3-19-1474/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tartu

Haldusasja number

3-19-1474

Haldusasi

OÜ Kõpu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 19. veebruari 2019. a otsuse nr 13-

30.3/19/310 ja 2. juuli 2019. a vaideotsuse nr 13-

30.3/19/418-1 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Kõpu Talu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ Kõpu Talu

esindaja v.adv Margo Normann

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Eva Rückenberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kõpu Talu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30. novembri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. mai 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 20. jaanuari 2017. a otsusega

nr 13-30.3/17/127 OÜ-le Kõpu Talu maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse

79 797,18 eurot ratsakeskuse peahoone ehitamiseks.

2. PRIA tunnistas 19. veebruari 2019. a otsusega nr 13-30.3/19/310 kehtetuks otsuse kaebajale

toetuse määramiseks, jättis määratud toetuse välja maksmata ja kaebaja toetusetaotluse

rahuldamata. Otsuses selgitas PRIA, et investeeringuobjekti asukoht on Pärnumaa, Pärnu linn,

Kõpu küla (Maria kinnistu). Kaebaja tegevuskoha kõrval asetseval katastriüksusel on PRIA teise

toetuse saaja, OÜ Motel Maria tegevuskoht. Toetuse saajad reklaamivad end ühtse tervikuna Maria

talu nime all ja neil on ühine koduleht www.maria.ee. Kaebaja ainuosanik ja üks juhatuse

liikmetest on Riina Rand, Motel Maria ainuosanik ja juhatuse liige on tema abikaasa Enn Rand.

Toetuse saajate investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asetsevatel katastriüksustel ning

nende rajamiseks on mõlemal juhul hankijaks OÜ Ardis Ehitus.

Täiendava kontrollimenetluse tulemusena selgus, et kaebaja kannab ehitustööde eest üle

summasid, mis OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria kontode kaudu jõuavad ringiga talle tagasi.

Tuvastati neli juhtumit, mida on võimalik käsitleda raha ringmaksetena. Tehingud, millega kaebaja

ja OÜ Motel Maria on asunud vastastikku üksteise ehitustel allhankija rolli ja sõlminud

laenulepinguid, on näilikud. Rikutud on nõuet, et toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja

olema investeeringu eest tasunud.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 19. veebruari

2019. a otsuse nr 13-30.3/19/310 ja vaideotsuse tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole vaidlust, et kaebaja tasus töövõtjale investeeringuobjekti ehitustööde eest

48 532,62 eurot, mille kohta ta esitas toetuse väljamaksmise taotluse 16 174,54 eurot. Kaebaja ja

OÜ Motel Maria majandussuhted ei ole keelatud ja ei välista investeeringutaotluse esitamist.

Kaebajale ei ole OÜ-lt Motel Maria laekunud makseid, mis oleksid seotud investeerimisobjekti

eest tasumisega. OÜ Motel Maria täitis kaebaja ees varasemaid laenukohustusi. Pikaajaliste

majandussuhete tõttu eraldi dokumenti laenukokkuleppe kohta ei vormistatud. Laen kanti üle

kahes jaos, 12. oktoobril (619 600 krooni) ja 24. novembri 2010 (150 000 krooni).

Kaebaja võttis vaidlusaluse investeeringuobjekti omafinantseeringu jaoks laenu 100 000 eurot

Maaelu Arendamise Sihtasutusest, seega puudus tal vajadus pettusliku „raharingi“ kasutamiseks.

Kaebaja ei ole esitanud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastavuse kohta

andmeid, mis on osutunud ebaõigeks. Kaebaja tegevus on vastanud nii taotlejale, taotlusele kui

toetatavale tegevusele esitatud nõuetele. Vaidlusalune ehitis on valminud. Ratsakeskuse peahoone

ehitamisel on kulutusi tehtud ka väljaspool väidetavat „raharingi“ ja oluliselt suuremas ulatuses

kui PRIA väidetud 48 523,62 euro suurune omafinantseering, mille tegemata jätmist kaebajale ette

heidetakse.

4. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Maksetaotluste menetlemise faasis ilmnesid kaebaja ja OÜ Motel Maria taotlejate vahelised

isikulised ja tehingulased seosed, mis tegid võimalikuks toetusreeglite kunstliku täitmise.

Ehitajaks valiti OÜ Ardis Ehitus, kuid investeeringuobjektiga seotud töid teostab allhanke korras

hoopis kaebaja juhatuse liikme abikaasa ettevõte. See viitab, et toetuse saajad olid võimelised ise

investeeringud teostama ning lepingute sõlmimine on toimunud vaid toetuse saamise eesmärgil.

Toetuse saamise nõuetega on vastuolus olukord, kus tegelik tööde teostaja on toetuse saajaga

seotud isik. Tegemist on toetusõiguslikkuse nõudega, millele mittevastamine tooks kaasa taotluse

rahuldamata jätmise.

Omafinantseeringu nõue tähendab, et toetuse saajal on kohustus leida sisemised või välised

rahalised allikad investeeringuobjekti eest tasumiseks. Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuseslt

võetud laenu arvestades pidi kaebaja ise tasuma 19 695,78 eurot, samuti käibemaksu 39 898,59

eurot. Konto väljavõtete ja majandusaasta aruannete põhjal kaebajal selleks vahendid puudusid.

Kui toetuse saajal õnnestub varjata investeeringuobjekti tegelikku madalamat maksumust või

tööde tegelikku teostajat (tehes tööd tegelikult ise või lastes need teha seotud isikul), saavutab ta

olukorra, kus toetusega makstakse kinni nii investeeringu toetuse osa kui ka taotleja kanda jääv

omafinantseering. Selline tulemus ei ole kooskõlas toetuse tingimustega ega eesmärkidega.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 30. novembri 2020. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

6. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse määramist reguleerib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadus (ELÜPS) ning selle alusel antud põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a

määrus nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise

ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25).

7. Kaebaja ja OÜ Motel Maria on omavahel seotud isikud, kuna ühingute tegevuse asukohad on

kõrvuti ja ennast reklaamitakse ühtse tervikuna Maria talu nime all; kaebaja ainuosanik ja üks

juhatuse liikmetest on Riina Rand, Motel Maria ainuosanik ja juhatuse liige on tema abikaasa Enn

Rand; investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asuvatel katastriüksustel; mõlema

investeeringuobjekti puhul on hankijaks OÜ Ardis Ehitus.

Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses sellele, et koos maksetaotlusega esitatud 10. mai 2017. a

arve nr 17064 ja 31. juuli 2017. a arve nr 17113 tasumisel on toimunud nn ringmaksed kaebaja,

OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vahel. Meetme määruse § 17 lg 1 alusel on maksetaotluse

rahuldamise ehk toetuse väljamaksmise eelduseks see, et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud ja

selle eest tasunud. Vastustaja on veenvalt näidanud, et teine neist tingimustest ei olnud täidetud.

Näiliselt on kaebaja talle esitatud arved küll OÜ-le Ardis Ehitus tasunud, kuid tegelikult liikus üle

kantud raha OÜ Ardis Ehituse käest samal päeval kaebajaga seotud ettevõtte OÜ Motel Maria

kätte ning sealt tagasi kaebajale.

8. Alltöövõtulepingut OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vahel saab pidada näilikuks tehinguks.

Kaebaja sõlmis 10. mail 2017 OÜ-ga Ardis Ehitusega töövõtulepingu. Samal päeval sõlmis

OÜ Ardis Ehitus alltöövõtulepingu OÜ-ga Motel Maria. Alltöövõtulepingus on lepingu objektina

nimetatud ratsakeskuse peamaja ehitustööd. Lepingu hinna kohta on öeldud, et see kujuneb

vastavalt soetatud materjalidele, teostatud töödele, milles lepitakse kokku jooksuvalt tööde käigus.

OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria sõlmisid juba enne alltöövõtulepingu sõlmimist, 3. aprillil

2017 kokkuleppe, mille järgi ratsakeskuse aluse-, vundamendi- ja tehnosüsteemitööd teeb

OÜ Motel Maria.

Kaebaja ja OÜ Motel Maria ühise selgituse kohaselt sõlmiti alltöövõtulepingud seetõttu, et

OÜ Ardis Ehitus ei olnud ehitushindade tõusu tõttu enam nõus hinnapakkumises pakutud hinnaga

ehitama ning kaebaja ja OÜ Motel Maria tegid ettepaneku, et kaebaja investeeringuobjektil

tegutseb alltöövõtjana OÜ Motel Maria ja OÜ Motel Maria investeeringuobjektil kaebaja.

OÜ Motel Maria seaduslik esindaja andis kontrollimenetluses selgituse, mille järgi OÜ Ardis

Ehitus ei teinud ratsakeskuse esimese osa peal mingeid ehitustöid ning ta aitas ehitusel oma naist.

Seega kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria astusid kolmepoolsesse tehingusse, mille

tegelik eesmärk oli luua näivus, et investeeringuobjektidel teostab töid OÜ Ardis Ehitus.

Tegelikult teostasid töid kaebaja ja OÜ Motel Maria iseenda heaks ja endaga seotud ühingu

huvides.

9. Laenulepingu olemasolu kaebaja ja OÜ Motel Maria vahel ei ole tõendatud. Kaebaja väitel

tõendab laenusuhet laenu väljamaksmine 2010. aastal, samuti see, et kaebaja 2015. aasta

majandusaasta aruande bilansis ning OÜ Motel Maria 2016. aasta bilansis on kattuvad read

vastavalt nõuete ja kohustuste osas. Samas ei kattu bilansis märgitud summa kaebaja väidetud

2010. aastal antud laenu summaga 769 600 krooni (49 186,40 eurot). Teiseks olid OÜ Motel Maria

pikaajalised kohustused 31. detsembri 2014. a seisuga 0 eurot. See tähendab, et kui OÜ Motel

Maria ka võttis 2010. aastal kaebaja käest laenu, siis 2014. aasta lõpuks oli see tagasi makstud.

Kaebaja ja OÜ Motel Maria 2016. aasta majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud omavahelist

laenusuhet tehinguna seotud osapoolte vahel.

10. Kaebajal omafinantseeringu olemasolu ei tõenda see, et kaebaja ja Maaelu edendamise

sihtasutuse vahel on sõlmitud laenuleping summas 100 000 eurot. Laenusumma kaebajalt nõutavat

omafinantseeringut ei kata. Lisaks väljastati laen kaebajale 10. juulil 2017, s.o pärast 2017. aasta

mais toimunud ringmakseid.

11. Määruse nr 25 § 6 p 10 alusel ei ole abikõlbulikuks kuluks tasu taotleja enda, tema töötaja või

tema liikme tehtud töö eest. Meetme määruse § 7 lg 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja olla

omavahel seotud. Sätte eesmärk on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel.

Olukorras, kus investeeringuobjektil ei teosta töid sätestatud korras valitud pakkuja pakkumuses

näidatud hinnaga, vaid toetuse saaja ise või temaga seotud isik, on eeltoodud nõuetest mööda

mindud - tekkivad kulud ei ole abikõlblikud. On tõsi, et vastutaja ei viidanud haldus- või

kohtumenetluses meetme määruse § 6 punktile 10 ning meetme määruse § 7 lõikele 9 viitas

vastustaja alles viimaste seisukohtade esitamisel kohtumenetluses. See puudus ei ole aga piisav

vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna otsuses on toodud asjaolud, mis on puuduvate normide

kohaldamise aluseks.

12. Vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud toetuse määramise otsuse kehtetuks täies ulatuses.

Kuna kaebaja täitis toetuse väljamaksmiseks kehtestatud tingimused näilike tehingute abil ehk

kunstlikult, siis kuulus erinormina kohaldamisele määruse (EL) nr 1306/2013 art 60, mis

kaalutlusvõimalust toetuse määramise osaliseks tühistamiseks ei jätnud.

13. Iseenesest õige on kaebaja väide, et subjektiivne õigus toetust saada tekib taotluse rahuldamise

otsusega toetuse määramisest. See, et toetus on kaebajale määratud, ei välista aga sellekohase

otsuse kehtetuks tunnistamist. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 2 kohaselt ei saa isik haldusakti

kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud

seaduses. Praegusel juhul on kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud ELÜPS-is, seejuures

määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaldamisel täielikult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vaheline

alltöövõtuleping omab majanduslikku sisu ja see sisu vastab lepingu juriidilisele vormile.

Alltöövõttu keeldu vaidlusaluse meetme rakendamisel ei ole. Meetme määrus käsitleb selgeid

mõisteid (taotleja ja hinnapakkuja) ja selgeid õiguslikke seoseid (osanik, aktsionär, liige,

juhtorgani liige) ja nende seoste laiendamine läbi tuletuste ei ole kooskõlas määruse sõnastusega.

Kohus rikkus OÜ Motel Maria õigusi, kui arutas ja otsustas OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria

vahel sõlmitud alltöövõtulepingu õiguslike tagajärgede üle isikut menetlusse kaasamata.

Halduskohus jättis tähelepanuta nii OÜ Motel Maria kui ka OÜ Ardis Ehitus alltöövõtja ja

OÜ Ardis Ehituse kui peatöövõtja enda esitatud kuludokumendid. Tõendamaks Kõpu Talu OÜ

peatöövõtja Ardis Ehitus OÜ alltöövõtja Motel Maria OÜ kulutusi ratsakeskuse objektil on Kõpu

Talu OÜ esitanud hankijate poolt Motel Maria OÜ-le esitatud arved. Arusaamatuks jääb, kuidas

halduskohus vaatamata kolmandatele isikutele tasumisele tuletas „raharingi“. Kaebaja tasus 2017.

aastal OÜ-le. Ardis Ehitus omavahenditest ja kohtu argumendid „raharingi“ kohta ei päde.

Dokumentaalselt on tõendatud OÜ Motel Maria poolt laenutagastused ja Maaelu edendamise

sihtasutuselt laenu saamine. Kaebaja 2017. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte

müügitulu 297 401 eurot. Seega ei saa olla mingit kahtlust, et kaebajal olid rahalised vahendid

investeerimisobjekti ehitamiseks. Nii PRIA kui kohus on tuginenud pangakonto väljavõtetele,

kuid ei esita mitte ühtegi sisulist vastuväidet ülekannete aluseks olevate tööde mittevastavuse

kohta investeerimisobjekti eesmärgile.

Väidetav määruse nr 25 § 7 lg 1, 9 ja 10 rikkumine ei ole aset leidnud. Tööd investeerimisobjektil

on teostatud valitud pakkuja pakkumuses näidatud hinnaga. Kaebaja kui taotleja ei ole teostanud

töid investeerimisobjektil, millele toetustaotlus esitati. Seotud isiku mõiste, millele halduskohus

viitab TuMS § 8 lg 1 tähenduses, on tunduvalt laiem kui meetme määruse § 7 p 9 ja 10 tähenduses.

Laiemat tõlgendust ei anna ka abikaasaks olemine. Abikaasaks olemine ei ole piisav,

põhjendamaks peatöövõtja ja alltöövõtja vahel tehtud tehingute näilikkust. Kaebaja on selgitanud,

miks OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria sõlmisid alltöövõtulepingu.

Kaebaja ja OÜ Motel Maria laenusuhte eitamine tugineb otsitud argumentidel. Kuidas kaebaja

saab negatiivset asjaolu - Motel Maria OÜ poolt laenude tagasimakse puudumist aastatel 2010-

2016 tõendada, kui tagasimakseid ei ole tehtud? Pikaajaliste majandussuhete tõttu eraldi

dokumenti laenukokkuleppe kohta ei vormistatud. Kohus ei ole OÜ-d Motel Maria menetlusse

kaasanud ja kaebaja ei saa olla vastutav selle eest, et 2014. aastal on OÜ Motel Maria märkinud,

et pikaajalisi laene ei ole.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Vastustaja hinnangul hõlmab sisuline vaidlus kahte asjaolu – töid teostavate isikute seotus, sh selle

lubatavus ning investeeringuga seotud arvete tasumine, sh omafinantseeringu tasumise nõude

täitmine. Vastustaja leiab endiselt, et kaebaja esitatud töövõtulepingute sõlmimise asjaolude

kirjeldus on iseloomulik näilikule tehingule. Kaebaja sõnul ei olnud OÜ Ardis Ehitus nõus

hinnapakkumuses esitatud hinnaga töid teostama, mille tulemusel sõlmis kaebaja tellijana

peatöövõtulepingu OÜ-ga Ardis Ehitus ja OÜ Ardis Ehitus peatöövõtjana alltöövõtulepingu

OÜ-ga Motel Maria. See tähendab, et OÜ Ardis Ehitus nõustus sõlmima töövõtulepingu olukorras,

kus ta ei pidanud töid ise teostama, vaid need teostas tegelikkuses OÜ Motel Maria. Tehingu

eesmärgiks oli see, et kaebaja saaks näidata PRIA-le töövõtjana pakkumise võitnud OÜ-d Ardis

Ehitus. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et Enn Rand (OÜ Motel Maria osanik ja juhatuse liige)

on suulise ärakuulamise käigus kinnitanud, et OÜ Ardis Ehitus ei teostanud ratsakeskusega seotud

töödest midagi.

Määruse nr 25 § 6 p 10 ja § 7 lg 9 ühiseks eesmärgiks on toetuse saaja või toetuse saajaga seotud

isiku poolt investeeringute teostamise (ka allhanke läbi) välistamine. Halduskohus on õigesti

lähtunud seotud isiku mõiste sisustamisel TuMS § 8 lg-st 1, hinnanud asjaolusid õigesti ning

leidnud, et kaebaja ja OÜ Motel Maria on seotud ettevõtted nii isikliku seose (omanikud ja juhatuse

liikmed on abikaasad) kui ka ühise majandusliku huvi kaudu (ühine tegutsemine Maria talu nime

all).

Ehitustööde hinna moodustab kulu materjalidele ja tasu tööde teostamise eest. Vastastikku

ehitamise kaudu said kaebaja ja OÜ Motel Maria katta toetuse arvel kõik investeeringuobjektide

otsesed kulud. Ülejäänud osas on aga vähemalt kaudselt tegemist apellandi ja OÜ Motel Maria

mitterahalise panusega. Selliselt sarnaneb tulemus sellele, kui nii kaebaja kui ka OÜ Motel Maria

oleks ehitanud enda tarbeks ja PRIA oleks katnud selleks vajaliku materjali kulu ning maksnud

tasu ka tehtud töö eest. Viimane tulemus on aga ilmses vastuolus meetme toetuse tingimustega.

Näiliselt on kaebaja talle esitatud arved küll tasunud, kuid tegelikult liikus üle kantud raha OÜ

Ardis Ehituse käest OÜ Motel Maria kätte ja sealt tagasi kaebajale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud toetuse

taotlemise ja kasutamise tingimusi, seotud isikute ja abikõlbike kulude mõistet ning seda, miks

faktilistest asjaoludest järeldub, et vastustajale esitatud maksetaotluses märgitud kulud ei ole

abikõlblikud ning kaebaja on täitnud kunstlikult toetuse väljamaksmise tingimused, samuti miks

need järeldused laienevad kaebajale määratud toetusele tervikuna ning PRIA-l tuli toetuse

määramise otsus tervikuna kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

17. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all, kas kaebaja ühes OÜ-ga Motel Maria lõi

kunstlikult tingimused toetuse määramiseks ja väljamaksmiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus on

eksinud kaebaja ja OÜ Motel Maria seotuse ja toetusetingimuste kunstliku täitmise hindamisel.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

18. Vastavalt ELÜPS § 111 lg-le 1, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on

eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse

saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013

ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja

tähtaegadel. Sama seaduse § 79 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või

toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või

toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud

valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil. ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt maaelu arengu toetuse taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul

taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või

selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

19. Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele

isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud

tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Määrust (EL)

nr 1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse

ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende

tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas

Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014. Määruse (EL) nr 640/2014 art 35

reguleerib maaelu arengu toetuste meetmete toetuskõlblikkuse kriteeriumide (v.a pindala suurus

või loomade arv) ning sellekohaste või muude kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonide

rakendamise korda. Sätte järgi taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui

toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta (lg 1).

20. Seega viib nii siseriiklik kui asjakohane Euroopa Liidu õigus järeldusele, et nii toetuse

saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise

korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse väljamaksmisest ja tühistada

kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda isikule Euroopa

Liidu vahendite arvel finantseeliseid.

21. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et kaebaja toetustaotluse,

maksetaotluse ja neile lisatud dokumentide vormiline vastavus meetme määruses sätestatud

nõuetele ei välista vastustaja järeldust, et investeeringuobjekti ehitamise kulud siiski ei ole

abikõlblikud ning kaebaja täitis toetustingimused osaliselt kunstlikult. Tingimuste kunstlik

täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on

saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest.

22. Vaidlust ei ole selles, et ratsakeskuse peahoone ehitamiseks kaebaja võetud pakkumuste

hulgast osutus parimaks OÜ Ardis Ehitus pakkumus. Kaebaja selgitusel ei olnud pakkuja aga

projekti alguse venimise tõttu PRIA-st tulenevatel asjaoludel enam nõus ehitama 2016. aasta suvel

tehtud hinnapakkumise alusel. Olukorra lahendamiseks sõlmisid Kõpu Talu OÜ ja OÜ Ardis

Ehitus töövõtulepingu. OÜ Motel Maria aitas alltöövõtu korras osta ja tarnida materjalid,

korraldada logistika, kaeved, täited ning teha lihtsamad tööd, mis aitas püsida eeldatud hindades

ja mitte seisata või muul viisil takistada plaanitud ehitustegevust. OÜ Ardis Ehitus oma

hinnapakkumist ei muutnud.

Pooled ei vaidle sellegi üle, et OÜ Motel Maria taotles samast meetmest toetust Maria talu peamaja

laiendamiseks ja juurdeehituse rajamiseks. OÜ Ardis Ehitus osutus parimaks ka sellele objekti

ehitamiseks pakkumuse teinud isikute hulgas ning 2017. aastal samuti ei olnud valmis varasema

hinnapakkumuse alusel lepingut sõlmima. Selles olukorras sõlmis kaebaja omakorda OÜ-ga Ardis

Ehitus töövõtulepingu OÜ Motel Maria investeeringuobjekti ehitustööde teostamiseks.

Kaebaja ja OÜ Motel Maria tegutsevad kõrvuti asetsevatel maatükkidel, reklaamivad end ühiselt

Motel Maria nime all, pakuvad külastajatele ühiselt teenuseid neid pakkuja isiku kaudu eristamata

ja kasutavad ühiseid sidekanaleid. Kaebaja seaduslik esindaja ja osanik ning OÜ Motel Maria

seaduslik esindaja osanik on abikaasad.

23. Tulenevalt määruse nr 25 § 7 lg-st 1 kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab

5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad

hinnapakkumused. Ringkonnakohus mõistab toodud sätte otstarbena tagada toetusvahendite

läbipaistev ja efektiivne kasutamine. Ühtlasi tagatakse sellega, et toetus jõuab majanduskäibesse

ja selle positiivne mõju ei piirdu üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama

ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest. Eraldi rõhutavad seda kohustust määruse

nr 25 § 7 lg-d 9 ja 10, mis näevad ette nende osanikele, aktsionäridele, liikmetele ja juhtorgani

liikmetele otsese keelu omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või

nõukokku.

Samas ei saa määruse nr § 7 lg-t 1 koostoimes sama paragrahvi lõigetega 9 ja 10 mõista selliselt,

et kõik lõigetes ja 9 ja 10 nimetamata pakkujate omavahelised seosed või seosed toetuse taotlejaga

on lubatavad. Määruse nr 25 § 7 lg-tes 9 ja 10 sätestatud keelu toimeks on, et keelu rikkumise

korral ei ole vaja enam kontrollida äriühingute tegelikku seotust ja ühist tegutsemist. See ei välista

aga, et hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal

puudub määruse nr § 7 lg-tes 9 ja 10 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid

esineb muu asjaolu, mis kinnitab ühingute seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on

vajalik, et pakkumuse esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata

ega oma taotleja ja/või teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega.

Muu hulgas ei tohi pakkuja seega olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast

investeeringuobjektist. See nõue kehtib pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise

ajal ning määruse nr 25 seletuskirja kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele.

24. Määruses nr 25 ega ELÜPS-s ei ole täpsemalt reguleeritud, milliste tunnuste alusel hinnata

isikute seotust. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 reguleerib seotud isikute mõistet

maksustamisega seonduvalt. Ringkonnakohus ei näe toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd

olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks siinkohal

analoogia korras kohaldatavad. TuMS § 8 lg 1 järgi saab seotud isikuteks pidada isikuid, kui neil

on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Sellisteks isikuteks on

teiste hulgas abikaasad (TuMS § 8 lg 1 p 1).

25. Halduskohus analüüsis põhjalikult kaebaja ja OÜ Motel Maria seotusele viitavaid asjaolusid

ja leidis põhjendatult, et kahe äriühingu tegutsemine koos ning abielusidemed nende seaduslike

esindajate ja osanike vahel on piisavad, et pidada äriühinguid seotud isikuteks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid siinkohal, märkides üksnes, et juba

tegutsemine viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust kui ühest

majandusüksusest, on piisav, et lugeda kaebaja OÜ Motel Maria seotud isikuteks. Kaebaja ei ole

apellatsioonkaebuses esitanud väiteid ja põhjendusi, mis halduskohtu seisukoha ümber lükkaks.

26. Eelnevast tuleneb, et vastastikku investeeringuobjektidel ehitustööde teostamiseks OÜ-ga

Ardis Ehitus alltöövõtulepingute sõlmimise ja tööde teostamise tõttu ei vasta kaebaja toetustaotlus

enam nn sõltumatu pakkuja nõudele. Siinjuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrav, kas

OÜ Motel Maria ja OÜ Ardis Ehitus vahel sõlmitud alltöövõtuleping on kvalifitseeritav näiliku

tehinguna või mitte. Alltöövõtuleping võib olla näilik, kui poolte eesmärgiks oli jätta mulje, et töid

teostab OÜ Ardis Ehitus ning kaebaja ise ei teinud töid ja/või OÜ-d Motel Maria ei näidatud

pakkuja ning peatöövõtjana põhjusel, et see oleks välistanud toetuse väljamaksmise. Kuid isegi

juhul, kui kaebajal ja alltöövõtulepingu pooltel sellist kavatsust ei olnud, on OÜ Motel Maria

alltöövõtjana kasutamisega kujunenud olukord, kus toetuse määramise ja väljamaksmise

tingimused on täidetud kunstlikult. See tuleneb asjaolust, et kaebajale investeeringuobjekti

ehitamiseks parima pakkumuse teinud isik pakkumust tegelikult ei täitnud, vaid seda tegi

kaebajaga seotud isik ja kulude vähendamise eesmärgil oli see poolte taotluseks.

27. Kaebaja leiab, et PRIA-le oli kaebaja ning OÜ Motel Maria seotus teada juba toetuse

määramise ajal. Ringkonnakohus osutab, et Euroopa Liidu ja siseriiklik õigus paneb vastustajale

kohustuse kontrollida toetuste kasutamise ja taotlemise asjaolusid ka toetuse väljamaksmisel.

OÜ Motel Maria poolt tööde teostamine kaebaja investeeringuobjektil selgus aga just toetuse

väljamaksmise eel ega olnud vastustajale teada toetuse määramise ajal. Kuid isegi juhul, kui see

asjaolu olnuks PRIA-le varem teada, olnuks PRIA-l siiski keelatud toetusetingimuste kunstliku

täidetuse korral toetuse hilisem väljamaksmine.

28. Seetõttu on PRIA õiguspäraselt tuginenud sellele et kaebaja koos OÜ-ga Motel Maria ja

OÜ-ga Ardis Ehitus lõid kunstlikult tingimused määruse nr 25 § 7 lg 1 tingimuse täitmiseks,

mistõttu ei saa seda tegelikkuses täidetuks lugeda.

29. Kuigi kaebaja heidab vastustajale ette, et PRIA järeldused ei tugine tõendatud asjaoludel, siis

tegelikkuses on just kaebaja väited tõendamata. PRIA-l ei ole õnnestunud koguda otseseid

tõendeid pettuse kohta, kuid see ei ole ka nõutav. Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist saab

järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt.

30. Kokkuvõtvalt lubas vastastikku investeeringuobjektidel alltöövõtu teostamine kaebajal ja

OÜ-l Motel Maria saavutada olukorra, kus nad OÜ Ardis Ehitus kui vahelüli kaudu osutusid

vastastikku tellijaks ja tööde tegelikuks teostajaks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja

halduskohtuga, et sellist korraldust ei saa pidada majanduslikult efektiivseks. Vastastikku

investeeringuobjektidel tööde teostamine osutab sellele, et kaebaja ja OÜ Motel Maria mõlemad

on võimelised ise enda investeeringuobjektidel vajalikud ehitustööd teostama või tegutsema

peatöövõtjana või vähemalt leidma materjalid ja teenuse osutajad oskustööde tegemiseks.

Tavapärases olukorras tingiks ehitusteenuse ostmine teiselt ettevõtjalt üksnes täiendavaid kulusid,

kuna tasuda tuleks teise isiku töö eest ja eeldatavalt tuleks maksta täiendavalt ka kasumiosa.

Vastastikku töid teostades said kaebaja ja OÜ Motel Maria katta toetuse arvel aga nii ehitamise

otseseid kulusid kui osaliselt ka omaenda mitterahalise panuse (töö), mis juba iseenesest ei pruugi

olla kooskõlas määruse nr 25 § 17 lg-s 1 sätestatud kohustusega tasuda investeeringu eest rahas.

Vastastikku OÜ Ardis Ehitus vahendusel sarnases suuruses arvete esitamise ja tasumise tulemusel

ei tekkinud muutust taotlejate rahalises seisus. Pärast PRIA toetuse väljamaksmist olnuks

tulemuseks, et kaebaja ja OÜ Motel Maria on saanud kumbki oma investeeringuobjekti

omanikuks, kusjuures omafinantseeringu osa on vähemalt osaliselt kaetud äriühingute endi poolt

tehtud tööga. Tulemus sarnaneb sellele, kui kaebaja oleks teostanud ehitustöid enda

investeeringuobjektil ja toetusega oleks vähemalt osaliselt makstud ka kaebaja enda tehtud töö

eest. Viimane tulemus on aga ilmses vastuolus meetme toetuse tingimustega.

31. Nendel põhjustel tuleb kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vahel toimunud

nn ringmakseid tõepoolest pidada toetuse väljamaksmise tingimuste kunstlikuks täitmiseks.

Tingimuste täitmise kunstlikkus ilmneb hästi koostoimes kaebaja, OÜ Motel Maria ja OÜ Ardis

Ehitus kokkulepetega ehitustööde tegeliku teostamise kohta. Selle kaudu saavutasid kaebaja ja

OÜ Motel Maria olukorra, kus võlgnesid vastastikku tehtud tööde eest läbi OÜ Ardis Ehitus

sarnases mahus. Asjaolu, et kaebajal 2017. aasta mais tegelikkuses puudusid vahendid ehitustööde

eest tasumiseks üksnes rõhutab seda, et nn ringmaksetel puudus majanduslik sisu ja eesmärgiks

oli ainuüksi toetuse väljamaksmise tingimuse vormiline täitmine. Määrusest nr 25 ega muust

õigusaktist ei tulene keeldu tasuda investeeringuobjekti ehitustööde eest oma majandustegevusest

saadud tulu arvel. Vastupidi, majandustegevusest saadud vahendite suunamist investeeringuks

saab äriühingu tegevuses pidada täiesti tavapäraseks. Kuid OÜ-ga Maria Motel ühises

majandusüksuses asuvatel investeeringuobjektidel teostatud tööde eest tulu ringina edasikandmine

näitab, et ülekannetel puudub tegelik eesmärk, kuna kaebaja ega OÜ Motel Maria rahaline seis

ülekannete

tulemusel

ei

muutunud.

Tasumine

sellisel

viisil muudab

sisutuks

nii

investeeringuobjektil teostatud tööde eest tasumise kui ka omafinantseeringu kandmise nõude.

Sellisel viisil tasumine ei oleks olnud võimalik juhul, kui kaebaja ja OÜ Motel Maria ei oleks

olnud vastastikku investeeringuobjektidel alltöövõtjateks OÜ-le Ardis Ehitus, s.t kaebaja oleks

tellinud ehitustööd isikult, kes ei kasutanuks alltöövõtjana isikut, kes ise samas ei olnuks tellinud

toetusega rajatava investeeringuobjekti ehitustööd samuti OÜ-lt Ardis Ehitus ja viimane omakorda

alltöövõttu kaebajalt. Sel juhul tulnuks kaebajal tehtud ehitustööde eest reaalselt tasuda, s.t makse

tegemine oleks toonud kaasa olulise muutuse kaebaja rahalises olukorras. Seotud isikute ringis

vastastikku alltöövõtu korras ehitustööde teostamise ja tööde eest ringmaksetega tasumise kaudu

kaebaja ja OÜ Motel Maria vähemalt osaliselt vältisid seda rahalist mõju. Asjaolu, et ehitustööde

sellisel viisil korraldamine oli vajalik üksnes toetuse saamise tingimuste täitmiseks, ilmestab

kaebaja enda selgitus, et ehitamiseks parima pakkumise teinud OÜ Ardis Ehitus ei olnud

2017. aastal hinnapakkumises märgitud tingimustel enam nõus ehitustöid tegema. Vastustaja ja

halduskohus on makseid põhjalikult kirjeldanud. Kuna kaebajad ei ole selles osas halduskohtule

eksimusi ette heitnud, siis ringkonnakohus tehingute kirjeldust ei korda.

32. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja väide, et tööde eest tasumiseks osaliselt kasutati

OÜ Motel Maria poolt laenu tagastamisest saadud vahendeid. Eelmises punktis toodud asjaoludel

ei ole kaebaja ja OÜ Motel Maria ning OÜ Ardis Ehitus suhete, samuti nende isikute vahel

toimunud maksete hindamisel määrav, kes oli makse algatajaks. Ka olukorras, kus kaebajal olnuks

tegelikult omavahendid nn ringmakse algatamiseks, ei muudaks see asjaolu, et maksete tulemusel

kaebaja rahaline olukord ei oleks muutunud. Samas on halduskohus on põhjalikult selgitanud,

miks ei ole tõendatud väidetav laenusuhe kaebaja ja OÜ Motel Maria vahel. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid siinkohal. Vastuseks kaebaja

etteheitele, et ta ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o seda, et laenu andmisest 2010. aastal kuni

2017. aasta kevadeni OÜ Motel Maria laenu ei tagastanud, märgib ringkonnakohus, et seda asjaolu

ei olegi vaja tõendada. Väites laenusuhet kahe äriühingu vahel tuleb kaebajal tõendada laenusuhte

olemasolu. Olukorras, kus kaebaja kinnitusel laenuleping ei ole säilinud ja muid dokumente laenu

kohta ei koostatud, kannab kaebaja riski, et ta ei suuda oma väidet tõendada. Kaudsed tõendid –

laenu tagastamise ja intressimaksete puudumine ca seitsme aasta jooksul, kaebaja viidatud

pikaajalise kohustuse kajastamise puudumine OÜ Motel Maria 2015. aasta majandusaasta

aruandes 31. detsembri 2014 seisuga, küll kinnitavad laenusuhte puudumist, kui ei võta kaebajalt

siiski võimalust tõendada laenusuhte olemasolu. Samas ei ole laenusuhte olemasolu või

puudumine käesoleva vaidluse lahendamisel määrav.

33. Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta asjaolu, et OÜ Motel Maria on tasunud

ehitusmaterjalide ja/või tööde eest kolmandatele isikutele. Toetusetingimused on kunstlikult

täidetud ka juhul, kui nn ringmaksed hõlmavad vaid osa investeeringuobjekti maksumusest. Ekslik

on kaebaja arusaam, et PRIA seostas toetusetingimuste kunstliku täitmise sellega, et vastustajale

esitatud maksetaotluses näidatud ulatuses töid ei olegi investeeringuobjektil tehtud. Vastustaja ei

heida kaebajale ette investeeringuobjekti ehitamata jätmist, vaid seda, et tööde tegemine ja nende

eest tasumine korraldati vastuolus toetuse tingimustega, kuigi vormiliselt justkui järgiti määrusega

nr 25 kehtestatud tingimusi.

34. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tal oli õigus käsutada tema kontole laekunud raha muu

hulgas ka oma kohustuste täitmiseks. Kui kaebaja ja OÜ Motel Maria soovisid näidata end seotuna

lepinguliste kohustustega ühelt poolt alltöövõtjana teostada ehitustööd vastastikku ja teisalt tasuda

ehitustööde eest, ei välista see, et eraldi võetuna õiguspäraste tehingute koosmõjus saavutati

tulemus, mis on vastuolus toetuse tingimustega. Tuvastatud asjaoludest ilmneb, et isikute tegevuse

eesmärgiks oligi vastastikuste kohustuste loomine ja siis nende täitmine ringmaksetega, mistõttu

tuleb nende tegevust pidada tahtlikuks ja seega toetuse tingimuste kunstlikuks täitmiseks.

Vastustaja on tuvastanud piisavalt asjaolusid toetuse tingimuste kunstliku täitmise tõendamiseks

ning PRIA otsuse vaidlustamisel pidi kaebaja tõendama, et toetuse tingimuste täitmine ei olnud

üksnes vormiline. Seda ei ole kaebaja aga suutnud. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks selgitada,

kuidas ja miks oli kaebajal ja OÜ-l Motel Maria võimalik pakkuda vastastikku ehitusteenust

hinnaga, mis peatöövõtja hinnangul ei vastanud enam turuhinnale, millal ja milliste vahendite eest

soetas kaebaja OÜ-le Motel Maria ehitustööde teostamiseks vajaliku materjali, kes täpsemalt

ehitustööd teostas ja miks ehitustööde teostamine ei kajastu kaebaja 2017. aasta majandusaasta

aruandes.

35. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA õiguspäraselt keeldus kaebajale

toetuse väljamaksmisest ja tunnistas kehtetuks kaebajale investeeringutoetuse määramise otsuse.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

36. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/