2-20-1635/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (8)

2-20-1635

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1635

Tsiviilasi

Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu

avaldus Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx vastu 501,41euro nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1

korteriühistu (registrikood: 80515675; aadress: Lasteaia tn

1, Torma alevik, Jõgeva vald, 48502 Jõgeva maakond);

Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige Ille Randjärv;

Avaldaja lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (Merike

Valgmäe Õigusbüroo OÜ; e-post: info@mvoigusburoo.ee);

Puudutatud isik I: Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx (isikukood:

xxxxxxxxxxx; elu- ja/või viibimiskoht: teadmata; e-post: x

Puudutatud isik II: Dxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx;

aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx e-post: x

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista PxxxxxJxxxxxxx Kxxxxx ja Dxxxx Kxxxxx solidaarselt Jõgeva vald,

Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 477,30

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 24,11 eurot, kokku 501 (viissada üks)

eurot 41 senti.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud puudutatud isikute Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx ja Dxxxx Kxxx

kanda.

2. Menetluskulud mõista PxxxxxJxxxxxxx Kxxxxx ja DxxxxxKxxxxx välja

solidaarselt.

3. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2

2 (8)

korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu esitas 30.01.2020. a Tartu

Maakohtule avalduse (tl 3-5) majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse ning viiviste nõudes.

Avalduse kohaselt on Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx korteriomandi registriosa nr 2423435,

asukohaga Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn xxxx omanik. Elamus asukohaga Torma

alevik, Lasteaia tn 1 on moodustatud korteriühistu. Korteriomanike 24.05.2018. a

üldkoosolekul otsustati, et raamatupidamisteenus ostetakse sisse Demos-Audit OÜ-lt.

Korteriomanike 16.07.2018. a üldkoosolekul otsustati, et prügi ja koridori elektri arvestamine

toimub varasema korra järgi, asutamistasu on halduskulude sees 0,30eurot/m2 kohta.

Korteriomanike 05.06.2019. a üldkoosolekul kehtestati korteriühistu 2019. a majanduskava.

Avaldaja on saatnud igakuiselt majandamiskulude ja teenuste arved puudutatud isiku korteri

postkasti. Arvetel on näidatud ka eelnev võlgnevus, kuid PxxxxxJxxxxxxx Kxxx ei ole arveid

tasunud. Puudutatud isiku võlgnevus perioodi 01.07.2018. a kuni 30.11.2019. a eest on 477,30

eurot, millele lisanduvad viivised 24,11 eurot. Avaldaja poolt esitatud arved koosnevad

haldustasust ja remondifondist. Igakuistel majandamiskulude arvetel on märgitud, et arvete

tasumise tähtajaks on arvestuslikule kuule järgneva kuu 14.kuupäev.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuse summas 501,41 eurot tasumist, millest

põhivõlgnevus on 477,30 eurot ja viivised 24,11 eurot. Avaldaja soovib asja läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

Avaldaja teatab, et ta ei tea puudutatud isiku tegelikku elukohta. Eesti rahvastikuregistris

puuduvad andmed Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx kohta. Soome andmetel on puudutatud isiku

elukoht Oulu ning muu märge rahvastikuregistris puudub.

2. Kohus võttis 10.02.2020. a määrusega (tl 1) Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1

korteriühistu avalduse PxxxxxJxxxxxxx Kxxx vastu võla nõudes menetlusse ning kohustas

puudutatud

isikut

avaldusele

kirjalikult

vastama

päeva

jooksul

arvates

menetlusdokumentide kättesaamisest.

3. Kohus edastas 10.02.2020. a menetlusdokumendid Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx

kättetoimetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 alusel

Helsingi Ringkonnakohtu kaudu (tl 28-29). Helsingi Ringkonnakohus sai dokumendid kätte

18.02.2020.a, kuid tagastas need 27.02.2020. a maakohtule kättetoimetamatult (tl 27)

põhjusel, et Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx elu- või asukoht teadmata.

4. Avaldaja esitas 17.03.2020. a kohtule taotluse (tl 58) tõendite kogumiseks, et teada saada

puudutatud isiku elukoha- ja sidevahendite andmed. Avaldaja taotleb Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnast korteriomandi registriosa nr 2423435, asukohaga Lasteaia tn xxxx,

Torma alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond aluseks olevate kinnistamisavalduste 03.11 ja

01.12.2014. a koopiaid ja nende aluseks olevaid dokumente. Samuti Politsei- ja

Piirivalveameti kinnitust, kas neile on teada Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx elu- või asukoht ning

kontaktandmed.

3 (8)

5. 23.03.2020. a tegi kohus päringud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (tl 40) ning

Politsei- ja Piirivalveametile (tl 41).

6. 20.05.2020. a saatis kohus Soome Vabariigi Oulu kohtule taotluse PxxxxxJxxxxxxx

Kxxxxx menetlusdokumentide kättetoimetamiseks avalikult Soome Vabariigis.

7. 17.06.2020. a teatas Soome Vabariigi Oulu kohus, et Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx aadress on

teadmata ning ta on kuulutatud tagaotsitavaks.

8. 20.10.2020. a saabus kohtusse avalduse muutmise avaldus (tl 74-76). Avaldaja taotleb

Dxxxx Kxxx kaasamist menetlusse puudutatud isikuna. Avaldaja on seisukohal, et

korteriomand registriosa nr 2423435 on PxxxxxJxxxxxxx Kxxx ja Dxxxx Kxxx ühisomandis.

07.09.2009. a abieluvaralepingu registrikaardi andmete kohxselt on PxxxxxJxxxxxxx Kxxx ja

Dxxxx Kxxx leppinud kokku, et kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav

muu vara, sh registritesse kandmisele kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning varalised õigused,

mis kantakse registrisse ühe või teise abikaasa nimele, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle

nimele see vastavasse registrisse kantakse. Abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a, kuid kuna

abieluvaraleping ei käsitle enne 07.09.2009. a soetatud vara, on avaldaja seisukohal, et

korteriomand, mis soetati abielu ajal, kuid enne abieluvaralepingu sõlmimist, s.o 06.02.2009.

a on seega abikaasade ühisvara. Käesolevalt kohaldub 01.01.1995. a perekonnaseadus

(01.07.2010. a jõustunud PKS § 210). Seega vastutavad puudutatud isikud abikaasadena

solidaarselt korteriomandil lasuvate kohustuste täitmise eest. Avaldaja taotleb Pxxxx

Jxxxxxxx Kxxxxx ja Dxxxx Kxxxxt solidaarselt Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1

korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 501,41 eurot väljamõistmist,

sh põhivõlgnevus 477,30 eurot ja viivised 24,11 eurot.

Avaldaja menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda.

9. Avaldaja esitas 20.10.2020. a kohtule ka seisukoha tsiviilasjas nr 2-20-1635 (tl 79).

Avaldaja märgib, et talle ei ole teada puudutatud isiku tegelik viibimiskoht. Avaldaja soovib

menetluse jätkamist ning taotleb, et kohus toimetaks Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx

menetlusdokumendid kätte avalikult (TsMS § 317). Avaldaja toob välja, et ta ei soovi

lahendit tunnustada või täita välisriigis, vaid soovib täita Eestis.

10. Kohus kaasas 29.10.2020. a määrusega (tl 81-82) tsiviilasjas nr 2-20-1635 toimuvasse

hagita menetlusse puudutatud isikuna DxxxxKxxx. Kohus kohustas puudutatud isikut

avaldusele kirjalikult vastama.

11. 29.10.2020. a määrusega (tl 83-84) kohus toimetas Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx Jõgeva vald,

Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu poolt esitatud avalduse kätte avalikult ning avaldas

väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Teadaande kättetoimetatuks

lugemise kuupäev

14.11.2020. a.

12. 11.11.2020. a esitas puudutatud isik II Dxxxx Kxxx kohtule kirjaliku seisukoha tsiviilasjas

nr 2-20-1635 (tl 90). Dxxxx Kxxx kinnitusel ei ole tal aimugi, et ta on Torma alevikus,

Lasteaia tn xxxx asuva korteriga seotud ning et ta on korteri omanik. Kinnistusregistris

puudub sellekohane info. Puudutatud isik II on Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx kohtu kaudu

lahutatud xxxx. a. Kohus ei lahendanud abikaasade ühisvara küsimust, kuna Dxxxx Kxxxxx

teadaolevalt abikaasadel ühisvara puudus. Dxxxx Kxxxxon välja selgitanud, et vaidlusalune

korteriomand ei kuulu käesolevalt enam ka Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx. Soomes toimunud

kohtumenetluse käigus võõrandati kõik PxxxxxJxxxxxxx Kxxx vara, sh Tormas asuv korter.

DxxxxxKxxxxx ei ole ühtegi teadet selle kohta tulnud, kuigi tema aadress on avalik. Dxxxx

Kxxx on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

13. Avaldaja esitas omapoolse arvamuse Dxxxx Kxxx seisukohale 11.01.2021. a (tl 94-95).

Avaldaja leiab ,et asjaolu, et kinnistamisavalduse on allkirjastanud ainult üks abikaasadest, ei

4 (8)

muuda ühisvara koosseisu ja ei jäta ka teist ühisomanikku ilma varata. Teisel abikaasal, s.o

ühisomanikul on kinnistusraamatuseaduse § 631 lg 3 alusel õigus nõuda kande parandamist.

Tulenevalt PKS § 28 lg-st 4 võib abikaasa nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara

hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Lisaks

viitab avaldaja AÕS § 65 lg-le 1. Avaldaja leiab, et ebaõige kanne ei tähenda olukorda, et

kinnistu omanikuks on ainult see abikaasa, kes on kantud kinnisturaamatusse teise jakku

omanikuna. Vaatamata ebaõigele kandele on korteriomand abikaasade ühisvara, kui vara

soetati abielu ajal ning ebaõiget kannet saab parandada.

Avaldajal ei ole andmeid, et enne abieluvaralepingu sõlmimist oleks abikaasade varem

soetatud ühisvara, sh korteriomand registriosa nr 2423435 jagatud. Neid andmeid ei ole ka

Dxxxx Kxxx esitanud. Avaldaja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-14-18828 (p 26). Avaldaja

leiab, et kohtus abielu lahutades ei võetud varalist poolt arutada seetõttu, et kohus lahendab

nõudeid, mida pooled on kohtule esitanud. Juhul, kui pooled ei esitanud koos abielu

lahutamise nõudega ühisvara jagamise nõuet, siis ei saanudki kohus ühisvara jagamise nõuet

menetleda. Ka ei ole tõene Dxxxx Kxxx väide, et seose Soome kohtus 2018. a lõppenud

menetlusega võõrandati PxxxxxJxxxxxxxxKxxx muude varade hulgas ka Torma korter.

Kinnistusraamatusse on jätkuvalt korteri omanikuna kantud PxxxxxJxxxxxxx Kxxx.

DxxxxxKxxx elukoha aadress ei ole korteriühistule olnud teada ning see ei ole avalik.

Avaldaja palub avalduse rahuldada täies ulatuses.

14. Kohus andis 24.03.2021. a kirjaga (tl 98) pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade

ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

15. Avaldaja esitas 07.04.2021. a kohtule lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja.

Avaldaja jääb 20.10.2020. a muudetud avalduse juurde ning palub avalduse rahuldada.

Avaldaja menetluskulu tsiviilasjas on 394 eurot ning palub selle välja mõista solidaarselt

Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxx ja Dxxxx Kxxxxx. Menetluskuludelt välja mõista viivis.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et

avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17. Alates 01.01.2018. a kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 järgmises versioonis: kohus menetleb

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on

esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

18. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01.07.2010. a PKS1995 ja pärast seda PKS

(PKS § 210 lg 1). Enne 01.07.2010. a kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim

(PKS1995 § 14 jj), 01.07.2010. a kohaldub poolte varasuhtele PKS §-des 25 jj reguleeritud

sarnase sisuga varaühisus (Riigikohtu 25.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 16).

PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.07.2010. a omandatud ühisvara

koosseisu määramisele PKS1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga

PKS (PKS § 210 lg 1). Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul

ühisvara PKS1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka kehtiva PKS § 25 järgi. Ühisvara koosseis

määratakse PKS § 37 lg 1 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et kui

5 (8)

üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne 01.07.2010. a mingi eseme, tuleb selle

otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada PKS1995.

Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikute Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxja DxxxxxKxxxxabielu

sõlmiti xxxxxxxxxx. a (tl 35, 54, 56). Korteriomandi registriosa nr 2423435, asukohaga

Lasteaia tn xxxx, Torma alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, omanikuna on

kinnistusraamatusse 06.02.2009. a kantud Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx (tl 7, 97). Poolte vahel oli

07.09.2009. a sõlmitud abieluvaraleping (tl 54-55). Abieluvaralepingu punkt 2.1 kohaselt

kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav mu vara, sh registritesse

kandmisele kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning varalised õigused, mis kantakse registrisse

ühe või teise abikaasa nimele, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see vastavasse

registrisse

kantakse

(muuhulgas

jääb

Dxxxx

Kxxxxlahusvaraks

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu registriosa nr 1266735). Punkt 2.2 kohaselt

jäävad kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused selle

abikaasa lahuskohustuseks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes

nimetatud kohustusse täitmiseks lepingu sõlminud on. Punkt 2.3 sätestab, et kummagi

abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist saadav tulu, mis tekib tegutsedes ettevõtjana ja/või

töise tegevuse tulemusena ning investeeringutest saadav tulu jääb selle abikaasa lahusvaraks,

kes selle tulu sai. Punkt 2.4 kohaselt jääb kummagi abikaasa arvelduskontol käesoleval hetkel

olev raha selle abikaasa lahusvaraks, kumma kontol see asub. Seejuures ei käsitle

abieluvaraleping enne 07.09.2009. a soetatud vara, mistõttu saab kohtu hinnangul nõustuda

avaldajaga selles, et kõne all olev korteriomand on soetatud poolte abielu ajal, kuid enne

abieluvaralepingu sõlmimist. Seega kohaldub endiste abikaasade varasuhetele korteriomandi

registriosa nr 2423435 osas varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt PKS §-st 25 lähevad

varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning

abikaasade muud varalised õigused. Kohus nõustub avaldajaga ja leiab, et kuigi omanikuna

on kinnistusraamatusse kantud üksnes Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx, on tegemist siiski poolte abielu

ajal omandatud ühisvaraga PKS § 25 mõttes. Nii on ka Riigikohus on lahendis nr 2-14-18828

(p 26) asunud seisukohale, et kinnisasja ühisvaraks lugemist ei välista ühe abikaasa

ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmine.

Korteriomand on omandatud ja kantud kinnistusraamatusse 06.02.2009, seega ajal, mil kehtis

Perekonnaseaduse eelmine redaktsioon. PkS § 14 lg.1 sätestas tol ajal: Abielu kestel

abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Seega on vaidlusalune korteriomand ka selle omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse

redaktsiooni ajal üheselt abikaasade ühisvara. PkS § 17 lg.5 nägi ette teise abikaasa

ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmise korra.

PKS § 28 lg 1 sätestab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt,

kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid

esemeid ühiselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võivad abikaasad abieluvaralepinguga anda

ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxja Dxxxx Kxxx

07.09.2009. a sõlmitud abieluvaralepinguga ühisvara valitsemise õigust ühele abikaasale

andnud ei ole. Seega, kuigi avaldaja nõuab puudutatud isikutelt pärast abielu lahutamist

korteriomandi majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse tasumist (s.o perioodil 01.07.2018. a

kuni 30.11.2019. a), on korteriomand kui ühisvara hulka kuuluv ese jagamata, mistõttu

kohalduvad selle valitsemisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted.

Ka ei ole kohane puudutatud isiku Dxxxx Kxxx väide, et seoses 2018. a Soome kohtus

lõppenud menetlusega võõrandati PxxxxxJxxxxxxx Kxxx muude varade hulgas ka

vaidlusalune korter. Kinnistusregistri andmetel on korteriomanikuna jätkuvalt sisse kantud

puudutatud isik PxxxxxJxxxxxxxxKxxx, kinnistusraamatu kanne on kohane tõend

omandiõiguse tõendamiseks.

6 (8)

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-14 leidnud, et TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate

rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Abikaasade

varaühisuse varasuhtes on abikaasad kogu ühisvara, s.o erinevate esemete ja varaliste õiguste

kogumi ühisomanikud (PKS § 25 koosmõjus TsÜS §-ga 66) ning teostavad ühisvaraga seotud

õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes ühisvara valitsedes abielulise kooselu ja vara

korrapärase majandamise huvidest (PKS § 28 lg 1 esimene lause ja lg 3 esimene lause).

Seejuures korraldavad abikaasad kokkuleppel abielulise kooselu ja perekonna vajaduste

rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu (PKS § 15 lg 1 kolmas lause). Ühisvara

valitsedes tehtavate tehingute korral on abikaasad üldjuhul solidaarvõlgnikud ja

solidaarvõlausaldajad (PKS § 29 lg 4) ning varaühisuse lõppedes ühisvara jagamise korral

ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga

(PKS § 38 esimene lause). Samas lahendis on Riigikohus sedastanud, et abikaasade

solidaarkohustus tekib PKS § 18 lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise

majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste

katmiseks. Kuna perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus

abikaasade omavahelises suhtes, saab kolleegiumi arvates lähtuda solidaarkohustust

abikaasade vahel jagades VÕS §-st 69.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 2 kohaselt vastutava korteriomandist

tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. VÕS § 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist.

19. Avaldaja

taotleb

puudutatud

isikutelt

Pxxx

Jxxxxxxx

Kxxxxx

ja

Dxxxx

Kxxxxxxsolidaarselt välja mõista Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn x korteriühistu

kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus koos lisanduva viivisega 501,41 eurot.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud

korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle

otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette

rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase

valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele.

Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriomanike 24.05.2018. a otsusega (tl 9) otsustati

juhatuse registreerimine Äriregistris ning muu hulgas ka raamatupidamisteenuse sisse ostmine

Demos-Audit OÜ-lt. Lisaks oli päevakorras kortermaja edasine majandamine. Koosolek oli

otsustamisvõimeline - korterite arv 18 ja kohal oli 9 korteri esindajad. Korteriomanike

16.07.2018. a üldkoosolekul (tl 11) otsustati, et asutamistasuna teeb sissemakse iga korteri

omanik halduskulude summas, s.o 0,30 eurot/m2 kohta ning prügi ja üldelektri majandamine

jätkub vana korra järgi. Koosolek oli esindatud 66,7% ja oli otsustamisvõimeline.

Korteriomanike 05.06.2019. a koosolekul (tl 12) 2019. a majanduskava, sh otsustati hakata

koguma

vahendeid

remondifondi

0,10

eurot/m2

kohta

alates

2019.

a

juunist.

Majandamiskulude jooksvad maksed liikmetelt, s.o haldus-, hooldus- ja heakorratasu 0,30

eurot/m2 korteri üldpinna m2 kohta kuus. Ka seekoosolek oli otsustamisvõimeline, kuna

koosolek oli esindatud 50%. Seega saab asuda seisukohale, et otsused halduskulude (sh

asutamistasu sissemakse) ja remonditasu suuruse kehtestamise kohta korteriühistu liikmete

7 (8)

häälteenamusega heaks kiidetud korteriomanike üldkoosolekutel, mistõttu on otsused tehtud

seadust järgides.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust

puudutatud isikult nõuda. Avalduse kohaselt avaldaja igakuiselt saatnud majandamiskulude ja

teenuste arved puudutatud isikute postkasti. Oluline on seegi, et 05.06.2019. a üldkoosoleku

protokollist nähtuvalt ei ole soomlase (s.o puudutatud isikute) korteri osas otsest lahendust

leitud, kuna isikud on tagaotsitavad. Otsustati otsida veel võimalusi, et isikuid leida.

Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt põhivõla summas 477,30 eurot ning seda

perioodil alates 01.07.2018. a kuni 30.11.2019. a. Nõue on esitatud 18 arve alusel (tl 14).

Esitatud tõenditest nähtuvalt on Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx ja Dxxxx Kxxx ühisomandis oleva

korteri (xxxxxxxx tn xxxx, Torma alevik, Jõgeva maakond) üldpindala 79 m2. Avaldaja on

esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud ei ole

nõude sisu ja suurust vaidlustanud.

Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 477,30 eurot.

KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 01.07.2018. a

kuni 30.11.2019. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on arvestanud

viivist alates 24.07.2018. a 8% aastas ehk 0,0219% päevas maksmata jäänud summalt päevas

iga viivitatud kalendripäeva eest. Avalduse kohaselt moodustub nimetatud perioodil

sissenõutavaks muutunud viiviseks 24,11 eurot. Kohus nõustub sellise käsitlusega ja peab

põhjendatuks viivise summas 24,11 eurot välja mõistmist puudutatud isikutelt.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab

kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

21. Avaldaja on 07.04.2021. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Esitatu kohaselt on

avaldaja menetluskulu järgmine:

 Õigusteenus - avalduse koostamine kohtule 3 tundi (tunni hind 70 eurot tund), kokku

210 eurot;

 Tasu infopäringu eest kinnistusraamatus ning andmete väljatrükk 3 eurot;

 Andmete päring Rahvastikuregistrist 5 eurot (riigilõiv);

8 (8)

 Väljavõte Soome rahvastiku infosüsteemist 5 eurot ning selle tõlkekulu 6 eurot;

 Õigusteenus - taotluse koostamine 17.03.2020. a kohtule 0,25 tundi, kokku 17,50

eurot;

 Õigusteenus - 20.10.2020. a seisukoha ja avalduse muudatuse koostamine kohtule 0,5

tundi, kokku 35 eurot;

 Õigusteenus - 11.01.2021. a kohtule vastuse koostamine 0,5 tundi, kokku 35 eurot;

 Õigusteenus - 07.04.2021. a lõppseisukohtade ja lõpliku menetluskulu nimekirja

koostamine kohtule 0,25 tundi, kokku 17,50 eurot.

 Riigilõiv avalduse esitamisel 50 eurot.

Kokku avaldaja menetluskulu 394 eurot.

Kohus märgib, et avaldaja menetluskulu rahaline suurus jääb kindlaksmääramiseks

TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 korras. Puudutatud isikud ei ole avaldaja

menetluskulude nimekirja käte saanud ega sellele vastuväiteid esitanud. TsMS § 176 lg 7

sätestab, et menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele

kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik