2-20-128600/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. aprill 2021 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-128600

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi A. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

2923,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) lepinguline

esindaja Anne-Liis Veski

Kostja: A. L. (isikukood xxxx, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ hagi A. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista A. L.lt põhivõlgnevus 1500 (üks tuhat

viissada) eurot, intress 128,93 eurot (ükssada

kakskümmend kaheksa eurot ja 93 senti) ja

sissenõutavaks muutunud viivis 1194,75 eurot (üks

tuhat ükssada üheksakümmend neli eurot ja 75 senti)

OMEGA INVEST OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 97% ulatuses A. L. kanda ja 3%

ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.

2. Mõista A. L.lt välja OMEGA INVEST OÜ kasuks

menetluskulud 363,75 eurot (kolmsada kuuskümmend

kolm eurot ja 75 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A.

L.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(363,75 eurot) OMEGA INVEST OÜ-le viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja sõlmis 17.08.2017 portaalihaldur OÜ O vahendusel laenulepingu nr xxxx summas 1

500 eurot. Leping sõlmiti kaheks aastaks. Kostja ei ole kokkuleppelisi osamakseid kohaselt

tasunud. Kohustuste täitmata jätmise tõttu öeldi laenuleping üles ja olemasolev nõue

loovutati 27.12.2017 hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1500

eurot, intress 128,93 eurot, viivised 1194,75 eurot ja võla sissenõudmiskulu 100 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 18.12.2020 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija on võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik,

kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS

§ 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud

tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

4. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, mida tõendavad 17.08.2017 laenuleping ja

laenutingimused

nr

xxxx

ja

Euroopa

Tarbijakrediidi

standardinfo

teabeleht.

Laenutingimuste järgi on aastane intressimäär 27% ja krediidikulukuse määr 34%.

Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine

krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse

määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda ja leping ei ole tühine. Laenuleping öeldi üles alates 27.12.2017. Inkassomenetluse

raames tagasimakseid tehtud ei ole. Kuivõrd kostja ei ole laenusummat tasunud, tuleb see

talt hageja kasuks välja mõista.

5. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab

laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 27.12.2017. Kostjal tuli laenulepingu järgi

perioodi 17.09.2017 kuni 17.12.2017 eest maksta intressi 128,93 eurot. Kuna kostja ei ole

intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.

6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 kohaselt ei või tarbijakrediidilepingu järgi nõuda viivist

üle VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra.

7. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (so 0,075% päevas)

põhivõlalt 1500 eurot alates lepingu ülesütlemisest 28.12.2017 kuni hagiavalduse

esitamiseni 24.11.2020 summas 1194,75 eurot. Kuivõrd kostja ei ole põhivõlga tasunud,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised.

8. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulu hüvitist 100 eurot. VÕS § 1132 lg 2

kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 1000 euro.

9. VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu

nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei

ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama

(Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta

jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe

olemasolu ega ka tegelikku kahju tekkimist, mistõttu jätab kohus rahuldamata

sissenõudmisega seotud kulude 100 euro nõude.

10. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1500 eurot, intress 128,93 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 1194,75 eurot.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 97% ja hageja kanda 3% ulatuses.

12. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot ja esindajakulud 300 eurot (ilma

käibemaksuta). Esindaja tunnihind on 100 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hageja

esindaja esitas tavapärase laenulepingust tuleneva masshagi kasutades standardset

hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse

aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega

ajamahukas, samuti arvestades, et hagiavalduses esitatud nõudest moodustab põhivõlg 1500

eurot, siis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund summas 100 eurot. Kokku

on põhjendatud menetluskulud 375 eurot (275+100), millest vastavalt menetluskulude

jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 363,75 eurot (375*97%).

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik