1-18-9272/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9272 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Evelin Sulg Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

B.A, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne xxx (xxx) Karistuse kandmise algus 31.01.2019 ja lõpp 28.06.2023 Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.04.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON:

Jätta B.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Jätta riigi õigusabi korras määratud kaitsja Arvo Suubani tasu summas 135 (ükssada kolm viis) eurot 24 senti riigi kanda. kümmend

Kohtumäärus prokurörile. saata Viru Vanglale, B.A-le, tema kaitsjale ning

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9272 tunnistati

B.A

karistati süüdi KarS § 185 lg 1, § 183 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistust 1 aasta Pärnu Maakohtu 26.01.2018 otsusega nr 1

550 mõistetud ärakandmata 3 aasta 4 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mõisteti B.A-le liitkaristuseks vangistus 4

(neli) aastat 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2018, s.o 1 päev vangistust. Ärakandmata karistuseks on

4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks otsustati lugeda B.A poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus

04.01.2019.

Viru Vangla esitas 15.04.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, ei toeta B.A tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava B.A tingimisi enne tähtaega vabastada, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontroll 24 kuuks ja katseaeg kuni karistuse lõpuni, s.o kuni 28.06.2023. Uute kuritegude riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata B.A-le käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2-

- mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluda elektroonilise valve tingimustele, elektroonilise valve pikkuseks 5 kuud; KarS § 75 lg 4 – läbida MTÜ- xxx 10-kuuline uimastisõltuvusest s taastumise programm.

Viru vangla muusikaterapeut A P esitas kohtule oma arvamuse B.A kohta ning toetab B.A ennetähtaegset vabanemist.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta B.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta B.A ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 22.04.2021 kohtuistungil avaldas B.A, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kindel, et ei hakka tarvitama narkootikume. Ta suudab mitte panna kuritegusid toime. Temale on

toeks muusika, tüdrukusõber ja perekond. Täidab kõik kohtu poolt määratud nõudeid. Vabanemisel soovib minna xxx -kuulise raviprogrammi, panna ennast , läbida 10 Töötukassasse arvele.

Kaitsja palub vabastada B.A karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. B.A kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Tal on juba kolmas karistus need teod, . Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mille eest teda on karistatud, on toime pandud, kas alaealisena või vahetult pärast 18 aasta vanuseks saamist. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on hõivatud tööga. Ta on läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisi treening ja Viha juhtimine muusikateraapia programmi. Nii „ “ „ “,

vangla iseloomustuses kui ka sellest viimati nimetatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava käitumine paremuse poole. Ta on hakanud analüüsima oma varasemat on muutunud vanglas käitumist ja tänu resotsialiseer vatele meetmetele teinud õiged järeldused. O i n omandanud oskuse

edaspidi oma valikuid suunata, et olla seaduskuulekas. Ta on huvitatud võlgnevuste likvideerimisest. Vabanemise korral . Samuti ta on tal võimalus võtta ennast arvele Töötukassas saab teha

-s. Tal on kindel elukoht ja see elukoht xxx on eemal varasemast tööd MTÜ

tutvusringkonnast ja selle mõjudest. Ta on andnud nõusoleku 10-kuuline alkoholija narkosõltuvusest vabanemise programm läbimiseks i . Kaitsja leidis, et käesoleval ajal on võimalik ja on otstarbekas B.A vangistusest ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalide , arvestades ka ga, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri

kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele.

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9272 tunnistati

B.A süüdi KarS § 185 lg 1, § 183 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistust 1 aasta Pärnu Maakohtu 26.01.2018 otsusega nr 1

0 mõistetud ärakandmata 3 -18-55 aasta 4 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mõisteti B.A-le liitkaristuseks vangistus 4

(neli) aastat 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2018, s.o 1 päev vangistust. Ärakandmata karistuseks on

4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks otsustati lugeda B.A poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 04.01.2019. Pärnu Maakohtu 26.01.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1 süüdi -18-550 tunnistati B.A KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat

6 kuud, millest 1 kuu vangistust kuulus koheselt ärakandmisele. Ülejäänud karistuse osa, s.o aastat 5 kuud 29 päeva vangistust, on jäänud tingimuslikult kohaldamata katseajaga 3 aastat 6 kuud

elevalve alla, . Kohus määras B.A katseajaks kriminaalhooldusametniku jär kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 2 - -1,

8 tulenevaid kohustusi.

Kohtuotsus on jõustunud.

Riigikohus oma 28.11.2018 määruses kohtuasjas nr 1-16-2295 (p 22) sedastas, et juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (KarS 76 lg § 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (KarS § 1), tuleb tingimisi enne täh

76 lg taega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust.

B.A pani kriminaalasjas nr 1-18-550 toime esimese astme kuriteo ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st 1. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on B.A temale mõistetud karistusajast, 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust, ära kandnud päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud

2 aastat 2 kuud ja 22

karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et

B.A avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal § ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastam

76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid isega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr , p-d 20-21.) 3-1-1-12-17

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. B.A käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. B.A soovib - xxx aadressil xxx. pärast vabanemist elada MTÜ s Seal on B.A võimalus läbida 10-kuuline alkoholi-ja narkosõltuvusest taastumise programm. MTÜ tegevjuht R K kinnitas valmisolekut võtta B.A elektroonilise järelevalve kohaldamisega majutusja nõustamisteenusele. Eluase on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.

Väärtuslik on ka see, et kinnipeetav osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. B.A Vangistuses on ta tööga hõivatud, töötab Alates 07.02.2019 saab psühhiaatrilist ravi. xxx.

Ta d , . läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ „Viha juhtimine“ Ta läbis

programmide kinnistavad vestlused. Pärast programmi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ läbimist otsustas rvitamisest täielikult loobuda. Pärast programmi „Viha B.A alkoholi ta juhtimine“ ning programmi jätkuvestluse läbimist ta mõistis käitumise arengufaase. agressiivse

Parimaks lahenduseks enda jaoks leiab olevat olukorra vältimine või olukorrast ära kõndimine. B.A osales Muusikateraapia Keskuse poolt pakutavas muusikateraapias.

Positiivseks loeb kohus ka seda, et B.A on motiveeritud töötama. Vanglas on tööga hõivatud. on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuulu B.A b ema, ema elukaaslane, õde, vanaema, tädid. B.A alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu olid peres problemaatilised suhted. B.A kasutas oma ema suhtes füüsilist vägivalda.

Vangistuses on omavahelised suhted paranenud. Vangistuses ta hoidub mingil määral

kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest ja teeb pingutusi oma käitumise parandamisel. Osaleb noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis käitumise eest , mille raames on preemiana hea käinud ka kodukülastustel.

Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et B.A on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, käitumine vanglas oli seaduskuulekas ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. B.A puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed.

B.A ei ole eriala. Tal puudub motivatsioon eriala omandada. Lõpetamata on jäänud õpinguid xxx erialal ning xxx erialal. Tal puudub majanduslik toimetulekuoskus. B.A xxx

ei ole enne v elas pereliikmete rahast. soovib angistust ametlikult töötanud, Ta tulevikus kolida teise riiki, kus kanepi tarvitamine on legaalne, et tarvitada seal. B.A ei soovi . alkoholist loobuda täielikult

B.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab B.A kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kannab karistust narkootilise ainete vahendamise ning varguste eest. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, grupi mõju ning riskiv ja hoolimatu elustiil.

Pärnu tunnistatud süüdi KarS § 185 lg 1, § Maakohtu 11.12.2018 otsusega on B.A

183 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p järgi ning karistatud vangistusega 7,9

1 aasta. Süüdistuse kohaselt müüs B.A 0,5 grammi marihuaanat alaealisele isikule, andis narkootilise aine kanep väikeses koguses ebaseadusliku edasi, varastas kauplusest alkoholi. Kuna nimetatud kuriteod pani B.A toime katseaja kestel, moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Pärnu Maakohtu 26.01.2018

D. Timini kohtuotsusega mõistetud karistusega. käitumine, kuritegude arv

ja raskus, kuritegude toimepanemine katseaja kestel, näitavad tema ohtlikkust ning annavad põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Seda enam, kui B.A ei soovi täielikult alkoholist ja narkootikumidest lo Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse obuda. kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud.

Süüdimõistetu kannab vanglakaristust korda. Seega võib järeldada, et vara teist sem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Uute kuritegude toimepanemist võib B.A puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Ta kannab karistust ka alkoholi varastamise eest. Esimest korda tarvitas alkoholi 14 aastaselt. Enne vangistust tarvitas alkoholi peaaegu iga päev. B.A oli mitmesooritas ta päevaseid alkoholi tarvitamisi, esines ka mäluauke. Alkoholijoobes vägivaldse kuriteo. Vangistuses on B.A läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele" ning programmi kinnistavad vestlused, täitis

Tagasilanguse ennetamise

töövihiku. Pärast programmi läbiviimist otsustas tamisest täielikult B.A alkoholi tarvi loobuda. Käesoleval ajal ei soovi täielikult alkoholi tarvitamisest loobuda, kuna arvab, et t eatav tarvitamine on tema hinnangul normaalne. B.A tarvitab kanepit 13. eluaastast, tarvitas igapäevaselt. Ta on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, nende hulgas on amfetamiin, LSD-d, GBL, ecstasy, kokaiin. Tarvitas spice, seeni, rahusteid (kodeiin, xanax). Kannab karistust kanepi vahendamise eest. Vangistuses on B.A läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele" ning programmi kinnistavad vestlused, täitis Tagasilanguse ennetamise töövihiku. B.A tunnistab, et tal on probleem narkootikumide tarvitamisega, aga ta ei id ole valmis Tulevikus plaanib kolida kuskile, kus kanep on narkootikumidest täielikult loobuma.

legaalne. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, analüüsides isiku suhtumist sõltuvusainete tarvitamisele, tema soov jätkata alkoholi ja narkootikume tarvitamist, kohus on seisukohal, et isik võib jätkata sõltuvusainete tarvitamist, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt läbimõtlematult ta on impulsiivne, tegutseb . Sooritatud

kuritegudest rääkides õigustab ta oma tegusid. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna.

Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused B.A tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks B.A B.A puhul ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu B.A t

uleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.

Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud B.A vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtuistungil osales süüdimõistetu B.A kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 135,24 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg

- le 1 tuleb kõnealune menetluskulu välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab B.A-lt kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja A. Suubani tasu summas 135,24 eurot riigi kanda.

Kohus lähtus määrust tehes hindus KarS § 76 KrMS §§ eeltoodust ja ju , 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik