2-20-17181/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17181 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. F.i (F.) vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja A. F. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. F.i vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

3. Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi A. F.i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hageja teatas 19.03.2021 kohtule, et seoses kuriteoga on käesoleva tsiviilasja kostjaga seoses algatatud kriminaalasi. Lähtuvalt eeltoodust on hageja seisukohal, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata märgitud info valguses.

2

3. Kohus selgitas 21.03.2021 kirjas hagejale, et kohus saab hagi läbi vaatamata jätta juhul, kui hageja võtab hagi tagasi. Kohus palus hagejal selgitada, kas hageja soovib hagist loobuda või hagi tagasi võtta.

4. 29.03.2021 esitas hageja kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja teavitas 02.03.2021 hagejat, et hagiavalduse aluseks olev lepingu osas on Politsei- ja Piirivalveamet alustanud kriminaalmenetlust, sest hagiavalduse aluseks olev leping on sõlmitud pettuse teel. Kuivõrd hagiavalduse aluseks olev leping on sõlmitud kelmuse tunnustel, võib see olla tühine algusest peale. Hageja on seisukohal, et kuivõrd hagi tuleb jätta läbi vaatamata lepingu sõlmimise asjaoludest tulenevalt, mida hageja ei saanud mõjutada, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Kostja esitas 30.03.2021 seisukoha hageja 29.03.2021 taotluse osas. Kostja ei vaidle vastu, et hageja võtab hagi tagasi. Kostja on seisukohal, et hageja peab hüvitama kostjale tema menetluskulud.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Hageja on kohtule esitanud taotluse käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi tagasi tagasivõtmiseks. Kostja ei vaidle vastu, et hageja võtab hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 esimese lause alusel käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi läbi vaatamata.

7. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

8. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 168. Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

9. Kohtupraktika järgi saab TsMS §-s 168 sätestatud regulatsioonist kõrvale kalduda ja juhinduda kulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 4 olukorras, kus kohus lõpetab määrusega menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-11, p 14). Kohus leiab, et ka hagi läbivaatamata jätmisel hagi tagasivõtmise tõttu saab TsMS § 162 lg 4 kohaldada, kui täidetud on märgitud sätte kohaldamise eeldused. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

10. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt on hageja hagi tagasi võtnud seetõttu, et hageja sai pärast käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ja kostja vastuse esitamist teada, et hagiavalduse aluseks olev leping võib olla sõlmitud pettuse teel ning alustatud on kriminaalmenetlust. Hageja väitel võib leping olla tühine. Hagiavalduse aluseks oleva lepingu pettuse teel sõlmimise asjaolusid ei saanud hageja enne hagiavalduse esitamist teada ega mõjutada. Hageja on võtnud hagi tagasi asjaolu tõttu (st lepingu sõlmimine pettuse teel), mis ei olnud talle hagi esitamise hetkel teada ega ettenähtav ja hageja ei saanud märgitud asjaolu mõjutada.

3

11. Kostja esitas 07.12.2020 vastuse hagiavaldusele, milles ta vaidles hagile vastu. Kostja, kui isik, kelle nimel on käesolevas tsiviilasjas võlgnevuse nõude aluseks olev laenuleping sõlmitud, ei ole oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et laenuleping võib olla sõlmitud pettuse teel ega toonud välja muid asjaolusid, mis oleksid seadnud kahtluse alla laenulepingu sõlmimise asjaolusid. Eelduslikult oleksid kostja menetluskulud tunduvalt väiksemad või ei oleks kostjal menetluskulusid üldse tekkinudki, kui kostja oleks esialgsele võlausaldajale või hagejale või kohtule oma vastust esitades teatanud, et vaidluse all olev laenuleping võib olla sõlmitud pettuse teel. Kohus leiab, et eelduslikult peaks kostjale olema teada, mis asjaoludel toimus lepingu sõlmimine ning kostjal oleks olnud kohustus hiljemalt oma vastuses hagiavaldusele välja tuua vaidluse all oleva laenulepingu sõlmimise asjaolud, sh asjaolud selle võimalikust pettuse teel sõlmimisest.

12. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et praeguses vaidluses oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

13. Hageja on esitanud kohtule taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 välistab riigilõivu tagastamise, sest hagi jääb läbivaatamata hagi tagasivõtmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.

14. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik