastal

teadmata põhjusel vaide esitaja keeldus operatiivsest ravist. 7 aasta jooksul vaide esitaja ei

vajanud valu vaigistamiseks retseptiravimeid. Ei käinud perearsti ega eriala arsti juures vasema

põlveliigese valulikkuse tõttu. Abivahendeid (ortoosi, tugisidet) ei kasuta. Perearsti hinnangul

kõndimine, istumine, ülestõusmine on probleemideta.

Hinnangute andmisel on TTO ekspertarst tuginenud järgmistele TIS sissekannetele:

Perearsti 12.20.2020 sissekande kohaselt edasisi uuringuid ja konsultatsioone vajalikuks ei

peeta: - perearsti dr Julia Järveküla 12.10.2020 epikriis: Viimane pöördumine perearsti poole

tervislikul põhjusel aastal 2018. Rahuldavas üldseisundis, tugevalt ülekaalus (KMI=37)

meespatsient. Põhiprobleemid: (1) Vas. põlveliiges valutab koormusel, trepist üles tõusmisel.

Valuvaigisteid patsient ei kasuta. Viimane Rö-pilt vas. põlvest tehtud aastal 2013 (paremast -

2018). Pärast seda pole eriarstil käinud. Objektiivselt: kõndimine, istumine, ülestõusmine on ii.

(2) Kõrge vererõhk. Vv-l vererõhk 183/106, fr. 68 x´. Patsient vererõhu rohtu ei võta (viimati

ravim välja ostetud 2019 aastal, pt-i enda sõnul kodus 1.5 karpi on olemas). Patsienti nõustatud

regulaarse ravi vajaduse osas, vaatamata sellele rohtu võtta ei soovi. Viimane kontroll

kardioloogi juures aastal 2017. Kaebusi südame poolt ei ole. Objektiivselt: perifeerseid turseid

ei ole. Nõustatud eluviisi osas. Arvestades pt-i üldseisundit ja kaebusi dünaamikas, hetkel ei

plaani ravi korrigeerimist ja eriarste konsultatsioone;

-

kardioloogia Mai Soots 25.10.2017 epikriis: Hüpertoonik, Sanoral ravil 178/117 fr 72 x

min hetkel. Koormustestil 10 MET tekkis kiire RR tõus kuni 210mmHg fr kuni 151

3-20-2657

5(15)

mmHg ja sage VES , Ja koormuse ajal tekkis ST elevatsioon, mis läks koormuse

lõppedes normi. Sanoral ravile lisatud BetalocZoc 50 mg x 1 25 okt Ehhos on vas

vatsakese hüpertroofia, muus on normis;

-

20.09.2017 RÖ: Vasak põlv. Oluliste luuliste muutusteta;

-

üldkirurgia Tiidrek Koemets 12.04.2013 epikriis: 15.03 libastus, vigastas vasakut põlve,

ei saa jalga põlvest sirutada. 20.11 2012 asc meniskilesioni tõttu, peale seda pole väga

hea põlv olnud. Saab siiski sirutada (liikuvus olulise piiratuseta), kuid kõnnib tugevalt

longates, valulik. Olulist vedélikku liigeses ei tunne. Selget ebastabiilsust ei tunne,

palpatoorne valu liigespilu kohal ees-mediaalsel. Rö- murdu ei ole. Praegu endiselt

eesmediaalsel valu, toetamine valus. 12.04 Põlvevaevused vähenenud, praegu

artroskoopiat ei soovi (MRT-l meniskirebend).

Prillidega on nägemisfunktsiooni langus kompenseeritud.

Kokkuvõttes on vaide esitaja põhiprobleemiks, et vasak põlveliiges valutab koormusel, trepist

üles tõusmisel. Valuvaigisteid vaide esitaja ei kasuta. Viimane röntgen vasakust põlvest tehtud

aastal 2013 (paremast - 2018). Pärast seda pole eriarstil käinud. Objektiivselt kõndimine,

istumine, ülestõusmine on probleemideta. Vaide esitaja on kõrge vererõhk. Arsti vastuvõtul

vererõhk 183/106, fr. 68 x´, kuid vaide esitaja rohtu ei võta (viimati ravim välja ostetud 2019

aastal, vaide esitajal enda sõnul kodus 1.5 karpi on olemas). Vaide esitajat on nõustatud

regulaarse ravi vajaduse osas, vaatamata sellele rohtu võtta ei soovi. Viimane kontroll

kardioloogi juures oli aastal 2017. Kaebusi südame poolt ei ole. Objektiivselt perifeerseid

turseid ei ole. Nõustatud eluviisi osas. Arvestades vaide esitaja üldseisundit ja kaebusi

dünaamikas, hetkel ei plaani ravi korrigeerimist ja eriarste konsultatsioone.

Eeltoodu põhjal ei esine TIS olemasolevatel andmetel vaide esitajal vähemalt hetkel sellist

seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed

terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid

püsivalt töövõimet. Töötukassa selgitab, et vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise

ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt

takistatud. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too

veel kaasa töövõime täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist

töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel

võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja

tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi vaide esitajale tööd, mis

eeldavad eri tasapindadel ja treppidel liikumist, raskuste teisaldamist, pideva liikumise,

seismise, sundasenditega töö, kummargil või keha painutades töötamine.

Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa

üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku

töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes

takistatud. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka

vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust

muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastanud, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.12.2020 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid Eesti

Töötukassa 06.11.2020 otsuse nr TVH/20/078062, 06.11.2020 otsuse nr TVT/20/054572 ja

3-20-2657

6(15)

11.12.2020 vaideotsuse tühistamine ning Eesti Töötukassa kohustamine vaadata kaebaja

27.10.2020 taotlus uuesti läbi.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Vaidlusalused otsused on õigusvastased, kuivõrd ebaõigesti on hinnatud kaebaja

tervislikku seisundit. TTO ekspertarst ei ole kaebajat füüsiliselt näinud ning ainult dokumentide

pinnalt ei ole võimalik isiku tervislikku seisundit hinnata. Varasemalt on kaebajal

töövõimetusgrupi vähenemine tuvastatud ning perearst on selgitanud kaebajale, et uue taotluse

esitamisel ei pea kaebaja uuesti eriarstide poole pöörduma. Kaebaja leiab, et perearst ei saa

hinnata temal esinevaid piiranguid kõndimisel, kuivõrd perearst ei ole näinud kaebajat

kõndimas ega liikumas.

8. Kaebaja märgib, et järjest 200 m kõndimine on tal väga valulik ja raske ning selle

tagajärjel läheb vasak põlv silmnähtavalt paiste. Sama juhtub ka pikemat aega seistes ja istudes

(sh autoroolis). Kaebajal ei ole vähenenud pisted südames ja vererõhk on igapäevaselt kõrge.

9. Kaebaja on keeldunud kunstpõlveliigese panekust põhjusel, et see oli Eesti tuntud

spordikirurgi Kaidu Meiterni soovitus. Kaebajal on põlveliigest opereeritud kaks korda, millest

viimane operatsioon tervise infosüsteemis ei kajastu. Kirurgi sõnul menisk ei taastu.

10. Kaebaja möönab, et mõnikord on jäänud vererõhutabletid ostmata, kuid see on tingitud

piiratud rahalistest vahenditest. See aga ei tähenda, et kaebaja ei ole oma tervise eest

hoolitsenud. Valuvaigistite tarbimine ei nähtu tervise infosüsteemi kantud andmetest, kuivõrd

kaebaja tarbib käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Kaebaja peab võtma igapäevaselt vererõhu-

ja südametablette ning määratud on põlve jälgimised ja tabletid. Samuti on kaebaja suunatud

Tartusse seljauuringutele, kuivõrd on pikka aega kannatanud seljavalude käes. Kuivõrd

kaebajal puudub vaidlusaluste otsuste tulemusel ravikindlustus, siis on kaebaja sunnitud

planeeritud uuringud ära jätma.

11. Kaebaja hinnangul on vanusega tema haigused süvenenud ja tema tervislik seisund

halvenenud. Kaebaja on püüdnud ka tööd leida, kuid tööandjad on tööpakkumisest loobunud,

kui on teada saanud kaebaja tervislikust seisundist.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

13. Eesti Töötukassa 06.11.2020 otsus nr TVH/20/078062, 06.11.2020 otsus nr

TVH/20/078062 ja vaideotsus nr 2064 on õiguspärased.

14. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 27.10.2020

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime

hindamise otsuse töötukassas, siis vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku

taotluse, TIS terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti ekspertarvamuse alati üle ka

töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle

töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas, kes nõustus TTO toodud

põhjendustega eksperdiarvamuses. Ka käesoleva haldusasja raames on dr P. Tommingas

3-20-2657

7(15)

veelkord üle vaadanud kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud

ning jäänud oma 19.02.2021 seisukohas esialgse seisukoha juurde.

15. Kaebaja on 27.10.2020 töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud

liikumise valdkonnas; käelise tegevuse valdkonnas (kaebaja on paremakäeline) ning teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on märgitud, et kaebaja kasutab lugemisprille.

16. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst selgitab, et nõustub selles

võtmetegevuses isiku enda hinnanguga antud võtmetegevusele (kaebaja hinnanguks on

mõõdukas piirang). Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.2. Ohutu

ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst selgitab, et vaide

esitaja kirjeldatud piiranguid (valutunne põlves) on arvestatud liikumise valdkonnas

„liikumine eri tasapindadel“ hindamisel, piirang selles võtmetegevuses on hinnatud

mõõdukaks. Kaebajal ei esine kuulmis- ega nägemisfunktsiooni langust, mis takistaks

ohutut ringiliikumist. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine

ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst selgitab, et viimase 5 aasta

jooksul ei ole kaebajal toimunud ühtegi operatsiooni ega haiglaprotseduuri.

Artroskoopiline operatsioon oli kaebajal 2012. a. 2013. aastal vasema põlve trauma. MRT-

l meniskirebend, atroskoopiast kaebaja keeldus. Kirurgi epikriisis on kirjas, et valud

vähenesid. 2013. a kirjutab ortopeed (vastuse lisa 9): „15.03 libastus, vigastas vasakut

põlve, ei saa jalga põlvest sirutada. 20.11.2012 asc meniskilesioni tõttu, peale seda pole

väga hea põlv olnud. 12.04.2012 põlvevaevused on vähenenud, praegu artroskoopiat ei

soovi“. Kusjuures, oluline ei ole kui palju ja kui kaua aega tagasi on ravi tehtud, vaid

kaebaja praegune funktsionaalne seis ja ravivajadus. 2017. a on tehtud röntgen vasemast

põlvest: artroosi ei ole. 12.10.2020 perearsti epikriisis on esitatud hinnang kaebaja

üldseisundile: kõndimine, istumine, ülestõusmine on probleemideta. Järeldusena saab

öelda, 2013. a teadmata põhjusel kaebaja keeldus operatiivsest ravist. 7 aasta jooksul

kaebaja ei vajanud valu vaigistamiseks retseptiravimeid. Ei käinud perearsti ega eriala arsti

juures vasema põlveliigese valulikkuse tõttu. Abivahendeid (ortoosi, tugisidet) ei kasuta.

Perearsti hinnangul kõndimine, istumine, ülestõusmine on probleemideta.

17. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.4. Liikumisega seotud muud

probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja

kirjeldatud piirangud on arvesse võetud liikumise valdkonna hindamisel. Kaebaja enda

hinnang – 9 (muutuv piirang), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Vastavalt

töövõime hindamise metoodikale ei loeta liikumisega seotud muid probleeme

võtmetegevuseks ja selle juures hinnatakse ainult neid probleeme, mida ei olnud

võtmetegevuste (liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine)

juures võimalik hinnata. Et kaebaja poolt liikumisega seotud muude probleemide juures

märgitud põlvevalu ja ravimata kõrgvererõhutõbe on liikumise valdkonna võtmetegevuste

juures juba eelnevalt hinnatud, on liikumisega seotud muudest probleemidest tingitud

piirang hinnatud puuduvaks. Piirangu hindamisel tugines TTO ekspertarst üldkirurgi dr

Tiidrek Koemets 12.04.2013 epikriisile, 20.09.2017 röntgen-uuringu tulemustele,

kardioloogi dr Mai Soots 25.10.2017 epikriisile ja perearsti dr Julia Järveküla epikriisile.

18. Metoodika kohaselt hinnatakse piirang mõõdukaks kui probleem häirib sageli igapäevaelu,

esineb 25-50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel.

Piirang on raske, kui see takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav.

Kaebaja ja TIS andmetel vastavad kaebaja probleemid mõõdukale piirangule.

3-20-2657

8(15)

19. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta

töövõimet. Prillidega nägemisfunktsiooni langus on kompenseeritud. Kaebaja kinnitab

taotluses, et tal on lugemisprillid. Vajadust silmaarsti konsultatsiooniks pole TIS andmetel

olnud. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 kohaselt ei liideta, on kaebaja

töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2.

Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks

võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal

esinevad piirangud liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime

vähenemist.

20. Käesoleval kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt

kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning

jäi esialgse seisukoha juurde.

21. Kaebaja toob kaebuses välja, et töötukassa 16.01.2018 otsusega tuvastati tal osaline

töövõime kestusega kolm aastat. Töötukassa 16.01.2018 otsusega määrati kaebajale osaline

töövõime kolmeks aastaks (perioodiks 14.12.2017 – 13.12.2020) ja tuvastati liikumise

valdkonnas raske piirang ühes võtmetegevuses, mis on põhjustatud vereringeelundite

haigusest, lihasluukonna haigusest. Otsuses märgiti, et piirangud suhtlemise (nägemine,

kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste

elluviimise valdkondades ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Vastustaja selgitab, et

kaebajale määrati

16.01.2018 otsusega osaline töövõime traumajärgsel taastusperioodil – eelnevalt oli kaebajale

teostatud kirurgiline ravi, kuid trauma ägestas seisundit. Diagnoositi meniskirebend, kuid uut

operatsiooni ei tehtud. Ekspertarst märkis, et põlve traumajärgse kahjustuse osas võib aidata

uus operatsioon. Ekspertarst hindas otsuse kehtivusaja kolmele aastale eeldades, et kolme aasta

jooksul on uued terviseandmed, mille alusel saab hinnata kirurgilise- ja taastusravi efektiivsust

ning sellest tulenevalt kaebaja töövõime ulatust uuesti.

22. 2017. a ja 2020. a esitatud töövõime hindamise taotluse puhul on tegemist erinevate

taotluste ja haldusmenetlustega ning kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et uue

taotluse esitamisel on isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas

ulatuses, mis varasemate taotluste alusel. Inimese seisund muutub ajas. Otsus tehakse

vastavalt esitatud uuele taotlusele ja andmetele ning puudub vajadus selles analüüsida

eelneva haldusakti põhjendusi. 2018. a otsus (eksperthinnang kinnitatud 27.12.2017) on

enam tuginetud isiku enesehinnangulistele kaebustele.

23. Kaebaja toob välja, et peale traumat 9 aastat tagasi kirurgi väitel menisk ei taastu.

Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel on meniskivigastuse jääknähte arvesse võetud.

Enesehinnangulisi

funktsionaalseid

piiranguid

hinnatakse

kinnitatuna

objektiivsete

terviseandmetega. Kuna kaebaja ei ole mitme aasta vältel oma terviseseisundist tulenevate

kaebuste tõttu vajanud meditsiinilist abi ning perearsti visiidil tuvastatud objektiivne

seisundikirjeldus liikumise kohta ei kajasta olulisi kõrvalekaldeid, on piirangud vastavalt

hinnatud.

3-20-2657

9(15)

24. Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur.

Kaebaja visiidile kutsumine ei olnud antud juhul vajalik, kuna vajalik objektiivne hinnang

seisundile oli olemas (12.10.2020), terviseandmed olid nähtavad ning vastuoludeta.

25. Terviseandmetes oleva kirurgi epikriisile 2013. a toetudes on kaebaja keeldunud talle

pakutud artroskoopilisest kirurgilisest ravist. Võimalik, et raviarstiga vesteldes olid kõne

all ka pikemaajalised riskid ja ravivõimalused, kuid liigesproteseerimise vajadus

käesolevalt ei leia terviseandmetes kinnitust. Kaebajal ei ole TIS andmetel olnud mitme

aasta jooksul vajadust põlvega seonduvate kaebuste ja nende ravivajaduste tõttu

ravimeditsiini poole pöörduda. 26. Seonduvalt kaebaja väitega, et ekspertarsti otsusest võib

järeldada, et 9 aasta tagune otsus anda kaebajale töövõimetusgrupp oli vale, märgib

vastustaja järgmist. Puude raskusastme tuvastab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA)

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel.

Töövõimet hindab Eesti Töötukassa TVTS ja selle alusel kehtestatud määruse nr 39 alusel.

Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt tuvastatud puude raskusastet ega ka

varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) või püsiva töövõimetuse kestust.

Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust SKA

(kordushindajatel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku

pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab

töövõimet Eesti Töötukassa.

27. Ravimeditsiini poole pöördumine on vajalik eelkõige lähtuvalt oma terviseseisundist, et

saada

vajaduspõhist

konsultatsiooni

ja

ravi.

Töövõime

hindamisel

arvestatakse

tegutsemisvõime piiranguid määratud ravi ja abivahendite kasutamisel. Vererõhuravimite

kasutamata jätmisega tõstab isik oma terviseseisundi halvenemise riski teadlikult. Juhul, kui

käsimüügiravimid kompenseerivad kaebajal esinevad tegutsemispiirangud määral, et ei ole

vajadust ravimeditsiini poole pöörduda, ei ole võimalik hinnata piiranguid oluliselt igapäevaelu

(sh töötamist) mõjutavateks.

28. Terviseandmete alusel on perearsti visiit toimunud 12.10.2020, vastavas epikriisis on

kirjeldatud nii kaebaja esitatud põhiprobleem, haiguse anamnees, objektiivne leid, kui ka

ravisoovitused. Kaebaja liikumispiirangud on eksperthinnangus arvesse võetud: mõõdukalt on

piiratud pikemate vahemaad läbimine, samuti on hinnatud piirangud asendisäilitamisel ja

vahetustel. Samas on kaebaja oma liikumises iseseisev ning ei vaja püsivalt abivahendeid

(kargud, ratastool jne), retseptuurseid valuvaigisteid ega ole näinud ka vajadust ravimeditsiini

poole pöördumiseks ravi saamiseks.

29. Vererõhuravimeid on kaebaja retseptikeskuse andmetel nii 2019. a kui 2020. a jooksul

apteegist välja ostnud 56 ravipäeva mahus, s.o vähem kui 2 kuu ravimikoguse aastas, mille

omaosalushind on olnud 5,57 eurot. Kõrgenenud vererõhu osas on perearsti 12.10.2020

epikriisis kirjas, et kaebaja ei võta vererõhuravimeid, nõustatud on regulaarse ravi vajaduse

osas, vaatamata sellele kaebaja rohtu võtta ei soovi. Kõrgenenud vererõhku on võimalik

ravimitega kompenseerida ning antud juhul on kaebaja ravisoostumus halb. Ravimata

hüpertensiooniga on kaebaja teadlikult tõstnud oma terviseriske.

30. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või

puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus

töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata.

3-20-2657

10(15)

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

32. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud

kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud

ei ole.

33. Kaebaja on oma 27.10.2020 taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise

valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonnas on taotlusele märgitud, et kaebaja on

paremakäeline ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on märgitud, et

kaebaja kasutab lugemisprille (vastustaja 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 1).

34. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

35. Riigikohus on selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada asjaolud, millest sõltub

haldusakti õiguspärasus; muuhulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme

määramisel) (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).

36. Kaebaja

töövõime

hindamise

taotluse

lahendamisel

on

vastustaja

tuginenud

tervishoiuteenuse osutaja Qualitas Arstikeskus AS ekspertarsti dr Olga Lapkovskaja

03.11.2020 koostatud eksperdiarvamusele (vastustaja 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa

3). Nimetatud eksperdiarvamusest nähtuvalt on ekspertarst dr O. Lapkovskaja nõustunud

kaebaja hinnanguga liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri

tasapindadel“ esineva piiranguga, hinnates piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).

Seega ei ole nimetatud osas vaidlust, mistõttu puudub vajadus selles osas kontrollida, kas

ekspertarst on võtnud arvesse kõiki TIS-s sisalduvaid andmeid ning kas nende pinnalt on

tehtud õiged järeldused. Eeltoodust lähtuvalt kontrollib kohus ekspertarsti hinnangut ja

vastustaja järeldusi liikumise valdkonna võtmetegevustele „1.2. Ohutu ringiliikumine“

(kus kaebaja hindas piiranguid arvväärtusega 3, ekspertarst dr O. Lapkovskaja

arvväärtusega 0), „1.3. Seismine ja istumine“ (kus kaebaja hindas piiranguid arvväärtusega

3, ekspertarst dr O. Lapkovskaja arvväärtusega 1) ning „1.4. Liikumisega seotud muud

piirangud“ (kus kaebaja hindas piiranguid arvväärtusega 9, ekspertarst dr O. Lapkovskaja

arvväärtusega

0)

(vt

03.11.2020

eksperdiarvamus;

vastustaja

22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 3).

37. Samuti on kaebaja ja ekspertarsti dr O. Lapkovskaja hinnang kokku langenud käelise

tegevuse valdkonna võtmetegevustes, kus piirangud puuduvad (hinnatud arvväärtusega 0;

03.11.2020 eksperdiarvamus, lk 5; vastustaja 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Kuigi

kaebaja on oma 27.10.2020 taotluses märkinud käelise tegevuse valdkonna all, et on

paremakäeline, siis nõustub kohus vaideotsuses tooduga, et paremakäelisus kaebaja

töövõimet ei mõjuta (vt vaideotsuse lk 2; kaebaja 21.01.2021 menetlusdokumendi lisa).

Nimetatud seisukohale ei ole kaebuses vastu vaieldud. Seega ei ole nimetatud osas vaidlust,

mistõttu puudub vajadus selles osas kontrollida, kas ekspertarst on võtnud arvesse kõiki

TIS-s sisalduvaid andmeid ning kas nende pinnalt on tehtud õiged järeldused.

3-20-2657

11(15)

38. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas lahknevad kaebaja ja ekspertarsti

arvamused piirangute osas võtmetegevuses „3.3. Teabevahetusega seotud muud

piirangud“, kus kaebaja on märkinud, et tal on lugemisprillid. Muudes teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes kaebaja antud hinnang langeb kokku

ekspertarsti hinnanguga – piirangud puuduvad. Seega kontrollib kohus ekspertarsti antud

hinnangut üksnes teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuses „3.3.

Teabevahetusega seotud muud piirangud“.

39. Riigikohus on selgitanud, et arvestades töövõime hindamise taotlustega kaasnevat

töökoormust, piisab töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsuse

põhjendamiseks sellest, kui töötukassa selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas

kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti; see eeldab paratamatult,

et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat; selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste

normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist; haldusakti

põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti

(Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18).

40. Käesoleval juhul on vastustaja 06.11.2020 otsus nr TVH/20/078062 oluliste

põhjendamispuudustega, kuivõrd vaidlusaluses otsuses ei ole selgitatud, kuidas kehtestatud

metoodikat rakendades tulemuseni jõuti (HMS § 56 lg-d 1-2). Vaidlusaluses otsuses on

üksnes tehtud kokkuvõte ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusest. Nii on ka vaides

märgitud, et töötukassa pole oma 06.11.2020 otsuses põhjendanud, kuidas on jõutud

järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole (vaide lk 1; kaebaja 21.01.2021

menetlusdokumendi lisa). Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga.

41. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et kuigi vastustajal on töövõime hindamisel

kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid

tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust

(Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Käesoleval juhul leiab

kohus, et ülal viidatud põhjendamispuudused ei tingi Eesti Töötukassa 06.11.2020 otsuse

tühistamist, kuivõrd põhjendamispuudused on

kõrvaldatud vaidemenetluses ja

kohtumenetluses (HMS § 58). Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani

poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus

nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014

otsus nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on kohus

veendunud, et vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtus vastustaja ka

06.11.2020 töövõime hindamise otsuse tegemisel.

42. Töövõime hindamine on reguleeritud töövõime hindamise seaduses (TVTS) ning määruses

nr 39. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime

ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat

kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime

ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s

2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on sätestatud määruses nr 39.

43. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Ka käesoleval juhul on

töötukassa kaasanud tervishoiuteenuse osutaja Qualitas Arstikeskus AS ekspertarsti dr

3-20-2657

12(15)

Olga Lapkovskaja haldusmenetlusse, kes koostas 03.11.2020 eksperdiarvamuse (vastustaja

22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Niisamuti on vastustaja vaidemenetluses kaasanud

töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti dr Pille Tommingase, kes on nõustunud

ekspertarsti

dr

O.Lapkovskaja

eksperdiarvamusega

(vastustaja

22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 8).

44. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga seoses liikumise valdkonna võtmetegevustele 1.2,

1.3 ja 1.4. ekspertarsti O. Lapkovskaja eksperdiarvamusega (vaideotsuse lk-d 2-4) ega pea

vajalikuks vaideotsuses toodud seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2). Seejuures on

vaideotsuses välja toodud ekspertarsti O. Lapkovskaja põhjendused ning millistele

terviseandmetele tuginedes on ekspertarst hinnangu andmisel tuginenud. Järelikult on

vaideorgan kontrollinud, kas ekspertarst on tuginenud kõigile olemasolevatele TIS-s

sisalduvatele terviseandmetele ning töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr

P.Tommingas on andnud eksperdiarvamuse, kus ta nõustub dr O. Lapkvoskaja

järeldustega.

45. Vastustaja on õigesti märkinud vaideotsuses, et kuigi taotleja hinnang oma

tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed

(vaideotsuses lk 2; vt määrus nr 39 § 2 p 1 ja § 5 lg 1).

46. Ekspertarst dr O. Lapkovskaja on liikumise valdkonna võtmetegevust 1.2. Ohutu

ringiliikumine kokkuvõtvalt põhjendanud asjaoluga, et taotleja kirjeldatud piiranguid on

arvestatud hinnates valdkonda: liikumine (03.11.2020 eksperdiarvamus, lk 5; vastustaja

22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Sama on ekspertarst märkinud ka liikumise valdkonna

võtmetegevuse 1.4. hindamisel – hinnatud valdkonna liikumine raames (03.11.2020

eksperdiarvamus, lk 3; vastustaja 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Liikumise valdkonna

võtmetegevuses 1.3. Seismine ja istumine esinevaid piiranguid on ekspertarst kokkuvõtvalt

põhjendanud järgmiselt: „Artroskoopiline operatsioon 2012. aastal. 2013. aastal vasema põlve

trauma. MRT-l meniskirebend, artroskoopiast keeldus. Sellest ajast eriala arstide juures vasema

põlve tõttu ei käinud. Valuvaigisteid ei kasuta. 2017.aastal tehtud RÖ vasemast põlvest: artroosi

ei ole. 2020. aastal perearsti hinnangul kõndimine, istumine, ülestõusmine on probleemideta.“

(03.11.2020 eksperdiarvamus, lk 5; vastustaja 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Viidatud

eksperdiarvamuse

hinnangut

toetavad

TIS

terviseandmed

(vastustaja

22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 2, lk 10-13 ja lisa 9, lk-d 3-5).

47. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr P. Tommingas on leidnud, et on

põhjendatud hinnata kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kuna

põlve meniskivigastuse jääknähud võivad põhjustada liikumisel eri tasapindadel võrreldes

tervete samaealistega väljendunumaid piiranguid, eelkõige suurematel koormustel jalale;

kaasuvalt on arvestatud, et koormustaluvust piirab ravimata hüpertensioon; ei ole andmeid,

et halval ravisoostumusel oleks objektiivselt kinnitatav põhjus (vastustaja 22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 8, lk 2). Seejuures on töötukassa ekspertarst dr P. Tommingas

võtnud aluseks järgmised dokumendid: perearst/residendi dr Julia Järveküla 12.10.2021

[ilmselt peetud silmas 12.10.2020] koostatud epikriisi, 20.03.2013 MRT ja 20.09.2017

röntgen-uuringu andmed vasakust põlvest, paremast – 03.10.2018, kardioloogi dr Mai

Soots 25.10.2017 koostatud epikriisi, üldkirurgi Tiidrek Koemets 12.04.2013 ja perearsti

dr Ülle Gurjev 08.04.2015 koostatud epikriisi (vastustaja 22.02.2021 menetlusdokumendi

lisa 8, lk 2).

3-20-2657

13(15)

48. Eeltoodust lähtuvalt on töövõime hindamisel arvesse võetud, et kaebajal on

kõrgvererõhkhaigus, liigeste haigusseisundid, sh vasema põlveliigese meniski kahjustus (vt

ekspertarsti dr O. Lapkovskaja eksperdiarvamus, lk-d 1, 4-5 (vastustaja 22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 3); töötukassa ekspertarsti arvamus, lk 1 (vastustaja 22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 8)).

49. Kaebaja leiab, et pelgalt dokumentide pinnalt ei saa jõuda õiguspärasele tulemusele kaebaja

töövõime hindamisel.

50. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et üldjuhul toimubki töövõime hindamine dokumentide

põhjal ning vajadusel suunatakse taotleja visiidile (TVTS § 7 lg 3).

51. Käesoleval juhul puudub kohtul alus kahelda tervishoiuteenuse osutaja, kaebaja perearsti

Julia Järveküla poolt TIS-i kantud andmete usaldusväärsuses ja õigsuses, mistõttu on

vastustaja poolt nendele tuginemine olnud õiguspärane.

52. Nähtuvalt kohtule esitatud TIS andmetest on kaebaja käinud 12.10.2020 arst-resident Julia

Järveküla visiidil ning lahtrisse „Anamnees, diagnoosi põhjendus ja haiguse kulg“ on

kantud järgmine tekst: „Viimane pöördumine perearsti poole tervislikul põhjusel aastal

2018.

Rahuldavas

üldseisundis,

tugevalt

ülekaalus

(KMI=37)

meespatsient.

Põhiprobleemid: (1) Vas. Põlveliiges valutab koormusel, trepist üles tõusmisel.

Valuvaigisteid patsient ei kasuta. Viimane Rö-pilt vas. Põlvest tehtud aastal 2013 (paremast

– 2018). Pärast seda pole eriarstil käinud. Obj-lt: kõndimine, istumine, ülestõusmine on ii.

(2) Kõrge vererõhk. Vv-I RR 183/106, fr. 68 x. Patsient RR rohtu ei võta (viimati ravim

välja ostetud 2019 aastal, pt-i enda sõnul kodus 1,5 karpi on olemas). Pt nõustatud

regulaarse ravi vajaduse osas, vaatamata sellele rohtu võtta ei soovi. Viimane kontroll

kardioloogi juures aastal 2017. Kaebusi südame poolt ei ole. Obj-lt: perifeerseid turseid ei

ole. Nõustatud eluviisi osas. Arvestades pt-i üldseisundit ja kaebusi dünaamikas, hetkel ei

plaani ravi korrigeerimist ja eriarste konsultatsioone.“ (vastustaja 22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 2; lk-d 12-13).

53. Ülaltoodust nähtub, et perearst on saanud kaebaja liikumist hinnata, kuivõrd kaebaja on

käinud perearsti vastuvõtul. See tähendab, et perearsti hinnang tugineb visiidil nähtul.

Seetõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et perearst pole näinud kaebajat liikumas. Ka TIS-i

on kantud märge, et 12.10.2020 visiidile tuli patsient ise (vastustaja 22.02.2021

menetlusdokumendi lisa 2; lk 12). Samuti ei ilmne TIS-i tehtud sissekande sõnakasutusest

ja arusaadavusest viiteid võimalikule keelebarjäärile.

54. Vastustaja on õigesti märkinud, et terviseandmetes oleva kirurgi epikriisile 2013. a toetudes

on kaebaja keeldunud talle pakutud artroskoopilisest kirurgilisest ravist. See, kas kaebajal

on olnud raviarstiga vesteldes kõne all ka pikemaajalised riskid ja ravivõimalused, ei

muuda olematuks fakti, et liigesproteseerimise vajadus käesolevalt ei leia terviseandmetes

kinnitust. 55. Vastavalt määruse nr 39 § 5 lõikele 3 arvestatakse isiku tegutsemisvõimet

parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning

kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele,

samuti isiku kohanemist piirangutega. Ka töövõime hindamise metoodikas1 on selgitatud,

et tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik)

1 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium (31.03.2020 korrigeeritud versioon). Kättesaadav

internetilehelt: https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 2 Samas, lk 7.

3-20-2657

14(15)

määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt

ettekirjutatule2. Samuti hinnatakse tegutsemisvõimet alati koos abivahendiga, mida

inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine

tegutsemisvõimet parandaks1.

56. Vaideotsuses on leitud, et kaebaja ravisoostumus on halb ning selgitatud seoses

hüpertensiooniga järgmist: „Hüpertensioon on elukestev haigus, mida on võimalik raviga

kontrolli all hoida. Vaide esitaja ei järgi arstide poolt antud soovitusi ning teadmata

põhjusel ei soovi ravimeid tarvitada. Ravimata hüpertensioon kahjustab südant ja põhjustab

piiranguid liikumisel, kummardumisel, treppidest üles liikumisel ja sundasendites

töötamisel.“ (vaideotsuse lk 3; kaebaja 21.01.2021 menetlusdokumendi lisa). Seejuures on

arvesse võetud ka TIS andmeid peale ekspertiisi koostamist ning märgitud järgmist:

„Ekspertiisi koostamise järgselt perearsti poolt on tehtud uued retseptid, üks on vaide

esitaja poolt välja ostetud. Järeldus vaide esitaja väitele, et kõrgvererõhu tõve ja

südametegevuse on siiani tänu tablettidele suutnud kontrolli all hoida, sest siiani on saanud

igakuist töövõimetoetust. Kui töövõimetoetus langeb ära ja tööd ei ole, siis ei ole ka

võimalik enam vererõhu ja südame tegevust kontrolli all hoida" ei vasta tõele.“ (vaideotsus,

lk 2; kaebaja 21.01.2021 menetlusdokumendi lisa).

57. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja hinnanud kaebajal esinevaid liikumise valdkonna

võtmetegevuse piiranguid koos võimaliku raviga. Samas ei tähenda vaidlusaluses otsuses

tehtud järeldus, et kaebaja valikud tööturul on piiramatud. Seetõttu on 03.11.2020

eksperdiarvamuses antud soovitused, millised on mittesobivad töötingimused (eri

tasapindadel

ja

treppidel

liikumine;

raskuste

teisaldamine;

pideva

liikumise/seismise/sundasenditega töö; kummargil või keha painutades töötamine)

(vastustaja 22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 10). Nii on ka vaideotsuses märgitud

järgmist: „Töötukassa selgitab, et vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja

osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või

osaliselt takistatud. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi,

kuid see ei too veel kaasa töövõime täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale

sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda,

et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei

sobi vaide esitajale tööd, mis eeldavad eri tasapindadel ja treppidel liikumist, raskuste

teisaldamist, pideva liikumise, seismise, sundasenditega töö, kummargil või keha

painutades töötamine. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi,

kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes.“ (vaideotsuses

lk 5; kaebaja 21.01.2021 menetlusdokumendi lisa).

58. Ülaltoodust lähtuvalt on Eesti Töötukassa 06.11.2020 otsus nr TVH/20/078062

materiaalselt õiguspärane.

59. Kohus nõustub vaideotsuses antud hinnanguga teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonna võtmetegevusele 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud, et piirangut ei

esine, kuivõrd prillidega on nägemisfunktsiooni langus kompenseeritud (vaideotsuse lk 4;

kaebaja 21.01.2021 menetlusdokumendi lisa). Ka kaebuses ei väideta, et lugemisprillide

kasutamise vajadus vähendaks tema töövõimet või asjaolu, et vastustaja on teinud

lugemisprillide kasutamise vajadusest ebaõiged järeldused, kui hindas kaebaja töövõimet.

1 Samas, lk 7.

3-20-2657

15(15)

Järelikult ei ole ka kaebaja pidanud lugemisprillide olemasolu töövõimet vähendavaks

asjaoluks.

60. Kohus nõustub vastustajaga, et varasemalt tehtud otsused töövõime hindamisel ei saa

tekitada kaebajale õiguspärast ootust, et uuel töövõime hindamisel jõutakse samale

tulemusele, kuivõrd isiku tervislik seisund võib ajas muutuda. Seega ei ole käesoleva

vaidluse lahendamiseks vajalik analüüsida, millised olid varasemate töövõime hindamise

otsuste põhjendused.

61. Samuti nõustub kohus vastustaja põhjendustega seoses pädevuste jaotusega Eesti

Töötukassa ja SKA vahel seoses puude tuvastamise ning töövõime hindamisega ega pea

vajalikuks neid seisukohti korrata.

62. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd sõltumata

põhjendamispuudustest

on

vaidlustatud

06.11.2020

otsus

nr

TVH/20/078062

lõppjäreldustes õige. Sel põhjusel jäävad rahuldamata ka kaebaja taotlused tühistada

11.12.2020 vaideotsus nr 2064 ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatamata kaebaja

27.10.2020 taotlus.

63. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv

töövõime. Kuivõrd vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud

ei ole, siis puudus kaebajal õigus töövõimetoetusele. Seetõttu on töötukassa

06.11.2020 otsus nr TVT/20/054572 õiguspärane. Seega jääb kaebus rahuldamata ka vastustaja

06.11.2020 otsuse nr TVT/20/054572 tühistamisnõudes.

64. HKMS § 108 lg 61 kohaselt võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega

seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega

haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu

hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Käesoleval juhul on kohus

tuvastanud, et vaidlusalune 06.11.2020 otsus nr TVH/20/078062 on oluliste

põhjendamispuudustega, kuid need puudused on kõrvaldatud vaide- ja kohtumenetluses.

Seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Käesoleval juhul on kaebus riigilõivuvaba

(riigilõivuseadus § 22 lg 2 p 2). Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist,

mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner kohtunik