2-18-17000/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-17000

Tsiviilasi

Soojatehnik OÜ hagi AKTSIASELTSI VENNAD-

DAHL vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Soojatehnik OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Soojatehnik OÜ (registrikood 11437183),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Kostja AKTSIASELTS VENNAD-DAHL (registrikood

10056846)

Kolmas

isik

Novewater

Osaühing

(registrikood

12171528)

Kostja

ja

kolmanda

isiku

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Eero Tonka

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Soojatehnik OÜ 9. aprilli 2021. a määruskaebusega esitatud tõendi

(20. augusti 2018. a e-kiri) vastuvõtmisest.

2. Parandada Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-17000

resolutsiooni ebatäpsus, jättes p 4 sõnastusest välja järgmise osa: „poolte

menetluskulud“.

3. Jätta Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17000

muutmata.

4. Jätta Soojatehnik OÜ määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Soojatehnik OÜ kanda.

6. Määrata

kindlaks

AKTSIASELTSILE

VENNAD-DAHL

hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ning mõista Soojatehnik OÜ-lt AKTSIASELTSI

VENNAD-DAHL kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

162,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Määrata kindlaks Novewater Osaühingule hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Soojatehnik OÜ-lt Novewater Osaühingu kasuks välja

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 162,50 eurot. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

2 (6)

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles Soojatehnik OÜ (hageja) hagi AKTSIASELTSI VENNAD-

DAHL (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu 9. septembri 2019. a

määrusega kaasati kolmanda isikuna menetlusse kostja poolel Novewater Osaühing (kolmas

isik).

2. Hageja esitas 16. märtsil 2021 hagist loobumise avalduse. Hageja märkis, et kostja

aegumise vastuväite tõttu on nõue muutunud perspektiivituks. Hageja leidis, et kostjal tuleb

hüvitada hageja menetluskulud, sest kostja oleks saanud esitada aegumise vastuväite

kohtueelsetel läbirääkimistel või hiljemalt kohe menetluse alguses.

3. Kostja ja kolmas isik nõustusid hagist loobumise avaldusega ja palusid jätta menetluskulud

hageja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus võttis 31. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hageja

hagist loobumise avalduse, lõpetas menetluse seoses hagist loobumisega, tagastas hagejale

poole tasutud riigilõivust, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt välja kostja

menetluskulud 3258,23 eurot ja kolmanda isiku menetluskulud 1482,43 eurot ning viivise

seadusjärgses määras hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda. TsMS ei näe ette, et hageja saab hagist

loobumisel mitte kanda vastaspoole menetluskulusid tuginedes sellele, et kostja ei võta hagi

omaks või vaidleb hageja nõuetele ja väidetele vastu ning esitab taotlusi. Hageja peab juba hagi

esitamisel kontrollima, kas esitatav nõue võib olla aegunud või mitte. Praegusel juhul esitati

aegumise vastuväide eelmenetluse staadiumis.

Kõik toimingud, mis on tehtud, on kostja ja kolmanda isiku esitatud menetluskulude nimekirjas

märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud.

Toimingute ajakulu ei ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja

materjalidega. Ka esindaja tunnitasu saab vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks ja

kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääraga kooskõlas olevaks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse vaidlustatud ulatuses

tühistada ja teha uue määruse, millega hageja ja kolmanda isiku menetluskulud mõistetakse

välja kostjalt. Määruskaebemenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt peab TsMS § 169 lg 1 järgi aegumise vastuväite hilinenult

esitanud kostja kandma sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hageja saatis kostjale enne

kohtuse pöördumist nõudekirja. Kuivõrd kostja kahe vandeadvokaadi poolt allkirjastatud vastus

aegumist ei käsitlenud, siis tekkis hagejal lootus, et kostja aegumisele ei tuginegi. Kui kostja

oleks kohe aegumisele tuginenud, siis ei oleks hageja kohtusse pöördunud. Alternatiivselt ei

pea kostja hagi esitamise kulusid kandma, kuid peab hüvitama ülejäänud kulud, mis tekkisid

3 (6)

sellest, et kostja ei esitanud hagile koheselt aegumise vastuväidet. TsMS § 329 lg 1 kohaselt

tuleb vastuväide esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab.

Hageja oli aegumisest teadlik enne kostjale kohtuväliselt nõudekirja esitamist. Samuti on

arusaamatu maakohtu põhjendus, mille järgi on vastuväide õigeaegne seoses selle esitamisega

eelmenetluses. Kui seadus lubaks aegumise vastuväite esitada mistahes ajahetkel eelmenetluse

kestel, siis muudaks see sisutuks sätted avalduste võimalikult kiiresti esitamise ja hilinemisega

põhjustatud kulude hüvitamise kohta. Kostjal oleks sellisel juhul võimalik pahatahtlikult hoida

aegumise vastuväidet eelmenetluse lõpuks. Lisaks on maakohtu määruse resolutsioon

vastuoluline, sest poolte menetluskulud on jäetud hageja kanda, aga hagejalt on välja mõistetud

ka kolmanda isiku menetluskulud, kuigi kolmas isik ei ole pool (TsMS § 205 lg 1).

6. Kostja ja kolmas isik vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-

ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust

tsiviilasja menetluse lõpetamise osas. Selles osas, sh riigilõivu pooles ulatuses tagastamise osas,

on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja TsMS § 463 lg 2 alusel jõustunud. Kuivõrd

hageja ei ole maakohtule ette heitnud TsMS § 175 lg 1 rikkumist menetluskulude

kindlaksmääramisel, siis kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

10. Hageja esitas määruskaebusega täiendava tõendina vandeadvokaat Valter Võhma

20. augusti 2018. a e-kirja, et tõendada väidet, et hageja oli aegumisest teadlik enne kostjale

kohtuväliselt nõudekirja esitamist. Iseenesest võib TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samas peab esitatud tõend olema

asjakohane (TsMS § 238 lg 1). Samas on hageja määruskaebuses märkinud, et see, kas hageja

oli enne hagi esitamist teadlik nõude aegumisest või mitte, ei oma asjas tähtsust. Kolleegium

nõustub, et see asjaolu on õiguslikult ebaoluline, mistõttu tuleb tõendi vastuvõtmisest keelduda.

11. Pooled vaidlevad jätkuvalt menetluskulude jaotuse üle. Hageja loobus hagist aegumise

vastuväite esitamise tõttu (tl 134). TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab

ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et praegu tuli menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda

ning ei esinenud TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud olukorda, mis võimaldaks jätta

menetluskulud kostja kanda. Kostja ei täitnud hageja nõuet, vaid vastupidi, esitas sellele

aegumise vastuväite.

Riigikohus on selgitanud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena

kohtusse pöördumise eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-

4 (6)

13, p 13). Praegusel juhul hageja oma eesmärki ei saavutanud, mistõttu ei ole ka alust jätta

kulusid kostja kanda.

12. Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et kostja oleks pidanud esitama aegumise

vastuväite juba vastuses kohtuvälisele nõudekirjale või vähemalt kohe menetluse alguses.

Kuivõrd kostja seda ei teinud, siis tuleks hageja hinnangul jätta kõik menetluskulud või

väljaarvatud hagi esitamise kulud kostja kanda. Kolleegium hageja käsitlusega ei nõustu.

12.1. TsMS § 169 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud hilinenult toimingu või tegevuse teinud

menetlusosalise kanda. Praeguses asjas esitasid kostja ja kolmas isik aegumise vastuväite

8. novembri 2019. a seisukohas (tl 112–pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga,

et selleks hetkeks ei olnud eelmenetlus lõppenud, mistõttu esitati vastuväide lubatud aja

jooksul. Hageja märkis õigesti, et TsMS § 329 lg 1 esimene lause kohustab menetlusosalisi

esitama oma taotlused ja vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab. Samas on seadusandja otsustanud avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete

esitamist piirata eelmenetluse lõpuga, sätestades sama paragrahvi lg 1 teises lauses, et avaldusi,

taotlusi jms võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada üksnes juhul, kui mõjuval põhjusel ei

olnud neid võimalik esitada varem. Sellest tulenevalt saab praegusel juhul lugeda aegumise

vastuväite tähtaegselt esitatuks.

12.2. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et kui seadus lubaks aegumise vastuväite esitada

mistahes ajahetkel eelmenetluse kestel, siis muudaks see sisutuks sätted avalduste võimalikult

kiiresti esitamise ja hilinemisega põhjustatud kulude hüvitamise kohta. Menetlusosalistel peab

olema mõistlik aeg avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Hageja viidatud

põhimõte on kantud menetlusökonoomia eesmärgist, st menetlus ei tohiks venima jääda.

Seetõttu ei ole välistatud hilinenult esitatud avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidetega

arvestamine TsMS § 331 lg 1 järgi ka siis, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist.

Kuigi menetluskulud saab jätta TsMS § 169 lg 1 järgi hilinenud menetlusosalise kanda ka siis,

kui kohus hilinenud taotlust menetleb, siis ei esitatud praegusel juhul aegumise vastuväidet

hilinenult. Nagu kolleegium käesoleva määruse eelmises alapunktis selgitas, siis on

tsiviilkohtumenetluses eelmenetluse lõpp piiriks kõikide avalduste, taotluste ja vastuväidete

esitamisele.

12.3. Kolleegiumi arvates ei ole alust jätta menetluskulusid kostja kanda ka TsMS § 162 lg 4

alusel, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti

(vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Praegu ei ole

maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu sellist kostja tegevust või tegevusetust, mida

oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et õigustada TsMS § 162 lg 4

kohaldamist.

13. Hageja leiab ka, et maakohtu määruse resolutsioon on vastuoluline, sest resolutsiooni p-s 4

on jäetud poolte menetluskulud hageja kanda, aga hagejalt on resolutsiooni p-s 5 välja

mõistetud ka kolmanda isiku menetluskulud, kuigi kolmas isik ei ole pool. Kolleegium nõustub

hagejaga, et TsMS § 205 lg 1 järgi ei ole kolmas isik tsiviilkohtumenetluses pooleks. Samas on

kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 4 tegemist ilmse ebatäpsusega.

13.1. TsMS § 447 lg 2 esimese lause kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja

arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

kohaldatakse otsuse kohta sätestatut ka määrusele. Ka kõrgema astme kohtul on lubatud alama

astme kohtu lahendit parandada.

13.2. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud kõik menetluskulud hageja kanda ning

mõistnud hagejalt välja kostja ja kolmanda isiku menetluskulud, kuid on ekslikult resolutsiooni

5 (6)

p-s 4 märkinud pärast sõna „menetluskulud“ veel „poolte menetluskulud“. Kolleegium märgib,

et maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 5 ja 6 mõistnud hagejalt välja mh

kolmanda isiku menetluskulud koos viivisega. Samuti on maakohus määruse põhjenduste p-

s 15 märkinud, et kolmanda isiku taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks kuulub

rahuldamisele ja hagejal tuleb kanda ka kolmanda isiku menetluskulud. Kuna vaidlustatud

määruse sõnastusest ja mõttest on selgelt aru saada, et hageja kanda on jäetud nii kostja kui ka

kolmanda isiku menetluskulud, siis on kolleegiumi hinnangul resolutsiooni p-s 4 märgitud

„poolte menetluskulud“ ilmne ebatäpsus.

13.3. Ringkonnakohus saab ebatäpsuse omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, jättes

eksliku tekstiosa määruse resolutsioonist välja. Eeltoodud ebatäpsuse parandamine ei muuda

maakohtu määruse sisu.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 (kostja kulud) ja § 167 lg 1 (kolmanda isiku kulud) alusel hageja

kanda.

15. TsMS § 175

lg 1

kohaselt,

kui

menetlusosaline

peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ja

kolmanda isiku ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli

määruskaebemenetluses lepingulise esindaja ajakulu kummagi menetlusosalise osas 2,10 tundi

tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta), s.o 273 eurot (käibemaksuta). Ilmselgelt on

menetluskulude nimekirja p-s 2.2 kinnituse andmisel eksitud tsiviilasja numbriga, sest p-st 1.1

tuleneb, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kolleegium leiab, et kostja

ja kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

15.1. Kostja ja kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest järeldub, et

kostja ja kolmanda isiku panus menetluskulude kandmisel oli võrdne. Kuivõrd kostja ja

kolmanda isiku poolt on esitatud ühine vastus hageja määruskaebusele, siis on kolleegiumi

hinnangul selline järeldus põhjendatud. Kolleegium selgitab, et kuna kostja ja kolmanda isiku

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja neile kulunud aeg ning esindaja tasumäär on

identsed, siis puudutab kolleegiumi järgnevalt esitatud seisukoht ühes menetluskulude

nimekirjas märgitud lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta ka teises

menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid.

15.2. Kolleegium leiab, et ajakulu 0,75 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja

kohtule esitamiseks ning kirjavahetuseks kliendiga on ülepaisutatud. Kolleegiumi hinnangul

saab pidada lepingulise esindaja ajakulu nimetatud toimingu tegemiseks põhjendatuks 0,25

tunni ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista e-kirjavahetuse kliendiga

menetluskulude kindlaksmääramise menetluse küsimustes kulu 0,10 tunni ulatuses. Muus osas,

s.o seisukoha koostamise ja kohtule esitamise ning sellele eelnenud toimingute osas saab

kolleegiumi hinnangul pidada lepingulise esindaja ajakulu menetlustoimingute ja -dokumentide

mahtu ja sisu arvestades vajalikuks ja põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja

tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

15.3. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja ja kolmanda isiku kasuks kummalegi eraldi

välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 162,50 eurot (= 1,25 tundi x

130 eurot). Kostja ja kolmas isik ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga

ega ole käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga ka kinnitanud, et

nad ei ole käibemaksukohustuslased või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb rahuldada kostja ja kolmanda isiku

taotlus hageja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6 (6)

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

Ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 kohaselt

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)