2-21-4139/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4139 Tsiviilasi VIKER OÜ kandeavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 22. veebruari 2021 määrus nr Ä 10009650/M13

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VIKER OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja): VIKER OÜ (registrikood 109938806), esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

RESOLUTSIOON

1. Jätta VIKER OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kohtunikuabi

22. veebruari 2021 määrus nr Ä 10009650/M13 muutmata.

2. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta VIKER OÜ enda kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. VIKER OÜ (avaldaja) esitas 15. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale teate selle kohta, et RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuse liikme Priit Kotkase volitused juhatuse liikmena on lõppenud. MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi otsustas 22. veebruari 2021 määrusega mitte algatada 15. jaanuari 2020 teate alusel ÄS § 61 alusel kande parandamise menetlust ja lõpetas menetluse registriasjas. ÄS § 309 lg 6 kohaselt kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse ÄS §-s 61 sätestatut. Avaldaja aktsionär teatab samas avalduses, et ühingul ei ole nõukogu ja seega ei tooks äriregistri pidaja ÄS § 61 sätestatud tegevused (järelepärimiste tegemine jne) teistsugust tulemust, kui see, et aktsiaseltsil ei ole kehtivat juhatuse liiget; registrisse kantud juhatuse liikme volitusi pikendatud ei ole. Poolte vahel on õigusvaidlus selles osas, kes on RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu liikmed, kes valivad juhatuse. Harju Maakohtu 18. septembri 2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-7013 (jõustumata) märgitakse, et tsiviilasjas nr 2-20-666 määratud nõukogu volitused kehtivad ja sellel nõukogul on võimalik otsustada juhatuse koosseisu üle. Samuti märkis maakohus, et kohtule pole teada otsustust selle kohta, et juhatuse liikmeks olev Priit Kotkas oleks ametist tagasi kutsutud.

15. jaanuari 2020 teates toodu alusel ei ole võimalik lahendada küsimust juhatuse liikme Priit Kotkase volituste kehtivuse üle, kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt pooleli olevatest menetlustest tuleneb, et praegusel juhul on vaidluse all, kes on aktsiaseltsi kehtivate volitustega nõukogu liikmed, kellel on õigus valida juhatust. Registrimenetluses ei saa lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes kohtumenetluses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ÄS § 22 lg-st 4 ja TsMS § 596 lg-st 2, otsustas kohtunikuabi anda avaldajale kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

30 päeva arvates määruse tegemisest. Nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kandeavalduse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu registriosakonna kohtunikuabi määruse tühistamist ja asja saatmist registriosakonnale järelevalvemenetluse läbiviimiseks - RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuse liikme Priit Kotkase kande kustutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on registriosakonnal kohustus teha registrikanne, sest registriosakond on kohustatud tagama registrikannete õigsuse. TsMS § 600 lg 2 teise lause kohaselt registrit pidav kohus parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud. Käesoleval ajal puudub mistahes kandemäärus, mis põhjendaks juhatuse liikme Priit Kotkase kande kehtivust. Kui registriosakond 2002. a rahuldas kandeavalduse Priit Kotkase kui juhatuse liikme sissekandmiseks äriregistri kaardile, siis tegi ta seda eelduslikult tema ametiajaks. Registriosakonnale on ligi ühe aasta jooksul edastatud Priit Kotkase poolt andmeid ja avaldusi väitega, et Priit Kotkase kui RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuse liikme kande pikenemise aluseks on 7. veebruari 2020 kandeavaldused. 7. veebruari 2020 kandeavalduste menetlused peatati registriosakonna 19. veebruari 2020 määrusega Ä 10009650/M5 tsiviilasjades nr 2-19-19435 ja nr 2-20-666 lahendi tegemiseni. Kohtuasi nr 2-20-4705 on lahendatud juba 17. aprillil 2020. Samas ei ole registriosakond vaatamata peatamise aluse äralangemisele 7. veebruari 2020 kandeavaldusi veel menetlenud. Registriosakond peab veenduma, et iga äriregistris kehtivana näidatav kanne on tegelikult ka kehtiv. Seega pidi registriosakond, saanud teabe selle kohta, et 2002. aastast pärit juhatuse liikme kanne on ebaõige, sest Priit Kotkase kui juhatuse liikme volitusi ei ole pikendatud, kande kustutama. Juhul, kui kande pikendamise üle on õigusvaidlus, tuleb sellise vaidluse ajaks kanne kustutada, mitte hoida seda nähtavana/kehtivana.

4. Tartu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja registriosakonna kohtunikuabi määrus muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

6. Asja materjalide kohaselt on VIKER OÜ esitanud ÄS § 61 alusel taotluse algatada kande parandamise menetlus. Riigikohus on 19. novembri 2003 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 p-s 8 leidnud, et erandlikult reguleerib ÄS § 61 olukordi, kus kanne tehakse avalduseta. Nimetatud paragrahv sätestab kande tegemise võimalused n-ö ametiülesannete korras juhul, kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse või kande puudumise kohta. Tulenevalt ÄS §-ga 35 kehtestatud ametiasutuste teatamiskohustusest saab äriregistripidaja selliseid andmeid eelkõige kohtult, riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuselt ja notarilt. Informatsioon äriregistri andmete ebaõigsuse või registrile esitamata andmete kohta võib pärineda ka teistelt huvitatud isikutelt. Äriseadustiku § 61 lg 1 kohaselt võib registripidaja korraldada kontrollimenetluse. Kande parandamise ja seega ka kandeotsuse tegemise eeldus ÄS § 61 järgi on ikkagi see, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise.

Kui registripidaja ÄS § 61 lg 1 järgses kontrollimenetluses kande ebaõigsust või puudumist kindlaks ei tee, ei või ta alustada kande tegemise menetlust ametiülesande korras § 61 lg 2 järgi ega teha ka kandeotsust. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi seisukohaga, et registrimenetluses ei saa üldjuhul tuvastada hagimenetluses tuvastatavaid asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud. Eelkõige ei saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses. Kohtunikuabi on tuvastanud, et asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt pooleli olevatest menetlustest tuleneb, et praegusel juhul on vaidluse all, kes on RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu liikmed, kes valivad juhatuse. Järelikult on vaidluse all ka see, kas juhatuse liikmel Priit Kotkasel on kehtivad volitused või mitte. Kohtunikuabi märkis, et kohtule pole esitatud otsustust selle kohta, et juhatuse liige Priit Kotkas oleks juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud.

7. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja kohtunikuabi määruse muutmata. Määruskaebuse ja avalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 559 kohaselt kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson