3-20-993/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. aprill 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-993

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla 5. aprilli 2020. a käskkirja nr 2-

20/1-2/118 ja 15. mai 2020. a vaideotsuse nr 1-11/262-

2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2020. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

27. mai 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 5. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/118 rakendati vangistusseaduse

(VangS) § 69 lg 1, § 69 lg 4, § 69 lg 2 p 5, § 70 lg 1 alusel kinnipeetav Xi suhtes täiendavate

julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamist, kuna kaebaja 5. aprillil 2020

kahes intsidendis käitus vangla ametnike suhtes agressiivselt ja ähvardas kasutada vägivalda,

ohustades sellega ametnike ja vangla julgeolekut.

2. Päras edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

käskkirja 5. aprilli 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/118 ja vaideotsuse tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei kuulatud kaebajat ära enne käskkirja andmist ja vangla valvuri ettekandes,

millele käskkiri tugineb, on ebaõigesti kajastatud kaebaja öeldut. Nimelt ettekande kohaselt

oleks kaebaja justkui ähvardanud valvuril pärast vabanemist pea otsast keerata. Kaebaja ütles

fraasi oma emakeeles (vene keeles) ja nii kiiresti, et valvur ei saanud õigesti aru, sest ta on

eestlane. Tegelikult ütles kaebaja “Kui mulle ei oleks teie kõikide pärast veel karistusaega

lisatud, oleksin teil kõigil pead maha keeranud“.

Seega määrati käerauad ebaseaduslikult.

3. Vastuses kaebuses vaidles Tartu vangla kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus jättis 30. oktoobri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Vaidlustatud käskkirja faktiline alus põhineb kahel asjaolul. Tartu Vangla 5. aprilli 2020. a

ettekande kohaselt ähvardas kaebaja samal päeval kella 10:20 paiku ametnikku, et lööb tal

vabaduses pea lõhki. Samuti koostati 5. aprillil 2020 ettekanne selle kohta, et samal päeval kella

14:55 paiku helistas kaebaja valvuriruumi ning ähvardas valvurit õhtuse loenduse ajal rünnata.

Mõlema juhtumi puhul tundsid ametnikud ennast ohustatuna.

Kaebaja ei ole kaebuse põhjendamiseks kohtule tõendeid esitanud. Samas tunnistab ta

omakäelises kaebuses vanglateenistuse ametniku ähvardamist. Vaides on kaebaja apelleerinud

üksnes menetluslikele puudustele. Neil asjaoludel ei ole äratuntav, kuidas kaebajale

ärakuulamise tagamine oleks saanud mõjutada menetlust asjas. Tõendikogumi alusel on ilmne,

et kaebaja suhtes käeraudade kasutamine oli ainukeseks meetmeks tagamaks vangla

julgeolekut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

6. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tartu Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

Vastustaja osutab, et apellatsioonkaebuses ei ole nimetatud ühtegi asjaolu, mida halduskohus

kaebaja hinnangul valesti tegi ega ka ühtegi uut asjaolu. Tartu Vangla nõustub halduskohtu

otsuse põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis tingiksid

kaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning

vastavalt halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 201 lg-le 4 halduskohtu otsuse põhjendusi

ei korda, kuid märgib siiski järgmist.

8. Tulenevalt VangS § 69 lg-st 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale,

kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist

või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele

isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske

õiguserikkumise ärahoidmiseks.

9. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt toimub nii täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla

tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida

üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või

meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

otstarbekust.

10. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine ja meetme valik saab aga

toimuda alles pärast VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse tuvastamist. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluse esinemises veendumiseks peab vangla hindama faktilisi

asjaolusid. Kuigi nendele asjaoludele saab tugineda ka hiljem täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise kaalutlusotsuse tegemisel, siis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse

tuvastamisel ei teosta vangla kaalutlusõigust ega saa otsustada aluse esinemise üle otstarbekuse

kaalutlusest lähtuvalt.

11. Kaevatavas käskkirjas põhjendas vastustaja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist kaebaja ohtlikkusega vangla ametnikele ning samuti eesmärgiga hoida ära raske

õigusrikkumise toimepanemist. Mõlemad asjaolud on VangS § 69 lg s 1 nimetatud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise alusena. Täpsemalt märkis vangla, et kaebaja käitumine

5. aprillil 2020 kahes eraldi intsidendis, milles kaebaja ähvardas vangla ametnikke vägivallaga,

näitab, et kaebaja võib oma tahte saamiseks kasutada ähvardusi ja vägivalda ning käituda vangla

ametnike suhtes agressiivselt ja vahendeid valimata, ohustades sellega ka vangla üldist

julgeolekut.

Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja käitumine andis aluse pidada kaebajat ohtlikuks vastustaja

ametnikele ja vangla julgeolekule üldiselt. Hinnang ei muutu sellest, kas kaebaja 5. aprillil 2020

kella 10:20 paiku ütles, et kui ta ametniku pärast „srokki“ juurde saab, lööb ametnikul

vabaduses pea lõhki või, et kui kaebajale ei oleks vastustaja ametnike pärast veel karistusaega

lisatud, oleks kaebaja ametnikel pead maha keeranud. Mõlemal juhul väljendas kaebaja

selgesti, et tema arvates käitusid vastustaja ametnikud kaebaja suhtes valesti ja kaebaja kasutab

võimalusel füüsilist vägivalda kättemaksuks. Sarnaselt käitus kaebaja ka kell 14:55 paiku, kui

väljendas rahulolematust vastustaja ametniku tegevusega imiteerides löögiliigutust ametniku

suunas ja teatas siis telefonikõnes valveruumi, et kavatseb rünnata ametnikku õhtuse loenduse

ajal.

12. Vaidlustatud käskkirjas vastustaja selgitas, et ei saa jätta tähelepanuta kaebajast lähtuvat

ohtu ning osutas, et väljaspool kambrit viibides käeraudade kasutamine aitab efektiivselt

vähendada võimalust, et kaebaja ametnike suhtes esitatud ähvardused ellu viib. Käskkirja

kohaselt ei kasutatud käeraudu igapäevase värskes õhus viibimise ajal. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et tuvastatud asjaolude pinnal ei nähtu, et vastustaja oleks täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel või meetme valikul ilmselt ebaõigesti hinnanud

kaebaja ohtlikkust, lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaoluga

arvestamata. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et meetme kasutamisest loobumise või mõne

muu kaebaja õigusi vähem piirava meetme kasutamise korral olnuks võimalik taotletud

eesmärki sama efektiivselt saavutada. Seetõttu ei ole vastustajale etteheidetav kaalumisviga või

kaalutluskohustuse rikkumine kaevatava käskkirja andmisel. Järeldust ei muuda asjaolu, et

kaebaja enne käskkirja andmist ei saanud selgitada, mida ta 5. aprillil 2020 kella 10:20 paiku

toimunud intsidendi ajal ametnikule ütles, kuna kaebaja ka hilisema selgitusega ei kõrvaldanud

öeldu agressiivsust ega lükanud ümber fraasi ähvardavat iseloomu ametniku suhtes.

13. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus

muutmata.

14. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu

Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja menetluskulud (riigilõiv) jäävad tema enda kanda.

Kaebaja oli halduskohtus ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest

vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama

menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud

riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/