4-20-5186/31 · 4-20-5186/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2021.a Tallinn

as Väärteoasja number 4-20-5186 Kohtukoosseis kohtunik

Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Simona Šois Kohtuasi

F.J-i (isikukood: XXX kaebus nr ) väärteo 4-20-5186 Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 03.12.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,018869

Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2021.a

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja F.J kaitsja Jaanus Stern

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Raul Annuka

RESOLUTSIOON

Rahuldada F.J-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi otsusele väärteoasjas nr 03.12.2020.a 2302,20,018869 osaliselt.

Tühistada kohtuvälise menetleja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi .a. otsus väärteoasjas nr 03.12.2020 2302,20,018869 osaliselt, kohaldatud karistuste osas.

Teha uus otsus, millega:

Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistada F.J rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) eurot.

Väärteoasi nr 4-20-5186

2

Liiklusseaduse § sõiduki juhtimisõiguse 236 lg 1 alusel karistada F.J mootor äravõtmisega 1 (üheks) kuuks.

KarS 600 (kuussada) eurot kuulub § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv summas kandmisele ositi 3 (kolme) kuu jooksul, tasudes iga kuu 1. kuupäevaks (alates 01.05.2021.a kuni 01.07.2021 200 (kakssada) eurot. .a.) vähemalt

Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või

EE401700017002872300 Luminor Pank. -20- Selgituseks märkida „rahatrahv kohtuasjas nr 4 5186“ ja maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kaebuse esitaja kaitsja Jaanus Sterni taotlus summas 2107,56 eurot menetluskulude hüvitamiseks – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Asitõendid ja salvestised : - olevad 1 DVD-plaat ja 2 CD-plaati salvestistega oasja väärteomaterjalide juures – jätta väärte materjalide juurde; - kaebuse lisaks olev 1 CD-plaat

– säilitada kohtutoimikus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 26.04.2021.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- -Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik L. ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida Põder koostas 12.11.2020.a väärteoprotokolli AB1604225 F.J-ile selle eest, et tema,

03.11.2020 kella 18.44 ajal Harju maakonnas Tallinnas Tallinn Paadi 14a parklas, juhtis

mootorsõidukit ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Xxxx reg nr xxxx, Tagurdamisel ei veendunud ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge pargitud sõiduautoga

Xxxx xxxx registreerimismärgiga . Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju

isikule M S (fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja kaamerasalvestistega). Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata kuigi varalise kahju saaja

ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevustega rikkus F.J väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1 ja § 49 lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

3

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M P karistas F.J 2302,20,018869 väärteoasjas nr. 03.12.2020.a koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg st 1 ja § 63 lg st 3, LS § 223 lg 1 alusel - - juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud

kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtvalt leitakse, et menetlusalune isik ei ole ettevaatamatusest ja seega rikkumisi toime liiklusõnnetust põhjustanud pannud. Samuti esinevad olulised rikkumised väärteoasja menetlemisel, kuna väärteoprotokoll ei ole korrektselt vormistatud – selles ei ole märgitud sõiduki numbrit, millega tegu toime pandi; sõiduki kahjustuste kirjeldust ja hinnangut; kirjeldust, et isik ei käitunud vastavalt temalt nõutavale hoolsusele. Ka esinevad puudused sündmuskoha vaatlusprotokollis – selle kuupäeva on muudetud ja pole teada, mil see koostati; sellele pole lisatud joonistatud skeemi; mõõtmisi ei ole teostatud.

Kaitsja dmuskoha ei ole saanud tutvuda ka kõigi asjas tehtud salvestistega, sest sün vaatlusprotokoll viitab kolmele videofailile, kuid kaitsjal on neist kaks. Kuivõrd ei ole teada, et

menetlusaluse isiku osalusel liiklusõnnetus toimus, puuduvad andmed, mille alusel väärteo olemasolu ja menetlusaluse isiku süüd hinnata. Seega tuleb menetlus isiku suhtes ka lõpetada. Lisaks tuuakse välja, et väidetavalt kahjustada saanud sõiduk on 13 aastat vana, suure läbisõiduga ning ei läbinud juba enne väidetavat avariid tehnoülevaatust (remonti vajasid vedrustus, valgustus, numbrimärgid puudusid või olid kinnitamata). Sõiduk ei läbinud tehnoülevaatust ka 30.11.2020.a ja seega oli see juba enne õnnetust kasutuskõlbmatu sõiduk, millega ei võinud liikluses osaleda. Ka tuuakse välja, et taolise s du õi ki väärtus on vähene ja seisukorda arvestades on selle väärtuseks ligikaudu 191 eurot (s.o väärtus vanametallina). Taolisele sõidukile kriimude või isegi suuremate vigastuste tekkimine ei vähenda selle väärtust metalli kokkuostus. Lisaks on kahjustatud sõiduki omanik sõitnud antud sõidukiga ringi pärast 03.11.2020.a sündmusi ja sellega rikkunud LS § 169 lg 5 ja 6 kohustusi mitte liigutada sõidukit enne politsei kohale jõudmist. Seeläbi on rikutud ka

sündmuskoha puutumatust ja tõendite usaldusväärsust. Ei ole teada, miks sõideti ülevaatuseta sõidukiga ja mindi alles mitu päeva hiljem sõiduki olukorda fikseerima. Samuti on selle sõiduki

omanik pälvinud avalikkuse tähelepanu, kui esitas arve teenuse eest, mida ei osutatud. Seega, arvestades sõiduki olukorda, võis sõiduki omanik ka väita liiklusõnnetuse toimumist varalise kasu eesmärgil. Motiiv selleks võib olla see, et isikul on ulatuslikud võlgnevused erinevate laenuandjate

ees. Kokkuvõtvalt leitakse, e t, ei saa tema ütlusi asja t arvestades M Si isiku s pidada usaldusväärseteks.

Kaebuse järgi ei ole põhjust rääkida hoolsuskohustuse rikkumisest. Menetlusalune isik kasutas

tagurdamisel peegleid ja parkimiskaamerat ja -andureid. Ütluste kohaselt menetlusalune isik

probleemide välistamiseks peatas sõiduki, väljus sellest, veendus oma turvalises liiklemises ja jätkas liiklemist ehk väljus parklast. Asjaolu, et taolistes ilmaoludes ei märganud isik väidetud

kahjustusi juba niigi romu staatuses autolt, on vabandatavad ega ole vaadeldavad hooletu käitumisena.

Alternatiivselt taotletakse ka menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel või karistamist juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahviga. Viimasega seoses tuuakse kaebuses välja, et asjas mõistetud karistus on liialt raske, eriti arvestades kahju sisulist puudumist. Ka palutakse arvestada

menetlusalust isikut iseloomustavaid asjaolusid, sh juhtimisõiguse vajalikkust töö- ja pereelu kohustustega seoses. Seejuures tuuakse välja, et pandeemiaolukorras on ühistransport lisaks suurele ajakulule ka eluohtlik.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta andis ütlusi selle kohta, et ta tõepoolest antud ajal ja asukohas sõidukit juhtis, kuid ei ole liiklusõnnetust põhjustanud ega sellest Xxxx

politseid teavitamata jätnud. Tagurdamisel kasutas ta peegleid, parkimisandureid ja kaamerat.

4 Mingit kokkupuudet ta ei tundnud. Kuna ta kuulis parkimisandurite helisignaali, siis seetõttu ka pidurdas järsult. See tekitas temas kahtlusi ja ta kontrollis oma sõidukit, seda tegi ta hiljem, kuna

esimesel korra

l võis olla see koht valgustamata ning tal on kombeks asju üle kontrollida. Ta möönis, et sõidukil puudus tõesti lühikest aega liikluskindlustus. Ta vajab juhtimisõigust seoses tööga, tal on pidevalt liikumist eri objektide vahet ja samuti peab ta last lasteaeda viima ja sealt tooma.

Kaebuse esitaja M. kaitsja kordas kaebuses esitatud seisukohti ning tõi lisaks välja, et tunnistaja S pidi varem avariis osalenuna teadlik, kuidas selle korral käituda. Lisaks ei suutnud ta väidetavalt Xxxx stangele j Xxxx t. Seoses kahjustusega äänud numbrimärki nimetada, eksis selles korduval tuleb tä sest see tähendab seda, et kui, et hele panna, et Xxxx tahapoole liikumine on positiivne, löök ei läinud auto keresse, vaid auto ise liikus täielikult edasi. Kahjustust kui sellist ei tekkinud. Isegi kui seal mingi kahjustus võis olla, rikkus selle fikseerimise ise ära, sest ta sõitis autoga M. S mitu päeva ringi ja sel puudus ka ülevaatus. Lisaks olid vastuo

lud kellaaegades, mil tunnistaja väidetavad vigastused avastas. Lisaks esinevad rikkumised menetlusdokumentide vormistamisel.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli jaoks kohest vaatlust ei toimunud, protokoll peab olema

allkirjastatud ja üles märgitud täielikult nende osas, kes seal kohapeal viibisid ja kes hiljem pr

otokolli koostas. Samuti, kui sündmuskoha vaatlust ei toimu piisavalt kiiresti pärast sündmust

ja lisaks on ka asjaolud muutunud, siis sellisel juhul ei ole võimalik neid kahtlusi käsitleda süüdistatava kahjuks. Kui ei saa taasluua varasemate kahjustuste seisu, siis tuleb väärteomenetlus

lõpetada. Niisamuti on praegusel juhul tõendamata põhjuslik seos. Kaitsja taotles menetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt ka otstarbekuse kaalutlusel. Nende kohaldamata jätmisel palus arvestada, et isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, ta võib tööst ilma jääda ja lisaks peab ta ka enda lapse eest hoolitsema.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ning isiku teod õigesti kvalifitseeritud. Esindaja hinnangul on kaebuse esitaja ja kaitsja poo ut lt välja toodud palju asjassepu umatut infot, mis liiklusõnnetuse toimumise seisukohast rolli ei mängi. Liiklusõnnetuse toimumine pidi videosalvestise põhjal olema menetlusalusele isikule

tajutav ja seda oli tegelikult näha ka menetlusaluse isiku käitumisest, et ta sai aru, et on

mingisuguse objekti või teise sõidukiga kokku põrganud. Tulenevalt liiklusseadusest oleks

tegelikult menetlusalusel isikul olnud kohustus sellest õnnetusest teavitada ka häirekeskust ja käituda vastavalt häirekeskusest saadud juhistele. Menetlusalune isik seda ei teinud, vaid lahkus sündmuskohalt. Seda, et ta sellest kokkupõrke olemasolust oli teadlik, oli näha ka tema hilisemast käitumisest, kus ta siis uuris jätkuvalt oma sõiduki võimalikke vigastusi. Menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetluse otsus muutmata.

Kohtu järeldused Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et F.J-i

süü väärtegude toimepanemises on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega väärteoprotokollis kajastatud viisil, ajal ja kohas täielikult tõendamist leidnud.

Kohtuasjas puudub hetkel vaidlus selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 03.11.2020.a kella 18.44 ajal xxxx parklas juhtis Xxxx xxxx F.J mootorsõidukit registreerimismärgiga . Neid asjaolusid on kinnitanud kaebuse esitaja (tl 60pö), mis on kooskõlalised ka teiste tõenditega

ehk nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest: sündmuskohal tehtud turvakaamera salvestise väljatrükilt (lk 2-3); kohtus vaadeldud turvakaamera salvestiselt. Vaidlus on aga selles, kas F.J põhjustas liiklusõnnetuse, pidi selle toimumisest aru saama ning selle jätkuna

jättis tahtlikult liiklusõnnetusest teatamata. Lisaks on kaebuses kahtluse alla seatud kahju tekkimine tunnistaja M. S ukile. i sõid

5

Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetuse toimumine nähtub kohtus uuritud videosalvestiselt (plaadil nr 1), mida tuleb pidada objektiivseteks tõendiks, mis kajast

ab sündmuskohal toimunut ja

sellele järgnenut. Plaadil nr 2 olevate salvestiste uurimisest pooled loobusid, sellelt ei nähtu

asjakohast tõendusteavet ning kohus sellele otsuse tegemisel ka ei tugine. Plaadil number 3 olevatelt videosalvestistelt nähtub vaade Teatri väljakule, kus sõiduk on peatatud Xxxx ja mille juht väljub ning uurib oma sõiduki tagaosa.

F.J kohtus kinnitas, et see juht on tema.

Plaadil nr 1 oleva salvestise failil nimega Paadixxxx Xxxx eemalt „ .ave“ 18.44.36 alustab sõiduk tagurdamist tumeda sõiduki suunas. Tagurdab ühtlaselt, vahepeal peatumata. Kell 18.44.45 asub tagurdav sõiduk väga lähedal parkivale sõidukile ja selle tagatuled valgustavad parkiva sõiduki

esiosa. 18.44.46 toimub kokkpõrge ning sõiduk, millele otsa tagurdatakse, vappub ning liigub silmnähtavalt tahapoole ja seejärel ei vaju ka otsa sõitnud sõiduki eemaldamisel enam samasse asukohta tagasi. See on jälgitav tagapool asuva sõiduki parempoolse esitule ja kaamerapildis selle

sõiduki ees oleva puutüve omavahelisest suhtest enne ja pärast kokkupõrget ja pärast

otsa tagurdanud sõiduki lahkumist. Kell 18.44.47, pärast kokkupõrke toimumist tekib punakas kuma parkiva sõiduki esiosale ehk süttivad tagurdava sõiduki pidurituled. Seejärel liigub Xxxx edasi ja laseb mööda sõiduki xxxx ning peatab kella 18.45.18 ajaks oma sõiduki parkimiskohtadel nr xxxx j xxxx a . Kell 18.45.19 väljub juht autost ja siirdub otse enda auto tagaosa juurde. Kell 18.45.24 kuni 18.45.37 isik uurib midagi auto tagaosas, kummardub ja kükitab auto tagaosa juures. 18.45- 37 suundub isik Xxxx ga selle auto suunas, millele sse, pöörab auto ringi ning sõidab oma auto varem otsa tagurdas. Kella 18.46.31 hakkavad Xxxx esituled valgustama parkiva sõiduki esiosa ning liikumist ühtlase kiirusega jätkates on kella 18.46.36 ajaks sellest möödunud. Xxxx

Kohtu hinnangul on kõnekas, et videosalvestisel on alates kella 18.44.28 näha toimunud sündmuskoha kõrval kõnniteel liikumas heleda kotiga naisterahvast, kes liigub mööda tagurdavast Xxxxst ja selle taga parkivast tumedast sõidukist. Siinkohal tuleb tõdeda, et antud jalakäija isiku tuvastamine ei ole kriminoloogilise kogemuse pinnalt ilmselgelt võimalik ja seega ei saa teda ka üle kuulata. Kohus on siiski veendumusel, et sündmust kinnitav tõendusteave võib avalduda ka

muus videosalvestiselt nähtuvas, näiteks kõrvaliste isikute spontaansetes reaktsioonides. Salvestise kella 18.44.48 ajal antud naisterahvas peatub, pöördub ümber ning vaatab sündmuskoha poole. Vahemikus 18.44.54 kuni 18.45.16 liigub ta tuldud suunas tagasi, suundub parkiva sõiduki esiosale nii lähedale, kui kõnniteed ja parkimiskohta eraldav haljastusriba seda võimaldab ning

vaatab sõiduki esiosa. Seejärel heidab ta pilgu ka selles suunas, kuhu oli liikunud Xxxx. Kella

18.45.20 jätkab ta oma senist teekonda ning vaatab veel korra tagasi. Seega on ilmne, et

kokkupõrge oli piisavalt tugev, et seda tajus ka parkivast sõidukist eemal kõnniteel liikunud jalakäija, kes ei pidanud seda tavapäraseks n ö linnamüraks ning otsustas vajalikuks oma senist - trajektoori muuta ja sõidukit kontrollima minna.

Kohus arvestab F.J-i ütlusi osas, milles ta on kinnitanud sõiduki juhtimist kõnealuses

asukohas ja ajal xxxx

; sõiduki kontrollimist lisaks sündmuskoha juures ka väljakul; sõiduki omadusi (parkimisabilised) ja teda ennast iseloomustavates asjaoludes (töötamine juhtimisõigust vajaval ametikohal, lapsega seonduvad perekondlikud kohustused jmt). Selles osas riimuvad tema

ütlused mh sündmust ja sellele järgnenut kajastavate videosalvestistega, kaebusele lisatud iseloomustavate tõenditega (ettevõtte tegevusala, perekondlikud suhted, sõiduki omadused ja selle andmed).

Kohus ei arvesta F.J-i ütlusi osas, mis puudutab tema käitumist sõiduki juhtimisel, tema väiteid selle kohta, et oli tagurdamisel hoolikas, kokkupõrget ei toimunud ning ta ei tuvastanud ei enda ega teisel sõidukil vigastusi. Seda põhjusel, et selles osas on tema ütlused vastuolus nii teiste usaldusväärseteks peetavate tunnistajate ütlustega, kui ka asjas uuritud teiste tõenditega. Kohtus leidis tuvastamist, et isik tagurdas jalakäija kiirusest mõnevõrra suurema kiirusega, seejuures liikus

6

ühtlase kiirusega, ei vähendanud seda oluliselt enne, kui tema liikumise takistas teine parkiv sõiduk. Ka on videosalvestiselt tuvastatav see, et F.J-i juhitud sõiduk ei kasutanud pidurit enne, kui juba oli toimunud kokkupõrge teise sõidukiga. See nähtub nii asjaolust, et sõiduki kiiruse vähenemine ei ole tajutav sõidukil ei süttinud tagurdamise aja , kui ka sellest, et l pidurituled.

Arvestades videosalvestiselt nähtuvat kokkupõrget, teise sõiduki tagasipaiskumist, selle ulatust ning ka jalakäija reaktsiooni, puudub igasugune alus arvestada F.J-i väiteid selle kohta nagu ta ei oleks teise sõidukiga kokku põrganud või kokkupõrget tajunud. Selle selgituseks on F.J muuhulgas väitnud, et tema poolt vajaduse enda sõidukit kontrollida tingis vaid see, et ta kuulis parkimisandurite tööga kaasnevat helisignaali (n ö ühtlast tooni), mis viitas takistusele, - samas kokkupõrget ta ei tundnud (tl 61). Ka sellekohast selgitust ei saa usaldusväärseks pidada. Kogumis videosalvestiselt tuvastatud kokkupõrke asjaoludega (teise sõiduki paiskumine, jalakäija reaktsioon) omandab tähenduse ka F.J-i käitumine sündmuskohal kokkupõrke järgselt – ta

väljus tõepoolest oma sõidukist ja asus kontrollima oma sõidukit, kuid kokkupõrke tugevust arvestades pidi ta olema seda tundnud.

Plaadil nr 3 oleval salvestisel nimega „03.11.2020 18_58_18 (UTC+02_00)“ nähtub video taimeri järgi 00.28 see, kuidas sõidukist väljunud juht on liikunud oma auto ta

Xxxx gaosa juurde, mida valgustab vahetult taga olev sõiduk. See sõiduk lahkub ja 00.32 isik kummardab Xxxx tagaosa juurde. xxxx takso logog uti suunatud Kohe saabub ka äratuntavalt a sõiduk, mille tuled on sam Xxxx tagaosale (videos kuni 00.37). 00.38 on näha isiku kehaasendi liikumist, isik tõuseb ja 00.52

on ta uuesti kükitanud sõiduki tagaosa juures. Video taimeri järgi 01.08 ta tõuseb ja suundub seejärel oma sõidukisse. Salvestisel nimega „03.11.2020 19_13_46 (UTC+02_00) “ nähtub sõiduki Xxxx peatumine xxxx parkivate

väljakul sõidukite taga.

Kohus peatub pikemalt kaitsja poolt välja toodud asjaoludel, millega seatakse kahtluse alla tunnistaja M Si ütluste usaldusväärsus. Esmalt tuleb tõdeda, et kaebuse käsitlus selles osas ei ole

oma sisult argumentatsioon, vaid fooni loomine tunnistaja usaldusvääruse murendamiseks ehk tegu on tavapärase saldusvääruse juhtumiga. Kohus saab tunnistaja u

hindamisel lähtuda esmajoones tema ütluste kooskõlalisusest teiste tõenditega, neis sisemiste vastuolude puudumisest ja vihavaenu vmt negatiivsete asjaolude puudumisest ning elulisest usutavusest. Kõik need kriteeriumid on tunnistaja i puhul täidetud. Kaitsja poolt esitatud n M. S -ö

menetlusvälised asjaolud (tunnistaja sõiduki väga madal väärtus, tunnistajat iseloomustavad

asjaolud hambaarstina töötamisel, tunnistaja majanduslik seisund jm) on pelgalt otsitud põhjendused tunnistaja iseloomustamiseks. Kohtu hinnangul on tähelepanuväärne, et kaitsja on nendele tunnistajat iseoomustavatele asjaoludele pühendanud kaebuse mahust oluliselt rohkem, kui seda on tehtud menetlusaluse isiku (positiivseks) iseloomustamiseks nt karistuse mõistmise

üle o ütluste vahel ühtegi tsustamiseks. Seejuures ei ole kaitsja kohtulikul uurimisel tunnistaja

sisulist vastuolu välja toonud (kaitsja mainis seda kohtuvaidlustes, kuid kohtulikul uurimisel ei ole

taotlenud tunnistaja ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks Kuivõrd kohtulikul

).

arutamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi tunnistaja usaldusväärsuse osas tema isikut

iseloomustavatest asjaoludest (erialane tegevus, majanduslik olukord; vihavaenu puudumine) lähtudes, peab kohus vajalikuks peatuda kitsamalt vaid neil kaitsja poolt välja toodud aspektidel, mis puudutavad tunnistaja M. Si sõidukit ja tema käitumist liiklusõnnetuse osapoolena, sest neil võib olla mõju sündmuse asjaolude tuvastamisele.

Kaebuse kohaselt oli sõiduk juba enne liiklusõnnetust kasutuskõlbmatu (tl 3 4pö), sest sel Xxxx - oli läbimata tehnoülevaatus. Selle kinnituseks on kaebusele lisatud väljatrükk Maanteeameti e- teeninduse kodulehelt sõiduki Xxxx (reg xxxx - ub ) andmetega (tl 8pö 10pö). Neist andmetest näht tõepoolest, et antud sõiduk ei läbinud 19.10.2020.a tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kaebuses on sellega seoses välja toodud, et 19.10.2020.a tehnoülevaatuse ajal sõiduki vedrustus, valgustus vajasid remonti ning lisaks auto keredetailid ehk numbrimärgid puudusid või olid need kinnitamata

7

(tl 3-3pö). Lisaks viidatakse, et auto oli kasutuskõlbmatu ja sellega ei võinud ülevaatuse puudumise tõttu liigelda (tl 4pö). Esiteks tuleb märkida, et kaebuse lisana esitatud tõend sõiduki Xxxx reg nr xxxx andmete kohta on kõigile isikutele avalikust allikast ehk riigiasutuses olevaks Maanteeameti e-teeninduse kodulehelt kättesaadava info väljatrükk. Seetõttu saab tõdeda on tegu ka kriminaalmenetlusvälise allikaga, millest nähtuvat teavet saab pidada üldtuntuks KrMS § 60 lg 3 tähenduses. Sellega seonduvalt tuleb tõdeda, et vastava jaotuse järgi ei asetse numbrimärkide osas märgitud puudus mitte keredetailide kategoorias, vaid rubriigis „identifitseerimine“ ja tegu ei ole numbrimärkide puudumisega (mitmuses), vaid vastav märkus on tehtud eesmise numbrimärgi

kohta. Sõidukist politseiametniku poolt tehtud fotol (lk 10) võib tõepoolest märgata, et Xxxx sõiduki registreerimismärk on kaardunud, irvakil. See ei anna alust arvata, et sõiduki kasutaja ei

oleks võinud taolise sõidukiga liigelda. Samas on sedastatav ka see, et peamised vigastused esinevad mitte numbrimärgi juures, vaid sõiduki vasakus nurgas. Seega ei ole registreerimismärgi osas tegemist ei kaebuses mainitud kerevigastustega ega ka vigastusega mis ei võinuks sõidukil juba enne olla. Samas kõigi ülejäänud vigastuste (stange, tule ja esitiival) asukoht viitabki just

sellele, et numbrimärgi ja teiste vigastuste tekkeaeg on erinev. Lisaks, üldteada asjaoluna

kontrollitakse tehnoülevaatusel ka esitulede seisukorda ning sealhulgas nende valgusvihu korrektset reguleeritust. Sõidukist tehtud fotol oleva viltuse esitule korral ei oleks see ilmselgelt

nõuetekohase valgusvihu langemise nurgaga ning taoline puudus oleks märgitud kaitsja poolt esitatud tehnoülevaatuse andmetesse. Vastavat märget esitule(de) osas seal aga ei ole. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, said sellise vigastused tekkida just kõnealuse 03.11.2020a. toimunud otsasõidu

tagajärjel. Seega on teoreetiline käsitlus varem esinenud või hiljem tekkinud kerevigastustest

meelevaldne. Lisaks eksib kaitsja selleski, et antud sõidukil oli kasutuskõlbmatu ja sellega ei võinud avarii toimumise eelselt ja selle järgselt liigelda tehnoülevaatuse puudumise tõttu. Sellised väited ei tugine seadusele, sest kuivõrd i sõidukil tuvastati 19.10.2020.a olulised puudused M S

(aga mitte ohtlikud puudused), oli sellega liiklemine lubatud, seda tulenevalt LS § 73 lg-s 72 sätestatust. Tehnoülevaatuse piiratud tähtajaga kehtivus ( ) nähtub tegelikkuses ka

kuni 30.11.2020 kait

sja poolt esitatud tõendist (tl 8pö).

Kuigi kohtupraktikast tulenevalt tuleb asja lahendamiseks hinnata ka teise liiklusõnnetuse

osapoole käitumist (RKKKo 3-1-1-85-12), siis praegusel juhul see vajadus sisuliselt ei

aktualiseeru. Seda esmalt põhjusel, et i sõidukis ei olnud juhti, see oli videosalvestiselt M. S

nähtuvalt selleks ettenähtud kohas tee servas, kus on tähistatud parkimiskohad. pargitud

M. S

tuvastas oma sõiduki vigastused alles oluliselt hiljem pärast liiklusõnnetuse toimumist. Kohus

möönab, et i käitumine oma sõiduki kahjustuse avastamise järgselt oli viivitustega ning M. S mittekorrektne. Samas on tunnistaja esitanud kohtus omapoolse selgituse selle kohta, mil viisil ta

püüdis olukorda lahendada (uuris lähedaste käest, kuidas toimida, selge vastuse puudumisel helistas järgmisel päeval hädaabinumbril). Kohtu hinnangul on olukorra fikseerimise osas tehtavad

etteheited sedastatavad siiski vaid õnnetusjärgse käitumise kohta ja ei oma mingit põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. Seetõttu ei ole praeguse väärteoasja lahendamise seisukohast ka tähtsust

sellel, kas kahju kannatada saanud sõiduki juht toimis oma sõidukile põhjustatud kahjust teatamisel piisavalt kiiresti ja asjatundlikult. Olgu siinkohal rõhutatud, et tunnistaja M. S lustest i üt tulenevalt tasus tema sõiduki parandamise eest vabatahtlik kindlustus, ta tasus vaid omavastutuse (tl 58). Seega, kuivõrd , et F.J oli juba 03.11.2020.a põhjustanud tuvastatav on M. Si sõidukile arvestatava kahju, puudub mistahes põhjus arvata, et M. S oleks vahemikus 03.11.2020.a

kuni 05.11.2020.a (mil toimus õnnetusest politseile teatamine ja tema ülekuulamine) või kuni 11.11.2020.a (mil toimus sõidukite fotografeerimine) põhjustanud oma sõidukile täiendava kahju, mida nüüd püüab esitada kui varem tekkinut.

Neid asjaolusid arvestades puudub igasugune alus kahelda tunnistaja M Si poolt antud ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised ja kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, sh kahju

otsese tekkimise osas ka objektiivseks ja lubatavaks tõendiks oleva videosalvestisega ning sõidukite hilisemal vaatlusel tuvastatuga.

8

Kohus eespool tuvastas videosalvestiselt, et F.J-i juhitud sõiduk sõitis sooritatavat Xxxx manöövrit (tagurdamine) arvestades liial isegi olukorras, kui väljas oleks olnud t kiiresti ja seda

valge ja hea nähtavus väitnud, et väljas oli pime ja ilm oli halb. . Menetlusalune isik on aga Videosalvestistelt eriliselt m mast küll ärkimisväärseid ilmastikuolusid, mis erineks tavapärasest il novembrikuus, ei ilmnenud. Liigne kiirus avaldub mh ka selles, kui võrrelda videos sõiduki kiirust

seal nähtava jalakäija liikumiskiirusega. Taoline kiirus ei ole selles liiklusolukorras ja teiste

sõidukite läheduses tagurdamismanöövri

sooritamiseks sobilik. See on ka osalt praeguse

hoolsuskohustuse rikkumise sisuks. Siinkohal tuleb rõhutada, et isegi jalakäija tavapärane liikumiskiirus võib parkimiskohale tagurdades olla liialt suur. F.J-i valitud sõidukiirus

teisele sõidukile lähenemisel oli nende vahemaad arvestades ilmselgelt aga selline, mis ei

võimaldanud ka kõigi elektrooniliste parkimisabiliste ja peeglite jälgimisel piisavalt kiiresti

pidurdamisega reageerida. Antud videol Ilmselgelt on selliselt ületatud ka lubatud riski määr. tuvastatav sõidukite kokkupõrge ei olnud n ö tavapärane riive, vaid paiskus saadud löögist - Xxxx

tahapoole. Kaitsja väide selle kohta, et kui teine auto liikus tagasi juba väikesel kiirusel, ei saanudki kahjustust tekkida, ei ole asjakohane. Seda esmalt põhjusel, et kohus tuvastas, et sõiduki

Xxxx kiirus ei olnud manöövrit ja liiklusolukorda arvestades väga väike, nagu kaitsja ja menetlusalune seda korduvalt rõhutanud on (tl 60, 63, 61pö). Videosalvestiselt nähtuvat kajastas kohus juba eespool ning tuvastas, et tagurdamisel sõidukit ei aeglustatud, ei pidurdatud ning selle kiirus ei olnud seejuures väga väikene. Kaitsja leidis, et Xxxx tagasi liikumine oli ka positiivne asjaolu

, sest see tähendab, et sõiduki keresse lööki ei toimunud. Kohus viitab, et LS § 20 lg 9

kohaselt peab parkimisel i iseenesliku liikuma juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduk

hakkamise. Tavapäraselt kasutatakse selleks käsipidurit. Sõltumata selle kasutamisest või mittekasutamisest sel M. S Xxxxl on üksikul korral tuleb aga tähele panna, et i automaatkäigukast

(tl

sisuliselt blokeerib parkimisasendis vedavate rataste liikumise. 8pö, 9), mis üldteadaolevalt Seega oli sõiduki ö kergesti tahapoole liikumine videos nähtavas välistatud, sest Xxxx n-

ulatuses

selle rataste suurem liikumine oli takistatud ning seda tugevam pidi olema löök, mis sõidukit

tahapoole paiskas. Salvestisel nähtava kokkupõrke tugevust arvestades, on kohtu hinnangul ka

üldteada olevate füüsikareeglitega kooskõlas olev ning ka eluliselt usutav see, et taolise

kokkupõrke tagajärjel võivad tekkida just sellise ulatusega vigastused nagu on sedastatavad väärteoasja materjalide hulgas nähtavas fototabelis (lk 9-10).

Lisaks on oluline tähele panna, et sõidukil on sedastatavad vigastused numbrimärgil ja Xxxx

samuti selle all ja kohal stange peal (lk 7, 8). Seejuures paiknevad need vigastused sarnasel kõrgusel sõidukil Xxxx tuvastatud kriimustuste ja jälgedega (lk 9). Võrreldes Xxxx stangel olevat,

registreerimismärki ümbritsevat süvendit (n ö mõttelist ristkülikut), siis selle ülemine osa on - fotodel olevate joonlaudade järgi samal kõrgusel l oleva ülemise horisontaalse kraapejäljega Xxxx (esitule all) ja Xxxx -60 cm ja ca 40-41 cm). xxxx oleva udutule ümbrisel oleva jäljega (ca 59 alumise hori -45 cm) kattub Xxxx sontaalse kraapejälje (udutule kohal) kõrgus maapinnast (ca 44 numbrialuse alumise osa kõrgusega. Lisaks on sedastatav Xxxxl väga spetsiifiline, V kujuline jälg. -

Sõiduki registreerimismärgil olev V täht paikneb vahemikus 4 Xxxx - 8-56 cm (lk 7) ning selle kõrgusevahemiku sisse jääb ka sõidukil Xxxx olev V-kujuline jälg (lk 9). Lisaks sellele on nähtav diagonaalsuunas olev jälg Xxxx esiosas (lk 9, joonlauast vasakul), mis on kokkulangev asjaoluga, et sõidukil imärgi süvise servakuju (lk 6, 7) niisamuti diagonaalse kujuga. Seega Xxxx on numbr

on kohtu hinnangul üheselt sedastatav ka kahju tekkimine sõidukile Xxxx just kokkupuutest sõidukiga Xxxx reg nr xxxx. Kaebuses tõstatud küsimus kahju tekkimise kui koosseisulise asjaolu

esinemise osas on ainetu, sest sõiduki omanik kinnitas, et vigastused sõidukil remonditi ning

samuti on tuvastatav, et hilisemal, 17.11.2020.a tehnoülevaatusel (tl 8pö) ei esinenud sõidukil

kerevigastusi ega polnud probleeme esituledega (õnnetuse järgselt oli esituli nihkunud). See,

milline on kahjustada saanud sõiduki väärtus täna, ei oma seejuures tähendust, sest nii M. Si

kaskokindlustuse omavastutuse kui kindlustusandja hüvitatud remonditööde kulu oli ilmselgelt suurem kaitsja pakutud sõiduki väärtusest.

9

Kõike eelnevat arvestades esineb põhjuslik seos F.J-i tegevuse, s.o tagurdamisel liiklusnõuete rikkumise, tema poolt sõiduki juhtimise käigus teisele sõidukile otsa tagurdamise ja teisele sõidukile kahju põhjustamise vahel. Rikutud on hoolsuskohustust ning põhjustatud tagajärg on E. Veplerile ka normatiivselt omistatav, sest hoolsa käitumise (oluliselt aeglasem tagurdamine, vahepeal peatumine) korral oleks juhil olnud rohkem aega reageerimiseks ja sellist tagajärge ei oleks saabunud. Vaidlus puudub selles, et LS 223 lg 1 on suunatud just liiklusalaste nõuetega

seonduvate hoolsuskohtustust rikkuvate käitumisaktidega saabunud tagajärgede ärahoidmisele. Lisaks leidis tuvastamist, et tunnistaja ei ole enda õigushüve ohtu asetanud (nt ei olnud sõiduk

pargitud selleks mitteettenähtud kohta, see ei olnud iseeneslikult veerenud jne).

Kohtus leidis tuvastamist ka üks võimalik F.J-i poolt käitumis iiklusõnnetuse e motiiv, sest l akti järgi ei olnud l õnnetuse hetkel liikluskindlus Xxxx tust (lk 1), need andmed tuvastas E. A (tl 58), kindlustuse puudumist istungil ka kaebuse esitaja (tl 61). Seega möönis oleks liiklusõnnetuse

fikseerimise korral tekkinud põhjendatud küsimus sõiduki Xxxx liikluskindlustuse kehtivusest, mis omab . -de 55, 56 alusel kindlustusseltsil tähtsust kahjude hüvitamisel Seejuures on LKindlS § tagasinõudeõigus kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku või kindlustusvõtja vastu kindlustusmakse tasumisega hilinemise tõttu. Seega on ilmne, et kindlustuse mittekehtivus võib liiklusõnnetuse korral tuua kaasa majandusliku mõju toimepanijale.

Kohus rõhutab, et isegi juhul, kui sõiduki juht kasutab manöövriks abilisi (sh parkimisandureid ja -kaamerat), ei tähenda see seda, et tal ei lasuks kohustust vajadusel kasutada ka üldisemaid võtteid

manöövri sooritamiseks – peatuda manöövri kestel tegeliku olukorra tuvastamiseks ja ohu

vältimiseks. Lisaks liikleja üldkohustustele (LS § 16 lg 1), on tagurdamismanöövri jaoks see kohustus liiklusseaduses ka eraldi välja toodud. Nimelt LS § 49 lg 1 kohustab juhti tagurdamisel mitte ohustama ega takistama teist liiklejat ning vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Praegusel juhul nähtus, et F.J ei aeglustanud tagurdamisel sõidukit, valitud trajektoor ja sõiduki kiirus olid ebasobivad ning samuti ei kasutatud teise isiku abi. Seega on tuvastatav, et F.J on süüliselt toime pannud LS § 16 lg 1 ja § 49 lg 1 nõuete rikkumised.

F.J-i kaitseversiooni kohaselt ei ole ta liiklusõnnetust põhjustanud ning seega ei saa talle ette heita ka liiklusõnnetusest politsei mitteteavitamist. Vastav versioon toimunust eelneva põhjal kohtus kinnitust ei leidnud. Seega edasiselt, olukorras, kus F.J pidi tingimata olema aru saanud liiklusõnnetuse toimumisest ja tekkinud kahjust ( dele viitab mille kokkupõrke tugevus ning

kaudselt ka pikemalt uurida) ning ei esinenud aluseid selleks, et vajadus oma sõidukit liiklusõnnetusest oleks olnud võimalik teat jätta (kahju saaja ei olnud teada, varalise kahju amata eest vastutav isik oli nimetamata ja osalenud juht ja varalise kahju saaja ei olnud andmeid ja vastutajat fikseeritud – LS § 169 lg 5 p 4, 5 ja § 169 lg 5), tulnuks tal teavitada politseid. Seda mitte tehes jättis F.J liiklusõnnetuses osalenud juhina täitmata LS § 169 lg 5 järgi nõutava

kohustuse ning pani sellega toime LS Tema vastutuse LS § 236 lg 1 järgi kvaliftseeritava süüteo. § 236 järgi välista eid liiklusõnnetuse toimumisest. ks vaid see, kui ta teavitanuks koheselt polits

Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 13-14), liiklusõnnetuse aktis on kajastatud osalenud sõidukite andmed ja vigastused (tl - 1); sõidukite vaatlusprotokollis on fikseeritud sõidukite vigastused (tl 5 10). Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud (lk 13). Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (lk 11, 13 pö), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades vastulause (tl 18) ja hiljem kohtule kaebuse, milles on saanud põhjalikult omapoolsed kaitseversioonid ja vastuväited esitada. Kohus selgitas tunnistaja E. Ai ülekuulamise teel välja ka selle, et sündmuskoha vaatlusprotokolli (liiklusõnnetuse akti) on kan 59pö). Arvestades asjaolu, tud tegelikkusele vastavad andmed (tl 58- et kahju ei avastatud koheselt, mõlemad sõidukid olid sündmuskohalt lahkunud, kohapeal ei olnud nt purunenud sõidukite osi ning alguses ei olnud tuvastatud ka sõidukit Xxxx, ei olnudki pea kaks

10

ööpäeva hiljem politseiametnikel enam võimalik tajuda ja üles märkida sündmuskohal neid asjaolusid, mis liiklusõnnetuses osalenud juhtide osavõtul tavapäraselt teha saaks. Vastavalt tajutu

kirjeldus saaks puutumata sündmuskoha korral väljenduda liiklusõnnetuse skeemis, kuid praegusel juhul on selgelt viidatud selle koostamise võimatusele. Sel põhjusel on sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud vaid andmed osalenud sõidukite, nende vigastuste ja juhtide kohta.

Seega on tegu sisult informatiivse tõendiga, millesse kantud andmed on saadud mitte

sündmuskohalt, vaid tuletatult (tunnistaja ütlustest, videosalvestiselt jne) ning i ütlused E. A

kinnitavad nende õigsust. Puudub nõue, et menetlusdokumendi peaks koostama vaid üks politseiametnik, seda enam, et siin on tegu politseiametnikega, kes ei ol tunnistajaks e sündmuse

tehiolude osas. Kohtu hinnangul on taolises olukorras (kus liiklusõnnetuse põhjustaja on

sündmuskohalt lahkunud) osalt sündmuskohal käies ja osalt hiljem tuvastatu arvataval

menetlusdokumendi vormistamine ainuvõimalik ja lubatav. Sündmuste käiku arvestades pidi dokument olema korrektselt vormistatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite tuvastamisel ja seda

hiljemalt väärteoprotokolli koostamise eelselt ning selles osas puudub ka kahtlus. Samuti on tunnistaja selgitanud, miks on liiklusõnnetuse toimumise kuupäevas number üle kirjutatud – seda

selgitabki see, et liiklusõnnetus toimus juba 03.11.2020.a, kuid kahju avastati hiljem (04.11.2020.a), M. S teavitas politseid 05.11.2020.a ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koostati seetõttu ka hiljem ehk 05.11.2020.a (tl 59 59pö) - .

Kõige eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et F.J-i süü on täies mahus tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et on ta LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt

kergemeelsusega tagurdades ohutuses veendumata (sh liialt kiiresti ja vahepeal , kuivõrd

aeglustamata)

a , lootis ta tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu süüteokoosseisule vastav

tagajärje saabumata jäämisele. Antud juhul pidi ta teisele sõidukile otsasõitu

ka tajuma, kuna

otsasõidu tagajärjel teine sõiduk vappus ning tekkinud müra haaras juba kaugemal viibinud jalakäija tähelepanu. Videosalvestistelt nähtuvalt uuris F.J pärast kokkupõrget korduvalt ja

pikalt oma sõiduki tagaosa (sh teiste autode valguse käes) ning sõidukile ja numbrimärgile tekkinud kerged vigastused kriimud ei saanuks jääda ka siis märkamata. Seejuures pidi F.J kohustusliku liiklusteooria õppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht ega varalise kahju saaja ei olnud teada, ka ei olnud fikseeritud õnnetuses osalenud isikute andmed ja nimetatud ei olnud kahju tekitamise eest vastutav isik, pidi ta olema teadlik kohustusest teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest ning seda ka möönma. Seetõttu on LS § 236 lg 1 järgi kv LS § 16

alifitseeritav tegu toime pandud kavatsetult.

lg 1, ti § 49 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumised on väärteootsuses õiges kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistus

Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, näeb LS § 223 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui see on kohustuslik, näeb LS § 223 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg , mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, -st 1

arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline

menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsust. Samuti on leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

11

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatud asjaolusid, sh toimepandud väärteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta,

et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus.

Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei ole kohus tuvastanud F.J puhtsüdamlikku kahetsust. Kui kohtuväline menetleja on selle sedastamisel lähtunud isiku vastulausest, siis kogu hilisema menetluse käigus on tema positsioon oluliselt muutunud. F.J ei ole avaldanud kahetsust mingil viisil ning tema hoiakud kohtumenetluses seda samuti ei väljenda. Ta oli lõpuni veendunud, et tema süül ei ole liiklusõnnetust sellisel viisil toimunud. Kaitsepositsiooniks oli see, et teise sõiduki vigastused on tekkinud muul ajal, menetlusalune isik on kõik nõutava teinud, tal polnud vähematki kahtlust arvata, et ta on teisele sõidukile otsa tagurdanud ja sellele vigastusi tekitanud. Veelgi enam, kaebuse järgi isegi juhul, kui sellised vigastused tekkisid, oli kahjustatud sõiduki väärtus sedavõrd vähene, et see on sobilik vaid vanametalliks ja selles kategoorias sõiduki väärtus ka ei halvenenud. Nende seisukohtade juurde jäi F.J ka kohtus (tl 56pö, 63). Kõike seda arvestades ei ole F.J ilmselgelt teadvustanud toimepandud rikkumisi ja sellega

kaasnenud teise isiku õiguste kahjustamist, lisaks põhjendamatut aja- ja ressurssikulu nii tunnistajal, kui menetlejal. Eelneva põhjal ei ole seega alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest või ka mõnest muust karistust kergendavast asjaolust.

Kohtu hinnangul on F.J-i süü väärtegude toimepanemisel keskmine. Arvestades lisaks

temal karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, varasemalt ühe kehtiva liiklusalase rikkumise eest mõistetud karistuse esinemist ning tema poolt väljatoodut selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab oluliselt tema töö- ja pereelu korraldust, peab kohus siiski põhjendatuks karistada F.J leebemalt, kui seda on teinud kohtuväline menetleja.

Kohus on seisukohal, et F.J-i puhul on karistuse üld ja eripreventiivsed eesmärgid - saavutatavad ka nii, kui karistada teda LS 223 lg 1 alusel rahatrahviga ning LS 236 lg 1 alusel § §

lühiajalise juhtimisõiguse äravõtmisega

. Kohus leiab, et olukorras, kus isik ei soovinud teist

sõidukit kahjustada (kuigi selle tinginud rikkumine oli teadvalt toime pandud on tagajärje ), võimalik F.J varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistada ka rahatrahviga

ning seda süü suurust jt eelpool välja toodud asjaolusid arvestades keskmises määras, 150

trahviühiku ulatuses ehk summas 600 eurot. Arvestades isiku poolt enda sissetulekute, perekondlike sidemete ja majandusliku seisu kohta avaldatut, peab kohus põhjendatuks KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul.

Kohus leiab, et eripreventiivsetel kaalutlustel on vajalik LS § 236 lg 1 alusel karistada F.J

mitte kergemaliigilise rahatrahviga, vaid põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et oma seniste seisukohtade pinnalt ei ole F.J mõistnud oma teadvalt (kavatsetult) toime pandud rikkumise tõsidust ning on püüdnud end

vastutusest distantseerida. Lisaks tuleb arvestada, et LS § 236 lg 1 puhul on tegemist ühe raskeima liiklusalase rikkumise koosseisuga. Vaid 3,5 kuud varem on F.J samuti tahtlikult

toime pannud raske liiklusalase rikkumise (lk 21), mille eest kohaldatud suhteliselt kõrgest karistusest ei ole ta järeldusi teinud ja on toime pannud uue raske liiklusalase süüteo. Seega on

F.J suhteliselt lühikese aja jooksul toime pannud kaks rasket liiklusalast süütegu ja on selliselt ohustanud õiguskorda ja liikluskorda selle osana. Arvestades seda, et uute praegustele le tõsistele rikkumistele ei ole isik taunivat hinnangut andnud, on vajalik nende hoiakute muutmine. Raskete liiklusalaste süütegude suhtelist sagedust arvestades i ole välistatud, et isik on liikluses e jätkuvalt ohtlik ja seda ka pärast seni kohaldatud kergemate karistuste ärakandmist

. Selle olukorra muutmiseks on vajalik F.J-i karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega.

12 Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit ise liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2

tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohtu hinnangul pidi F.J ka ette nägema, et raskemate liiklusalaste rikkumiste puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Olukorras, kus kaebaja töö ja pereelu sõltub juhtimisõiguse - olemasolust, tuleb isikul elukorraldus selliselt toimetada, et ta ühe kuu vältel mootorsõidukit juhtima ei pea.

Asitõendid ja menetluskulud

1 DVD-plaat ja 2 CD-plaati salvestistega on dokumentaa

lsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1

mõttes ning tuleb jätta väärteoasja need materjalide juurde. Kaebusega koos esitatud CD-plaat tuleb säilitada kaebuse juurde kuuluvana kohtutoimikus.

Kaitsja Jaanus Sterni poolt on esitatud taotlus kaitsjale makstud tasude summas hüvitamiseks 2107,56 eurot. Nimetatud taotlus -st 38 lg- - tuleb jätta VTMS § 23; § st 1, KrMS § 175 lg st 1 ja § 180 lg- ning see kulu st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd menetlust ei lõpetata tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Kohus juhindub - 2 -135 - 126, VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109 111, § 132 p , § 133 , § 155 156; KrMS § § 175, § 180 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik