1-09-566/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-566

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06 juuli 2010 Tartu kohtumaja a Kriminaalasja number 1-09-566 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Margus Lellep Taotlus A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu A.H

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada A.H (isikukood xxx) talle Harju Maakohtu

03.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-566 mõistetud vangistuse kandmisest

tingimuslikult enne tähtaega KarS § 76 lg 4 alusel määrata . A.H-le

katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema

kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada A.H täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järelxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

2 (4) kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata katseajaks järgmised kohustused: A.H-le

1) asu

kuu jooksul vabanemisest

da tööle mitte hiljem kui 1 (üks) või töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötuna;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest ja ; spetsialisti äranägemisel läbida ravikuur

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja

eelneva nõusolekuta.

Määrus

A.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva A.H kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

A.H Harju Maakohtu 03. .2009.a otsusega on süüdi tunnistatud 04 kriminaalasjas nr 1-09-566 263 p 1 j KarS § ärgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2

päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.08.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 10 kuud 14 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 12 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.2009 30.04.2011.a. .a ja lõpeb Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 24.05.2010.a. Tartu Vangla edastas 19.05.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 06.07.2010.a seisuga on A.H kandmata karistusaeg 9 kuud 24 vangistust. päeva A.H on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral:

1) 15.08.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS 239 1 aasta

§ järgi vangistust, lõplikuks karistuseks 10 kuud 14 päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör isik on sooritanud katseajal uue kuriteo, on kõrvale leiab, et vaatamata asjaolule, et hoidnud kohtumenetlusest, vanglas toime pannud 2 distsiplinaarrikkumist, võiks ta siiski vabastada enne tähtaega. Antud isikut ei ole varem reaalse vangistusega karistatud ja ehk see

karistus on avaldanud sellist positiivset mõju, et ta hoidub tulevikus kuritegudest. Ta on läbinud vanglas sõltuvusvastase programmi Convictus. Vangla ja kriminaalhooldaja ei toeta

küll isiku vabastamist, kuid kriminaalhooldaja leiab, et antud isiku võiks vabastada enne

tähtaega, kuid lõpptähtajale lähemal tähtajal, kui seda oli ettekande koostamine. Ettekanne

koostati aprillis, praegu on juuli. Seda arvestades asub seisukohale, et prokurör A.H-le võiks võimaluse anda, talle määrata kohustused, mis peaksid ära hoidma uute

3 (4)

rikkumiste toimepanemise: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega, pöörduma oma sõltuvusprobleemidega vastavate

spetsialisteide poole ja vajadusel saama ravi, kindlasti asuma tööle. Sellised kohustused võivad ära hoida uute kuritegude toimepanemise. A.H palub ennast vabastada enne tähtaega ja on valmis prokuröri poolt endale välja toodud stused võt a, et oleks kergem vabaduses ja töötada enda kallal. kohu m Ta ei taha enam selliseid vigu teha nagu varem. Kinnipeetav selgitab, et tal on väga häbi oma eelmiste

tegude pärast. Kuritegusid sooritades ja oli ta noor ja ei teadvustanud situatsiooni tõsidust. Nüüd kui viibib ise vanglas, on ta muutnud oma arvamust sellest kõigest ja ei tahaks enam

selliseid tegusid toime panna, mille eest pean pärast vastutama. Ta on aru saanud, et kõige

eest tuleb tasuda ja karistust kandes on ka tasunud juba. Lähipäevil saab A.H 25- aastaseks ja leiab, et on aeg aru pähe võtta. Süüdimõistetu lubab, et sellistel tingimustel, et ta kannab karistust, temaga enam kohtuda tulevikus ei tule.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud 1 p 2 teise

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus poole kuud. A.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle

poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik leiab, et A.H vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. süüdimõistetu kannab karistust kuriteo eest, millise ta pani Kuigi toime katseajal ja ei ilmunud ka määratud ajal kohtusse ning karistust kandma, leiab kohus, et

kinnipeetavale tuleks anda võimalus näidata, et ta on teinud karistusest järeldused. A.H

ei ole varem vangistuses viibinud ja käesolevaks ajaks on ta viibinud vanglas üle aasta, mis võiks olla piisavalt pikk aeg selleks, et isik vajalikud järeldused, kui tal saaks teha

on reaalne tahe muutuda. Ta on läbinud enda sõltuvusprobleemi lahendamiseks Convictus

programmi ja on valmis võtma endale katseajaks erinevaid kohustusi. Eelmisel katseajal

kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega kohtule esitatud materjalide põhjal tal probleeme ei olnud. Eeltoodu põhjal vangistusest vabastamine tingimisi enne leiab kohus, et A.H

tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski,

tuleb süüdimõistetule lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel

läbida määratavad ravid. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale A.H

vabanemist hiljemalt 1 kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötuna.

Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude laadi ja sellest tulenevalt tema käitumisriske, tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras

karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

Kuna A.H karistusaja lõpuni on jäänud väh KarS § 76 lg 4 alusel määrata em kui aasta, tuleb katseajaks üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

4 (4) Kohtunik