1-10-4107/9 | Legislator

30 päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 a 6 k ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks; 2) Harju Maakohtu otsusega 28.08.2009 KarS § 424 järgi –

vangistusega 6 k, KarS § 65 lg 2 alusel: 6 k 26 p

vangistust, mis asendati 412 tunni ÜKT-ga ja

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 7 kuuks. Harju MK määrusega 12.01.2010.a pöörati KarS § 69 lg 6 alusel vangist. 6 k

26 p

täitmisele (karistuse algus 09.01.2010);

väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid valdavalt

tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 09.-10.10.09.a.)

Kaitsja

advokaat määratud korras Leelo Viil

2

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A.V KarS § 424 9

järgi ning karistuseks mõista (üheksa) kuud vangistust.

Süüdistuses KarS § 329 järgi A.V õigeks mõista.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada

mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuulub . 6 (kuus) kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva (09.-10.10.09.) ning kandmisele kuulub . 5 kuud ja 28 päeva vangistust

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (5 kuud ja 28 päeva vangistust) Harju Maakohtu otsusega 28.08.09.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu ja 19 päeva vangistust) võrra ning

liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust algusega 16. juuni 2010.a.

2. Välja mõista A.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud

kaitsjale makstud tasu üks tuhat kakssada) krooni ja sundraha (kuus tuhat 1 200 (

6 525 viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is, märkides viitenumbri 2800049777, süüdimõistetu nime, kriminaalasja numbri 1-10-4107.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist.

SÜÜDISTUS A.V 09.10.2009.a. kella 22.50 ajal Tallinnas J.Kunderi ja R. Jakobsoni tn ristmikul

juhtis sõiduautot Audi 80 registrimärgiga xxx, olles alkoholĳoobes 1,05 mg/l laiendmääramatusega 0,1 mg/l ning pani sellega toime kuriteo, mis on kvaliﬁtseeritav

KarS § 424 järgi. A.V, olles karistatud 28.08.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi ka

lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuud, hoidus kõrvale jõustunud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest, kuna juhtis 09.10.09.a. kella 22.50 ajal Tallinnas sõiduautot Audi 80 (xxx).

3 POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör süü sõiduki joobes juhtimises on tõendamist leidnud ja leidis, et A.V

õigesti kvaliﬁtseeritud KarS § 424 järgi. Iga juht peab liiklusseadust teadma ning sõiduki joobes juhtimine on keelatud. Süüdistuses või süüdistusaktis ei pea prokuröri arvates olema viidet Liiklusseaduse §-dele, sest kriminaalvastutusele võetakse iga isik, kelle alkoholĳoove on vähemalt 0,75mg/l või sellest suurem joove ning A.V oli joobeks mõõdetud 1,05

mg/l. Süüdistuses märgitud laiendmääramatus 0,10 mg/l tuleneb prokuröri arvates mõõteseadusest, mis vahel liidetakse ja vahel lahutatakse mõõtetulemusest. Kuigi A.V-le ei ole kunagi välja antud juhiluba ning riigikohus on andnud selgituse selle kohta, et juhtimisõigust ei saa ära võtta isikult, kellel sellist õigust pole kunagi olnud,

peab prokuröri arvates A.V süüdi tunnistama ka KarS § 329 järgi, kuna eelmise

kohtuotsusega oli juhtimisõigus temalt siiski ära võetud 7 kuuks ning vähem kui 2 kuu möödumisel juhtis ta uuesti autot ja hoidus sellega kõrvale karistuse täitmisest.

A.V karistamist taotles prokurör 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning 6-kuulisele vangistusele tuleb liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus.

Kaitsja leidis, et kuigi süüdistusaktis puuduvad viited Liiklusseadusele, on tema kaitsealusele

selge, et suurem alkoholĳoove kui 0,75 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus toob endaga kaasa kriminaalvastutuse. A.V mõõdetud joobe lõplik tulemus on 0,95 mg/l ning tema käitumine on õigesti kvaliﬁtseeritud KarS § 424 järgi.

Süüdistuses KarS § 329 järgi palus kaitsja A.V õigeks mõista, sest talle ei ole

kunagi antud juhtimisõigust ning alusetu oli tema suhtes eelmise otsusega kohaldatud lisakaristus. Edasikaebamise korral oleks see otsus lisakaristuse osas tühistatud. Ning sellise lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumine ei saa kaasa tuua kriminaalvastutust. Kuigi A.V on varem kahel korral karistatud analoogse kuriteo eest (mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis), palus kaitsja talle mõista leebema karistuse kui taotles seda prokurör, sest vanglas viibides olevat süüdistatav aru saanud oma tegude keelatusest.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis ning näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Joobeseisundi mõiste tuleneb liiklusseadusest. LS § 20 lg 31 lg 1 sätestab, et

kui tema ühes grammis juht loetakse alkoholĳoobes olevaks,

veres on vähemalt 1, 50 mg alkoholi või

ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Õigusselguse põhimõttest lähtudes peaks kohtu arvates selline viide olema ka süüdistusaktis.

Kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtub, et A.V on 09.10.2009.a. kinni peetud

mootorsõiduki juhtimisel ning kell 22.50 mõõdeti indikaatorvahendiga tema joobeks 1,05 mg/l (kinnipidamise protokoll tl. 3-5; indikaatorvahendi kasutamise protokoll – tl. 14). Joobeseisund tuleb tuvastada politseiseaduses sätestatud korras ning seda korda järgides on A.V joove tuvastatud ka tõendusliku alkomeetriga ning vastavalt ettenähtud korrale on see ka väljatrükina dokumenteeritud (tl. 15). Sellest nähtub, et mõõtetsükkel koosnes kahest

puhumisest ning mõõtmise lõplikuks lugemiks loeti kahe puhumise vähim tulemus – 1,05 mg/l. Sellest on lahutatud veel laiendmääramatus 0,1 mg/l ning A.V alkoholĳoobeks on loetud 0,95 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga mõõdetakse etanooli massikontsentratsioon kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus.

4

Tunnistaja A. Trankmanni ütlustest (tl.16, 17-18) nähtub, et Tallinnas Kunderi-Jakobsoni ristmikul peatasid nad sõiduauto xxx, mida juhtis A.V, kes väitis, et tal pole juhilube ning ta oli joobes. Mootorsõiduki juhtimiselt ta kõrvaldati (otsus - tl.19).

Kahtlustatavana ülekuulamisel on A.V (tl. 20 - 22) kinnitanud, et jõi tuttava juures

konjakit ega osanud seletada, miks ta rooli taha istus. Jõudis autot juhtida 10 minutit, siis pidasid politseinikud ta kinni, tal mõõdeti joovet väljahingatavas õhus, kõrvaldati juhtimiselt ja viidi kainenema.

28.08.2009.a. Harju Maakohtu otsusest nähtub, et A.V karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega, millest kantuks loeti 2 päeva eelvangistust. Mõistetavale vangistusele (5 kuud 28 päeva) liideti kandmata karistus eelmise otsuse eest (28 päeva vangistust) ning liitkaristuseks jäi 6 kuud ja 26 päeva vangistust, mis

asendati 412 tunni üldkasuliku tööga. Lisakaristusena võeti A.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks.

Kohus leiab, et A.V süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvaliﬁtseeritud järgi. Õigusvastasust või KarS § 424 süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Enne kohtuistungit tegi kohus ka suulise järelepärimise ARK-i ning nende andmetel ei ole A.V-le kunagi väljastatud juhilube. Sama kinnitas süüdistatav ise ka kohtuistungil. Ta on seega isik, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel juhtimisõigus puudub, karistatakse LS § 741 lg 1 järgi.

Kohtu arvates peaks tõend ARK-ist juhilubade olemasolu kohta sisalduma iga

kriminaaltoimik kui tegemist on liiklussüüteoga. See on vajalik lisakaristuse küsimuse otsustamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 25.10.2009.a. otsuses nr. 3-1-1-86-09 on p-s 7.4

märkinud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo

toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul.

Ei ole võimalik ära võtta õigust, mida isikul ei olegi olemas.

Kuigi 28.08.2009.a. otsusega on A.V-lt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks, ei saa sellel olla mingit juriidilist tähendust, kuna A.V ei ole sellist õigust kunagi olemas olnud. Ka pärast 7 kuu möödumist pole tal õigust juhtida mootorsõidukit.

Asjaolu, et A.V juhtimisõigust omamata 09.10.09.a. uuesti mootorsõidukit juhtis, ei

saa kaasa tuua vastutust järgi ning selles süüdistuses tuleb ta . KarS § 329 õigeks mõista

Samuti ei saa teda karistada ka LS § 741

järgi, sest see on hõlmatud sõiduki joobes juhtimisega. Ühe teoga on realiseeritud mitme süüteo koosseis.

Täpsustuse korras märgib kohus, et igas süüdistuses KarS § 329 järgi tuleb ära näidata, kas ja millal on kohtuotsus täitmisele pööratud.

Karistuse mõistmisel süü suurusest, arvestab kergendavaid ja lähtub kohus A.V

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

5

Kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. A.V on joobes juhtimise eest karistatud kriminaalkorras juba kahel korral. Esmalt mõisteti talle lühiajaline vangistus tingimisi. Katseajal toime pandud uue analoogse rikkumise eest mõistetud vangistust asendati üldkasuliku tööga. Kuna ta hoidus kõrvale ÜKT tegemisest

ega ilmunud ka registreerimiseks kriminaalhooldaja juurde, asendati 12.01.2010.a. määrusega ÜKT uuesti vangistusega.

Kuna A.V puuduvad regulaarsed sissetulekud, tal on hulgaliselt tasumata

rahatrahve mõistetud väärtegude eest, ei pea kohus võimalikuks teda karistada rahalise

karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Samuti ei vastaks selline

karistus ka tema süü suurusele ega ole piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte toime panna analoogseid tegusid. A.V-le tuleb karistuseks mõista vangistus ning see ei saa olla sanktsiooni alammäära

lähedane nagu taotles seda kaitsja. Korduvalt alkoholĳoobes rooli istudes on A.V

näidanud, et ta ei saa aru oma käitumise ohtlikkusest, ei hooli ei enda ega kaasliiklejate

eludest või tervisest, sest joobes juht on ohtlik kõigile liiklejatele. Temal mõõdetud joobe

suurusest lähtudes peab kohus aga võimalikuks karistada teda alla sanktsiooni keskmist määra.

Kohus peab põhjendatuks karistada teda 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu

tuleb kolmandiku võrra vähendada ning millest kantuks tuleb lugeda 2 päeva eelvangistust (9.-10.10.09.a.) ning kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Mõistetavat karistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise otsusega mõistetud

karistuse kandmata osa võrra. Kohtuotsuse tegemise seisuga 16.06.2010 on A.V eelmise otsuse järgi mõistetud karistusest ära kantud 5 kuud ja 7 päeva ning kandmata on 1 kuu ja 19 päeva vangistust. Seega jääb tal liitkaristusena kanda 7 kuud ja 17 päeva vangistust algusega 16.06.2010.a.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud. KrMS § 175 lg lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks antud kriminaalasjas määratud kaitsjale

makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära ehk 6 525 krooni.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311-

313.

Kohtunik

1-10-4107/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text