3-20-124/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-124

Haldusasi

Y OÜ ja X kaebus audiitortegevuse järelevalve nõukogu

17.12.2019 otsuse nr 619 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Y OÜ ja X, volitatud esindaja v.adv Kaupo

Kask

Vastustaja – Audiitorkogu, volitatud esindaja v.adv

Toomas Pikamäe, seaduslik esindaja UK, nõustaja

US

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y OÜ ja X apellatsioon-kaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y OÜ ja X 10.03.2021 vastuväide kohtu tegevusele tõendi tagastamisel

rahuldamata.

2. Jätta Y OÜ ja X taotlus ekspertiisi tegemiseks rahuldamata.

3. Jätta Y OÜ ja X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

25.09.2020 otsus muutmata.

4. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

5. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebajate ning nende klientide nimed

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-20-124

2(31)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitorkogu juhatus leidis 12.04.2017 korralise kvaliteedikontrolli (KVK) lõpetamise

otsuses, et Y OÜ (Y) osutatud audiitorteenuse kvaliteedis esinesid märkimisväärsed puudused,

nõutav on oluline täiustamine („punane“). Nimetatud KVK tulemusel algatatud

distsiplinaarmenetluse tulemusel karistas Audiitorkogu juhatus 14.06.2017 otsusega Y

rahatrahviga 2000 eurot.

2. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) lõpetas 15.05.2018 otsusega nr 395 Y KVK

tulemusega „oranž“, st audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine

nõutav.

3. AJN algatas 09.04.2019 Y ja X suhtes uurimismenetluse.

4. AJN lõpetas 02.07.2019 otsusega nr 567 Y suhtes algatatud erakorralise KVK ja algatas

distsiplinaarmenetluse.

5. AJN lõpetas 27.08.2019 otsusega nr 578 Y suhtes algatatud korralise KVK tulemusega

„punane“, st audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav.

6. AJN tunnistas 17.12.2019 otsusega nr 619 Y tegevusloa nr 267 kehtetuks (p 4) ja võttis X-

lt ära vandeaudiitori kutse (p 5). Sama otsusega luges AJN 02.07.2019 ja 27.08.2019 otsustega

algatatud distsiplinaarmenetlustes süüteod tuvastatuks ning lõpetas distsiplinaarmenetlused (p

1 ja 2). Ühtlasi lõpetas AJN Y ja X suhtes 09.04.2019 algatatud uurimismenetluse (p 3).

A.

02.07.2019 algatatud distsiplinaarmenetlus

AS-le D perioodil 01.01.2015–18.12.2018 osutatud audiitorteenuses tuvastati järgmised

olulisemad rikkumised:

1)

Y ei olnud audiitorteenust osutades objektiivne, ei ilmutanud kohast kutsealast

kompetentsust ega hoolsust ning audit ei ole planeeritud ega tehtud kohase kutsealase

skeptitsismiga. Rikutud on kutsetegevuse standardite ISA(EE)200-11, 14, 15, ISA(EE)240-12

nõudeid1;

2)

Y ei ole ilmutanud nõutavat kutsealast skeptitsismi sisekontrolli taseme hindamisel,

vaatamata Finantsinspektsiooni (FI) tehtud tähelepanekutele, mis viitavad puudustele

sisekontrollis (ISA(EE)210-6);

3)

audiitor on jõudnud seisukohale, et FI ettekirjutus, millega peatati ettevõtte tegevusluba

seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse tõttu, „ei ole kaalukas“. Sellele järeldusele

viinud protseduure ning ettekirjutust puudutavaid arutelusid juhatuse ja valitsejatega pole

dokumenteeritud (ISA(EE)250-13, 14, 18, 19, 21);

4)

töövõtufail ei ole nõuetekohaselt arhiveeritud (ISA(EE)230-14);

1 Edaspidi on standardite sätted, mille rikkumist AJN ette heidab, toodud vastava lõigu lõpus sulgudes.

3-20-124

3(31)

5)

Y ei ole omandatud asjakohast arusaama majandusüksuse tegevuse vastavusest

õiguslikule ja regulatiivsele raamistikule (ISA(EE)250-12 ja ISA(EE)315-11, 32 (b)). Samuti

on puudulikult rakendatud kutsealast skeptitsismi (ISA(EE)200-15 ja ISA(EE)240-12);

6)

Y ei ole suhelnud eelmise audiitoriga ning töövõtus puudub piisav asjakohane

tõendusmaterjal selle kohta, et algsaldod ei sisalda väärkajastamisi (ISA(EE)300-13,

ISA(EE)510-3 ja 6);

7)

tegevusaruandes esitatud info erines oluliselt nii reaalsest elust kui ka raamatupidamise

aastaaruandes esitatust – ettevõte ei avalikustanud tegevusaruandes tõika, et peamisel

tegevusalal tegutsemine on peatatud, mistõttu tegevusaruandes avaldatud info oli avalikkusele

eksitav. Kutsetegevuse standardi kohaselt oleks Y pidanud seda asjaolu juhtkonnaga arutama

ning juhtkonna käitumisele oma kutsealase otsustuse kohaselt reageerima. Muu informatsiooni

osas protseduuride tegemist ei ole dokumenteeritud (ISA(EE)720-11, 13, 14, 15, 16, 22 ja 25);

8)

Y pole vahetanud valitsejatega infot asjaolude osas (peamisel tegevusalal tegutsemise

keeld), mis võivad tekitada märkimisväärse kahtluse ettevõtte jätkuva tegutsemise suutlikkuses

(ISA(EE)230-10, ISA(EE)250-22, 23, 24, ISA(EE)570-25);

9)

ettevõtte jätkuva tegutsemise hindamisel ei ole käsitletud FI kehtestatud sanktsioonide

mõju (oluline müügitulu kaotus), on vaid dokumenteeritud, et mõju puudub, ilma sellise

hinnangu andmiseks kasutatud kutsealast otsustust avamata. Y-l puudub dokumentatsioon selle

kohta, et ta on peamise ja põhilise turu kaotuse mõju teadvustanud või analüüsinud

(ISA(EE)570-9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20).

Y poolt kutsetegevuse standardite rikkumise tõttu on AS-l D olnud võimalik esitada

avalikkusele ebaõiget ning tegelikku olukorda oluliselt ilustavat pilti raamatupidamise

aastaaruande koosseisu kuuluvas tegevusaruandes.

B.

27.08.2019 algatatud distsiplinaarmenetlus

OÜ-le S osutatud audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, nõutav on

täiustamine. Y on võtnud seisukoha valmidusastme arvutamise süsteemi toimimise osas ilma

kasutatud lahenduste testimiseta ega ole dokumenteerinud järelepärimisi bilansipäevajärgsete

sündmuste osas, kui bilansijärgne aruanne dokumentatsioonis oli rohkem kui kolm kuud

varasem audiitori aruandest.

OÜ-le T osutatud audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, nõutav on oluline täiustamine.

Auditi standardi nõuete ulatusliku rikkumise tõttu puudub piisav asjakohane tõendusmaterjal

selle kohta, et finantsaruanded tervikuna on olulise väärkajastamiseta. Avalikust huvist

tingituna tuleb rikkumist lugeda väga oluliseks.

D OÜ-le osutatud audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele. Y-l puudub olulises osas

dokumentatsioon (sh tõendusmaterjal) perioodi 01.09.–31.12.2016 kohta. Ülevaatuse käigus ei

ole tehtud ega dokumenteeritud seotud isikutega toimunud märkimisväärseid tehinguid (sh

mitterahalise tehingu) puudutavaid protseduure.

Olulisemad seaduse ja kutsetegevuse standardite nõuded, mida on nimetatud kolmes töövõtus

audiitorteenust osutades rikutud on järgmised: audiitortegevuse seaduse (AudS) § 55 lg 3,

ISA(EE)200-14, 15, 20, ISA(EE)230-5, 8, 10, 14, ISA(EE)240-12, 14, 22, 28, 30, 32, 45,

ISA(EE)250-29, ISA(EE)260-11, 14, 15, 16, 18, 21, 22, 23, SA(EE)300-9, 13, ISA(EE)315-3,

5, 6, 9, 11, 26, 32, ISA(EE)330-3, 5, 6, 7, 18, 20, 24, 28, ISA(EE)501-9, ISA(EE)510-3, 6, 8,

10, ISA(EE)500-4, 6, 10, ISA(EE)530-8, 9, 15, ISA(EE)540-6, 8, 9, 12, 13, 21, 23,

ISA(EE)550-9, 14, 15, 22, 25, 28, ISA(EE)560-4, 6, 7, ISA(EE)570-12, 14, 15, ISA(EE)700-

10, 11, 12, 14, ISA(EE)720-11, 14, 15, 20, 22, 25 ja ISRE(EE)2400-7, 14, 19, 20, 23, 25, 45,

47, 48, 50, 51, 58, 71, 93.

3-20-124

4(31)

C.

09.04.2019 algatatud uurimismenetlus

OÜ E 2017. a auditi töövõtus tuvastas AJN järgmised olulisemad rikkumised:

1)

Y ei ole nõutaval määral adresseerinud ohte, mis tulenesid ettevõtte tehingupartneritega

seonduvast rahapesuriskist. Y ei selgitanud rahapesuriski kutsetegevuse standarditega nõutaval

määral valdkondades (komisjonitasude arvestus ja periodiseerimine), kus see võiks kõige

tõenäolisemalt esineda. AS Swedbank andmetel on ettevõttel toimunud tehinguid

mitteresidendist ettevõtetega, kelle puhul esineb rahapesuskeemis osalemise kahtlus. Y ei ole

käsitlenud äri katkemise riski, mis võib tuleneda äripartnerite ebaseaduslikust tegevusest ja võib

kujutada ettevõtte äri edule ja jätkuvusele märkimisväärset ohtu (ISA(EE)200-11, 14,

ISA(EE)230-8, 9, ISA(EE)240-44, ISA(EE)250-18 ja ISA(EE)315-3, 26);

2)

plaani vähene täpsus ei võimalda kutsetegevuse standardite mõistes piisava asjakohase

tõendusmaterjali hankimist kõigi oluliste kirjete relevantsete väidete kohta. Auditi planeerimine

on nõutava põhjalikkusega toimunud vaid varude valdkonnas. Nii müügitulu kui ka kauba ostu

puhul on Y viinud põhilise protseduurina läbi dokumentaalse kontrolli. Plaan ei sisalda

protseduure kõikehõlmavuse väite osas müügitulu ja kaubakulude puhul. Müügitulu

periodiseerimise kohta ei ole protseduure koostatud ega dokumenteeritud ka nende teostust.

Samuti pole kontrollitud müügi ja ostu kajastamise vastavust kokku lepitud tarneklauslitele.

Laenukohustuste kohta ei ole protseduure planeeritud. Protseduurid vahendustasu kohta ei ole

tehtud vastavalt planeeritule, tõendusmaterjale algdokumentide kontrollimise kohta

dokumentatsioonis ei sisaldu (ISA(EE)200-14, ISA(EE)300-9, 12(b) ja ISA(EE)315-26);

3)

komisjonitasude kulu on 29 miljonit eurot (olulisus 2,9 miljonit eurot). Sellest enamik on

lepingutega kaetud, 2% kohta lepinguid dokumentatsioonis ei sisaldu, 8% puhul on tuvastatud

tehtud ettemaksete lineaarne kuluks kandmine viie aastase perioodi jooksul, kus kulukanne ei

põhinenud arvetel, 2,5% kuludest moodustasid sellised, mille puhul komisjonitasu saaja ei

olnud selge. Lepingud teenustasude määramise kohta ei sisalda informatsiooni teenustasude

määramise aluste kohta, seega ei ole nende põhjal võimalik teenustasude kulu õigsuse kohta

järeldusi teha. Komisjonitasude arveid ei ole kontrollitud, seega ei saa kontrolliprotseduuridega

kaetuks lugeda ühtki kaubakuluga seotud relevantset väidet. Y töövõtudokumentatsioonis

sisaldub vaid komisjonitasude kulu konto analüütika. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad

komisjonitasude kajastamise õigsust. Puudub informatsioon saadud komisjonitasu arvete kohta

ning komisjonitasude tegeliku suuruse kohta vastavalt osutatud teenustele ja tehtud kuludele,

kuigi vastavalt lepingutele peaks selline informatsioon olemas olema. Eelnimetatu avaldaks

mõju ka lühi- ja pikaajaliste ettemaksete saldole. Ettemaksete saldot on vähendatud lineaarselt;

puudub kindlus, et periodiseerimine on õige. Puudub dokument olulise teenuse

vahenduspartneri R lühi- ja pikaajalise nõude ning diskonteeritud intressikulu arvutamise kohta.

Komisjonitasude arvestuse korda ei ole täpsustatud ja komisjonitasude arvestust ei ole testitud.

Dokumentatsioonis

sisalduvast

informatsioonist

järeldub,

et

ettevõttes

puuduvad

kontrollitegevused, mis tagavad R komisjonitasude arvestuse õigsuse. Y ei ole selgitanud

komisjonitasude osakaalu suurenemist 2017. aastal võrreldes varasema aastaga (17%-lt

müügitulust 29%-le), millest tulenevalt esineb periodiseerimisvea kahtlus. Komisjonitasude

kulu kohta puudub piisav asjakohane tõendusmaterjal. OÜ E majandustulemus on positiivne

vaid tänu soodsale USD kursile olukorras, kus kaubakulu ületab müügitulu (ISA(EE)220-17,

ISA(EE)240-28, 30, 32, 45, ISA(EE)300-4, ISA(EE)315-19, 20, 26, ISA(EE)330-3, 5, 6, 7, 28,

ISA(EE)500-4, 6, 9 ja ISA(EE)550-16, 22);

4)

Y pole põhjendanud, miks on komisjonitasude osakaal OÜ-s E ja OÜ-s W olnud

erinevatel aastatel erinev ning miks on komisjonitasude arvestus sarnase tegevusega ettevõtetes

toimunud erinevatel alustel. Olukorras, kus periodiseerimise õigsus on küsitav, oleks

tõendusmaterjal asjakohaste järelduste tegemisel ja üldise arusaamise omandamiseks mõlema

3-20-124

5(31)

ettevõtte aruandenäitajatest ja nende vahelistest seostest omanud arvestatavat tähtsust

(ISA(EE)240-22, ISA(EE)315-11, 32 (b), ISA(EE)510-3 ja ISA(EE)520- 6);

5)

eelmine audiitor B loobus aruande kohta arvamuse avaldamisest põhjendusega, et ta ei

ole saanud müügituludelt arvestatavate ja tasutavate komisjonitasude lepingujärgsete

väljamaksete õigsuse kohta arvestusi ega muud dokumentatsiooni, mis oleks võimaldanud

veenduda, et need väljamaksed on finantsaruannetes asjakohaselt ning õiges väärtuses

kajastatud. Y ei suhelnud eelmise audiitoriga ega käsitlenud põhjust, miks eelmine audiitor

arvamuse andmisest loobus. Komisjonitasude ja nende saldode kajastamist puudutava

probleemiga ei ole tegeletud. Olemasolevad tõendusmaterjalid ei võimalda saada kindlust, et

kaubakulu periodiseerimine on õige. Y ei ole juhtkonna väidete puhul rakendanud piisavalt

kutsealast skeptitsismi ning ei ole dokumentatsioonis tõendanud, et asjaolu, mille tõttu eelmine

audiitor jättis arvamuse avaldamata, ei oleks jätkuvalt relevantne (ISA(EE)200-15,

ISA(EE)220-6, ISA(EE)240-12, ISA(EE)250-21, ISA(EE)300-13, ISA(EE)510-6, 8, 11, 13 ja

ISA(EE)700-17);

6)

Y on dokumentatsioonis väitnud sõltumatust kliendist, kuid audiitori assistent U ei ole

isiklikult oma sõltumatust kinnitatud (ISA(EE)220-11, 24);

7)

kliendilepingul audiitorteenuse osutamiseks on P digitaalne allkiri ja X käsikirjaline

allkiri. Sellist praktikat ei saa pidada kohaseks (ISA(EE)210-9, 10 ja AudS § 55 lg 1);

8)

auditi dokumentatsioonis on refereerinud juhatuse liikmete sõnu, et finantsteenuste

pakkujad on hakanud diskrimineerima rahvusvahelist äri ajavaid ettevõtteid, kuid ei nähtu, et

Y oleks püüdnud välja selgitada, milliseid kliendi tehingupartnereid see puudutab, mis

täpsemalt finantsasutusi tehingupartnerite juures häiris ning millel tugines Y veendumus, et AS

Swedbank kahtlustused on põhjendamatud. Auditi käigus oleks tulnud uurida, milliste

tehingute puhul on pank tuvastanud rahapesu kahtluse ja kui tõenäoline on objektiivne risk, et

ärikeskkonnas pole teatud tüüpi tehingud enam aktsepteeritud, mis sunnib ettevõtet nendest

loobuma ning võib seetõttu kriitiliselt mõjutada ettevõtte jätkuvust. Puuduvad tõendid selle

kohta, et pangad, kuhu plaanitakse oma arveldused viia, on valmis OÜ-le E teenuseid osutama

(ISA(EE)250-10, 12, 18, ISA(EE)315-19 ja ISA(EE)570-9, 10, 11, 12, 15, 16, 18);

9)

ettevõte ostab ja müüb kaupu põhiliselt USA dollarites. RTJ 1 p 85 kohaselt tuleb

arvestusvaluutaks valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta. Y oleks pidanud

analüüsima RTJ-s esitatud tingimusi, mitte põhjendama, et ettevõte ei soovi kasutada USD

arvestusvaluutana (ISA(EE)315-11, 32 (b));

10) analüütiliste protseduuride teostamise käigus käsitles audiitor peamiselt tegevuse

sesoonsust. Komisjonitasu ja müügitulu ebavõrdne osakaal võrdluses OÜ W ja eelmise aasta

aruande näitajatega oli jäänud tähelepanuta. Kuna komisjonitasud peaksid tuginema osaliselt

ka müüdud kogustele (lisaks valuutakursi ja kvootide täitumise mõjule), oleks audiitor pidanud

märkama 2016. ja 2017. a müügitulu ja komisjonitasu vahelise korrelatsiooni puudumist ning

selgitama selle põhjuseid. Komisjonitasud moodustasid 30% OÜ E ja 7% OÜ W 2017. a

müügitulust, vastavalt 17% ja 17% 2016. a müügitulust ning 13% ja 22% 2015. a müügitulust;

11) auditi dokumentsatsiooni kohaselt suleti märtsis 2018 ettevõtte pangakonto AS-s

Swedbank ning tehti saldo ülekanne AS TBB panka, kuid puuduvad pankade saldokinnitused,

mis kinnitaksid auditi tõendusmaterjali usaldusväärsust (ISA(EE)505-5, ISA(EE)550-15);

12) sisekontrollikeskkonna kohta dokumenteeritu käsitleb vaid mereandide ostu-

müügiprotsessi. Komisjonitasuga seonduvaid tehinguklasse pole käsitletud. Puudub

informatsioon selle kohta, kuidas esitatud komisjonitasu arvete õigsust kontrollitakse. Ka

arusaamine infosüsteemist ei hõlma komisjonitasu arvestust puudutavaid küsimusi

(ISA(EE)315-12, 13, 14, 18);

3-20-124

6(31)

13) standardikohaseid protseduure päevaraamatukannete testimiseks ei ole tehtud.

Rahapesuriski adresseerimiseks oleks pidanud testima pangast tehtavaid väljamakseid, kas

substantiivse protseduurina või finantskannete kontrollimisena (ISA(EE)240-32, ISA(EE)330-

20);

14) spetsiifilised

protseduurid

on

nõutavalt

teostamata

järgmistes

valdkondades:

järelepärimiste vastustes puudub info võimalike kohtuasjade kohta; auditi dokumentatsioon

käsitleb seaduste ja regulatsioonide temaatikat, aga mitte otseselt vastavaid järelepärimisi

juhtkonnalt ning pole uuritud, kuidas mõjutab uus regulatsioon ettevõtet tegevuse jätkuvuse

kontekstis; järgnevate sündmuste informatsiooni oleks tulnud kontrollida kuni audiitori aruande

väljastamise kuupäevani (06.02.2019), kuid nende kohta tehtud järelepärimisi pole

nõuetekohaselt dokumenteeritud (ISA(EE)250-14, ISA(EE)560-4, 6, 7 ja ISA(EE)570-15);

15) protseduuride vastused on vormistatud selgelt, kuid vastusteni jõudmise käik on

kirjeldatud üldsõnaliselt ja pole sageli faktipõhine. Y on märkinud, et on kontrollinud 85%

algdokumentidest, kuid nende identifitseerivad tunnused dokumentatsioonis puuduvad. Müügi

ja ostude periodiseerimise kontrolli kohta dokumentatsioon puudub. Komisjonitasusid

puudutav informatsioon on puudulik. Auditi tõendusmaterjal ei ole modifitseerimata audiitori

arvamuse väljastamiseks piisav (ISA(EE)200-20, ISA(EE)230-8, 9 ja ISA(EE)705-7);

16) mitmetel dokumentidel ei ole teostaja ja ülevaataja nime, dokumentatsioonist ei ole

eristatavad kliendi koostatud dokumendid ja vandeaudiitori tööpaberid (ISA(EE)230-9);

17) lõpliku auditifaili kokkupanemise kuupäeva pole dokumenteeritud, mistõttu on

tõendamata töövõtudokumentatsiooni arhiveerimine asjakohase tähtaja jooksul (ISA(EE)230-

14);

18) audiitor pole dokumenteerinud OÜ-le E raamatupidamisteenust osutava OÜ R teenuse

usaldusväärsust ja kvaliteeti puudutavaid andmeid (ISA(EE)402-7, 9, 10, 15).

OÜ W 2017. a auditi töövõtus tuvastas AJN järgmised olulisemad rikkumised:

1)

Y ei adresseerinud nõutud määral ohte, mis tulenesid ettevõtte tehingupartneritega

seonduvast rahapesuriskist. Puudub asjakohane tõendusmaterjal komisjonitasude kulu kohta,

mis moodustas 7% müügituludest ja mille ettemaksed moodustasid bilansimahust 11%. Y ei

selgitanud rahapesu võimalikkust komisjonitasude lõigus, kus tehingud on kontrollitud

vastavalt lepingule, kuid tegelikku müügitulemust ei ole komisjonitasude arvutamisel

arvestatud. Väärkajastamise tõenäosust ja rahapesu kahtlust komisjonitasude puhul ei pidanud

vandeaudiitor aktuaalseks ning keskendus kauba ostule-müügile. Komisjonitasude osas on

relevantsed väited katmata. Y käsitles rahapesu riski fiktiivsetest tehingutest tuleneva riskina.

Oluline oleks olnud koos tõendusmaterjalidega ja erinevate kaubaartiklite lõikes

dokumenteerida protseduur tehingute toimumise kohta turuhinnas, kuivõrd nimetatud

informatsioon tõendaks kõige selgemini, et tegemist on reaalsete tehingutega. Y on võtnud

kliendi juhatuse liikmelt kinnituse selle kohta, et aastaaruandes kajastatud tehingute tegemise

eesmärk on olnud äriline, mitte näiline ning ettevõtte juhatuse liikmed ei ole variisikud.

Kõnealune kinnitus ei adresseeri äripartnerite võimalikust ebaseaduslikust tegevusest tulenevat

riski. Selles küsimuses ei ole audiitor kutsealast skeptitsismi rakendanud ja asjaolusid uurinud

(ISA(EE)200-11, ISA(EE)230-5, ISA(EE)240-44, ISA(EE)250-18, ISA(EE)315-11, 26, 32

(b));

2)

auditi plaan ei võimalda hankida asjakohast tõendusmaterjali kõigi oluliste kirjete

relevantsete väidete kohta. Plaan ei sisalda protseduure müügitulu ja kaubakulude

kõikehõlmavuse väidete kontrollimiseks ning laenukohustuste kohta ei ole protseduure

planeeritud. Täpse info puudumine komisjonitasude suuruse kohta mõjutab ka hinnangut

ettemaksete nõuete osas – saldo vähendamine on toimunud lineaarselt, kuid komisjonitasu

3-20-124

7(31)

lepingu kohaselt ei saaks see periooditi erineva müügimahu puhul nii olla. Komisjonitasude

arvestuse kohta puudub dokumentaalne tõendusmaterjal. Samuti oleks tulnud kontrollida kauba

ostu ja müügi lepingutes kokku lepitud tarneklauslite rakendamise õigsust. Kliendi

aktsepteerimise dokumendis juhtis Y tähelepanu suuremahulistele tehingutele ja võimalikule

rahapesu riskile ning tõi olulise väärkajastamise riskina välja võimaluse, et ettevõte on segatud

rahapesu skeemidesse. Samas tegeles Y rahapesu riskiga vaid kauba ostu-müügitehingute

puhul, jättes käsitlemata võimaluse, et rahapesu risk võib esineda komisjonitasusid

puudutavates tehingutes (ISA(EE)200-14, ISA(EE)240-26, 30, 45, 47, ISA(EE)300-9, 12(b),

ISA(EE)315-26, ISA(EE)330-6, 7, 28, ISA(EE)500-4);

3)

komisjonitasude osakaal 2017. ja 2016. a müügitulust viitab sellele, et komisjonitasu

kulude lineaarne jagamine võis mitte olla sõlmitud kokkulepetega kooskõlas. Puudub

informatsioon teenuse eest saadud arvete kohta, kuigi arveldamine peaks lepingu kohaselt

toimuma komisjonitasu arvete alusel. Kuigi komisjonitasud peaksid tuginema olulisima

komponendina müüdud kogustele (lisaks valuutakursi ja kvootide täitumise mõjule), ei näita

komisjonitasu arvestus kogustel põhinevat loogikat. Eeltoodu viitab periodiseerimisvigade

esinemise võimalikkusele, millele dokumentatsioon vastust ei anna, ning seab kahtluse alla

äripartnerile tehtud komisjonitasude ettemaksete lühi- ja pikaajaliste nõuete saldode õigsuse

aastaaruandes. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks Y väidet, et leping on vaid formaalne ja selle

täpse järgimise asemel lähtutakse suulistest kokkulepetest. Kutsetegevuse standardite

ISA(EE)200-15, ISA(EE)220-17 ja ISA(EE)240-12 nõuete kohaselt peab audiitor ilmutama

skeptitsismi ning veenduma, et on hangitud piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal. Lepingu

infole tuginedes ei ole ettevõttes peetud komisjonitasude arvestus täpne ja täielik ning Y oleks

pidanud tegema protseduure komisjonitasude arvestuse õigsuse kontrollimiseks, kuivõrd

ettevõttes ilmselt puuduvad piisavad kontrollitegevused, mis tagaksid komisjonitasude

arvestuse õigsuse. Pole tõendatud, kuidas on seotud ettevõtte majandustegevusega 31.03.2017

Bazento UK kontole makstud 1 260 755 eurot. Makstud summa ületab kuuekordselt vigade

tuvastamise piiri ja moodustab ligi poole olulisusest. Komisjonitasude kulu kokku moodustab

ligi 2,2 olulisust, mistõttu oleks tulnud selgitada kõnealuse summa seotust ettevõtte

majandustegevusega. Töövõtudokumentatsioonis puudub informatsioon selle kohta, kuidas on

audiitor jõudnud järeldusele, et müügitulude periodiseerimine on korras (ISA(EE)220-17,

ISA(EE)240-28, 32, ISA(EE)300-4, ISA(EE)315-19, 20, 22, 26 ISA(EE)330-3, 5 ISA(EE)500-

9, ISA(EE)550-16);

4)

Eelmine vandeaudiitor B loobus arvamuse avaldamisest 2016. a aruande kohta sama

põhjendusega, mis OÜ E puhul. Y ei suhelnud eelmise audiitoriga ning ei adresseerinud eelmise

audiitori arvamuse avaldamisest loobumisel tõstatatud probleeme. Puudub tõendusmaterjal, et

komisjonitasud on kajastatud õigesti vastavalt dokumentidele. Y on rakendanud kliendi

juhtkonna väidete puhul liialt vähest skeptitsismi. Y oleks pidanud välja selgitama asjaolud

seoses komisjonitasude ja nende saldode kajastamisega. Seisukohavõtt algsaldodes

peegelduvate arvestuspoliitikate kohta puudub (ISA(EE)200-15, ISA(EE)220-6, ISA(EE)240-

12, ISA(EE)250-21, ISA(EE)300-13, ISA(EE)510-6, 8, 11, 13 ja ISA(EE)700-17);

5)

audiitori assistent U pole kinnitanud oma sõltumatust kliendist;

6)

kliendi esindaja P on kliendilepingu audiitorteenuse osutamiseks allkirjastanud

digitaalselt, X aga käsikirjaliselt;

7)

oluline risk on koostöö äripartneritega, kelle puhul esineb kahtlus seotuses korruptiivse

äriga Venemaal, mis on oluliseks ettevõtte tegevuse jätkuvust ohustavaks teguriks. Y on

väljendanud veendumust, et rahapesusüüdistused ei ole põhjendatud, kuid auditi

dokumentatsioonis on olulised asjaolud nimetatud riski puhul jäänud selgitamata. Olukord, kus

ülekandeid on finantsasutuse hinnangul tehtud ebapuhta mainega ettevõtetele ja juhtkond ei

3-20-124

8(31)

tunnista probleemi põhjendatust, tekitab kahtlusi juhtkonna aususes ja eetilisuses.

Dokumentatsioonist ei nähtu, et Y oleks püüdnud välja selgitada AS Swedbank konto sulgemise

täpse põhjuse. Puudub informatsioon selle kohta, mida on FI AS-dele TBB Pank ja Swedbank

ette heitnud seoses W OÜ arveldustega või mida on kahtlustanud. Klient ise ei näe probleemi

tehingutes, vaid panga jäikuses ning Y on kliendiga nõustunud. Puudub tõendusmaterjal, mis

kinnitaks audiitori seisukoha põhjendatust. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et välismaa

pangad (Deutsche Bank, Credit Suisse) oleksid valmis W OÜ-le arveldusteenust osutama.

Olnuks asjakohane uurida, millised on need tehingud, mille puhul on pank tuvastanud rahapesu

kahtluse ja kui tõenäoline on objektiivne risk, et ärikeskkond ei aktsepteeri enam teatud tüüpi

tehinguid ning millist mõju avaldab eeltoodu ettevõtte jätkuvusele (ISA(EE)250-10, 12, 13, 18,

ISA(EE)315-14, 19, ISA(EE)570-9, 10, 11, 12, 15, 16, 18);

8)

Y oleks pidanud analüüsima RTJs esitatud tingimusi, mitte põhjendama, et ettevõte ei

soovi kasutada arvestusvaluutana USA dollarit, milles ettevõte põhiliselt kaupu ostab ja müüb;

9)

komisjonitasu ja müügitulu ebavõrdne osakaal võrdluses E OÜ näitajatega ja eelmise

aasta aruande näitajatega on jäetud tähelepanuta. Kuna komisjonitasud peaksid tuginema

osaliselt ka müüdud kogustele, tekitab küsimusi korrelatsiooni puudumine 2016. ja 2017. a

komisjonitasu suhte osas müügitulusse ja kaubakulusse. Puuduvad põhjendused, miks on

komisjonitasude osakaal OÜ-des E ja W erinevatel aastatel olnud erinev ja miks

komisjonitasude arvestus on sarnase tegevusega ettevõtetes toimunud erinevatel alustel

(ISA(EE)240-26, 47, ISA(EE)315-11, 32 (b), ISA(EE)510-3, 6 ja ISA(EE)520-6);

10) puudub usaldusväärne teave pangasaldo kohta, arvestades, et konto AS-s Swedbank on

suletud 2018. a ning vahendid on kantud AS-s TBB pank avatud kontole;

11) sisekontrollikeskkonna kohta dokumenteeritu käsitleb vaid mereandide ostu-

müügiprotsessi. Komisjonitasuga seonduvaid tehinguklasse pole käsitletud. Puudub teave selle

kohta, kuidas erineva müügimahuga aastatel saab konsultatsioonitasu olla ühesugune, kui

lepingus on ette nähtud mahupõhine arvestus. Ka arusaamine infosüsteemist ei hõlma

komisjonitasu arvestust puudutavaid küsimusi (ISA(EE)315-12, 13, 18);

12) päevaraamatukannete puhul ei ole tehtud nõutavaid teste. Rahapesuriski adresseerimiseks

oleks pidanud testima pangast tehtavaid väljamakseid kas substantiivse protseduurina või

finantskannete kontrollimisena;

13) spetsiifilised

protseduurid

on

nõutavalt

teostamata

järgmistes

valdkondades:

järelepärimiste vastustes puudub teave võimalike kohtuasjade ja õigusabikulude kohta; auditi

dokumentatsioon käsitleb seaduste ja regulatsioonide temaatikat, aga mitte otseselt vastavaid

järelepärimisi juhtkonnalt ning pole uuritud, kuidas mõjutab uus regulatsioon ettevõtet tegevuse

jätkuvuse kontekstis; järgnevate sündmuste informatsiooni oleks tulnud kontrollida kuni

audiitori aruande väljastamise kuupäevani (07.02.2019), kuid nende kohta tehtud järelepärimisi

pole nõuetekohaselt dokumenteeritud. Oluline järgnev sündmus oli pangakonto sulgemine

AS-s Swedbank rahapesu kahtluse tõttu. Klient on üksnes viidanud probleemidele USD

arveldustega, kuid konto sulgemist ei ole raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatud.

Selline info esitamise viis ei ole objektiivne (ISA(EE)250-14, ISA(EE)501-9, ISA(EE)560-4,

6, 7, ISA(EE)570-15, 16, 18 ja ISA(EE)720-11, 14, 15);

14) mitmetel dokumentidel ei ole teostaja ja ülevaataja nime, dokumentatsioonist ei ole

eristatavad kliendi poolt koostatud dokumendid ja audiitori tööpaberid;

15) lõpliku auditifaili kokkupanemise kuupäeva pole dokumenteeritud, mistõttu on

tõendamata töövõtudokumentatsiooni arhiveerimine asjakohase tähtaja jooksul;

16) audiitor pole dokumenteerinud OÜ-le W raamatupidamisteenust osutava OÜ R teenuse

usaldusväärsust ja kvaliteeti puudutavaid andmeid;

3-20-124

9(31)

17) komisjonitasude puhul ei ole käsitletud arvestuspoliitika rakendamise asjakohasust.

Komisjonitasude arvestusel rakendatavat arvestuspõhimõtet ei ole aastaaruandes avalikustatud

(ISA(EE)700-13, 14, 16).

D. Y tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Y rikkumised tuleb lugeda eriti olulisteks, kuivõrd pea kõikides järelevalvemenetlustes on

tuvastatud korduvalt samad olulised rikkumised, s.o piisava asjakohase tõendusmaterjali ning

asjakohaste auditiprotseduuride puudumine, audit ei ole tehtud piisava kompetentsi ja

hoolsusega ega piisava kutsealase skeptitsismiga. Y rikkumised auditite tegemisel seavad

kahtluse alla audiitorite ning nende töö tulemuse – vandeaudiitori aruannete usaldusväärsuse.

Y on vähemalt kahe aasta jooksul korduvalt rikkunud õigusnorme (AudS § 87 lg 4 p 1).

Rikkumised on tuvastatud 12.04.2017, 15.05.2018 ja 27.08.2019 otsustega ning Y on

Audiitorkogu juhatuse 14.06.2017 otsusega karistatud distsiplinaarkorras. Audiitorkogu

juhatus nõudis juba 12.04.2017 otsuses audiitorteenuse kvaliteedi olulist parandamist, kuid Y

ei ole seda senini teinud, vaid on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Seda kinnitab ka

27.08.2019 lõpetatud KVK-s tuvastatu. Y esindav vandeaudiitor X on rikkunud korduvalt ja

olulisel määral õigusnorme ning teda on karistatud distsiplinaar- või väärteomenetluse korras

(AudS § 87 lg 4 p 9). Y olulised ja korduvad rikkumised on otseses seoses Y esindava

vandeaudiitori X tegevuse ning tegevusetusega.

Y tegevuse üle järelevalve teostamine oli takistatud (AudS § 87 lg 4 p 10). Y ei järginud

seadusest tulenevat nõuet esitada AJN-le ja/või töörühmale õigeaegselt järelevalve

korraldamiseks nõutav töövõtudokumentatsioon, ei järginud töörühma juhi määratud tähtaegu

dokumentide esitamiseks ning seetõttu ei olnud võimalik järelevalvemenetlusi tähtaegselt läbi

viia. Selliselt käitudes on audiitor selgelt takistanud AJN järelevalvet.

E. X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmine

X puhul esinevad AudS § 32 lg 4 p-des 1 ja 3 sätestatud alused kutse äravõtmiseks, s.o

vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduv või oluline rikkumine ning

mittevastavus seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele (hea maine ja usaldusväärsus –

AudS § 39 lg 2, lg 3 p 3). Avalikes huvides on vajalik vandeaudiitori kutse äravõtmine,

takistamaks nõuetele mittevastava ja ebausaldusväärse audiitorteenuse osutamist ning

hoidmaks ära audiitorteenuse osutamisest tekkida võivat kahju. Ebausaldusväärseks loetud ja

halva mainega vandeaudiitori jätkuv osalemine kutsetegevuses kahjustab kogu kutse

usaldusväärsust ja mainet. X-le on korduvalt antud võimalus audiitorteenuse kvaliteeti

parandada, kuid ta ei ole seda teinud. Asjaolusid, sh rikkumiste raskust arvestades on kutse

äravõtmine proportsionaalne meede.

7. Y OÜ ja X esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN 17.12.2019 otsuse nr 619

tühistamiseks.

1)

Otsuses ei ole esitatud põhjendusi, mille kohaselt on tuvastatud rikkumised olulised ning

kahjustavad vandeaudiitori kutse ja Audiitorkogu mainet, usaldusväärsust ja autoriteeti.

Vaidlustatud otsuses ei ole AJN teinud ühtegi etteheidet kaebajate koostatud audiitori

aruannetele ja järeldusotsustele. Avalik huvi saab esineda ainult audiitori koostatud ning

audiitori kliendi majandusaasta aruandega koos avaldatava audiitori aruande vastu. Kaebajatele

etteheidetavad väidetavad puudused kliendi finantsaruannete kontrolliks tehtava töö

planeerimisel, tõendusmaterjali fikseerimisel ja säilitamisel ning dokumentatsiooni

vormistamisel ei ole asjaolud, mille vastu saaks olla avalik huvi või mis üldse mingil viisil

avalikkuseni jõuaksid. Kaebajate kliendid on väikeettevõtjad, mille majandustegevuse vastu

puudub ka märkimisväärne avalik huvi.

3-20-124

10(31)

2)

Kaebajad on täitnud auditite üldised eesmärgid, säilitanud töövõttude puhul nõutava

kutsealase skeptitsismi ning järginud piisava hoolsusega AudS-i sätteid ja kutsetegevuse

standardeid. Auditite käigus tehtud protseduurid on piisavad ja vastavuses hinnatud riskidega.

Eelmise audiitoriga suhtlemine OÜ-de E ja W töövõttudes polnud vajalik, kuivõrd eelmine

audiitor loobus tööst dokumentide mittesaamise põhjusel ning seega polnud tal kaebajatele

mingit olulist teavet anda. Vastustajal ei ole õigust enda subjektiivsele hinnangule tuginedes

asuda hindama audiitori tööprotsessi ja/või selle otstarbekust. Vastustaja saab audiitori võtta

vastutusele üksnes juhul, kui audiitor on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja

üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Vastustaja pidanuks otsuses põhjalikult välja tooma, miks

ei ta ei pea audiitori otsustust ja dokumentatsiooni piisavaks ja miks on tegemist olulise

rikkumisega, samuti võtma seisukoha selle kohta, kas töövõttude lõpptulemused on õiged või

mitte. Otsusest ei selgu, milliseid rikkumisi peetakse olulisteks ja milliseid korduvateks ning

miks tingivad need kaebajatelt tegevusloa ja kutse äravõtmise. Vaidlustatud otsuses toodud

järeldused on kontrollimatud. Isegi kui Y oleks rikkunud otsuses nimetatud nõudeid, ei

mõjutaks need auditeeritud aruannete õigsust.

3)

Standardid annavad audiitorile laia otsustusõiguse nendes toodud nõuete täitmisel. Ükski

standard ei näe ette täpseid dokumente ja nende mahtu, millele tuginedes peab audiitor enda

otsustused tegema; standarditest tulenevalt ei pea audiitor kõiki otsustusi dokumenteerima.

Vastustaja on oma volituste piire ületades asunud sisustama standardites toodud üldiseid

põhimõtteid. Vastustaja saab kontrollida, kas standardis toodud üldise põhimõtte eesmärki on

silmas peetud, kuid vastustaja ei saa ise asuda audiitori asemele ja tagasiulatuvalt hakata

hindama, millistele asjaoludele oleks tema tuginenud või kuidas oleks tema standardi eesmärgi

täitnud.

4)

Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kontrolli käigus analüüsinud kõiki auditite

tööpabereid; kontroll-lehtedel on tööpaberitele viidatud vaid valikuliselt. Otsusest ei selgu,

miks ei ole dokumenteerimist piisavaks loetud. Kaebajatele ei nähtu, et vastustaja oleks

analüüsinud otsuses käsitletud ettevõtete olemust, ülesehitust vms. Vastustaja on ilma

põhjalikuma analüüsita teinud meelevaldseid järeldusi dokumenteerimise ja kutsealase

skeptitsismi rakendamise piisavuse kohta.

5)

Vastustaja on töövõttude kontrollimisel rakendanud kõiki auditeerimise standardeid, kuid

kõik standardid kohalduvad täies mahus üksnes suurte ettevõtete töövõttudele. Väikeste ja

keskmiste ettevõtete töövõttude puhul on audiitoril ulatuslik õigus hinnata, mis ulatuses on

standardeid põhjendatud kohaldada. Vastustaja ei ole arvestanud, et väikeste ettevõtete puhul

on regulatsiooni kohaldamine oluliselt leebem.

6)

Kaebajad ei ole KVK tegemist takistanud. Kaebajatele esitatud kontroll-lehtede ja/või

protokollide allkirjastamata jätmist ega dokumentide esitamist mõnepäevase hilinemisega ei

saa lugeda menetluse takistamiseks. Y suhtes toimus kuue kuu jooksul kolm kontrollimenetlust,

mis pani Y-le ebamõistliku administratiivse surve.

7)

Vastustaja on Y tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud sellele, et kaebaja on kahe

aasta jooksul korduvalt rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut.

Audiitorkogu on Y suhtes teinud otsused 12.04.2017, 15.05.2018, 09.08.2018, 02.07.2019,

27.08.2019 ja 17.12.2019. Vaidlustatud otsuses tuginetakse kolme paralleelselt toimunud

menetluse käigus hinnatud töövõttudele, mis pärinevad samast perioodist. Väidetavate vigade

olemasolu selgus alles 02.07.2019, 27.08.2019 ja 17.12.2019 otsuste kätte saamisel.

Kaebajatele ei antud piisavalt aega ega ka võimalust oma töö metoodikat täiustada. Vastustaja

ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et Y suhtes toimus 2018. aastal erakorraline

kontroll, mille kaebaja läbis positiivse tulemusega. Järelikult ei saa vastustaja 2019. a otsuses

tugineda kontrollidele, mis algatati või toimusid enne 09.08.2018.

3-20-124

11(31)

8)

Vastustaja ei saanud 17.12.2019 otsuse tegemisel tugineda 12.04.2017 ja 15.05.2018

kontrollimenetluste tulemustele ka põhjusel, et etteheidetavad süüteod on aegunud (AudS § 148

lg 2). Vastustaja kontrollis 12.04.2017 otsuses enne 30.06.2016 allkirjastatud töövõtte,

15.05.2018 otsuses enne 30.06.2017 allkirjastatud töövõtte ja 27.08.2019 otsuses enne

30.06.2018 allkirjastatud töövõtte. Järelikult ei saanud vastustaja 17.12.2019 otsuse tegemisel

tugineda Yle karistuse määramisel 12.04.2017 ja 15.05.2018 otsustes toodud väidetavatele

rikkumistele.

9)

AudS § 142 lg-st 2 ja § 137 lg-st 1 tulenevalt saab maksimaalne kontrollide sagedus olla

kord aastas. Kui kohus leiab, et AudS § 142 lg 2 võimaldab kontrolli nimisagedust suurendada

nii, et kontrollitavate perioodide sagedus ei võimalda audiitorettevõttel enda töösse muudatusi

sisse viia, siis tuleb AudS § 142 lg 2 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti tuleb

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada muud AudS 9. ptk sätted.

10) Kõik varasemad otsuses viidatud menetlused puudutavad üksnes Y. X suhtes ei ole

toimunud ühtegi menetlust. Vastustaja ei saa automaatselt laiendada Y suhtes tuvastatud

asjaolusid ja tema suhtes tehtud otsuseid Y-le. X-le pole teatatud tema suhtes menetluse

toimumisest. Isegi kui Y kaebus jääb rahuldamata, tuleb X kaebus rahuldada.

11) X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmisega on temalt võetud võimalus töötada mõnes teises

audiitorühingus. Vastustaja oleks saanud suunata kaebaja vandeaudiitori eksamile, kui leidis,

et tema teadmised ei vasta ettenähtule. Seda võimalust pole vastustaja kaalunud. X-lt

vandeaudiitori kutse äravõtmine AudS § 32 lg 4 p 3 alusel on ka äärmiselt ebaproportsionaalne,

kuivõrd sellega võetakse temalt ära võimalus kolme aasta pärast kutset uuesti taotleda.

Kaebajate suhtes on rakendatud kõige äärmuslikemaid karistusmeetmeid. Vastustaja pole

selgitanud, miks polnud võimalik kohaldada leebemaid distsiplinaarkaristusi.

8. Audiitorkogu vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) AJN ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid

audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi

saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. Järelevalvemenetlustes kontrollib AJN osutatud

vandeaudiitori kutsetegevuse vastavust seadustele ja kutsetegevuse standarditele, mitte ei

tuvasta väärkajastamisi audiitori kliendi aruannetes ega korralda auditit Audiitorkogu liikme

kliendi juures ning ei hinda audiitori aruande asjakohasust.

2) Kutsetegevuse standardid – ISA-d – kehtestavad konkreetsed nõuded, mille täitmisel võib

eeldada, et audiitor on olnud objektiivne, piisavalt hoolas ning rakendanud vajalikku kutsealast

kompetentsi ning piisavat skeptitsismi. ISA nõuete täitmine peab olema dokumenteeritud

audiitori poolt koostatud dokumentatsioonis. Kaebajad osutasid ettevõtetele nii auditi kui ka

ülevaatuse teenust, mille alused on sätestatud kindlustandvate töövõttude rahvusvahelises

raamistikus. Lisaks tuleb nimetatud töövõttude puhul järgida vastavalt auditi ja ülevaatuse

standardeid. Piisavuse (sh tõendusmaterjali jne) käsitlus tuleneb otseselt kutsetegevuse

standarditest, millele on konkreetselt viidatud. Kuivõrd standardites ei ole võimalik sätestada

täpseid nõudeid, mis kehtiksid kõikide töövõttude puhul, peab audiitor igas töövõtus arvestama

selle iseärasusi. Standardites on sätestatud üldised printsiibid, millest töövõttude tegemisel tuleb

juhinduda. See, kuidas täpselt need üldised printsiibid täidetud saavad, on audiitori otsustus,

mis tuleb dokumenteerida. Standarditest ei tulene audiitorile õigust kasutada kutsealast

otsustust selliselt, et tema töö tulemusena kokku pandav dokumentatsioon ei tõenda töö

vastavust standardi nõuetele. Kui audiitori eesmärgid ebapiisava tõendusmaterjali või standardi

nõuete kohaste protseduuride puuduliku teostuse tulemusena täitmata jäävad, on see KVK

käigus tuvastatav. AJN pädevuses ei ole võtta seisukohta selles osas, kas vandeaudiitori

aruanded on õiged või mitte (v.a ilmselges olukorras), vaid kontrollida, kas audiitor on oma

töös täitnud kõikide sellele töövõtule relevantsete standardite nõudeid.

3-20-124

12(31)

3) AudS § 60 lg 1 kohaselt kogub ja säilitab audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuse

dokumente ja andmeid viisil ja mahus, mis vastab AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud

vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning võimaldab avalikku järelevalvet. Ilma

nõuetekohase dokumentatsioonita on alust järeldada, et audiitor on nõutavad protseduurid

tegemata jätnud. Kaebajad ei ole olulisi standardite nõudeid järginud, mistõttu puudub kindlus,

et auditeeritud aruanded ja nende kohta avaldatud audiitori aruanded ei ole eksitavad.

Standardeid tuleb järgida ka väikeseid ettevõtteid puudutavate töövõttude puhul. Audiitori tööst

sõltub avalikkuseni jõudva info usaldusväärus. Avalik huvi on ka väikeettevõtjaid puudutava

teabe usaldusväärsuse vastu.

4) Otsuses on viidatud dokumentatsioonile, millele vastustaja on tuginetud, ning selgelt välja

toodud rikkumised, sh need, mida AJN peab korduvateks ja olulisteks. Vaidlustatud otsus ei ole

tehtud üksnes viimase KVK ning viimase uurimismenetluse pinnalt; otsuse tegemisel on

arvestatud ka seda, et kaebajad ei ole alates 2017. aastast, mil tuvastati olulised rikkumised

audiitorteenuse osutamisel, audiitorteenuse kvaliteeti parandanud. AJN on tuvastanud kaebajate

olulised rikkumised 12.04.2017, 15.05.2018 ja 27.08.2019 otsustega lõpetatud KVK-des, milles

kontrolliti erinevaid perioode ja töövõtte. Seadus ei välista mitut samaaegset menetlust. AudS

§ 142 lg 2 annab võimaluse suurendada korraliste KVK-de sagedust. See säte ei puuduta

erakorralisi KVK-sid ega uurimis- ja distsiplinaarmenetlusi, mille võib algatada igal ajal

vastavalt vajadusele. AJN ei ole hinnanud iga-aastaselt kaebajate ühe ja sama aasta töövõttude

kvaliteeti, vaid on andnud võimaluse näidata audiitorteenuse kvaliteedi parandamist kolmel

aastal toimunud korralistes KVK-des. Seega on kaebajatel olnud piisavalt aega ja võimalusi

kutseteenuse kvaliteedi parandamiseks. Kaebajate rikkumised saab lugeda korduvateks nii

töövõttude kui ka aastate lõikes. Uurimismenetlustes on lisaks tuvastatud, et kaebajate osutatud

audiitorteenuse kvaliteet on olnud nõuetele mittevastav, sh ka nende töövõttude osas, mis KVK

valimisse ei sattunud.

5) AJN-i 09.08.2018 otsusega nr 436 lõpetatud erakorralise KVK käigus kontrolliti vaid

dokumenteerimise ja dokumentide arhiveerimise nõuete täitmist, töövõtte sisuliselt ei

kontrollitud. Seega on eksitav kaebajate väide, justkui oleks kõnealune menetlus näidanud, et

kaebajate tööde kvaliteet oli seadusele vastav.

6) Eksitav on kaebajate väide, et kõik varasemad otsuses viidatud menetlused on toimunud

üksnes Y suhtes. AudS § 7 lg-st 1 tulenevalt osutab vandeaudiitor vandeaudiitori kutseteenust

audiitorettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on

audiitorettevõtja ettevõtlus. X oli kontrollitud perioodil Y ainus vandeaudiitor ning seega on Y

tegevus ja osutatud audiitorteenuse kvaliteet otseselt omistatav X-le. X-lt vandeaudiitori kutse

äravõtmine on avaliku huvi kaitseks põhjendatud ja vajalik. X ei vasta vandeaudiitorile

sätestatud nõuetele (sh hea maine ja usaldusväärsuse osas) ning ei tohi seetõttu vandeaudiitori

kutseteenust osutada. Kui vastustaja tunnistaks kehtetuks vaid Y tegevusloa, siis saaks X jätkata

mõne teise audiitorettevõtja kaudu nõuetele mittevastava audiitorteenuse osutamist.

7) Kaebajatele edastati otsuse eelnõu ning neil oli võimalus esitada oma seisukoht ja

küsimused. Kaebajad ei kasutanud seda võimalust.

9. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Kohus nõustub valdavas osas kaevatava otsuse põhjendustega, sh kutsetegevuse

standardite rikkumist puudutavas osas, ega pea vajalikuks nende täies ulatuses kordamist

(HKMS § 165 lg 2).

3-20-124

13(31)

2)

KVK töörühma ülesandeks on kontrollida teenuse osutamise kvaliteeti, mitte osutada

audiitori asemel tema kliendile audiitorteenust. Seetõttu ei pea tuvastama ega saagi KVK käigus

tuvastada, kas töövõtu tulemusena antud arvamus on sisuliselt õige või mitte. AudS § 45 lg-st 1

ja § 60 lg-st 1 tulenevalt on kutsetegevuse standardid siduvad, dokumentatsiooni koostamise

kohustus on audiitorettevõtjal ning AJN teeb järelevalvet olemasoleva talle esitatud

dokumentatsiooni põhjal, mitte ei kogu seda ise. AJN järelevalve ei seisne konkureeriva auditi

tegemises. Seega on asjakohatu kaebajate väide, et vaidlustatud otsuses ei tee AJN ühtegi

etteheidet kaebajate koostatud audiitori aruannetele ega järeldusotsustele.

3)

Kaebajad ei ole viidanud õigusnormidele, mis võimaldaks väikeettevõtete auditeid teha

kehtivat õigust eirates. AudS aluseks olevast direktiivist ei tulene, et väikeettevõtete auditite

kvaliteeti ei peaks tagama nõuetekohaste protseduuride ja nende üle teostatava järelevalve

kaudu. AudS 9. ptk (järelevalve ja register) normistik ei ole põhiseadusega vastuolus.

4)

Standarditest tulenevate nõuete täitmisel võib eeldada, et audiitor on olnud objektiivne,

piisavalt hoolas ning rakendanud vajalikku kutsealast kompetentsi ja piisavat skeptitsismi. ISA

nõuete täitmine peab olema dokumenteeritud audiitori poolt koostatud dokumentatsioonis.

Sõltumata ettevõtte suurusest peavad tööprotsess ja audiitori otsustused olema seega

kontrollitavad. Ebakvaliteetset tööd ei saa õigustada audiitori diskretsiooniga. AJN on

järelevalve ja otsuse tegemisel arvesse võtnud, et standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil,

mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega (AudS § 137 lg

7). Standardites on sätestatud üldised printsiibid, millest töövõttudes tuleb juhinduda. See,

kuidas need printsiibid täidetud saavad, on audiitori otsustus, mis tuleb dokumenteerida. AJN

koostatud kontroll-lehtedelt nähtub, et Y töövõttudes dokumentatsioon suures osas puudub.

Kaebajad ei esitanud järelevalvemenetluses kontroll-lehtedele vastuväiteid.

5)

Kuivõrd X on Y ainus juhatuse liige ja vandeaudiitor, on Y osutatud audiitorteenuse

kvaliteediga seotud etteheited ja järeldus, et seda pole parandatud, omistatavad ka X-le (AudS

§ 7 lg 5 p-d 2, 3 ja 4). Kaebaja pole selgitanud, mida ta oleks teinud Y suhtes algatatud

menetlustes menetlusaluse isikuna teisiti kui Y esindajana. X sai Y esindajana tutvuda

menetluste materjalidega, esitada oma seisukohti ning oma tegevust AJN hinnangutest lähtuvalt

parandada. AJN on põhjendatult leidnud, et vandeaudiitor X ei vasta AudS § 39 lg 2 ja lg 3 p 3

nõuetele. Ka need sätted seovad vandeaudiitori audiitorettevõttega, mis on teenuse osutamise

spetsiifikast ja AudS regulatsioonist tulenevalt loogiline ja vajalik. Vastasel juhul saaks

rikkumised toime pannud vandeaudiitor pärast audiitorühingu tegevusloa kehtetuks

tunnistamist ilma õiguslike tagajärgedeta jätkata tegutsemist uues audiitorühingus.

6)

AudS § 142 lg 2 ei puuduta erakorralisi KVK-sid, uurimismenetlusi ega

distsiplinaarmenetlusi, mis algatatakse vastavalt vajadusele. Praegusel juhul esines alus nende

menetluste algatamiseks. Kaebajate seisukoht, et uusi menetlusi ei saa korraldada enne, kui

audiitorettevõtja on saanud mõistliku aja teenuse kvaliteedi parandamiseks, ei tugine kehtivale

õigusele. Vastustaja on töövõttude valimi koostamisel siiski arvestanud, et kaebajatel oleks

võimalus oma teenuse kvaliteeti parandada.

7)

AudS § 87 lg 4 p-s 1 sätestatut tuleb mõista selliselt, et nimetatud norm ei sätesta

aegumistähtaega, vaid seab tegevusloa kehtetuks tunnistamise sõltuvusse rikkumiste

sagedusest, s.o seadusandja on soovinud anda järelevalveorganile õiguse võtta ära tegevusluba

audiitorettevõtjalt, kelle tegevuses on esinenud rohkem kui üks rikkumine kahe aasta jooksul.

Praegusel juhul esinesid korduvad rikkumised audiitorettevõtte teenuse osutamisel nii

kontrollitud aastate kui ka töövõttude lõikes, samuti on audiitorettevõtja olulisel määral

rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut.

8)

AudS § 87 lg 4 p 9 kohaldamine ei eelda, et vandeaudiitori enda osas oleks

audiitorühinguga samaaegselt toimunud haldusmenetlus, kuivõrd tegevusloa võib ära võtta

3-20-124

14(31)

juhul, kui audiitorühingut esindanud isiku rikkumised (korduvad või olulised) tõid kaasa

audiitorühingule distsiplinaarkaristuse määramise. AudS § 87 lg 4 p 9 kohaldamise eeldused

olid praegusel juhul täidetud. Kõnealune norm kinnitab ka ühtlasi seda, et vandeaudiitori

rikkumised on omistatavad audiitorühingule, mille kaudu ta tegutseb.

9)

Y viivitas dokumentide esitamise nõude täitmisega. Samuti jättis Y esitamata kinnituse,

et dokumentatsioon on täielik, ei tagastanud 12.04.2019 protokolli ega kontroll-lehti

allkirjastatuna määratud tähtajaks ning jättis esitamata KVK käsiraamatu ja iga-aastase

sõltumatuse deklaratsiooni. Mõjuvad põhjused dokumentide jm hilinenult esitamiseks või

esitamata jätmiseks puudusid. Seega olid AudS § 87 lg 4 p 10 kohaldamise eeldused täidetud.

10) X-lt kutse äravõtmisel AudS § 32 lg 4 p 1 alusel ei saanud tugineda rikkumistele, mis

tuvastati enne 30.06.2016 ja 30.06.2017 allkirjastatud töövõtte ning mille kohta tehti otsused

12.04.2017 ja 15.05.2018, kuivõrd need rikkumised olid aegunud. Samas olid kõnealused

rikkumised arvestatavad AudS § 32 lg 4 p 3 kohaldamisel. Aegunud rikkumistele tuginemine

ei mõjutanud praegusel juhul menetluse lõpptulemust. Avalikes huvides on vaja tõkestada

nõuetele mittevastava ja ebausaldusväärse audiitorteenuse osutamist. X-lt kutse äravõtmine ei

ole vaidlustatud otsuses esitatud asjaolusid ja põhjendusi arvestades ebaproportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Y OÜ ja X paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Kohus on tõendeid valesti hinnanud ning jätnud olulises ulatuses tõendid ja kaebajate

väited arvestamata. Kaebajad juhtisid 14.09.2020 kohtuistungil tähelepanu AJN koostatud

kontroll-lehtedel esinevatele puudustele, soovides tõendada mh asjaolu, et vaidlustatud otsus

on ebaselge, üldsõnaline ja motiveerimata. Kohus pole põhjendanud, miks ta istungil esitatud

kaebajate seisukohtadega ei arvestanud. Nii vaidlustatud otsuses kui ka kontroll-lehtedel

puuduvad kontrollija otsustuse aluseks olevad põhjendused. Kaebajad soovisid töövõttude

standarditele vastavust tõendada kohtuliku ekspertiisiga, kuid kohus jättis kaebajate

ekspertiisitaotluse rahuldamata. Kaebajad on seega jäetud ilma võimalusest oma väiteid

tõendada. Kohus on vastustaja seisukohad, mis põhinevad audiitorina mitte praktiseeriva

kontrollija subjektiivsel tõlgendusel standarditest ja pealiskaudsel dokumentide analüüsil, neid

sisuliselt kontrollimata õigeks lugenud. Kohus ei ole viidanud tõenditele, mille alusel ta

vastustaja väidetega nõustub, pidades samas kaebajate väiteid paljasõnaliseks.

2)

Kontrollitud töövõtud vastavad ISA-de nõuetele. Kohus jättis arvestamata selle, et

audiitoril on töövõttudes suur otsustusõigus selles osas, kuidas standardites toodud üldisi

põhimõtteid täita. Kaebajate töö kvaliteeti ei saa kahtluse alla seada põhjusel, et kontrollija

oleks kogunud teistsugust materjali. Sarnaselt kohtuasjaga nr 3-3-1-35-00, milles Riigikohus

leidis, et täitevvõimul puuduvad volitused teostada järelevalvet notari ametialase tegevuse

otstarbekuse üle ning anda notarile kohustuslikke juhendeid konkreetse notariaaltoimingu

tegemiseks, ei ole ka AJN-l pädevust asuda hindama audiitori tööprotsessi või selle

otstarbekust. Vastustaja saab audiitori vastutusele võtta üksnes juhul, kui audiitor on seaduse

rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Vastustaja ei

ole sellise rikkumise esinemist praegusel juhul tõendanud. Audiitori suurt otsustusõigust

arvestades oleks vastustaja pidanud 17.12.2019 otsuses väga põhjalikult välja tooma, miks ta ei

pea audiitori kogutud dokumentatsiooni piisavaks, analüüsima kaebajate tööpabereid ning

võtma seisukoha ka selle kohta, kas töövõttude lõpptulemused on õiged või mitte. Vastustaja

on kontrollinud vaid üksikuid dokumente töövõttude dokumentatsioonist ning pole kontrollitud

tööpaberitele viidanud. Riigikohus on asjas nr 3-16-2061 tehtud otsuses leidnud, et kui

3-20-124

15(31)

ekspertkomisjon teeb otsuse lisaks kogutud tõenditele ekspertkomisjoni liikmete eriteadmisi

kasutades, peab eriteadmiste kasutamine olema otsuses selgelt jälgitav. Praegusel juhul ei ole

see nõue täidetud.

3)

Kõik standardite nõuded kohalduvad täies mahus vaid suuri ettevõtteid puudutavates

töövõttudes. Keskmiste ja väikeste ettevõtete töövõttudes on audiitoril oluliselt suurem

otsustusõigus metoodika, dokumentatsiooni kogumise ulatuse jms valikul. Seda kinnitab ka

AudS § 137 lg 7, mille kohaselt arvestatakse KVK tegemisel kontrollitava tegevuse ulatust ja

mahtu ning asjaolu, et standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne

auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega. Rahvusvahelise auditeerimise ja

kindlustandvate töövõttude standardite komitee (IAASB) selgituste kohaselt tuleks

rahvusvahelisi auditeerimise standardeid rakendada proportsionaalselt vastavalt auditeeritava

üksuse suurusele ja keerukusele. Ka ülevaatuse tegemist reguleeriv ISRE 2400 näeb ette

audiitori suure otsustusõiguse töövõttude dokumenteerimisel ja järelduste tegemisel. Samuti on

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ülevaatuste töövõttudes ISRE nõuete järgimine

oluliselt leebem.

4)

Kohus ei ole analüüsinud kaebajate väidet, et vastustaja on kontrolli käigus ületanud oma

volituste piire, asudes sisustama standardites toodud üldiseid põhimõtteid. Vastustaja

pädevuses on kontrollida, kas standardis toodud üldise põhimõtte eesmärki on silmas peetud,

kuid vastustaja ei saa ise asuda audiitori asemele ja tagasiulatuvalt hakata hindama, millistele

asjaoludele oleks tema tuginenud või kuidas oleks tema standardi eesmärgi täitnud. Vastustaja

ei saa hinnata tööpaberite asjakohasust, kuivõrd tal puudub audiitoriga samaväärne ülevaade

töövõtu asjaoludest ja kontrollitud ettevõttest. Pole kehtestatud nimekirja dokumentidest, mis

peaks iga töövõtu puhul kindlasti olemas olema. Standardites pole kirjas, mida tähendab „piisav

asjakohane tõendusmaterjal“ ja „asjakohane auditi arvamus“. Nende mõistete sisustamine on

audiitori ülesanne iga konkreetse töövõtu käigus.

5)

Halduskohus ei ole analüüsinud seda, et vastustaja on kontrollinud kolmes paralleelselt

läbi viidud menetluses töövõtte, mis pärinesid samast perioodist ning väidetavate vigade

esinemine selgus kaebajatele alles 02.07.2019, 27.08.2019 ja 17.12.2019 otsuste kättesaamisel.

Nendes 2017. a auditi ja ülevaatuse töövõttudes tuvastatud väidetavaid rikkumisi ei saa lugeda

korduvateks rikkumiseks. Korduvateks saaks lugeda vaid erinevatel perioodidel tuvastatud

rikkumised. Kaebajatele ei antud piisavalt aega ega võimalust enda töö metoodikat muuta. See

ei vasta AudS § 142 lg 2 eesmärgile, mille tõlgendamisel tuleb arvestada ka KVK korra § 21

lg-s 5 sätestatud järelevalve subjekti kohustusega esitada järelevalvenõukogule pärast KVK

lõpetamise otsuse kättetoimetamist tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüs koos meetmete

ja nende rakendamise ajalise plaaniga. Korra § 21 lg 7 kohaselt on järelevalvenõukogul õigus

mõistliku aja jooksul pärast meetmete kehtestamist kontrollida nende täitmist. Kontrolli

tulemusel audiitorile tema tööprotsessi parendamiseks täiendava tähtaja andmise kohustus

tuleneb otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ art 29 p 1 alap-st j,

millest tulenevalt rakendatakse vandeaudiitori või audiitorühingu suhtes art-s 30 osutatud

distsiplinaarmeetmete või sanktsioonide süsteemi, kui nad ei ole mõistliku aja jooksul võtnud

arvesse kvaliteeditagamise ülevaatuse soovitusi. AJN on ebaseaduslikult teinud kolm

kontrollimenetlust ühe aasta jooksul; seadus võimaldab teha maksimaalselt ühe kontrolli aastas.

Vastustaja ei saanud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ja kutse äravõtmisel tugineda enne

09.08.2018 toimunud kontrollidele, kuna 09.08.2018 tuvastati, et Y töö kvaliteet vastab

nõuetele. Seega polnud Y-le alust ette heita, et ta ei ole oma töö kvaliteeti parandanud.

6)

Kui ringkonnakohus leiab, et AudS § 142 lg 2 võimaldab kontrolli nimisagedust

suurendada nii, et kontrollitavate perioodide sagedus ei võimalda audiitorettevõttel enda töösse

3-20-124

16(31)

muudatusi sisse viia, siis tuleb AudS § 142 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada.

Samuti tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks AudS 9. ptk sätted.

7)

Kuna AJN on otsuses tuginenud aegunud rikkumistele, oleks kohus pidanud vähemalt X

kaebuse rahuldama. Kui aegunud rikkumistele saaks tugineda AudS § 32 lg 4 p 3 kohaldamisel,

muutuks aegumist reguleeriv säte sisutuks. Vastustaja ei ole otsuses analüüsinud, kas

rikkumiste toimepanemisest möödunud aja jooksul võib X hea maine ja usaldusväärsus olla

taastunud. Samuti tuleb arvestada, et X suhtes pole toimunud ühtegi menetlust ning talle pole

määratud ka ühtegi karistust. Seetõttu ei saa Y suhtes tuvastatud asjaolusid ja tehtud otsuseid

laiendada X-le. Halduskohus on AudS § 7 lg-t 5 ebaõigesti tõlgendanud. Nimetatud sätte

eesmärgiks on vältida KVK takistamist, mitte võimaldada automaatselt varasemate

audiitorühingu suhtes toimunud KVK-de tulemuste laiendamist vandeaudiitorile, kes pole

olnud nendes menetlustes menetlusosaline.

8)

Halduskohus pole võtnud seisukohta oluliste haldusmenetluse põhimõtete rikkumise

osas. KVK töörühma juht G ei küsinud töövõtu dokumentatsiooni läbi vaadates mingeid

seletusi ega täiendavat informatsiooni. Vastustaja pole otsust piisavalt ja selgelt motiveerinud,

mh jääb selgusetuks, milliseid väidetavaid puudusi peab vastustaja olulisteks ja milliseid

korduvateks. Arvestades, et kaebajatele on kohaldatud võimalikest kõige rangemaid

sanktsioone, oleks põhjendamiskohustust pidanud iseäranis hoolikalt täitma. X suhtes on jäetud

olulisel määral täitmata selgitamiskohustus – vastustaja ei selgitanud kaebajale, et menetlus

toimub ka tema suhtes. Kaasamine oleks X-le vähemalt andnud võimaluse põhjendada, miks

on alusetu menetluse takistamise etteheide. Kui ringkonnakohus leiab, et mingi õigusnorm

võimaldab vastustajal karistada X ilma tema suhtes haldusmenetlust korraldamata, siis tuleb

see õigusnorm tunnistada põhiseaduse vastaseks.

9)

Halduskohus ei ole analüüsinud kaebajate seisukohta, et 17.12.2019 otsusega määratud

karistus on ebaproportsionaalne. Vastustaja pole kaalunud leebemate meetmete kohaldamist. X

on töötanud audiitorina ligi 25 aastat (alates 1995. aastast) ja seni ei ole talle kordagi ette

heidetud ebaeetilist käitumist. Kaebajatele ei ole ette heidetud rasket hooletust või

ebaseaduslikku tegevust, vaid vaidlus puudutab standardite sisustamist konkreetse töövõtu

kontekstis. X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmine AudS § 32 lg 4 p 3 alusel on äärmiselt

ebaproportsionaalne, kuivõrd temalt võetakse võimalus uuesti sama kutset taotleda.

10) Kaebajad ei ole takistanud kontrollimenetlusi. Kõik vastustaja soovitud tööpaberid esitati

AJN-le kontrolli käigus ning vastustaja aktsepteeris Y taotlusi tähtaja pikendamiseks.

11. Audiitorkogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

AJN otsus on põhjendatud ja tugineb kogutud dokumentsatsioonile ning selle

seaduspärasus on kohtulikult kontrollitav, mistõttu puudub vajadus eksperdi kaasamiseks

kohtumenetluses. Töövõtte kontrollinud töörühma liikmed on kõrge kvalifikatsiooniga ja suure

kogemusega oma valdkonna spetsialistid, kes sõltumatuse tagamise nõude täitmiseks ei ole

praktiseerivad vandeaudiitorid. Sisuliselt taotlevad kaebajad vaidlustatud haldusakti õigsuse ja

põhjendatuse kontrollimist teise vandeaudiitori poolt. Haldusakti õiguspärasuse kontrollimine

on kohtu ülesanne. Halduskohtule esitatud taotluses taotlesid kaebajad F määramist eksperdiks.

Nimetatud isik on apellatsioonkaebuse lisana esitatud 20.10.2020 pöördumise autor ning teda

ei saa pidada menetluses sõltumatuks ja erapooletuks. 20.10.2020 kiri ei ole praeguses vaidluses

asjakohane. 22.02.2019 otsuses asjas nr 2-15-12922 on kohus pidanud F käsitlusi

pinnapealseks, eksitavateks, oletusel ja ebaõigetel eeldustel põhinevaks ning seetõttu

ebausaldusväärseks.

3-20-124

17(31)

2)

Põhjendamatu on kaebajate väide, et halduskohus on jätnud otsuses analüüsimata

suurema osa olulistest apellantide õiguslikest ja sisulistest seisukohtadest. Vaidlustatud

haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud põhjendamise nõuetele.

Töövõtudokumentatsiooni põhjal on selgelt nähtav, et tehtud tööd ei vasta kutsetegevuse

standardite nõuetele. Kaebajatel oli võimalus esitada vastuväited kontroll-lehtedele ja otsuse

eelnõule.

3)

Kaebajate väide kontrolli pealiskaudsusest on alusetu. Töövõttude kontrollimiseks tuleb

iga konkreetset töövõttu (ettevõtet), selle olemust, ülesehitust jms põhjalikult analüüsida. Seda

on töörühm ning AJN praegusel juhul ka teinud. AJN on teinud otsuse kogu kogutud

dokumentatsiooni põhjal, analüüsides dokumentatsiooni kogumis. Audiitorettevõtjal on

kohustus dokumenteerida oma töö ulatuses, mis võimaldab teisel kogenud audiitoril (nt

järelevalvel) tehtud tööst aru saada. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahend notari kohta ei ole

asjakohane. AJN tegevuse alused ja pädevus on sätestatud AudS-is ning AJN on sellest

juhindunud. Vastustaja ei ole oma pädevust ületanud. Vastustaja kontrollib audiitorettevõtjaid

ja vandeaudiitoreid; AJN-il puudub pädevus audiitorettevõtjate klientide kontrollimiseks ning

teistkordselt sama audiitorteenuse osutamiseks.

4)

Kutsetegevuse standardi nõuetest tuleb lähtuda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete korral

ning kutsealane otsustus peab jääma kutsetegevuse standardites sätestatu piiresse ja olema

dokumenteeritud. Audiitori üldised eesmärgid (ISA(EE)-200 p 11 ja ISRE(EE)-2400 p 14)

peavad olema täidetud kõikide töövõttude puhul. Audiitorettevõtja töövõtudokumentatsiooni

maht ei ole seotud töövõtu audiitorteenuse kvaliteediga. Oluline on, et oleks täidetud

kutsetegevuse standardite nõuded ja kogutud ning koostatud asjakohane dokumentatsioon.

Kutsealane otsustus peab jääma seaduste ja kutsetegevuse standardiga sätestatud piiresse ning

olema dokumenteeritud. Praegusel juhul ei vasta kontrollitud töövõtud standardite nõuetele

ning kaebajad on vähemalt alates 2017. aastast osutanud nõuetele mittevastavat kutseteenust,

kahjustades sellega Audiitorkogu ja teiste vandeaudiitorite mainet ning usaldusväärsust.

5)

Korralise KVK nimisageduse suurendamise normid ei puuduta erakorralise KVK,

kaebuse- ja uurimismenetluse või distsiplinaarmenetluse korraldamist, mis toimuvad vastavalt

vajadusele. Arvestades, et kaebajate tegevuses tuvastati esmakordselt olulised rikkumised juba

2017. aastal lõppenud KVK käigus, on kaebajatel olnud piisavalt aega oma teenuse nõuetele

vastavusse viimiseks.

6)

Ebaõige on kaebajate seisukoht, et AJN on otsuse tegemisel lähtunud aegunud

rikkumistest. AudS § 149 lg-st 4 tulenevalt on karistuse kustumise arvestamine asjakohane

järgmise distsiplinaarkaristuse määramisel.

7)

Kutse äravõtmine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole karistused, vaid avalikes

huvides rakendatavad meetmed, et takistada nõuetele mittevastava audiitorteenuse osutamist.

Y ainsa vandeaudiitorina on X otseselt vastutav Y korduvate ja oluliste rikkumiste eest.

Vastustaja tunnistas Y tegevusloa kehtetuks X tegevuse tõttu. Seega on X-lt kutse äravõtmine

vajalik ja põhjendatud.

8)

Y jättis määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 10.12.2018, esitamata nõutud dokumendid ning

rikkus sellega KVK korra § 12 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Y esitas dokumendid alles 21.03.2019,

pärast talle 11.03.2019 edastatud sunniraha tasumise nõude ja täitekorralduse teavituse saamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebajate vastuväite kohtu tegevusele ning ekspertiisi

korraldamise taotluse (I), teiseks analüüsib standardite nõuete täitmist töövõttudes (II),

3-20-124

18(31)

kolmandaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist puudutavaid väiteid (III), neljandaks kutse

äravõtmist puudutavaid väiteid (IV) ning viimaks lahendab apellatsioonkaebuse ja jagab

menetluskulud (V).

I

Vastuväide kohtu tegevusele

13. Kaebajad esitasid apellatsioonimenetluses uued tõendid – apellatsioonkaebuse lisana

Audiitortegevuse Edendamise MTÜ juhatuse liikme F 20.10.2020 kirja Audiitorkogu poole

ning 09.02.2021 seisukoha lisana CEAOB 30.09.2019 kirja IAASB-le seoses vähemkeerukate

majandusüksuste auditiga. Kaebajate 09.02.2021 seisukoha lisana esitatud juhendit ISAde

kasutamise kohta väikese ja keskmise suurusega majandusüksuste auditites, mis on kättesaadav

Audiitorkogu kodulehelt, ei käsita ringkonnakohus uue tõendina, vaid märgib, et arvestab asja

lahendamisel asjakohaste standardite ja juhenditega, millele menetlusosalised on viidanud.

14. Ringkonnakohus võttis 10.03.2021 kohtuistungil toimikusse CEAOB 30.09.2019 kirja ning

tagastas kaebajatele F 20.10.2020 kirja. Kaebajad esitasid kohtuistungil tõendi tagastamise

kohta vastuväite (HKMS § 90). Ringkonnakohus ei pea vastuväidet põhjendatuks ning jätab

selle rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus jääb kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde, et kõnealune tõend ei ole

praeguses vaidluses asjakohane. Apellatsioonkaebuse p-dest 2.5 ja 2.33 järelduvalt soovivad

kaebajad 20.10.2020 kirjaga tõendada, et AJN tegevus KVK-des on kontrollimatu ja

arusaamatu. Kõnealune kiri, milles juhitakse tähelepanu vajadusele tagada paremini AJN

liikmete (kes ei pea olema audiitorid) pädevus ja seeläbi audiitorite järelevalveorgani

eesmärkide täitmine, ei tõenda kaebajate väidetud asjaolusid. Tegemist on ühe audiitori

subjektiivse arvamusega, millest ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, et AJN liikmetel pole

piisavat pädevust audiitorite üle järelevalvet teostada (sh kontrollida kutsetegevuse kvaliteeti).

Nimetatud kirjast ei saa ka teha mingeid järeldusi kaebajate tööd kontrollinud töörühmade

liikmete pädevuse (puudumise) või menetlusnõuete rikkumise kohta.

Ekspertiisi taotlus

15. Kaebajad esitasid 26.03.2020 menetlusdokumendis halduskohtule taotluse ekspertiisi

määramiseks (kui kohus ei tee vahe- või osaotsust), et selgitada välja kontrollitud töövõttude

kvaliteet (vastavus standarditele ja järelduste õigsus), ning palusid eksperdiks määrata

vandeaudiitor F. Halduskohus jättis taotluse 08.07.2020 määrusega rahuldamata. Kaebajad

leiavad apellatsioonkaebuses, et halduskohus jättis põhjendamatult eksperdilt arvamuse

küsimata, jättes kaebajad ilma võimalusest oma väiteid tõendada.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud taotlust rahuldamata jättes

menetlusõiguse normi (HKMS § 198 lg 2 p 2), samuti ei esine muud HKMS § 198 lg-s 2

nimetatud asjaolu, mis õigustaks uue tõendi kogumist ekspertiisi tegemise näol. Ekspertiisi

tegemine on kohtu diskretsioon ning halduskohus ei ole diskretsiooni kasutamisel teinud olulisi

vigu. Samuti ei ole uue tõendi kogumine ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS

§ 198 lg 3 teine lause).

17. KVK käigus on Audiitorkogu eesmärgiks KVK-le allutatud isiku kontrolliperioodil

osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud

juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine (AudS § 136 lg 1). AudS § 137 lg 6 p 1 järgi

hinnatakse KVK käigus mh kutsetegevuse standardite ja AudS-iga sätestatud nõuete täitmist.

AudS-ist ei tulene, et KVK käigus hinnatakse audiitori järelduste õigsust ehk tehakse sisuliselt

3-20-124

19(31)

uus audit. Eksperdi saab kaasata vaid asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks. Ka

selleks, et selgitada välja standardite nõuete täitmine kontrollitud töövõttudes, ei ole vaja küsida

eksperdi arvamust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lg-st 1 tuleneb, et kohtul on

menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude väljaselgitamiseks. Vaidlusaluste küsimuste selgitamiseks on nii kaebajate kui ka

vastustaja poolel olemas erialase hariduse ja kogemusega isikud. Sarnaste teadmiste ja

kogemustega isiku täiendav kaasamine pole sellises olukorras vajalik. Ekspertiisi korraldamata

jätmine ei ole toonud kaasa poolte ebavõrdset kohtlemist ning võtnud kaebajatelt võimalust

oma väidete tõendamiseks. Selleks, et kohus saaks hinnata, kas töövõttudes on standardite

nõudeid järgitud, piisab muudest asjas esitatud tõenditest (kontroll-lehed, auditi

dokumentatsioon – vt ISA(EE)230-8 ja A7). Kaebajad on saanud piisavalt selgitada, kuidas on

kontrollitud töövõttudes standardeid järgitud.

II

18. AudS § 45 lg 1 kohaselt peavad vandeaudiitor ja audiitorettevõtja oma kutsetegevuses

täitma AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.

KVK käigus on Audiitorkogu eesmärgiks kontrollida KVK-le allutatud isiku kontrolliperioodil

osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud

juhenditele ja soovitustele vastavust (AudS § 136 lg 1). Selleks hinnatakse muu hulgas

kutsetegevuse standardite ja AudS-is sätestatud nõuete täitmist (AudS § 137 lg 6 p 1). KVK

tegemisel arvestatakse kontrollitava tegevuse ulatust ja mahtu ning asjaolu, et AudS § 137 lg 6

p-s 1 nimetatud standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne

auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega (AudS § 137 lg 7). Seega ei tee AJN

kontrolli käigus uut auditit, vaid kontrollib audiitori esitatud materjale, st kontrolli esemeks ei

ole mitte audiitori hinnang kliendi finantsolukorra kohta, vaid see, kuidas – eelkõige milliste

protseduuride rakendamise või tõendite põhjal – on audiitor oma järeldusteni jõudnud.

19. Audiitori töö on kontrollitav, kui see on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Auditi

dokumentatsioon peab olema piisav selleks, et võimaldada kogenud audiitoril, kellel ei ole

eelnevat kokkupuudet kõnealuse auditiga, saada aru protseduuride olemusest, ajastusest ja

ulatusest ning nende tulemustest ja kogutud tõendusmaterjalist, samuti auditi käigus esile

kerkinud märkimisväärsetest asjaoludest, nende kohta tehtud järeldustest ja nimetatud

järeldusteni jõudmisel tehtud märkimisväärsetest kutsealastest otsustustest (ISA(EE)230-82).

Kutsealast otsustust saab hinnata selle alusel, kas tehtud otsustus peegeldab kindlus- ja

mõõtmis- või hindamispõhimõtete kompetentset rakendamist ning on praktiseerijale

praktiseerija kindlustandva töövõtu aruande kuupäevani teadaolevaid fakte ja tingimusi arvesse

võttes asjakohane ja nendega kooskõlas (kindlustandvate töövõttude rahvusvaheline raamistik,3

p 59). Audiitoril ei ole vajalik ega alati ka võimalik dokumenteerida iga auditi käigus arvesse

võetud asjaolu või tehtud kutsealast otsustust (ISA(EE)230 selgitava osa p A7), kuid kindlasti

ei saa jätta dokumenteerimata olulisi asjaolusid, mille kohta puudub auditi failis muu

tõendusmaterjal.

20. Kaebajad on seisukohal, et kõik standardite nõuded kohalduvad täies mahus vaid suuri

ettevõtteid puudutavates töövõttudes ning kuna nende töövõtud hõlmasid väikeseid ettevõtteid,

oli neil oluliselt suurem otsustusõigus metoodika, dokumentatsiooni kogumise ulatuse jms

valikul. Kaebajad viitavad oma seisukoha kinnitamiseks AudS § 137 lg-le 7, IAASB

2 Otsuses viidatud standardid on kättesaadavad: https://www.audiitorkogu.ee/est/standardid-15-12-2016-kuni-31-

08-2018.

3 Kättesaadav: https://www.audiitorkogu.ee/est/standardid-15-12-2016-kuni-31-08-2018.

3-20-124

20(31)

selgitustele, Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) juhendile ning CEAOB

30.09.2019 kirjale.

21. Nii AudS § 137 lg 7 kui ka kaebaja viidatud IAASB selgituste kohaselt tuleb rahvusvahelisi

auditeerimise standardeid rakendada proportsionaalselt auditeeritava üksuse suuruse ja

keerukusega. CEAOB 30.09.2019 kommentaaris IAASB vähemkeerukaid majandusüksusi

puudutavale konsultatsioonile nenditakse, et audiitoril võib olla keeruline suurest infohulgast

(ISAd, IFAC juhendid jne) välja selgitada need nõuded/juhised, mis on kohased auditeeritava

majandusüksuse eripärasid arvestades. Muu hulgas märgitakse selles kirjas, et ISAde raamistik

juba võimaldab auditi kohandamist vastavalt auditeeritava majandusüksuse suurusele ja

keerukusele, kuid tähelepanu tuleks pöörata standardite suuremale selgusele ja arusaadavusele

audiitorite jaoks. 2020. a avaldatud info kohaselt kavandab IAASB vähemkeerukate

majandusüksuste auditite kohta eraldi standardi väljatöötamist.4 Asjaolu, et standardi nõuete

kohandamine vastavalt ettevõtte suurusele ja keerukusele võib osutuda väljakutseks, ei tähenda,

et väiksemate ettevõtete puhul ei peagi kõiki standardite nõudeid täitma. Kaebajate viidatud

IFAC juhendis ISAde kasutamise kohta väikese ja keskmise suurusega majandusüksuste

auditites (3. vlj, I kd, tõlge eesti keelde) märgitakse järgmist: „Audiitori eesmärgid on eri

suurusega majandusüksuste puhul samad. [---] ISAdes tunnustatakse seda, et konkreetsed

auditiprotseduurid, mis tuleb audiitori eesmärkide saavutamiseks ja ISAde nõuetega vastavuses

olemiseks läbi viia, võivad olla väga erinevad olenevalt sellest, kas auditeeritav majandusüksus

on suur või väike ja kas see on keerukas või suhteliselt lihtne. Seetõttu on ISAde nõuetes

peatähelepanu asjaoludel, mida audiitoril tuleb auditis käsitleda ja tavaliselt ei tooda

üksikasjalikult välja konkreetseid protseduure, mida audiitor peaks läbi viima. [---] Kuigi

väikese ja keskmise suurusega majandusüksuste audiitoril tuleb rakendada kutsealast otsustust,

ei tähenda see siiski, et audiitor võib otsustada ISA nõuet mitte rakendada. Seda võib teha

erandjuhtudel ja eeldusel, et audiitor viib nõude täitmiseks läbi alternatiivsed

auditiprotseduurid“ (lk 50–52).

22. Kaebajad viitavad IFAC juhendi lk-le 186 (4. vlj, I kd, ingl. k), milles on esitatud tabel

ISAde sätete kohta, mis puudutavad dokumenteerimisnõudeid. Kaebajad leiavad, et selles

tabelis on toodud, milliseid ISA lõikeid tuleb keskmiste ja väikeste ettevõtete auditite

dokumenteerimise puhul järgida. Kaebajate arvamus, justkui oleks tegemist ammendava

loeteluga ISAde nõuetest, mida tuleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul järgida,

on ekslik. Tegelikult sisaldab nimetatud tabel spetsiifilisi dokumenteerimisnõudeid, mis

kehtivad kõikide auditite puhul (sh auditi dokumentatsiooni reguleeriva ISA230 kõik sätted)

ning selle juures on märgitud, et loend ei ole ammendav. Kõnealune juhend on mõeldud

eelkõige audiitorite töö lihtsustamiseks ISAde rakendamisel, see ei ole siduv nagu ISAd. Seega

on põhjendamatu kaebajate seisukoht, et AJN oleks pidanud töövõttude kontrollimisel lähtuma

sellest IFAC juhendist.

23. Kaebajad märgivad oma 26.03.2020 menetlusdokumendi lisana 2 esitanud IFAC väikese ja

keskmise suurusega ettevõtete komitee koostatud rahvusvahelise ülevaatuse juhendile viidates,

et väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on ISRE nõuete järgimine oluliselt leebem.

Ringkonnakohus märgib, et sarnaselt auditite kohta käiva juhendiga ei ole see juhend siduv.

Ülevaatuse eesmärgid ja töömeetodid, sh protseduuride ja kogutava dokumentatsiooni maht

erinevad auditist, ning seetõttu on nendele kehtestatud erinevad nõuded. Mõlemal juhul on

samas tegemist kindlustandva töövõtuga. ISRE(EE)2400 p 10 järgi sisaldab see standard

nõudeid (väljendatud sõnaga „peab“), mis on kavandatud selleks, et praktiseerijal oleks

võimalik seatud eesmärke täita. Isegi kui kaebajad lähtusid ülevaatuse töövõtu puhul

kõnealusest juhendist, ei ole nad täpsustanud, milliseid relevantseid nõudeid juhendi järgi ei

4 Vt https://www.iaasb.org/publications/iaasb-communique-audits-less-complex-entities.

3-20-124

21(31)

pea väikse või keskmise suurusega ettevõtte puhul rangelt järgima. Kõnealuse juhendi eesmärk

on anda praktilisi juhiseid nõuete rakendamise kohta ülevaatuse töövõttudes (juhendi p 1.1-1,

lk 9). Ringkonnakohtule ei nähtu, et juhend näeks ette leevendusi standardi nõuete täitmisel,

mis kohalduks üleüldiselt kõigile väikse või keskmise suurusega ettevõtetele (vt nt juhendi p

2.1, lk 11).

24. Mitmetes standardites on selgitavas osas eraldi välja toodud väiksemate majandusüksuste

auditeerimisel spetsiifiliselt arvesse võetavad asjaolud (nt ISA(EE)200 p-d A63–A66;

ISA(EE)230 p-d A16 ja A17; ISA(EE)300 p-d A11, A17 ja A21), kuid kaebajad ei ole

konkreetselt välja toonud, milliste selgitava osa sätetega, mis olid kontrollitud töövõttudes

asjakohased, on vastustaja jätnud põhjendamatult arvestamata.

25. Eelnevast järeldub, et kaebajate väide ISAde piiratud kohaldamise kohta väikeste ettevõtete

töövõttudes on ebaõige. Audiitor ei saa kutsealasele otsustusele tuginedes jätta oma suva järgi

standardite kohustuslikud nõuded järgimata. Audiitoril on otsustusõigus eelkõige selles osas,

milliseid protseduure teostada konkreetse ettevõtte auditi käigus audiitori eesmärkide

saavutamiseks ja standardites sätestatud nõuete täitmiseks. Näiteks rakendab audiitor kutsealast

otsustust, kui ta kohandab protseduure asjakohaseks vastamiseks hinnatud riskidele. Kui

audiitor leiab auditi või ülevaatuse käigus, et konkreetse ettevõtte puhul ei ole tema väiksusest

ja/või tegevuse vähesest keerukusest tulenevalt vajalik kõiki protseduure ja täies mahus teha,

peab vajaduse puudumine ilmnema töövõtudokumentatsioonist, et järelevalve käigus oleks

võimalik kontrollida audiitori kutsealase otsustuse asjakohasust. Tagantjärele esitatud

väidetega ei saa asendada töövõtudokumentatsioonist puuduvaid dokumente ja tegemata

protseduure.

26. Vaidlustatud otsuses käsitletakse AS D, OÜ S, OÜ T, OÜ E ja OÜ W auditi töövõttusid

ning D OÜ ülevaatuse töövõttu. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt mõningaid olulisemaid

AJN etteheiteid.

27. AS D5 põhiliseks tegevusvaldkonnaks oli 2017. a majandusaasta aruande kohaselt

finantsteenuste pakkumine (sh rahasiire). FI peatas AS D tegevusloa kehtivuse. AS D 2017. a

majandusaasta aruande tegevusaruandes on esitatud teave ettevõttele väljastatud tegevuslubade

kohta, kuid ei ole kajastatud asjaolu, et peamisel tegevusalal tegutsemine on peatatud. Y asus

seisukohale, et FI ettekirjutus „ei ole kaalukas“. Auditi dokumentatsioonist nähtuvalt on audiitor

pidanud FI ettekirjutuse kvaliteeti kesiseks ning märkinud, et finantsteenuste osutamine on

peatunud ja sellega seotud mõjusid bilansis ei ole. AJN on märkinud, et sellele järeldusele

viinud protseduure ja kutsealast otsustust pole dokumenteeritud (sh arutelusid juhtkonna ja

valitsejatega) ning ilmselt ei ole Y saanud aru tegevusloa peatamise aluseks olnud rikkumiste

olemusest ning selle mõjust ettevõtte tegevusele ja raamatupidamise aastaaruandele. FI

sanktsioonide tulemusel vähenes ettevõtte tulu oluliselt, kuid audiitor pole hinnanud, kas see

asjaolu peaks olema aastaaruandes avalikustatud. Kaebuse kohaselt on kõnealust teemat auditi

dokumentatsioonis piisavalt käsitletud, tegevusloa peatamise mõju finantsaruandele oli

väidetavalt praktiliselt olematu.

Ringkonnakohtule nähtub, et tuvastatud on AS D tegevuse mittevastavus seaduse nõuetele, kuid

audiitor on pidanud seda vähetähtsaks. Auditi dokumentatsioonis puuduvad materjalid, millele

see audiitori seisukoht tugineb. Seega pole võimalik kontrollida audiitori järelduse

põhjendatust. Puudub ka alus väita, et FI ettekirjutus ja tegevusloa kehtivuse peatamine oleks

ilmselgelt väheolulised. Kontroll-lehtedel toodud selgitustes märgivad kaebajad, et juhataja ja

omanikuga on piisavalt suheldud, mööndes samas, et arutelusid pole dokumenteeritud (kontroll-

lehe p 444). ISA(EE)330-13 nõuet suhelda eelmise audiitoriga on kaebajad pidanud

5 Töövõtu põhjalikum analüüs on toodud AJN 02.07.2019 otsuses nr 567.

3-20-124

22(31)

bürokraatlikuks kohustuseks, mida nad pole pidanud vajalikuks täita (kontroll-lehe p 510).

Kaebajad leiavad, et on teinud nõutavad protseduurid ja kogunud piisavalt dokumente, kuid

auditi dokumentatsioon seda ei kinnita. Kohustusliku nõude (standardis sõnastatud „audiitor

peab“), sh dokumenteerimisnõude täitmata jätmist ei saa õigustada ebamäärase viitega, et

asjaomase teema kohta saab dokumentatsioonist või kusagilt mujalt (kaebajate viited FI otsuste

avalikult kättesaadavusele – kontroll-lehe p-d 756 ja 914) piisavalt teavet. Ringkonnakohtu

hinnangul on rikkumised ilmsed ning otsuses selgelt ja arusaadavalt välja toodud. See, kas

rikkumistel oli tegelikult mõju AS D aastaaruandele ja audiitori otsusele, ei ole järelevalve

seisukohast oluline. Vastustaja tuvastatud rikkumiste tõttu, mida kindlasti ei saa pidada

väheolulisteks, ei saa aga eeldada, et väärkajastamisi ei esine.

28. OÜ S auditi töövõtu6 puhul on AJN kaebajatele heitnud ette mh valmidusastme arvutamise

süsteemi toimimise osas seisukoha võtmist ilma kasutatud lahenduste testimiseta ning

bilansipäevajärgsete sündmuste kohta tehtud järelepärimiste dokumenteerimata jätmist, samas

kui bilansijärgne aruanne dokumentatsioonis oli rohkem kui kolm kuud varasem audiitori

aruandest. Nende puudujääkide kohta kaebajad kontroll-lehele selgitusi ei esitanud (kontroll-

lehe p-d 276, 291, 295, 296 ja 844). 08.09.2019 vastuväidetes ja kaebuses väidavad kaebajad,

et on valmidusastme meetodiga piisavalt tegelenud, viidates dokumentide suurele mahule.

Valmidusastme info testimise kohta aga puuduvad tõendid. AJN seisukohtade kummutamiseks

ei piisa väitest, et AJN ei tunne auditeeritavat ettevõtet või tema tegevusvaldkonda sama hästi

kui audiitor; töö tuleb dokumenteerida selliselt, et see oleks teisele kogenud audiitorile

arusaadav. AJN on välja toonud, et dokumenteerimisnõuet ei ole piisava hoolsusega täidetud

ning pole alati selge, millistele faktidele tuginedes on audiitor oma järeldused teinud. Kaebajad

on seejuures möönnud puudujääke dokumenteerimisnõude täitmisel (kontroll-lehe p-d 4 ja 6).

29. OÜ T auditi töövõtu7 kohta on AJN leidnud, et standardi nõuete ulatusliku rikkumise tõttu

puudub piisav asjakohane tõendusmaterjal selle kohta, et finantsaruanded tervikuna on olulise

väärkajastamiseta (sh nõutavate protseduuride dokumenteerimine). Kaebajad on seisukohal, et

ettevõtte väiksust ja vähest keerukust arvestades polnud vajalik kõiki protseduure teha, kuivõrd

audiitor hindas riske madalaks. Kaebajate väited ei kummuta aga AJN seisukohta, et riske ei

ole tuvastatud ega hinnatud. Kutsealane otsustus ei anna audiitorile õigust jätta vajalikke

protseduure tegemata ja dokumenteerimata.

30. D OÜ ülevaatuse töövõtus8 puudub AJN otsuse kohaselt olulises osas dokumentatsioon

perioodi 01.09.–31.12.2016 kohta (majandusaasta kestus alates ettevõtte tegevuse algusest

01.09.2016 kuni 31.12.2017) ning tegemata ja dokumenteerimata on protseduurid seotud

isikutega tehtud märkimisväärsete tehingute (sh mitterahalise tehingu) osas. Kaebajate väitel on

tegemist mikroettevõttega, kelle tehingute maht on väga väike ning kontrolliti 100% 2017. a

tehingutest, ehkki tavapäraselt kontrollib audiitor vaid murdosa tehingutest. Selleks aga ei piisa

veendumaks, et perioodil 01.09.–31.12.2016 ei toimunud olulisi tehinguid lisaks Hekamerk OÜ

osaluse müümisele. Kaebajad ei ole põhjendanud, et vastustaja viidatud ISRE(EE)2400 nõuded

on selle ülevaatuse kontekstis asjasse puutumatud.

31. OÜ-d E ja W on samal tegevusalal (kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük)

tegutsevad äriühingud. Auditeeritud perioodil oli OÜ E juhatuse liikmeks P, kes oli koos P-ga

ka OÜ W juhatuses. AJN on nende ettevõtete töövõttude puhul toonud välja suures osas

sarnased puudujäägid, sh ettevõtte tehingupartneritega seotud rahapesuriskist tulenevate ohtude

ebapiisav käsitlemine. Y uuris kauba ostu-müügi protsessi ning seal rahapesuriski ei tuvastanud,

mistõttu luges audiitor tehtud protseduurid rahapesu riski tuvastamisel piisavaks. Samas pidas

6 Töövõtu põhjalikum analüüs on toodud AJN 27.08.2019 otsuse nr 578 p 2.7 alap-s 1.

7 Töövõtu põhjalikum analüüs on toodud AJN 27.08.2019 otsuse nr 578 p 2.7 alap-s 2.

8 Töövõtu põhjalikum analüüs on toodud AJN 27.08.2019 otsuse nr 578 p 2.7 alap-s 3.

3-20-124

23(31)

AJN riskantseks valdkonnaks eelkõige komisjonitasude arvestust ja periodiseerimist, mh

põhjusel, et komisjonitasu ja müügitulu vahel puudus korrelatsioon, osade äripartnerite puhul

ei vastanud komisjonitasude arvestuse põhimõtted lepingulistele tingimustele ning auditeeritud

ettevõtted on teinud tehinguid äripartneritega, kellel lasub rahapesus osalemise kahtlus.

Kaebajad viitavad ettevõtete väiksusele ning AJN ja enda erinevatele arusaamadele sellest,

milline valdkond vajas rohkem tähelepanu. Kaebajate väidetest ja auditi dokumentatsioonist ei

nähtu, et komisjonitasude osas oleks riske piisavalt ja kohaselt hinnatud, ega veenvaid

põhjendusi selle kohta, miks on selles valdkonnas riskid väga madalad. Arvestatava rahapesu

riskiga valdkonna analüüsimata jätmise korral ei saa lugeda täidetuks standardi nõuet

(ISA(EE)315-3, 20, 26) tuvastada riskid ning kavandada kohased auditiprotseduurid.

AJN on juhtinud tähelepanu OÜ-de E ja W komisjonitasude suuruse silmatorkavalt ebavõrdsele

osakaalule. Kaebajate arvates on AJN hinnang seoste esinemise kohta spekulatiivne ja

asjatundmatu; kaebajad on omandanud standardis nõutud arusaama auditeeritud ettevõtetest,

samas kui AJN ei ole sellist arusaamist omandanud. Auditi dokumentatsioon aga ei kinnita, et

kaebajad oleksid kõikidele relevantsetele asjaoludele piisavalt tähelepanu pööranud.

OÜ-de E ja W eelmine audiitor loobus arvamuse avaldamisest aruande kohta põhjendusega, et

ta ei ole saanud müügituludelt arvestatavate ja tasutavate komisjonitasude väljamaksete õigsuse

kohta arvestusi ega muud dokumentatsiooni, mis võimaldaks veenduda, et need väljamaksed

on finantsaruandes asjakohaselt ja õiges väärtuses kajastatud. Y ei pidanud vajalikuks eelmise

audiitoriga suhelda, kuivõrd viimane „ei käinud ärist üle“. Eelmise audiitori välja toodud

problemaatikaga Y auditi dokumentatsioonist nähtuvalt ei tegelenud, vaid pidas piisavaks

juhtkonna selgitusi. Selles osas ei ole Y rakendanud piisavat kutsealast skeptitsismi ning puudub

kindlus, et eelmise audiitori poolt arvamuse avaldamisest keeldumise põhjused ei oleks

jätkuvalt relevantsed. Eelmise audiitori arvamuse kõrvale jätmiseks ei piisa pelgalt kaebajate

subjektiivsest arvamusest, et nad on eelmisest audiitorist kõnealuste klientide auditeerimisel

pädevamad ja asjatundlikumad.

OÜ-de E ja W auditites on jätkuvuse all (audit faili dokument A 74) viidatud juhtkonna

seisukohale, et finantsteenuste pakkujad on hakanud diskrimineerima rahvusvahelise äriga

tegelevaid ettevõtteid. W OÜ puhul on ka välja toodud, et AS Swedbank lõpetas ettevõtte

teenindamise 07.03.2018 ning FI kontrollib W OÜ tehinguid Tallinna Äripanga AS (praegune

ärinimi AS TBB pank) juures avatud kontol; ettevõtte juhatuse sõnul toimuvad läbirääkimised

Deutsche Banki ja veel paari teise Euroopa suurpangaga. Nendest asjaoludest hoolimata ei ole

audiitor näinud ohtu ettevõtte tegevuse jätkuvusele. Auditi dokumentatsioonist ei nähtu, millel

audiitori selline seisukoht põhineb. Ringkonnakohus nõustub AJN-ga, et sellises olukorras

olnuks asjakohane uurida järele, mis põhjusel on AS Swedbank sulgenud W OÜ konto ning

milliste

äripartnerite

tausta

peab

pank

ebausaldusväärseks.

Samuti

pole

auditi

dokumentatsioonis tõendusmaterjali, millest nähtuks, et mõni välismaa pank on nõus avama

pangakonto OÜ-dele E ja W. Kaebajate hinnang ettevõtete tegevuse jätkuvuse kohta ei põhine

piisaval tõendusmaterjalil.

32. Standardi nõude täitmiseks on oluline asjakohase dokumentatsiooni olemasolu –

dokumentide suure koguse põhjal ei saa automaatselt teha järeldust, et dokumenteerimisnõue

on korrektselt täidetud. Dokumentatsiooni maht võib sõltuda auditeeritava ettevõtte suurusest,

tegevusaladest jne. Sellest, et vastustaja pole kontroll-lehtedel viidanud kõikidele auditis

sisalduvatele dokumentidele, pole alust järeldada, et osa dokumente on jäänud uurimata ning

kontroll on olnud pealiskaudne. Töövõttude kontrollimisel on arvestatud auditeeritavate

ettevõtete tegevuse ulatuse ja keerukuse ning muude eripäradega (AudS § 137 lg 7).

Ringkonnakohus ei näe alust väita, et need standardite nõuded, mida vastustaja hinnangul on

3-20-124

24(31)

kontrollitud töövõttudes rikutud, ei oleks konkreetsete töövõttude puhul relevantsed või oleks

nõudeid tulnud leebemalt rakendada.

33. Auditi puhul eristatakse standardite (asjakohaseid) nõudeid, mille mittetäitmine ei võimalda

sõltuvalt kontekstist hinnata töövõtu kvaliteeti nõuetele vastavaks ja mille puhul on võimalik

täiustamine, ning nõudeid, mille mittetäitmine viitab sõltuvalt kontekstist märkimisväärsetele

puudustele töövõtu kvaliteedis ja mille puhul on nõutav oluline täiustamine.9 AJN on tuvastanud

kontrollitud töövõttudes hulgaliselt standardite nõuete rikkumisi, sh ei ole täidetud selliseid

nõudeid, mille mittetäitmine võib viidata märkimisväärsetele puudustele töövõtu kvaliteedis

(ISA(EE)200-14, ISA(EE)210-6, ISA(EE)230-5, ISA(EE)315-5, ISA(EE)300-9, ISA(EE)570-

9). Ehkki osa nõuetest on Y töövõttudes täidetud või osaliselt täidetud, ei välista see hinnangut,

et audiitorteenuse kvaliteet ei vasta rikkumiste kogumit arvestades nõuetele. Auditi puhul on

audiitori arvamuse aluseks põhjendatud kindlus selle kohta, kas finantsaruanded tervikuna on

vabad kas pettusest või veast tingitud olulisest väärkajastamisest (ISA(EE)200-5), ülevaatuse

puhul tuleb saavutada väärkajastamiste puudumise suhtes piiratud kindlus (ISRE(EE)2400-14).

Arvestades, et vaidlusalustes töövõttudes on rohkelt standardite nõudeid täitmata või

mittekohaselt täidetud, pole alust väita, et rikkumistel ei ole mõju finantsaruannetele või

audiitori otsustele.

34. Vastustaja kirjeldused rikkumistest on piisavalt selged ja arusaadavad, vaidlustatud otsust

ei ole alust pidada üldsõnaliseks. Vastustaja antud tõlgendused standardite sätetele on kooskõlas

standardite eesmärgiga ning ringkonnakohtul ei ole mõjuvat põhjust tõlgenduse õigsuses

kahelda. Asjaolu, et KVK töörühma liikmed ei ole praktiseerivad audiitorid, ei anna põhjust

kahelda nende pädevuses hinnata audiitori töö kvaliteeti; see just tagab nende sõltumatuse

järelevalve objektidest. KVK töörühma liikmed peavad olema läbinud Rahandusministeeriumi

või järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse kvaliteedikontrolli alal ja neil peab olema

asjakohane erialane haridus ja kogemus auditi ja finantsaruandluse valdkonnas (AudS § 138 lg

3).

35. Halduskohtu istungil toimunud OÜ T töövõttu käsitleva kontroll-lehe analüüsi põhjal ei

nähtu ringkonnakohtule, et kaebajatele oleks tehtud arusaamatuid ja selgelt põhjendamatuid

etteheiteid. Nii kontroll-lehtedel kui ka otsuses toodud põhjendused on jälgitavad. Kaebajatel

oli võimalik nii kontrolli käigus kui ka pärast otsuse projekti koostamist esitada selgitusi ja

vastuväiteid. Kontroll-lehtedel kajastuvad kaebajate selgitused ja kaebuse väited ei veena

ringkonnakohut selles, et asjakohaseid standardite nõudeid on järgitud. Ka apellatsioonkaebuse

väited ei kummuta AJN seisukohti. AJN järeldused on põhjendatud nii konkreetsete töövõttude

lõikes kui ka kogumis kaebajate teenuse kvaliteedile hinnangu andmisel.

36. Kaebajad leiavad notari tegevuse üle teostatavat järelevalvet puudutavale Riigikohtu

lahendile asjas nr 3-3-1-35-00 viidates, et audiitori saab võtta vastutusele üksnes juhul, kui

audiitor on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi

vastu. Kaebajate arvates ei ole praegusel juhul sellist rikkumist tõendatud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa järelevalvet notarite tegevuse üle samastada järelevalvega audiitorite tegevuse

üle. Kutsetegevuse standardite järgimine on vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale kohustuslik

ning selle üle teostatakse ka seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet. Kaebajate väide

vastustaja poolt volituse piiride ületamisest on alusetu. Asjaolu, et standardites ei ole reeglina

väga täpseid käitumisjuhiseid, vaid nende täitmisel tuleb rakendada kutsealast otsustust, ei

tähenda, et standardite nõuete rikkumist sisuliselt ei saagi järelevalve raames audiitorile ette

heita ning sellel alusel audiitorettevõtja tegevusluba kehtetuks tunnistada ja vandeaudiitorilt

9 Ülevaatlik tabel nõuete kohta on toodud dokumendis „Kutseühendusesisese KVK üldistatud kokkuvõte“.

Kättesaadav: https://www.audiitorkogu.ee/est/muud-kasulikku.

3-20-124

25(31)

kutset ära võtta. Audiitor võib teatud ulatuses valida, milliseid ja millises mahus protseduure

teostada ning milliste dokumentidega ühte või teist asjaolu tõendada, kuid hinnang sellele, kas

standardi nõue on kokkuvõttes täidetud, on siiski suuresti objektiivne. Standardi nõuete

järgimise kontrollimist ei saa pidada mittekohaseks sekkumiseks audiitori kutsetegevusse.

37. AudS § 137 lg 2 järgi põhinevad audiitorkogu teostatavad kvaliteedikontrollid eelneval

andmete kogumisel ja riskianalüüsil. Ka direktiivi 2006/43/EÜ (muudetud direktiiviga

2014/56/EL) art 29 lg 1 p h kohaselt toimuvad kvaliteeditagamise ülevaatused riskianalüüsi

alusel. Kaebajad on teinud sellest direktiivi sättest järelduse, et AJN oleks pidanud

kvaliteedikontrolli korraldama riskianalüüsi põhiselt. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud

normid ei reguleeri mitte audiitorettevõtja suhtes toimuva kvaliteedikontrolli sisu ja ulatust,

vaid kvaliteedikontrollide teostamise aluseid, sh sageduse määramist (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 11.03.2020 otsus asjas nr 3-19-226, p 8).

38. KVK tulemuste hindamine KVK korra § 21 lg-s 2 sätestatud skaala järgi ei muuda

kvaliteedikontrolli tulemusel tehtavaid otsuseid arusaamatuks ja kontrollimatuks. Skaala kaudu

taandatakse KVK tulemused lihtsustatud ja võrreldavale kujule. Skaala annab selge

indikatsiooni nii järelevalve teostajale, KVK-le allutatud isikutele kui ka avalikkuse esindajatele

audiitorteenuse kvaliteedi kohta. KVK tulemusel tehtav otsus ei piirdu aga vaid skaala järgi

hinnangu andmisega, vaid otsuses on esitatud ka asjakohased põhjendused. Seoses kaebajate

viitega Riigikohtu 07.06.2019 otsuse asjas nr 3-16-2061 p-le 11 märgib ringkonnakohus, et

KVK töörühma ei saa samastada kaebaja ja vastustaja vahelises suhtes eksperdikomisjoniga.

Praegusel juhul ei ole ka tegemist olukorraga, kus olulised kaalutlused, millest haldusakti

andmisel lähtuti, on jäänud haldusaktis esitamata.

III

39. AJN on Y tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud AudS § 87 lg 4 p-dele 1, 9 ja 10,

s.o audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut (p 1), audiitorühingut seaduse alusel esindav isik on

rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut ja

nendest rikkumistest tulenevalt on karistatud audiitorühingut või seda seaduse alusel esindavat

isikut distsiplinaar- või väärteomenetluse korras (p 9) ning AudS alusel piisava järelevalve

teostamine on takistatud (p 10).

40. AJN on 17.12.2019 otsuses asunud seisukohale, et täidetud on p-s 1 sätestatud mõlemad

alternatiivsed eeldused. AJN viitab korduvate rikkumiste osas 14.06.2017 otsusele, millega

karistati Y distsiplinaarkorras rahatrahviga 2000 eurot, ning 31.05.2018 algatatud erakorralisele

KVK-le ja 09.04.2019 algatatud uurimismenetlusele, mille tulemused on kajastatud

vaidlustatud otsuses. Samuti leiab AJN, et 12.04.2017, 15.05.2018 ja 27.08.2019 otsustega

lõpetatud korralise KVK menetlustes, 31.05.2018 algatatud erakorralise KVK menetluses ning

09.04.2019 algatatud uurimismenetluses on tuvastatud olulised rikkumised. Menetluste

tulemusel tehtud otsustes viidatud õigusaktide rikkumised on AJN hinnangul kogumina toime

pandud olulises määras.

41. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas leidnud, et AudS § 87 lg 4 p 1 tuleb

tõlgendada selliselt, et korduvate rikkumiste korral saab kaaluda tegevusloa kehtetuks

tunnistamist juhul, kui kahe rikkumise vahele ei jää rohkem kui kaks aastat. Rikkumiste

korduvus kaheaastase perioodi jooksul viitab rikkumiste süstemaatilisusele ning avalikke huve

eriliselt ohustavale hooletusele või isegi tahtlusele. Kui aga rikkumiste vahele jääb rohkem kui

kaks aastat, saab tegevusloa kehtetuks tunnistamist kaaluda vaid juhul, kui isik on oma

kohustusi rikkunud olulisel määral. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine pole karistus süüteo eest

3-20-124

26(31)

ning kaheaastane tähtaeg ei ole käsitatav aegumistähtajana (Tallinna Ringkonnakohtu

19.04.2017 otsus asjas nr 3-16-239, p 10).

42. 14.06.2017 otsuse (V kd, tl 143-146) aluseks on 12.04.2017 korralise KVK lõpetamise otsus

(V kd, tl 77-79). 30.06.2016 algatatud KVK hõlmas perioodi 01.07.2010–30.06.2016.

Nimetatud otsuste kohaselt rikkus Y kolmes töövõtus mitmeid standardite nõudeid, mis on AJN

hinnangul käsitatavad oluliste sisuliste rikkumistena. KVK töörühma aruandest ja äriregistri

andmetest (majandusaasta aruanded) selles nimetatud Y klientide kohta järeldub, et rikkumised

tuvastati 2015–2016 lõpetatud töövõttudes.

15.05.2018 otsusega nr 395 (V kd, tl 138-141p) lõpetati 26.09.2017 algatatud korraline KVK,

mis hõlmas perioodi 01.07.2011–30.06.2017 ja mille valimisse arvati kaks 2016. a auditit ja üks

ülevaatus. Kõigis kolmes töövõtus tuvastati mitmeid rikkumisi.

Vaidlustatud otsuse p-s 4.2 viitab AJN 31.05.2018 otsusega algatatud ja 02.07.2019 otsusega

lõpetatud erakorralisele KVK-le. Toimikust nähtub, et 31.05.2018 otsusega nr 402 algatatud

erakorraline KVK, mille käigus kontrolliti Y poolt audiitorteenuse osutamisel kutsetegevuse

standardites sätestatud dokumenteerimise ja dokumentide arhiveerimise nõuete täitmist,

lõpetati 09.08.2018 otsusega nr 436 (VI kd, tl 412-413), milles rikkumisi ei tuvastatud.

02.07.2019 otsusega nr 567 (V kd, tl 58-64p) lõpetati 06.11.2018 algatatud erakorraline KVK,

milles kontrolliti AS-le D perioodil 01.01.2015–30.06.2018 osutatud audiitorteenust.

Ringkonnakohus järeldab, et AJN on vaidlustatud otsuses pidanud silmas ilmselt 06.11.2018,

mitte 31.05.2018 algatatud erakorralist KVK-d. 02.07.2019 otsusega algatati ühtlasi

distsiplinaarmenetlus, mis lõpetati 17.12.2019 otsusega, lugedes distsiplinaarsüüteo

tuvastatuks.

AJN algatas 09.04.2019 Y suhtes uurimismenetluse eesmärgiga selgitada välja, kas OÜ-dele W

ja

E

perioodil

01.07.2018–30.06.2019

osutatud

audiitorteenus

vastab

nõuetele.

Uurimismenetlus, milles tuvastati rikkumised nimetatud töövõttudes, lõpetati 17.12.2019

otsusega.

27.08.2019 otsusega nr 578 (V kd, tl 66-75) lõpetati korraline KVK, mille valimis olid kaks

2017. a auditit (OÜ S, OÜ T) ja üks sama aasta ülevaatus (D OÜ), ning alustati

distsiplinaarmenetlus, mille tulemusi kajastab samuti 17.12.2019 otsus.

43. Eelnevast järeldub, et alates 2015. aastast on Y töövõttude puhul tuvastatud järjepidevalt

rikkumisi ning rikkumiste vahele ei ole jäänud kahte aastat ületavaid perioode. Asjaolu, et

rikkumised esinevad sama perioodi töövõttudes ning kõigi rikkumiste järel ei ole kaebajatele

antud võimalust oma töö metoodikasse muudatusi sisse viia, ei anna alust välistada nende

käsitamist korduvate rikkumistena. Arvestades, et rikkumised on tuvastatud paljudes erinevates

töövõttudes, kusjuures iga kontrollitud töövõtu puhul esines hulgaliselt standardite nõuetele

mittevastavusi, saab asuda seisukohale, et rikkumised on süstemaatilised ning tõenäoliselt

esineb rikkumisi ka töövõttudes, mida ei ole kontrollitud. Seega on täidetud AudS § 87 lg 4 p 1

esimese alternatiivi (korduvad rikkumised) kohaldamise eeldused.

44. AudS § 142 lg 2 reguleerib kvaliteedikontrolli sagedust. See säte ei ole asjakohane uurimis-

ja distsiplinaarmenetluste puhul, mis algatatakse vastavalt vajadusele. AudS-ist ega direktiivist

2006/43/EÜ ei tulene, et audiitorile ja audiitorettevõtjale tuleks alati anda rikkumise

tuvastamisel võimalus mõistliku aja jooksul oma teenuse kvaliteeti parandada, sõltumata

rikkumis(t)e asjaoludest. See ei oleks kooskõlas audiitorite ja audiitorettevõtjate tegevust

reguleerivate normide eesmärgiga tagada nende töö tulemuse kvaliteet ja usaldusväärsus.

Kuivõrd AudS § 142 lg 2 ei ole praeguses vaidluses asjakohane, puudub alus algatada selle sätte

3-20-124

27(31)

osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Ka kaebajate taotlus tunnistada AudS 9. ptk (§-d

121–1621) tervikuna põhiseadusega vastuolus olevaks on selgelt põhjendamatu.

45. Vastustaja on AudS § 87 lg 4 p 1 teist alternatiivi sisustanud raskete rikkumistega, mille

toimepanemist ei saa audiitori kutse kontekstis tolereerida. Ringkonnakohus nõustub vastustaja

seisukohaga. Olulise rikkumisena on ringkonnakohtu hinnangul võimalik käsitada ka ühe

töövõtu raames tuvastatud rikkumiste kogumit, iseäranis kui täitmata on ka sellised nõuded,

mille mittetäitmine võib viidata märkimisväärsetele puudustele töövõtu kvaliteedis, mh piisava

asjakohase tõendusmaterjali puudumine ning asjakohaste auditiprotseduuride tegemata jätmine.

Praegusel juhul on põhjendatud asuda seisukohale, et rikkumised on olulised AudS § 87 lg 4 p

1 mõttes.

46. AudS § 87 lg 4 p 9 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et rikkumiste eest on audiitorühingut

või teda seaduse alusel esindavat isikut karistatud. Y karistati 14.06.2017 otsusega 2000 euro

suuruse rahatrahviga. 17.12.2019 otsuse tegemise ajaks oli karistuse määramisest möödunud

enam kui kaks aastat, mistõttu oli karistus AudS § 150 alusel kustunud. Distsiplinaarkaristuse

kustumine ei oma tähtsust vaid distsiplinaarkaristuse määramisel (AudS § 149 lg 4). Kui

kustunud distsiplinaarkaristust ei saa arvesse võtta rahatrahvi või noomituse määramisel, siis ei

saa olla lubatav ka selle arvestamine tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, mis on isiku jaoks

oluliselt koormavam tagajärg. AudS § 87 lg 4 p 9 kohaldamisel saavutatakse p-ga 1 sarnane

tulemus – kui ühel juhul ei või distsiplinaarkaristuse määramisest olla möödunud enam kui kaks

aastat, siis teisel juhul ei tohi korduvate rikkumiste vahele jääv periood ületada kahte aastat.

Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas tõlgendus, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisel võib

tugineda ükskõik kui kaua aega tagasi määratud karistustele. Ka vandeaudiitori kutse

äravõtmisel AudS § 32 lg 4 p 1 alusel kohaldatakse AudS § 148 lg-s 2 sätestatud

aegumistähtaegu (AudS § 32 lg 6). Y tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saaks tugineda AudS

§ 87 lg 4 p-le 9, kui viimaste rikkumiste tõttu oleks Y või X karistatud distsiplinaar- või

väärteomenetluse korras. Kuna tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saab praegusel juhul

tugineda AudS § 87 lg 4 p-le 1, puudus distsiplinaar- või väärteomenetluse algatamiseks

vajadus.

47. Vastustaja hinnangul on täidetud AudS § 87 lg 4 p 10 eeldused, kuna Y ei esitanud AJN-le

või KVK töörühmale õigeaegselt järelevalve läbiviimiseks vajalikku töövõtudokumentatsiooni,

ei järginud töörühma juhi määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks ning seetõttu ei olnud

järelevalvemenetlusi võimalik tähtaegselt toimetada. AJN on 17.12.2019 otsuse p-s 2.7 ja

02.07.2019 otsuse p-des 1.6–1.11 toonud välja enam kui kolme kuu pikkuse viivitamise

dokumentide esitamisel. 27.08.2019 otsuse nr 578 p-s 1.6 (kokkuvõtvalt ka 17.12.2019 otsuse

p-s 1.2) on AJN viidanud kohapealse kontrolli protokolli ja kontroll-lehtede allkirjastamise ning

teabe esitamisega viivitamisele, samuti nõutud dokumentide esitamata jätmisele. 14.02.2019

otsusega nr 498 (V kd, tl 149-151p) tehti Y-le ettekirjutus andmete esitamiseks, mida Y

hoolimata sunniraha hoiatusest tähtaegselt ei täitnud. AudS § 122 lg 1 kohaselt on AJN-l ja

töörühmal õigus saada Audiitorkogu liikmelt järelevalveks vajalikku informatsiooni ning

tutvuda tema kutsetegevusega seotud dokumentidega. AudS § 136 lg 5 alusel AJN-i 12.09.2017

otsusega kinnitatud KVK korra § 12 lg 3 järgi on KVK-le allutatud isik kohustatud tegema kõik

võimaliku, et KVK-d oleks võimalik läbi viia õigeaegselt ja sujuvalt; KVK-le allutatud isik

peab tegema töörühmale kättesaadavaks kõik KVK jaoks vajalikud dokumendid (töövõtu

kausta). KVK protokollitakse ning KVK-le allutatud isik peab protokolli ja kontrolli käigus

täidetud kontroll-lehed allkirjastama (AudS § 140 lg 1, KVK korra § 19 lg-d 1 ja 4). Kuivõrd

viivitusi, sh tähelepanuväärselt pikki viivitusi, on esinenud korduvalt, võib järeldada, et

tegemist on olukorraga, kus AudS alusel piisava järelevalve teostamine on takistatud.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et Y-l esinesid mõjuvad põhjused dokumentide ja teabe esitamata

jätmiseks ning dokumentide esitamise ja allkirjastamisega oluliseks viivitamiseks.

3-20-124

28(31)

Kaebajad on viivitamist põhjendanud AJN tegevuse vaidlustamisega kohtus. Nimelt esitas Y

kaebused 06.11.2018 koosoleku (millel otsustati muu hulgas Y suhtes erakorralise KVK

algatamine) protokolli osalise varjamise õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-19-226)

ning 14.02.2019 ettekirjutuse nr 498 tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-307). Kohtud ei pidanud

kaebusi põhjendatuks ning ka esialgset õiguskaitset nendes asjades ei kohaldatud. Seega ei saa

kaebajad AJN nõutud dokumentide ja teabe esitamisega viivitamist õigustada vastustaja

tegevuse vaidlustamisega. Kohtuvaidlused ei takistanud Y-l vastustaja seadusliku nõude

täitmist.

48. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi AudS § 87 lg 4 p-s 9 sätestatud aluse äralangemine

praegusel juhul vaidlustatud otsuse tühistamist Y tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas (vt

Riigikohtu 15.02.2021 otsuse nr 3-18-2294 p 20). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on tegevusloa

kehtetuks

tunnistamise

aluseks

eelkõige

sama

otsusega

päädinud

uurimis-

ja

distsiplinaarmenetluste käigus tuvastatud korduvad ja olulised rikkumised. AJN oleks võinud

määrata Y-le distsiplinaarkaristuse ning seejärel algatada tegevusloa kehtetuks tunnistamise

menetluse, kuid see polnud praegusel juhul vajalik, kuivõrd AudS § 87 lg 4 p 1 on juba eraldi

piisav alus tegevusloa äravõtmiseks. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste sätestamisel on

peetud silmas eesmärki tagada tegevusloaga vandeaudiitorite või audiitorühingute

kutsetegevuse kõrge kvaliteet ning mitte võimaldada seaduses sätestatud tingimustele

mittevastavat kutsetegevust.10 Y osutatava teenuse kvaliteet ei vasta nõuetele ning ei ole juba

pikema aja jooksul nõuetekohane olnud, mistõttu on tegevusloa kehtetuks tunnistamine

praegusel juhul avalikes huvides vajalik meede.

IV

49. Vaidlusaluse otsuse tühistamist X osas ei tingi asjaolu, et tema polnud KVK-dele ja

distsiplinaarmenetlustele allutatud ega nendesse menetlustesse kaasatud isikuks. Kuigi

AudS § 136 lg 2 järgi on formaalselt KVK-le allutatud isikuks audiitorettevõtja, võivad

vandeaudiitorilt kutse äravõtmise alused tuleneda ka temaga seotud audiitorettevõtja suhtes

tehtava KVK või distsiplinaarmenetluse tulemustest (vt AudS § 32 lg 2). Uurimismenetlus

toimus vaidlustatud otsusest nähtuvalt mõlema kaebaja suhtes ning selle algatamise kohta

edastati kaebajatele 11.04.2019 teade (otsuse p 1.3). Kuna kutse äravõtmise menetlust ei ole

AudS-is eraldi reguleeritud, tuleb AudS § 2 lg 3 kohaselt lähtuda HMS-ist. HMS § 35 lg 1 p 3

kohaselt võib menetlus alata esimese menetlustoimingu sooritamisega. Praegusel juhul saab

selliseks menetlustoiminguks pidada AJN-i otsuse eelnõu kaebajatele edastamist 14.11.2019 e-

kirjaga, kuivõrd nii kaaskirjas kui ka eelnõus on selgelt märgitud, et Y suhtes algatatud

distsiplinaarmenetluste ja uurimismenetluse lõpetamisel kavatseb AJN tunnistada kehtetuks

audiitorettevõtja tegevusloa ja võtta X-lt ära vandeaudiitori kutse. Kaebajatele anti mõistlik

tähtaeg (ca kolm nädalat) vastuväidete esitamiseks. Kaebajad selle tähtaja jooksul arvamust ja

vastuväiteid otsuse eelnõule ei esitanud.

50. AudS § 7 lg-s 5 on sätestatud tingimused, mille puhul loetakse audiitorettevõtjat ja

vandeaudiitorit omavahel seotuks. Nimetatud sätte eesmärk on loetleda juhtumid, mille korral

loetakse audiitorettevõtja ja vandeaudiitor nendega seotud järelevalve menetlustes omavahel

seotuks ning takistada vandeaudiitori poolt kutsest loobumist siis, kui temaga seotud

audiitorettevõtja suhtes on pooleli järelevalvemenetlus(ed) ja vastupidi, kui audiitorettevõtja

tegevusloa kehtetuks tunnistamist tema avalduse alusel, kui on pooleli temaga seotud

vandeaudiitori suhtes algatatud järelevalvemenetlus.11 Kuigi ka vandeaudiitori suhtes võib

algatada muu hulgas kvaliteedikontrolli ja distsiplinaarmenetluse, ei ole seotud vandeaudiitori

10 Audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE) eelnõu seletuskiri, lk 48.

11 Audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse (613 SE) eelnõu seletuskiri, lk 4, 8,

12–13, 15.

3-20-124

29(31)

ja audiitorettevõtja puhul tingimata vajalik algatada järelevalvemenetlust mõlema isiku suhtes.

Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et Y suhtes toimunud kvaliteedikontrollide tulemused on

lubamatult kantud üle X-le. X on Y ainus vandeaudiitor ning seadusjärgne esindaja, mistõttu

loetakse nad AudS § 7 lg 5 p-de 2, 3 ja 4 alusel omavahel seotuks. Y osutatav audiitorteenus on

X tegevuse otsene tulem. X vastutab seega Y osutatava audiitorteenuse kvaliteedi eest ning Y

rikkumised on omistatavad X-le. X polnud vaja menetlustesse kaasata ka selgituste andmiseks,

kuivõrd X sai neid esitada juba Y esindajana.

51. X-lt kutse äravõtmisel on AJN tuginenud AudS § 32 lg 4 p 1 ja p-le 3 koosmõjus AudS §

39 lg-ga 2. AudS § 32 lg 4 p 1 alusel võib vandeaudiitori kutse ära võtta vandeaudiitori tegevuse

või kutsetegevuse aluste korduva või olulise rikkumise korral. Halduskohus on AudS § 32 lg-t

6 koosmõjus § 148 lg-ga 2 kohaldades õigesti leidnud, et 12.04.2017 ja 15.05.2018 otsustes

toodud rikkumised olid vaidlustatud otsuse tegemise ajaks aegunud, mistõttu ei saanud

kõnealuseid rikkumisi arvestada AudS § 32 lg 4 p 1 kohaldamisel (vt ka Riigikohtu 15.02.2021

otsuse nr 3-18-2294 p 19). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka aegunud rikkumisi

arvestamata olid nimetatud sätte kohaldamise eeldused täidetud. Viimati toimunud

järelevalvemenetlustes tuvastas AJN rikkumised kuues töövõtus. Seega saab rääkida

korduvatest rikkumistest, mille hulgas on ka standardite nõuete olulised rikkumised. Vastustaja

ei ole vaidlustatud otsuses 12.04.2017 ja 15.05.2018 otsustes toodud rikkumisi täpsemalt

kirjeldanud, vaid on rõhutanud eelkõige hilisemaid rikkumisi ning leidnud, et kaebajate

audiitorteenuse kvaliteet on märkimisväärsete puudustega. Ringkonnakohtu hinnangul võib

järeldada, et aegunud rikkumiste arvestamine ei ole mõjutanud lõppotsust.

52. Vandeaudiitorilt võib AudS § 32 lg 4 p 3 alusel koosmõjus AudS § 39 lg-ga 2 kutse ära

võtta juhul, kui tema maine või usaldusväärsus on kutsealase või muu õiguserikkumise

toimepanemise tõttu tõsiselt kahjustunud. AJN on viidanud ka AudS § 39 lg 3 p-le 3, mille järgi

tuleb vandeaudiitori mainet või usaldusväärsust pidada igal juhul kahjustatuks isikul, kelle

varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu tegevusloa kehtetuks

tunnistamise ja sellest on möödunud vähem kui kolm aastat. Kuivõrd sama otsusega on

tunnistatud kehtetuks Y tegevusluba, on nimetatud eeldus formaalselt täidetud.

53. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole erinevalt AudS § 32 lg 4 p-st 1 sama paragrahvi lõike 4 p 3

kohaldamisel aegumistähtaega ette nähtud. AudS § 32 lg 4 p 3 tuleb koosmõjus AudS § 39 lg-

ga 2 tõlgendada nii, et sellel alusel on võimalik vandeaudiitorilt kutse ära võtta, kui

vandeaudiitori hea maine või usaldusväärsus on kutsealase või muu õigusrikkumise

toimepanemise tõttu jätkuvalt tõsiselt kahjustunud. AudS § 32 lg 4 p 3 alusel kutsealase

rikkumise tõttu kutse äravõtmiseks peab esinema ülekaalukas avalik huvi (Riigikohtu

28.09.2020 otsus asjas nr 3-17-378, p-d 17 ja 19). Samas on Riigikohus leidnud, et ühe ja sama

rikkumise kvalifitseerimine nii AudS § 32 lg 4 p 1 kui ka p 3 alusel ei ole põhjendatud. Kui

vandeaudiitorile etteheidetava rikkumise toimepanemisest ei ole möödunud üle kahe aasta, saab

temalt kutse ära võtta AudS § 32 lg 4 p 1 alusel, eeldusel, et tegemist on olulise või korduva

rikkumisega. Kui viimase kahe aasta jooksul toime pandud rikkumine või rikkumised ei ole

piisavalt tõsised, et õigustada vandeaudiitorilt kutse äravõtmist AudS § 32 lg 4 p 1 alusel, ei ole

samade rikkumiste tõttu õigustatud ka kutse äravõtmine AudS § 32 lg 4 p 3 alusel (15.02.2021

otsus nr 3-18-2294, p 22).

54. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus AJN oleks pelgalt sama rikkumise

kvalifitseerinud AudS § 32 lg 4 p-de 1 ja 3 alusel, vaid otsuse p-s 4.4 on põhjendatud, miks on

X hea maine ja usaldusväärsus kahjustatud sellisel määral, et teda ei saa pidada AudS § 39 lg-s

2 sätestatud nõuetele vastavaks. Vastustaja on seejuures viidanud nii tuvastatud korduvatele ja

olulistele rikkumistele kui ka järelevalvemenetluse takistamisele, mida ringkonnakohus juba

eelnevalt käsitles.

3-20-124

30(31)

Audiitorid ei tegutse mitte üksnes konkreetse kliendi või tööandja huvides, vaid ka avalikkuse

huvides. Laiem avalikkus ja asutused peavad saama usaldada vandeaudiitori töö kvaliteeti.

Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa

turgude korrapärasele toimimisele. Seetõttu on iseäranis oluline, et audiitor järgib kutseala

nõudeid. AudS § 40 lg 1 näeb ette audiitori kohustuse täita oma kohustusi nõutava hoolsusega.

Audiitor peab järgima kutse-eetika aluseid (AudS § 39 lg 1). Kutseliste arvestusekspertide

eetikakoodeksi p 100.5 alap c kohaselt peab audiitor tegutsema hoolsalt ja kooskõlas

rakendatavate tehniliste ja kutsealaste standarditega. Vandeaudiitori usaldusväärsust

iseloomustavad nii vandeaudiitori erialane kompetentsus kui ka tema tööde nõuetekohasus ja

kontrollitavus (Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus asjas nr 3-17-2136, p 16).

Hoolsusnõuete järgimise ja AudS § 39 lg 2 kontekstis on asjakohane viidata ka varasematele

rikkumistele: rikkumiste kordumine näitab, et audiitor pole tegutsenud temalt oodatava

hoolsusega ning tegemist võib olla vältava probleemiga. Siinkohal pole määrav see, kas osade

rikkumiste eest määratud distsiplinaarkaristused on kustunud. Selleks, et tagada avalikkuse

usaldus audiitortegevuse vastu, võib vandeaudiitorilt kutse äravõtmine olla põhjendatud ka

aastaid pärast kutsealase rikkumise toimepanemist (Riigikohtu 28.09.2020 otsus asjas nr 3-17-

378, p 19).

Viimati kontrollitud töövõttudest ilmneb X hooletu suhtumine standardite nõuete järgimisse,

mis on tinginud kõigi viimati kontrollitud töövõttude puhul ebakvaliteetse töö tulemuse. X on

Y ainus vandeaudiitor ja seaduslik esindaja. Audiitorit, kelle korduvad ja olulised rikkumised

on viinud audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni, ei saa pidada AudS § 39 lg 2

nõuetele vastavaks isikuks. Rikkumiste raskust ja rohkust ning järelevalvemenetluse takistamist

arvestades võib ka sõltumata Y-lt tegevusloa äravõtmisest asuda seisukohale, et X ei ole

usaldusväärne ja hea mainega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajalt kutse

äravõtmise vastu esineb ülekaalukas avalik huvi: valet või eksitavat infot sisaldavate

vandeaudiitori aruannete avalikustamise ärahoidmiseks on kõige tõhusam meede mitte

võimaldada kaebajal vandeaudiitorina edasi tegutseda. Ringkonnakohus märgib, et Y klientide

hulgas on olnud ka finantsteenuste osutamisega tegelevaid ettevõtteid (nt AS D), sh kiirlaenu

andjaid (vt 14.06.2017 otsus, lk 5), kelle tegevuse vastu on eeldatavasti märkimisväärne avalik

huvi. Nõuetele mittevastavat teenust osutava audiitori tegutsemine võib kahjustada ka kutseala

esindajate mainet ning vähendada avalikkuse usaldust nende teenuse suhtes.

55. Rikkumiste korduvust on põhjendatud arvestada ka tegevusloa ja kutse äravõtmise

proportsionaalsuse hindamisel. Hoolimata sellest, et 12.04.2017 otsusega lõpetati Y suhtes

kvaliteedikontroll

tulemusega

„punane“

ning

14.06.2017

otsusega

karistati

Y

distsiplinaarkorras rahatrahviga, ei ole kaebajad teinud pingutusi audiitorteenuse kvaliteedi

parandamiseks. Seejuures on kaebajatele korduvalt ette heidetud mitmeid sarnaseid rikkumisi.

Vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole Y AJN-le 03.07.2018 audiitorteenuse kvaliteedi

parandamiseks esitatud meetmeid ja tegevuskava rakendanud ega täitnud 27.08.2019 otsusega

nr 578 pandud kohustust esitada meetmed ja juurpõhjuste analüüs teenuse kvaliteedi

parandamiseks. AJN 09.08.2018 otsusega nr 436 lõpetatud erakorralise KVK käigus kontrolliti

vaid dokumenteerimise ja dokumentide arhiveerimise nõuete täitmist. Kõnealune kontroll ei

hõlmanud standardite nõuete täitmise kontrolli konkreetsetes töövõttudes, mistõttu ei saa sellest

otsusest järeldada, et kaebajate teenuse kvaliteet paranes pärast trahvi määramist ning enne

09.08.2018 otsuse tegemist tuvastatud rikkumised pole enam asjakohased. X tegudest ja

väidetest ilmneb soovimatus oma vigu tunnistada, mis annab alust arvata, et tal ei ole kavatsust

ka

edaspidi

kutsetegevuse

standardeid

nõuetekohaselt

järgida.

Seni

määratud

distsiplinaarkaristus ei ole täitnud oma peamist eesmärki, mistõttu pole ringkonnakohtul

veendumust, et distsiplinaarkaristusena näiteks rahatrahvi määramine koos täiendavale

kutseeksamile suunamisega (AudS § 145 p 3) oleks asjaolusid arvestades avalike huvide

3-20-124

31(31)

kaitseks piisav. Kaebajatele on juba antud võimalus oma tööd parandada, mistõttu ei saa pidada

ebaproportsionaalseks tegevusloa kehtetuks tunnistamist ja kutse äravõtmist ilma uut sellist

võimalust andmata. Ebausaldusväärse vandeaudiitori kutsetegevuse jätkumisega kaasnevaid

ohte ei ole võimalik maandada muul moel kui kutse äravõtmisega.

56. AudS § 32 lg 9 sätestab, et vandeaudiitori kutse äravõtmisel võib isik, kellelt kutse ära võeti

sama paragrahvi lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda kutset uuesti kolme

aasta möödumisel vandeaudiitori kutse äravõtmisest arvates. Erinevalt AudS § 32 lg 4 p-dest 1

ja 2 ei ole AudS § 32 lg 4 p 3 kohaldamisel kutse uuesti taotlemise tingimusi kindlaks määratud.

Riigikohus on siiski pidanud võimalikuks ka punkti 3 alusel kutse äravõtmise korral selle uuesti

taotlemist, kui isiku maine ja usaldusväärsus on vahepealse aja jooksul taastunud (28.09.2020

otsus asjas nr 3-17-378, p 20). Tõenäoliselt oleks praktikas selline võimalus siiski ilmselt

võrdlemisi erandlik. Ka kutse äravõtmise võimalikke kaugemale ulatuvaid tagajärgi arvestades

on otsus X suhtes proportsionaalne. Puudub alus arvata, et rikkumiste toimepanemise ja kutse

äravõtmise vahele jääva vähem kui kahe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul oleks kaebaja

usaldusväärsus ja hea maine taastunud.

57. Kaebajate väide topeltkaristamisest on põhjendamatu. Kvaliteedikontrolli käigus ei määrata

karistusi, küll aga võivad selle tulemused olla distsiplinaarmenetluse (AudS § 143 lg 1), samuti

kutse äravõtmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise aluseks.

Vandeaudiitorilt ei võeta kutset ära karistamise eesmärgil (Riigikohtu 28.09.2020 otsus nr 3-

17-378, p 23). Kaebajatele ei ole ühe ja sama rikkumise eest kohaldatud mitut distsiplinaar-

karistust või muud sanktsiooni. Vaidlustatud otsusega on paralleelselt toimunud erinevaid

töövõtte käsitlevad uurimis- ja distsiplinaarmenetlused lõpetatud ning meetmete kohaldamisel

on arvestatud tuvastatud rikkumiste kogumit.

V

58. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

59. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

60. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kaebajate ning nende klientide

nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)