2-20-1448/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-1448

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi

UÜ ÄIKESETORM ja OÜ LUMIRA vastu tehingu

kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu), lepinguline esindaja Mikk Kangro

Kostja (vastustaja): UÜ ÄIKESETORM (registrikood

14976621)

Kostja

(vastustaja):

OÜ

LUMIRA

(registrikood

14583784)

Kostjate esindaja: vandeadvokaat Rene Varul

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(11)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. novembri 2020. a otsus ning saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; MTA; hageja) esitas 28. jaanuaril

2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus tunnistata kehtetuks UÜ ÄIKESETORM (kostja

I) õigusseelase Ventofor OÜ (registrikood 11499161; kustutatud; Ventofor) ja OÜ

LUMIRA (kostja II) vahel 30. mail 2019 sõlmitud müügilepingu, millega läks kostja I

õigusseellase Ventofori omandist välja kinnistu registriosa numbriga 2442104 (Killukese

kinnistu). Hageja palus asendada kostja I nõusolek ja kostja II nõusolek kinnistusraamatu

registriosa nr 2442104 omanikukande muutmiseks kohtuotsusega ning muuta

kinnistusraamatu kannet selliselt, et kustutada omaniku kanne kostja II kohta ning teha uus

kanne, millega kanda kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kostja I.

Hagiavalduse kohaselt on Ventofor ühinenud Arkason OÜ-ga (registrikood 12600774;

Arkason), ühinemine jõustus registrikandega 10. oktoobril 2019. 27. jaanuari 2020. a

seisuga oli Arkasonil hageja ees maksuvõlg (sh intress) 112 775 eurot 91 senti, sh

maksuvõlg, mis tekkis Ventofori ühinemisel Arkasoniga. 7. mai 2020. a seisuga oli

Arkasoni võlg hagejale suurenenud 114 699 euro 54 sendini.

Hagejal on Arkasoni vastu kehtivad täitedokumendid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2

lg 1 p 12 tähenduses (26. novembri 2019. a korraldus nr 13-2.7/446139, 26. novembri

2019. a korraldus nr 13-2.7/447353 ja 20. jaanuari 2020. a korraldus nr 13-2.7/265958).

Kuna Arkason maksuvõlga ei tasunud, alustas maksuhaldur maksukorralduse seaduse

(MKS) § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Hageja arestis Arkasoni

arvelduskontod kõikides krediidiasutustes, kuid sissenõudmistoimingutega ei ole

kaasnenud maksuhalduri nõude täielikku rahuldamist.

3(11)

Arkason ühines 1. juuni 2020. a ühinemislepingu alusel kostjaga I (ühinemiskanne registris

on tehtud 15. juulil 2020).

Maksuhalduril (hagejal) on õigus esitada hagi ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks

tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve. 30. mail 2019 sõlmitud müügilepinguga müüs

kostja I õiguseellane Ventofor kostjale I Killukese kinnistu. Tulenevalt TMS §-dest 187,

188 ja 189 tuleb see tehing tunnistada kehtetuks, kuna tehingul on kinke iseloom. Lepingu

punktis 3.2 kohustus ostja tasuma müüjale 15 000 eurot lepingu sõlmimise päeva jooksul,

s.o 30. mail 2019, kuid Ventofori arvelduskontodele nimetatud summat ei laekunud. Kinke

iseloomule viitab ka asjaolu, et Ventoforil olid müügilepingu sõlmimise ajal tasumata

maksukohustused ning osaühing teadis, et temale kuuluva kinnistu arvelt oleks olnud

võimalik maksukohustust täita. 30. mai 2019. a lepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja

huve, kuna pärast tehingu tegemist muutus Ventofor varatuks. Hagi on esitatud kahe aasta

jooksul kinkelepingu sõlmimisest.

Hagejal on kahtlus, et Ventofor müüs kinnistu alla turuhinna. Maa-ameti hinnastatistika

järgi kujuneks Killukese kinnistu keskmiseks hinnaks 46 295 eurot 36 senti. Ventofor

juhatuse liige oli 8. detsembrist 2015 kuni 8. novembrini 2017 A. Saal, kinnistu ostnud

kostja II juhatuse liikmeks on alates 10. oktoobrist 2018 samuti A. Saal. Ventofor ostis

Killukese kinnistu 5. juunil 2018 A.A.lt 5000 euro eest. A.A. on A. Saali ema. Killukese

kinnistu ei ole seega väljunud soetud isikute kontrolli alt. Tehing toimus võlgniku

lähikondlasega PankrS § 117 lg 3 tähenduses. TMS § 188 lg 2 järgi kahjustatakse

võlausaldajate huve, kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või

võlgniku vara arestimist.

Ventofor võõrandas kinnistu 12 päeva enne arvelduskontode arestimist ning hagejale

teadaolevalt puudus võlgnikul muu vara, mille arvelt oleks saanud maksukohustusi täita.

Seega puudus hagejal ka vajadus täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole

pöördumiseks. Viimane laekumine võlgniku ettemaksukontole oli 26. märtsil 2019.

Võlgnik esitas käibedeklaratsiooni (KMD vorm) viimati 2019. a mai maksustamisperioodi

kohta ning registreeritud töötajad võlgnikul puuduvad. Arkasoni suhtes tehti 15. märsil

2018 kustutamishoiatus.

Kostjate poolt kohtumenetluse käigus esitatud laenuleping on koostatud käesoleva

kohtuvaidluse tarbeks. Killukese kinnistu müügilepingu p 3.2 kohaselt kohustus ostja

tasuma 15 000 eurot 30. mail 2019. Lepingupooled oleksid võinud nõuded tasaarvestada

Killukese kinnistu müügitehingu hetkel, mitte pärast kinnistu võõrandamist.

2. Hageja taotles ka hagi tagamist. Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2020. a määrusega

hagi tagamise taotluse ning seadis kostja II omandis olevale Killukese kinnistule

käsutamise keelumärke hageja kasuks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 31. märtsi 2020. a

määrusega maakohtu määruse osas, millega kohus kandis kinnistusraamatusse kostjale II

kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke.

Ringkonnakohus rahuldas uue määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja

kandis hagi tagamiseks kinnistusraamatusse Killukese kinnistule hageja kasuks eelmärke

ja lisaks sellele märkuse, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse

olemasolu.

4(11)

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Kohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, kuna hagi esitamise eelduseks on

täitedokumendi olemasolu, alustatud täitemenetlus ja asjaolu, et täitemenetlus on

ebaõnnestunud või ebaõnnestub tulevikus. Käesoleval juhul ei ole asjas täitemenetlust

alustatud. Hagejal ei ole võimalik ainult kontode arestimise alusel väita, et sissenõude

pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist.

Ventofor bilansist 30. septembri 2019. a seisuga nähtub, et osaühingul oli nõudeid ostjate

vastu, kaubavaru, sõidukeid ja seadmeid, ettemakseid ning osalusi teistes juriidilistes

isikutes. Arkasoni bilansis oli PRIA toetusega ostetud kaubik ja müügipaviljon. Hageja

peaks suunama kõigepealt oma nõude sundtäitmisele ja juhul, kui kohtutäitur on

realiseerinud olemasoleva vara, saab hakata tegema järeldusi, kas täitemenetlus

ebaõnnestub.

Kinnistu müügilepingut ei sõlmitud kahjulikel tingimustel. Tehing ei kahjusta

võlausaldajaid. Kostjad tõid välja, et OÜ LMR CAPITAL (registrikood 11107801; LMR)

ja Ventofor olid sõlminud 25. mail 2017 laenulepingu, laenusumma kanti Ventofori

pangakontole. LMR ja kostja II on ühinenud (ühinemine on äriregistris tehtud

3. mail 2019) ning laenunõue Ventofori vastu läks sellega üle kostjale II. Kostja II ja

Ventofor sõlmisid tasaarvestuskokkuleppe, millega on täidetud Killukese kinnistu

müügilepingust tulenevad kostja II kohustused. Järelikult ei olnud tegemist

kinkelepinguga, vaid müügilepinguga, mis täideti tasaarvestuse teel. Tasaarvestuse kaudu

kohustuse täitmine on võlaõigusseaduse kohaselt lubatud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus luges 10. novembri 2020. a otsusega Arkasoni asemel kostjaks (kostjaks

I) UÜ ÄIKESETORM. Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 920 eurot. Maakohus tühistas

otsuse jõustumisel Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a määrusega hagi tagamise

korras kinnistusraamatu registriossa nr 2442104 hageja kasuks kantud eelmärke ja

märkuse.

Kohus luges tõendatuks, et 30. mail 2019 sõlmisid kostja I õiguseellane Ventofor ja kostja

II kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega Ventofor müüs kostjale II

Killukese kinnistu. Lepingu punktis 3.2 kohustus ostja tasuma müüjale 15 000 eurot

lepingu sõlmimise päeval. Kostjad on 13. oktoobri 2020. a kohtuistungil kinnitanud, et

Ventofori arvelduskontodele nimetatud summat ei laekunud. Ventofor ja Arkason ühinesid

10. oktoobril 2019. a. 7. mai 2020. a seisuga oli kostja I võlg hageja ees 114 699 eurot 54

senti. Hagejal oli 27. jaanuari 2020. a seisuga maksunõue 112 775 eurot 91 senti ning

hagejal on selles summas olemas kehtivad täitedokumendid TMS § 2 p 12 mõttes

(menetluse kestel on maksuvõlgnevus suurenenud). Seega on hageja õigustatud esitama

kostjate vastu tagasivõitmise hagi täitemenetluse seadustikus ettenähtud alustel.

Hageja nõuab kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamist TMS §-de 187, 188 ja 189

alusel. Vaidlustatud tehing on tehtud 30. mail 2019 ning hagiavaldus esitatud 28. jaanuaril

2020. Seega ei olnud hageja õigus nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist lõppenud

TMS § 188 ega § 189 järgi.

5(11)

Kohus analüüsis esmalt, kas hageja nõude aluseks saab olla TMS § 188 või § 189, st kas

tegemist on kinkelepinguga. Kohus leidis, et TMS § 189 kohaldamiseks ei ole alust. Hageja

teatas, et ei soovi väita ega tõendada, et kinnistu müüdi alla turuhinna. Kohtus luges

seetõttu tõendatuks, et kinnistu müüdi turuhinnaga. Asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid

sõlminud kinkelepingu või kinke iseloomuga lepingu.

Kostja esitatud tõendite kohaselt sõlmisid LMR ja Ventofor 25. mail 2017 laenulepingu,

millega Ventofor võttis LMR-ilt laenu 45 000 eurot. Laenusumma kanti üle Ventofori

pangaarvele. Kuna LMR ja kostja II ühinesid äriregistri kannete kohaselt 3. mail 2019, läks

nõue Ventofori vastu üle kostjale II. Seega oli pärast müügilepingu sõlmimist 30. mail

2019 kostjal II laenulepingust tulenev nõue Ventofori vastu ja Ventoforil müügilepingust

tulenev nõue kostja II vastu. 3. juuni 2019 tasaarvestuskokkuleppe kohaselt on nimetatud

nõuded tasaarvestatud. Tasaarvestusega lõppesid osaühingute nõuded teineteise vastu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 alusel.

Nõude esitamisel TMS § 188 lg 1 alusel tuleb kohtupraktikat arvestades hagejal esmalt

tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist (TMS § 187 lg 1). Võlausaldaja huve ei saa

kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha

ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Hageja loobus

menetluse käigus väitest kinnistu liiga madala hinna kohta. Lisaks on hageja ise toonud

välja, et Ventofor ostis Killukese kinnistu 5. juunil 2018 5000 euro eest. Kuna kinnistu

müüdi hinnaga 15 000 eurot, oli kinnistu müük võlausaldajate huvides. Tehingu tegemise

hetkel ei olnud hageja ainuke Ventofori võlausaldaja, osaühingu vastu oli eelpool viidatud

laenulepingu alusel nõue ka kostjal II. Seadusest ei tulene, et võlgnikul tuleb mitme

kohustuse puhul esmajärjekorras tasuda maksuvõlad.

Seega ei kahjustanud kostjate vahel 30. mail 2019 sõlmitud müügileping hageja huve ning

hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja palub 10. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta

kostjate kanda.

5.1.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei nähtu tõenditest, et pooled

oleksid sõlminud kinkelepingu või kinke iseloomuga lepingu, ning TMS § 189

kohaldamiseks ei ole alust. Hageja hinnangul on eeldused kinkelepingu tagasivõitmiseks

TMS § 189 alusel täidetud.

Võõrandades kinnistu ja tasaarvestades ostuhinna tasumise nõude, võttis kostja I

õiguseellane hagejalt võimaluse pöörata sissenõue väidetavale kohasele vastusooritusele.

Maakohus nimetatud asjaolu kinkelepingu analüüsimisel ei arvestanud. Võlgnik

võõrandas kinnisvara kui oma ainsa väärtusliku vara, saamata sellist vastusooritust, millele

võlausaldaja oleks saanud sissenõuet pöörata. Selline olukord on sisult analoogne

kinkelepinguga, sest ka kinkelepingu olemuslikuks tunnuseks on vastusoorituse

puudumine.

Samuti jättis maakohus arvestamata asjaolu, et kinnistu võõrandamise leping sõlmiti 30.

mail 2019 ning väidetava tasaarvestuskokkuleppe sõlmisid pooled 3. juunil 2019. Asjaolu,

6(11)

et notariaalses lepingus on märgitud kinnistu eest tasumise kuupäev ning tasaarvestamise

kokkulepe sõlmiti pärast kinnistu võõrandamist, viitab sellele, et kokkulepe nõuete

tasaarvestamise kohta sõlmiti kohtuvaidluse tarbeks. Kuivõrd kokkulepe nõuete

tasaarvestamise kohta allkirjastati käsikirjaliselt, ei olnud võimalik dokumendi õigsust

kontrollida. Maakohus jättis hageja taotluse tasaarvestuskokkuleppe osas ekspertiisi

läbiviimiseks rahuldamata.

Maakohus jättis ka arvestamata, et kostja I õiguseellane Ventofor teadis enda

maksukohustusi, jättis need teadlikult täitmata ning võõrandas temale kuulunud kinnistu

12 päeva enne täitetoimingute alustamist (11. juunil 2019 arestis apellant kostja I

õiguseelase arvelduskontod).

5.2.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kahjustatud tehinguga

hageja huve. Tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused TMS § 188 alusel on samuti

täidetud.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-17207 tehtud lahendis selgitanud, et tehingu tegemine

kuus kuud enne täitemenetluse alustamist võimaldab TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldada

tehingu teise poole teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest.

Maakohtu järeldus, et kuna kinnistu müüdi hinnaga 15 000 eurot, oli kinnistu müük

võlausaldajate huvides, on ebaõige. Kinnistu eest ei tasutud. Vastutajate vahel sõlmitud

kinnistu müügilepingu tulemusel on võetud hagejalt kui sissenõudjalt võimalus oma

nõuete rahuldamiseks kostja I suhtes. Tehinguga saavutatu mõjutas negatiivselt

sissenõudja huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav.

Maakohus jättis arvestamata, et tehing toimus seotud isikute vahel. Kokkuvõttes ei ole

Killukese kinnistu väljunud soetud isikute kontrolli alt. Tehing toimus võlgniku

lähikondlasega PankrS § 117 lg 3 tähenduses ning täidetud on TMS § 188 lg 2 eeldus. Kui

võlgnik valib olukorras, kus ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuste täitmise

esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult

nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud.

Maakohus on teinud ebaõige järelduse, et hageja ei soovi väita ega tõendada, et kinnistu

müüdi alla turuhinna. Isegi kui hageja ei ole üheselt tõendanud müüki alla turuhinna,

kahjustab tehing hageja huvisid seetõttu, et tehingu tagajärjel muutus hageja nõuete

rahuldamine võimatuks.

6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

6.1.

Maakohus on õigesti järeldanud, et tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et kostjad

oleksid sõlminud kinkelepingu või kinke iseloomuga lepingu, TMS § 189 kohaldamiseks

ei ole alust. Hageja on jätnud arvestamata sellega, et ostjal on võimalik müügilepingut täita

ka tasaarvestuse kaudu. Seega on ebaõige hagiavalduse kontseptsioon ja väide

müügisummade mittetasutusest ehk vastusoorituse puudumisest ning kinkeiseloomuga

tehingust. Kinnistu müügileping on täidetud ja vastavad tõendid kohtule esitatud.

Hageja väitel, mille kohaselt võeti temalt võimalus pöörata sissenõue vastusooritusele, ei

ole TMS § 189 kohaldamisel tähtsust. See ei muuda tehingut kinkelepinguks ega

kinkeiseloomuga tehinguks (see väide võiks olla arvestatav TMS § 188 lg 1 aluse puhul).

7(11)

Käesolevas asjas on tuvastatud, et kinnistu müüdi turuhinnaga ja müügihind täideti

tasaarvestuse kaudu – seega ei saa me kuidagi rääkida kinkelepingust. Samuti on olemas

ostja vastusooritus. Tasaarvestuse tulemusel vähenesid müüja (Ventofori) kohustused

võlausaldajate ees.

6.2.

TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide

kahjustamine (TMS § 187 lg 1). Võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi

müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja

kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Käesolevas asjas on hageja menetluse käigus

loobunud väitest, et võlausaldaja huve on kahjustatud sellega, et kinnistu müüdi alla selle

turuhinna.

Hageja väidete kohaselt ei pruugi kinnisasja müük alla selle turuhinna olla ainukeseks

asjaoluks, millega sisustada sissenõudja huvide kahjustamist TMS §-de 187 ja 188

kohaldamisel. Kostja hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaksid

aluse TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks olenemata sellest, et kinnistu müüdi turuhinnaga.

Kinnistu müügiga ei muutunud müüja Ventofor varatuks. Kostjad on esile toonud, et

müüjal on arvestatav hulk vara, mille oleks saanud sissenõuet pöörata, sh nõuded ostjate

vastu, kaubavaru, sõidukid ja seadmeid, ettemaksud, osalused teistes juriidilistes isikutes.

Hageja ei ole suunanud asja kohtutäiturile täitetoimingute tegemiseks, täitur oleks saanud

realiseerida olemasolevat vara või anda hinnangu, kas olemasoleva vara arvelt on võimalik

sissenõudja nõue rahuldada. Hageja on esitanud hagi piiratud teadmiste tingimustes

võlgniku varalisest olukorrast ja pidanud täitemenetluseks MTA enda toiminguid (konto

arestimist).

Hagiavaldus ega apellatsioonkaebus ei sisalda tõendeid ega asjaolusid, mis lubaksid

arvata, et kostja II oli teadlik tehingu kahjustavast mõjust (TMS § 188 lg 1). TMS § 188

lg-s 2 sätestatud teadlikkuse eeldust asjas ei esine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

8. Hageja on hagis tuginenud nii TMS §-s 188 kui §-s 189 sätestatud tagasivõitmise

alustele. Ka hagiavalduses esitatud asjaolud võimaldavad kontrollida 30. mail 2019

sõlmitud Killukese kinnistu müügilepingu tagasivõidetavust viidatud kahel alusel.

Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja on õigustatud esitama kostjate vastu

tagasivõitmise hagi täitemenetluse seadustikus ette nähtud alustel, sh ei ole lõppenud TMS

§-des 188 ja 189 sätestatud tähtajad kostja I õiguseellase ja kostja II vahel 30. mail 2019

tehtud tehingu (Killukese kinnistu müügilepingu) tagasivõitmiseks. Neid kohtu järeldusi

ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud.

9. TsMS 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud

kinkelepingu. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi

esitamist sõlmitud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et

8(11)

tegemist on sissenõudja huve kahjustavate tehingutega. Erandiks on TMS § 189 lg 3

kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga

ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt nt Riigikohtu 2. oktoobri 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-18-187, p 10).

9.1.

Rinkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldused, mille kohaselt ei

nähtu tõenditest, et viidatud 30. mail 2019. a tehing oleks kinkeleping või kinke

iseloomuga leping, ning et TMS § 189 kohaldamiseks ei ole alust. Maakohus ei ole

TMS § 189 kohaldamise eelduste kontrollimisel ringkonnakohtu arvates menetlusõiguse

norme rikkunud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda selles

osas maakohtust erinevale seisukohale.

9.2.

Hageja arvates on maakohus valesti järeldanud, et hageja ei soovi väita ega

tõendada, et kinnistu müüdi alla turuhinna. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu

kõnealune järeldus asja materjalide põhjal otsustades õige. Isegi kui hageja soovis

nimetatud asjaolu tõendada, siis ei ole hageja seda maakohtu menetluses teinud. Selle

asjaolu tõendamiskoormist on maakohus hagejale eelmenetluses selgitanud ning teinud

ettepaneku lisatõendite esitamiseks (tl 118).

9.3.

Ostja poolt müügilepingus kokku lepitud ostuhinna tasumata jätmine või selle

kohustuse täitmine tasaarvestusega (mh tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimine), ei muuda

müügilepingut iseensest veel kinkelepinguks või kinke iseloomuga lepinguks TMS § 189

lg-te 1 ja 2 tähenduses. Maakohus on tuvastanud, et kostjal II oli 3. juuni 2019. a seisuga

laenulepingust tulenev nõue Ventofori vastu. Sellest lähtudes saanuks kostja II oma nõude

Ventofori vastu tasaarvestada ka ühepoolselt, avalduse tegemisega Ventoforile

(VÕS § 198). Kuigi tasaarvestus mõjutab võlgniku varalist sfääri, ei muuda see

tasaarvestuse lubatavust ega sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (vt nt Riigikohtu

4. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-14, p 14).

Samuti ei ole lepingu kinkeiseloomu tuvastamine seisukohalt tähtsust hageja väitel, et

kostja I võõrandas temale kuulunud kinnistu 12 päeva enne kontode arestimist hageja

poolt.

10. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on

teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist

teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma

tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või

pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on

võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või

võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse PankrS § 117 kohaselt.

10.1. TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide

kahjustamine (TMS § 187). TMS § 187 lg-te 1 ja 2 järgi võib sissenõudja nõuda vara

tagasivõitmist juhul, kui tal on täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ja

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku

rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Kohtupraktika kohaselt ei saa võlausaldaja huve kahjustada see, kui kinnisasi müüakse

turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja nõude

9(11)

rahuldamieks (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-09,

p 9).

10.2. Käesolevas asjas asus maakohus seisukohale, et kuna kinnistu müüdi turuhinnaga

(hageja loobus väitest kinnistu liiga madala hinna kohta), hageja ei olnud Venfori ainus

võlausaldaja ning Venfor ei pidanud esmajärjekorras tasuma hagejale maksuvõlgasid, siis

ei kahjustanud 30. mail 2019 sõlmitud müügileping hageja huve.

10.3. Nagu eelnevalt märgitud, on menetluses seni tuvastatud asjaolude põhjal õige

maakohtu järeldus, et kinnistu müüdi turuhinnaga.

Samas on maakohus jätnud ringkonnakohtu hinnangul tähelepanuta, et ka turutingimustel

tehtud tehing võib muude asjaolude tõttu kahjustada võlausaldajate huve (vt ka Riigikohtu

15. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10. p 12). Tehinguga võidakse

kahjustada TMS §-de 187 ja 188 mõttes sissenõudja huvisid, kui tehingu tagajärjel muutub

sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine

ei vii nõude rahuldamiseni.

10.4. Praeguses asjas on hageja tuginenud mh sellele, et Ventofor teadis temal lasuvatest

maksukohustustest ning tagasivõidetava tehingu eesmärgiks oli muuta Ventofor varatuks.

Ventofor jättis kohutused hageja ees teadlikult täitmata ning võõrandas temale kuulunud

kinnistu 12 päeva enne MKS § 130 lg 1 kohaste täitetoimingute alustamist. Ventofori ja

kostja II vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu tulemusel on võetud hagejalt kui

sissenõudjalt võimalus oma nõuete rahuldamiseks kostja I suhtes. Tehinguga saavutatu

mõjutas negatiivselt sissenõudja huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule

äratuntav. Samuti on hageja väitnud, et müügitehing toimus lähikondsete vahel

(PankrS § 117 lg 3) ning kokkuvõttes ei ole Killukese kinnistu väljunud seotud isikute

kontrolli alt (vt nt tl-d 155–156). Kostjad on seevastu menetluses leidnud, et Killukese

kinnistu müügileping ei kahjustanud võlausaldajaid ning on avaldanud valmisolekut

esitada lisatõendid ja -põhjendused vaidlustatud tehingu sisu osas (I kd, tl 84).

Maakohus ei ole viidatud poolte väiteid TMS §-de 187 ja 188 kohaldmisel otsuses piisava

põhjalikkusega käsitlenud. Selles osas ei vasta vaidlustatud otsus TsMS § 436 lg 1 ja § 442

lg 8 nõuetele. Samuti ei ole maakohus neid vaidlusaluseid asjaolusid pooltega faktilisest ja

õiguslikust küljest arutanud ning on jätnud sellega olulises osas täitmata eelmenetluse

ülesanded (TsMS § 392 lg 1, § 351 lg 1). Need vead võivad olla viinud maakohtu ebaõigete

lõppjäreldusteni ning on maakohtu otsuse tühistamise aluseks.

10.5. Juhul kui asjas leiab tõendamist, et võõrandatud Killukese kinnistu oli Ventofori

ainus väärtuslik vara ning Ventofor müüs kinnistu teadlikult eesmärgiga vältida maksuvõla

sissenõudmist, on tehing hageja kui võlausaldaja huve TMS §-de 187 ja 188 mõttes

kahjustav. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve,

kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise

võimaliku tagajärjena ette nägi, isegi kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku

eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi

(vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 45).

10(11)

10.6. Võlausaldaja ja sissenõudja huvide kahjustamise üle otsustamiseks tuleb anda

kostjatele menetluses esmalt võimalus selgitada vaidlustatud müügitehingu majanduslikku

sisu ja eesmärki. Samuti tuleb anda kostjatele võimalus neid oma väiteid tõendada. Nagu

märgitud, tuleb asja õigeks lahendmaiseks tuvastada ka see, kas pärast kinnistu müümist

jäi Ventoforile ja selle õigusjärglastele piisavalt vara hageja nõude rahuldamiseks. Selle

asjaolu kohta on kostjad menetluses tõendeid juba esitanud (tl-d 92, 93–96), kuid

tõendamise koormus on eelkõige hagejal (TsMS § 230 lg 1). Maakohus ei ole selles osas

tõendamiskoormist hagejale selgitanud ega määranud tähtaega vastavate tõendite

esitamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et sissenõudjalt ei saa vähemalt üldjuhul eeldada rohkem aega

nõudva täite- või hagimenetluse talumist, sh siis, kui võlgniku vara hulka kuulub nõue,

millele oleks teoreetiliselt võimalik sissenõue pöörata. Kui võlgnikul ei ole mh

tagasivõidetava tehingu tegemise tõttu vara, millele saaks mõistliku aja jooksul pikemate

toiminguteta sissenõude pöörata, tuleb lähtuda sellest, et sissenõudja (võlausaldaja)

huvisid on kahjustatud. Sellistel juhtudel tuleb sissenõudja asetada olukorda, milles ta

oleks olnud siis, kui võlgnik poleks tagasivõidetavaid tehinguid teinud (vt ka Riigikohtu

25. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17207, p 17.5).

10.7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tuginenud ka sellele, et kostjate väidetud

tasaarvestust tegelikkuses kehtivalt ei toimunud, kuna kostjal II puudus nõue Ventofori

vastu, mh põhjusel, et LMR-ilt saadud laen oli juba tagastatud. Hageja on selle väite

tõendamiseks taotlenud 12. juuni 2020. a menetlusdokumendis (tl-d 155–157) tõendite

kogumist, mh palunud nõuda välja LMR-i (s.o kostja II õiguseellase) arvelduskonto ning

Ventofori (ja selle õigusjärglaste) arvelduskonto väljatrükid ajavahemiku 25. juuli kuni

31. detsember 2017 kohta. Maakohus on 10. juuli 2020. a määrusega rahuldanud need

taotlused osaliselt. Ringkonnakohus märgib, et tasaarvestuse kehtivusel on TMS § 187

ja § 188 lg 1 sätete kohaldamisel tähtsus, kuna müügitehingu võlausaldajaid kahjustav

iseloom sõltub mh sellest, kas kostjal II oli 30. mai 2019. a seisuga võimalus ostetud

kinnistu eest tasuda (raha maksmisega või tasaarvestuse teel). Samuti sõltub eelmärgitust

see, kas kostja II oli ka tegelikult Ventofori võlausaldaja.

10.8. Asjaolust, et Ventofor müüs Killukese kinnistu kallimalt kui ta oli selle ise ostnud,

ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et müügitehinguga Ventofori võlausaldajaid ei

kahjustatud.

10.9. Juhul kui kinnistu müügileping osutub võlausaldajat kahjustavaks TMS § 188 lg 1

tähenduses, peab lisaks olema täidetud nõue, et tehingu teine pool teab või pidi

võlausaldaja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal teadma. TMS § 188 lg 2 kohaselt

eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma võlausaldaja huvide kahjustamisest, kui

teine pool oli võlgniku lähikondne (PankrS § 117) või kui tehing tehti kuus kuud enne

täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

11. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt

lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste

asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel (või ka selle tuvastamata jätmisel) rikutaks

kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste

asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.

11(11)

Eelmärgitut arvestades tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse

staadiumis.

Maakohtul tuleb asi läbi vaadata ja lahendada käesolevas otsuses esitatud seisukohtadest

lähtudes, mh teha otsuses viidatud eelmenetluse toimingud.

12. Kuivõrd asi saadetakse ülalmärgitud põhjustel maakohtule uueks läbivaatamiseks,

ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid muid

etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning

faktiliste asjaolude väära tuvastamist. TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale

kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja

menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.

13. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus

sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest