3-21-721/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-721

Haldusasi

KMG

Inseneriehituse AS

ja BUDOWNICTWO

ELEKTROENERGETYCZNE “SELPOL" S.A. kaebus

nõuetes tühistada riigihankes „330 kV õhuliini L353

rekonstrueerimine, Tsirguliina 330/110kV alajaam –

Viru 330kV alajaam“ (viitenumber 225623) Elering AS

otsused

kaebajate

kvalifitseerimata

jätmise

ja

ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ ja Empower

AS pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning

tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.03.2021

otsus nr 43- 21/225623

Menetlusosalised

Kaebaja I (vaidlustaja) – KMG Inseneriehituse AS

Kaebaja

II

(vaidlustaja)

‒

BUDOWNICTWO

ELEKTROENERGETYCZNE “SELPOL" S.A.

Kaebajate esindajad v.adv Kadri Matteus ja v.adv Artur

Knjazev

Vastustaja (hankija) – Elering AS, esindajad adv Kadri

Härginen ja adv Mario Sõrm

Kolmas isik I – LEONHARD WEISS OÜ

Kolmas isik II ‒ Empower AS

Kolmandate isikute esindajad v.adv Denis Piskunov ja

adv Toomas Mälberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Elering AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elering AS määruskaebus osaliselt.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-721

resolutsiooni punkti 7, kohaldades esialgset õiguskaitset järgmises sõnastuses:

„Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata Elering AS-l kolmandate isikutega

hankelepingu sõlmimine riigihankes „330 kV õhuliini L353 rekonstrueerimine,

Tsirguliina 330/110kV alajaam – Viru 330kV alajaam“ (viitenumber 225623) kuni

3-21-721

2(10)

esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi peale edasikaebamise tähtaja

lõpuni.“

3. Ülejäänud osas jätta Elering AS määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, §

280 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elering AS (vastustaja) alustas 03.08.2020 avatud hankemenetlusena läbiviidavat

riigihanget „330 kV õhuliini L353 rekonstrueerimine, Tsirguliina 330/110kV alajaam – Viru

330kV alajaam“ (viitenumber 225623). Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli madalaim

hind. Tähtpäevaks (23.11.2020) esitasid pakkumuse ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ ja

Empower Aktsiaselts; AS Connecto Eesti; ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS (kaebaja I)

ja BUDOWNICTWO ELEKTROENERGETYCZNE “SELPOL" S.A. (SELPOL) (kaebaja II),

PowerPro OÜ ja aktsiaselts Merko Infra. Kokku esitati 5 pakkumust. Kaebajad esitasid mh

kaebaja II hankepassi.

2. Elering AS esitas 15.12.2020 kaebajatele palve esitada tõendid hankepassi tingimustele

vastavuse kohta. Elering AS palus esitada tellija allkirjastatud kinnituse hankepassis nimetatud

lepingu

kohta.

Kaebajad

vastasid

21.12.2020,

esitades

tellija

kinnituskirja

ja

konsortsiumiliikmete kinnistuskirja. Elering AS esitas 14.01.2021 teise palve esitada tõendid

hankepassi tingimustele vastavuse kohta, millest nähtuks, et kaebaja II on iseseisvalt teostanud

hankepassis viidatud lepingu mahus ka tööprojekti staadiumis projekteerimise. Kaebajad

vastasid päringule 21.01.2021.

3. Elering AS teavitas 18.02.2021 kaebajaid otsusest nr 15-1/2021, millega tunnistas kõigi

pakkujate pakkumused (v.a PowerPro OÜ) vastavaks, jättis kaebajad kvalifitseerimata ning

tunnistas edukaks kolmandate isikute ühispakkumuse. Vastavalt pakkumuste maksumustele

oleks tulnud kaebajate kvalifitseerimise korral tunnistada kaebajate pakkumus edukaks kui

kõige madalama maksumusega pakkumus.

4. Kaebajad esitasid 01.03.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse,

paludes tunnistada kehtetuks Elering AS 18.02.2021 otsused ühispakkujate KMG

Inseneriehituse AS ja BUDOWNICTWO ELEKTROENERGETYCZNE “SELPOL" S.A.

kvalifitseerimata jätmise ning kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (s.o

otsuse p-d 4 ja 5).

5. VAKO 25.03.2021 otsusega nr 43-21/225623 jäeti kaebajate vaidlustus rahuldamata.

6. KMG Inseneriehituse AS ja BUDOWNICTWO ELEKTROENERGETYCZNE

“SELPOL" S.A. esitasid 05.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada

riigihankes „330 kV õhuliini L353 rekonstrueerimine, Tsirguliina 330/110kV alajaam – Viru

330kV alajaam“ (viitenumber 225623) Elering AS otsused kaebajate kvalifitseerimata jätmise

ja ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ ja Empower AS pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta ning tühistada VAKO 23.03.2021 otsus nr 43-21/225623. Koos kaebusega esitati esialgse

õiguskaitse taotlus nõudega keelata esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimine

riigihankes „330 kV õhuliini L353 rekonstrueerimine, Tsirguliina 330/110kV alajaam – Viru

3-21-721

3(10)

330kV alajaam“ (viitenumber 225623) kohtumenetluse ajaks (HKMS § 251 lg 1 p 2) kuni

käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.

Kaebajad leidsid, et nende huvide kaitseks on vajalik keelata hankijal hankelepingu sõlmimine

kolmandate isikutega kohtumenetluse ajaks, kuna 14 päeva möödumisel VAKO otsusest on

vastustajal võimalik hankeleping sõlmida (riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 2). Peale

hankelepingu sõlmimist puudub võimalus hankelepingu aluseks oleva haldusakti (vastustaja

18.02.2021 otsus) kehtetuks tunnistamiseks (HKMS § 267 lg 4). Ka vastustaja huve hinnates

on hankemenetluse peatamine vähekoormav meede. Riigihanke alusdokumentides (RHAD)

puuduvad indikatsioonid, et hankelepingu sõlmimise aeg on avaliku ülesande täitmise tõttu

ülekaalukalt olulise avaliku huviga. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja vaidluse all on

keerukad õigusküsimused, mille osas ei esine juurdunud kohtupraktikat kaebajate kahjuks.

7. Vastustaja palus 07.04.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajatel tuli hankijale tõendada kogemust 330 kV või

kõrgema pingega õhuliini projekteerimisel tööprojekti staadiumis ja selle ehitamist ning

lepingu maksumus pidi olema vähemalt 4 000 000 eurot. Vaidlus puudutab üksnes seda, kas

kaebajad tõendasid hankijale projekteerimistööde kogemust (tööprojekti staadiumis). Kaebajad

ei ole nõutud kogemuse olemasolu senises menetluses veenvalt tõendanud. Vastustaja

hinnangul on vaidluse ese seotud üheainsa õigusküsimusega, mida ka VAKO ei pidanud

õiguslikult keerukaks. Kaebajad on ka ise sisuliselt oma kvalifikatsiooni puudumist kinnitanud

ja õiguslik vaidlus ei saa olla ka sel põhjusel keerukas.

8. Kolmandad isikud palusid 07.04.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Hankelepingu sõlmimise edasilükkamine toob kolmandatele isikutele kaasa pöördumatud

negatiivsed tagajärjed ning põhjustab neile ulatuslikult kahju. Hankelepingu täitmiseks

planeeritud ressursid jäävad kogu esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaks kasutult seisma ja

kolmandatele isikutele kahjumit tootma. Kolmandad isikud on alates pakkumise edukaks

tunnistamisest teinud mahukaid ettevalmistusi hankelepingu täitmiseks, planeerides mh kogu

hankelepingu täitmise perioodiks vajaliku tööjõu ja tehnilised vahendid. Samuti on kolmandad

isikud võtnud hankelepingu täitmiseks pakkumisi koostööpartneritelt ja sõlminud hankelepingu

täitmiseks allhankelepinguid. Hankelepingu täimiseks vajaliku ressursi planeerimise tõttu ei ole

kolmandad isikud võimelised osalema uutel hangetel, mistõttu ei ole kolmandatel isikutel

võimalik hankelepingu sõlmise edasilükkamisel kasutada enda ressursse seni ka teistes

projektides. Hankelepingu täitmise edasilükkamine pikemaks ajaks raskendab oluliselt

hankelepingu õigeaegset täitmist. Kolmandad isikud on vaidlustusmenetluse tõttu

hankelepingu täitmise ajast juba 25 päeva kaotanud, mistõttu paneb hankelepingu õigeaegse

täitmise küsimärgi alla ka hankelepingu sõlmimise edasilükkamine veel 45 päeva võrra.

Hankelepingu täitmisega viivitamine ei tähenda üksnes kaotatud tööaega, vaid mõjutab nii seni

tehtud ettevalmistusi kui ka hankeprojekti kogumaksumust. Kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu. Kaebajad ei ole VAKO otsust vaidluse võtmeküsimuse osas kaebuses

tõsiseltvõetavalt käsitlenud. Kaebusest ei nähtu, millised faktiväited konsortsiumi kinnitusest

olid sellised, mille alusel võis hankija teha kindlaks, et kaebaja II kvalifikatsioon hankelepingu

täitmiseks on piisav.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.04.2021 määruse resolutsiooni p-ga 7 esialgse

õiguskaitse taotluse ja keelas Elering AS-l kolmandate isikutega hankelepingu sõlmimise

riigihankes „330 kV õhuliini L353 rekonstrueerimine, Tsirguliina 330/110kV alajaam – Viru

330kV alajaam“ (viitenumber 225623) praeguses asjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

3-21-721

4(10)

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus hankelepingut on võimalik sõlmida

alates 09.04.2021, ei oleks kaebajatel kolmandate isikute asemel enam võimalik hankijaga

lepingut sõlmida. Kohtul ei ole HKMS § 267 lg 3 kohaselt võimalik kehtivat hankelepingut ka

tühistada. Kohus võib küll tuvastada hankelepingu tühisuse RHS-s sätestatud alustel, kuid

tegemist on väga piiratud juhtudega. Kaebajatel on võimalik hankelepingu sõlmimiseni jõuda,

sest nende pakkumus oli peale PowerPro OÜ pakkumuse mittevastavaks tunnistamist

menetlusse jäänud pakkumustest kõige madalama hinnaga.

Kaebus ei ole perspektiivitu. Õiguslik vaidlus taandub sellele, kas konsortsiumi liikmete

kinnitus tõendab kaebaja II varasemat kogemust hankepassis nimetatud lepingu täitmisel.

Vaidlus seondub RHAD kvalifitseerimistingimuste tõlgendamisega, samuti sellega, kas

kaebajate esitatud tõendid annavad piisava kindluse järelduseks, et kaebaja II referentstöö

vastab RHAD-le kõigis aspektides. Vaidluse tulemus sõltub tõendite hindamisest, mis pole

kohtule esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal kättesaadavad, mistõttu pole ka kaebuse

edulootus hõlpsasti hinnatav. Olemasoleva teabe põhjal pole siiski alust pidada kaebuse

edulootust väheseks. Vaidlust pole selles, et kaebaja II on referentstöö tegemisel osalenud,

kaebajad on menetluse kestel esitanud erinevaid tõendeid enda kogemuse tõendamiseks. Nii

vastustaja kui ka kolmas isik on leidnud, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna VAKO

on nende arvates tõendeid õigesti hinnanud. VAKO otsus võib olla lõppastmes õige, kuid

esialgse õiguskaitse lahendamise faasis ei toimu kõigi asjas esitatud tõendite igakülgset

hindamist, mistõttu vastavad kohtu järeldused oleksid selgelt ennatlikud.

Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel ei saa avalik huvi ega kolmanda isiku õigused

ülemääraselt kahjustatud. Hanketeate osa II alap 2.7 kohaselt on hankelepingu lõpptähtajaks

15.10.2027 (hankelepingu projekti järgi 15.10.2025, vt p 3.1). See on pikk aeg ning pole

esitatud tõendeid, et kohtuvaidluse tõttu (mis hankevaidlustes viiakse läbi kiirendatud korras)

võiks töö valmimine etteantud tähtajaks olla saavutamatu. RHAD-s ei ole fikseeritud ka

konkreetset tööde alustamise aega. Töövõtja peab hankelepingu projekti kohaselt alustama töid

detailses ajagraafikus fikseeritud kuupäeval, vastava detailse ajagraafiku koostab aga töövõtja

ise. Hankija ei ole tööde tähtaegsuse küsimust oma seisukohas tõstatanud. Kolmas isik küll

väidab, et hankelepingu sõlmimise edasilükkamine toob talle kaasa pöördumatud negatiivsed

tagajärjed, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. Kohus märgib, et pakkujal pole õiguspärast ootust

hankelepingu sõlmimisele enne, kui hankija otsused lõplikult jõusse jäävad. Õiguslikke vaidlusi

hankeasjades tuleb ikka ette ning hankemenetluses osalejad peavad sellega arvestama. Kui enne

hankelepingu sõlmimist on võetud rahalisi kohustusi, sõlmitud allhankelepinguid, tellitud

kaupu, tehtud siduvaid kokkuleppeid vms, siis sellise äririski kandajaks on konkreetne pakkuja,

mitte hanke vaidlustaja. Arvestades hankelepingu kestvusaega, on ettenähtav, et toorme hind

turul võib muutuda. Pakkujad said ja pidid seda asjaolu pakkumust tehes arvesse võtma. Kohtu

arvates ei kaalu kolmanda isiku huvi asuda võimalikult kiiresti hankelepingut täitma üles

kaebajate huvi tagada neile õigusvaidluse lõppemisel hankelepingu sõlmimise võimalus.

Avalikes huvides on ka avalike vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine, mida riigihanke

tulemuste vaidlustamisel kontrollitakse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Elering AS palub 12.04.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

07.04.2021 määruse resolutsiooni p 7 ja jätta uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata või alternatiivselt tühistada määruse resolutsiooni p 7 osas, millega halduskohus

määras esialgse õiguskaitse kehtivuse kindlaks kuni praeguses asjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni ning määrata uue määrusega, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni halduskohtu

otsuse jõustumiseni.

3-21-721

5(10)

Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab ülemääraselt avalikku huvi. Kõnealune riigihange

on otseselt seotud Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemide Venemaa Föderatsiooni

elektrisüsteemist lahtisidumise projektiga. Nimetatud projekti ja selle tähtaegse läbiviimise

suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna Balti riikide elektrisüsteem on tehniliselt osa

Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist. Elektrisüsteemi üht olulisimat parameetrit ehk

sagedust kontrollib Venemaa Föderatsioon. Seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada

elektrisüsteemi toimimist Baltikumis. Hankija on nende riskide maandamiseks ja turu

laiendamiseks alustanud ettevalmistavaid tegevusi, ühendamaks Balti riikide elektrisüsteemid

Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemidest lahti ning liitumaks 2026. a jaanuaris Mandri-

Euroopa elektrivõrgu ja vastava sagedusalaga.

Praeguses hankeasjas vaidluse all olev hankemenetlus on seotud liiniga nr L353, mille

pingestamise tähtaeg on 15.08.2025. Liini nr L353 tähtaegne rekonstrueerimine on eelduseks,

et Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud saaks eraldada Venemaa Föderatsiooni energiasüsteemi

küljest ning ühendada Kontinentaal-Euroopa võrguga. Liini nr L353 ehitustöödega on võimalik

alustada alles pärast liinide nr L300 ja nr L301 rekonstrueerimist 2023. a mais/juunis. Eelnevad

ehitustööd ei ole võimalikud, kuna sel juhul jääks Eesti Lätiga ühendatuks ainult ühe liiniga,

mis pole energiajulgeoleku vaatest vastuvõetav risk. See omakorda tähendab, et liini nr L353

ehitamiseks on üksnes 2 aastat ja 3 kuud, mis on äärmiselt lühike aeg 244 km pikkuse liini

rekonstrueerimistöödeks.

Sünkroniseerimise projekti näol on tegemist Balti riikide elektrivarustuse kõige olulisema

tegevusega lähiaastatel, mille ebaõnnestumise korral on energiajulgeolek äärmiselt suures ohus.

Projekti ettevalmistamise uuringute käigus tuvastati, et sünkroniseerimise projekti ärajäämisel

suureneb väga oluliselt tõenäosus, et tekib kuni viie päeva kestusega terviklik Baltimaade

elektrisüsteemide kustumine, millel on katastroofiline mõju nii ühiskonna toimimisele kui ka

majandusele. Et sünkroniseerimise projekt saaks ellu viidud, on ka Euroopa Komisjon

otsustanud projekti elluviimiseks anda toetust ca 970 miljoni euro ulatuses. See abirahastus on

seotud projekti tähtajalise elluviimisega. Juhul kui tähtaega ei saavutada, võib järgneda toetuse

tagasi küsimine.

Ebaõige on kohtu tuginemine tähtajana 15.10.2027 kuupäevale, argumenteerimaks seda, et

lepingu täitmiseks on väga pikk tähtaeg. Nimetatud tähtaja näol on tegemist garantiiperioodiga,

kuid lepinguliste tööde lõpp on siiski 15.10.2025.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad ei ole tõendanud, et nad oleksid isiklikult saanud

kogemuse varasema Poola projekti täitmise tulemusena. Kaebajad on ise kinnitanud, et neil

puudub see kogemus ning alltöövõtjaid, kes Poola projektis projekteerimistöödel tegelikult

kogemuse said, nad praegusesse riigihankesse RHS § 103 alusel kaasanud pole. Seega puudub

neil nõutud kvalifitseerimistingimusest tulenev kogemus. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb

riigihankemenetluses pakkujal tõendada oma vahetu kogemuse olemasolu nendes töödes, mida

ta väidab endal varasema kogemuse tõttu olevat (nt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus C-387/14,

p-d 62 ja 64). Sellist tõlgendust on järgitud ka VAKO praktikas.

Halduskohus määras esialgse õiguskaitse ebaõigesti kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. Asjakohasem oleks määrata, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni halduskohtu

otsuse jõustumiseni, mis ei ole kaebajate õigusi ülemääraselt koormav.

Halduskohus andis hankijale liiga lühikese tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha

esitamiseks.

11. Kolmandad isikud paluvad 20.04.2021 vastuses määruskaebus rahuldada.

3-21-721

6(10)

Kolmandad isikud nõustuvad määruskaebuse seisukohtadega. Halduskohus ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamisel analüüsinud hankelepingu sõlmimata jätmise kahjulikke tagajärgi

kolmandatele isikutele. Hankelepingu sõlmimisega viivitamisel ei ole hankelepingu tähtaegne

täitmine võimalik. Hankelepingu p 3.1 kohaselt tuleb hankeleping täita ja töö hankijale üle anda

hiljemalt 15.10.2025. Hanke mahu hulka kuulub lisaks liini ehitusele õhuliini trassi

ettevalmistamine ja projekteerimine, mis on õhuliini ehitamise eelduseks. Tegemist on mahuka

tööga, mille ressursid on Eestis piiratud ning vastavad tööd tuleb sisse osta allhanke korras.

Liini ehitamisele eelneb läbirääkimiste pidamine maaomanikega, maalepingute sõlmimine,

suhtlus kohalike omavalitsustega, sh projekteerimis- ja ehitamistingimuste taotluste esitamine,

kooskõlastuste küsimine, lubade hankimised jne. Eeltöödega tuleb alustada kohe.

Mida kauem hankelepingu sõlmimine edasi lükkub, seda kriitilisemaks muutub L353

ehitusprojekti valmimine tähtajaks. Vaidluse jõudmisel apellatsiooni- ja kassatsiooniastmesse

võivad kolmandad isikud hankelepingu täitmiseks kaotada 4–5 kuud. Sellisel juhul on

hankelepingu õigeaegne täitmine sisuliselt välistatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine toob

kolmandatele isikutele kaasa ulatusliku varalise kahju mh hankelepingu täitmiseks planeeritud

ja kasutult seisvate ressursside ning kehtivuse kaotavate soodsate hinnapakkumiste näol, mis

mõjutab kogu hankeprojekti maksumust. Hankelepingu õigeaegne täitmata jätmine võib

kolmandatele isikutele kaasa tuua hankija poolt õiguskaitsevahendite kasutamise.

Hankeprojekti ja selle tähtaegse läbiviimise suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi.

Kaebus on perspektiivitu. VAKO otsusest nähtuvalt ei näita kaebajate esitatud äripartnerite

kinnitus, et kaebaja II panus referentslepingu täitmisse oli selline, et ta omandas sellega ka

hankes nõutava kvalifikatsiooni, s.o vajaliku kogemuse tööprojekti koostamiseks vaidlusaluse

hankemenetluse käigus sõlmitava hankelepingu täitmiseks.

12. Kaebajad paluvad 20.04.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtupraktika kohaselt on isikute hankemenetluses

osalemise peamine eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Hilisem kahju hüvitamise

nõude esitamise võimalus ei asenda hankelepingu sõlmimist ega kõrvalda tekkinud tagajärgi.

Hankija esitas avaliku huvi ja tööde tähtaegsuse küsimuse esmakordselt alles määruskaebuses.

Keegi ei kahtle, et projekti lõpptulemus on avalikes huvides ja vajalik. Samas ei riiva lepingu

sõlmimise edasilükkamine kohtumenetluse ajaks ülemääraselt avalikku huvi. Ehitustööde

alguseni (01.06.2023) on hetkel aega enam kui 2 aastat. Projekteerimiseks on lepinguliselt

ettenähtud 24 kuud. Geoloogilised uuringud ja geodeesia valmib hiljemalt 14 kuuga. Kaebajate

kui valdkonna professionaalide hinnangul saab tegelikult projekteerimist teostada paralleelselt

geodeesia ja geoloogia töödega. 24 kuud projekteerimiseks on ilmselgelt suure puhvriga aeg

ning tegelikkuses on võimalik projekteerimine teostada maksimaalselt 18 kuuga, mis jätab

vähemalt 6 kuud reservi. Seega on lõpptähtaega ohtu seadmata võimalik töö teostada ka siis,

kui leping sõlmitakse alles detsembris 2021. Halduskohus peab tegema otsuse juba 20.05.2021

(HKMS § 275 lg 2). Kui vaidlus jõuab ringkonnakohtusse, on ka sealt oodata otsust enne

septembrit 2021.

Hankija ei ole põhistanud, kuidas hankelepingu sõlmimise edasilükkumine kohtumenetluse

ajaks võiks endaga kaasa tuua väidetava sotsiaalmajandusliku katastroofi. Kaebajatele

arusaadavalt viiakse sünkroniseerimisprojekti ellu mitmete hankelepingutega ja praegune on

vaid üks nendest. Samuti on Konkurentsiameti otsuses selgitatud, et võttes arvesse erilist

olukorda Balti riikides ja kulude-tulude analüüsi, siis hinnanguliselt võib piirkondlik täielik

elektrikatkestus olla väga tõenäoline ning võib juhtuda kord iga 25 aasta järel (lk 13–14). Seega

jääb mulje, et hankija on tuginenud riskile, mis võib realiseeruda olenemata sellest, kas ja millal

3-21-721

7(10)

praegune hankeleping sõlmitakse ehk mis on täielikult väljaspool osapoolte riski (nt

küberrünnakud või muud samalaadsed toimingud).

Kaebajad ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et lepingut ei ole võimalik tähtaegselt täita,

kui töödega ei alustata kohe. Kolmandate isikute loetletud eeltööd on täiesti tavapärased

tegevused seda tüüpi lepingute puhul ja need on teostatavad 18 kuuga.

Projekti rahastamisega seonduvad argumendid on põhistamata. Määruskaebuses ei ole infot

selle kohta, millised tähtajad on kehtivas otsuses ega põhistatud, miks tähtaegade pikendamine

on võimatu ja tipneb kindlasti toetuse tagasi küsimisega.

Kaebus on perspektiivikas. Kaebajatel on subjektiivne õigus, et nende suhtes tehtud hankija

otsused riigihankes on tehtud õiguspäraselt. Hankija on teinud esitatud tõenditest järeldusi, mis

ei vasta tõele. Tõenditest nähtuvalt on kaebajal II tööprojekti koostamise kogemus olemas, sh

nähtub tõenditest selle kogemuse omandamise üksikasjad. Kaebajad ei ole kinnitanud VAKO-

le ega kellelegi teisele kaebuse perspektiivitust, vaid selgitanud, milles seisnes hankija soovitud

tõendi esitamata jätmise objektiivne põhjus. Hankija loogika järgi ei kvalifitseeruks enamus

suuremaid Eesti peatöövõtjaid ehitustööde riigihangetel, kus on kvalifitseerimistingimusena

nõutud kogemust ehitus- ja tööprojekti koostamisel, sest tööprojekti faktiliseks koostamiseks

kaasatakse projekteerimisbüroo. Peatöövõtjatel ei ole tihti vastava pädevusega isikut tööl.

Seetõttu ei näinud kaebajad, kuidas saab üksnes tööprojekti autorsus tõendada kogemust

kvalifitseerimistingimustes nimetatud lepingu osas, kuivõrd projekteerimistööde juhtimine ja

tellimine teiselt isikult on niivõrd tavapärane praktika.

Varasem Euroopa Kohtu praktika (04.05.2017 otsus C-387/14) ei vasta küsimusele, milline

täpselt peab olema ühispakkuja roll lepingus, et ta saaks tugineda sellele kui enda kogemusele

või mil moel peab see olema tõendatud. Seda küsimust tõlgendavad VAKO otsused on tehtud

teistel asjaoludel – olukorras, kus oli dokumentaalselt tõendatud, et ühispakkuja soovis tugineda

varasema lepingu täitmisele osas, milles tal tegelikult rolli ei olnud (VAKO otsused 112-

18/191509, p 8.2.4.2 ja 111-18/191509, p 9.2.4.2). Tõhus ja konkreetne osalemine on

kaasusepõhine, mis eeldab kvalifitseerimistingimuse tõlgendamist (mida täpselt oli nõutud)

ning hankijale esitatud tõendite igakülgset analüüsi.

Kolmandatel isikutel ei saa tekkida õigustatud ootust hankelepingu sõlmimise osas, seda eriti

kohustusliku ooteperioodi jooksul (RHS § 120 lg 2, § 145) ning sellele järgneval perioodil, mil

tema edukaks tunnistamine on VAKO-s ja kohtus vaidlustatud. Ettevõtjate huvid hankelepingu

sõlmimiseks on võrdse kaaluga. Kolmandate isikute väited materjalide tellimise kohta on

ainetud, sest nad on võtnud endale äririski hankelepingu sõlmimise aja osas. Mahukate

ettevalmistuste tegemine on kolmandate isikute enda riisikol ja lepingu sõlmimise

edasilükkamine kohtumenetluse ajaks ei saa kuidagi riivata nende õigusi.

13. Elering AS esitas 26.04.2021 täiendava seisukoha, milles leiab, et kaebajate väidetud

geoloogiliste uuringute ja geodeesia tööde valmimise tähtaeg ei ole realistlik. Projekteerimine

algab geodeesia ja geoloogia koostamisest, millest geoloogia võtab väga kaua aega.

Geoloogilised uuringud tehakse iga masti juures, projektis on 726 masti. Liini nr L353 puhul

kulub geodeesia tegemiseks vähemalt 14 kuud. Arvestada tuleb maaomanike vastuseisuga, mis

võib protsessi viivitada. Kogu projekteerimiseks on ette nähtud 24 kuud ning seejärel 26,5 kuud

ehitustöödeks (mis on äärmiselt lühike aeg võrreldes varasemate projektidega). Hankelepingu

sõlmimisega viivitamisel seab iga järgnev lisakuu lepingu täitmise üha suuremasse ohtu, mil

tööde tähtaegselt valmimine ei ole enam reaalne.

EL rahastusotsus näeb ette kogu Balti sünkroniseerimisprojekti, mis hõlmab mh liine nr L300,

L301, L353 ja sünkroon-kompensaatorite rajamist, teostamist rahastusotsuse art-s 2.2

3-21-721

8(10)

sätestatud tähtajaks. Seega ei saa riigihanke teostamise tähtaeg olla 2027. a. Rahastusotsus

sätestab grandi osalise tagasikutsumise alused ja nimetab ära vaegustega, osalise või

hilinemisega projekti valmimise. Kulud peavad nende abikõlblikkuseks olema tekkinud

rahastusotsuse art-s II.19.1 sätestatud vahemikus. Ulatuslike viivituste korral võib rahastaja

lepingu ühepoolselt üles öelda.

Esialgse õiguskaitse ajaline kestus on oluline. Hankija on seisukohal, et praegusel juhul esineb

alus esialgse õiguskaitse määramata jätmiseks tervikuna. Alternatiivselt on hankija soov, et

esialgne õiguskaitse ei kehtiks automaatselt kuni kõikide vaidluste lõpuni, vaid kaebajatel tuleb

esialgset õiguskaitset igas kohtuastmes uuesti taotleda. Ringkonnakohtul on võimalik

kohaldada esialgset õiguskaitset ka muus asjakohases sõnastuses. Hankija täpsustab varasemalt

esitatud alternatiivset taotlust ja palub uue määrusega määrata, et halduskohtu määruse

resolutsiooni p 7 kehtib sõnastuses, mille kohaselt kehtib esialgne õiguskaitse kuni 15 päeva

möödumiseni halduskohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Koos määruskaebusega esitatud EL rahastusotsus (grandileping) sisaldab teavet, mille

avaldamine kahjustaks avalikku huvi ja on hankija ärisaladus. Sel põhjusel palub hankija kohtul

menetluse nimetatud dokumendi osas kinniseks tunnistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus kohaldab kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel HKMS § 251 lg 1

p-des 1–5 sätestatud abinõusid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

15. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate eesmärk on jõuda hankelepingu

sõlmimiseni. See on võimalik seni, kuni hankija pole kolmandate isikutega hankelepingut

sõlminud. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saaks halduskohus pärast kolmandate

isikutega hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks

olevat haldusakti tühistada. Seega minetaks kaebajad esialgse õiguskaitse kohaldamiseta

võimaluse saavutada hankelepingu sõlmimine. See oleks kaebajate jaoks pöördumatu tagajärg,

mis muudaks nende õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuigi

kaebajatel on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise nõue (RHS §

185 lg 6) ei asenda see hankelepingu sõlmimist ega kõrvalda kaebajatele tekkinud tagajärgi. Ka

menetlusökonoomia kaalutlustel tuleks ennetada võimalikke kahju hüvitamise nõudeid. Lisaks

oleks kahju suuruse kindlakstegemine ja tõendamine keerukas ja võib kaasa tuua täiendava

kohtumenetluse algatamise vajaduse.

16. Esialgse õiguskaitse vajaduse korral saab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise

aluseks üldjuhul olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus või kolmandate isikute ja

avalikkuse ülekaalukas huvi. Kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist juhul, kui

kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge olukorraga (vrd

Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16; 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16).

17. Vaidlus käib selle üle, kas on tõendatud kaebaja II kogemuse vastavus RHAD-s sätestatud

järgmisele kvalifitseerimise tingimusele: „Pakkuja peab olema riigihanke menetluse alguse

kuupäevale (arvestatuna alates Hanketeate avaldamise kuupäevast) eelneva kuuekümne (60)

kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe (1) 330 kV või kõrgema pingega õhuliini

ehitustööde (sisaldades 330 kV või kõrgema pingega õhuliini projekteerimist tööprojekti

staadiumis ja ehitamist) lepingu, maksumusega vähemalt neli miljonit eurot (4 000 000) EUR

3-21-721

9(10)

(käibemaksuta) või rohkem ühe (1) lepingu kohta. Leping ei pea Hanketeate avaldamise

kuupäevaks olema lõppenud, kuid Pakkuja peab olema teostanud ehitustöid selleks ajahetkeks

nõuetekohaselt ja vähemalt nelja miljoni (4 000 000) euro ulatuses (käibemaksuta).“. Seega

seondub vaidlus RHAD kvalifitseerimistingimuste tõlgendamisega ning sellega, kas kaebajate

esitatud tõendid kinnitavad kaebaja II referentstöö vastavust RHAD-le. Tegemist on tõendite

hindamise küsimusega ning lõpliku hinnangu eelnimetatule saab anda asja sisulise

läbivaatamise käigus. VAKO otsus jätta kaebajate vaidlustus rahuldamata ei välista kaebusel

eduväljavaadete olemasolu. Menetlusosalisel, kes ei nõustu VAKO otsusega, on võimalik see

vaidlustada kohtus. Õiguspärase otsustuseni jõudmiseks ongi loodud võimalus mitmeastmelise

kohtumenetluse kasutamiseks. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada kaebust ilmselgelt

perspektiivituks.

18. Kuigi riigihanke menetluse vaidlused vaadatakse HKMS § 275 lg 2 kohaselt halduskohtus

läbi 45 päeva jooksul ja sellisest menetluskiirusest juhindub ka järgmise astme kohus, on

määruskaebuse esitaja põhjendanud, et ka selliste tähtaegade järgimine praeguse asja

lahendamisel võib osutuda ebapiisavaks. Vaidluse all olev hankemenetlus on seotud liiniga nr

L353, mille pingestamise tähtaeg on 15.08.2025. Hankelepingu projekti järgi on tööde

lõpptähtajaks 15.10.2025 (lepingu p 3.1). Hankija on selgitanud, et liini nr L353 ehitustöödega

on võimalik alustada pärast liinide nr L300 ja nr L301 rekonstrueerimist 2023. a mais/juunis.

Kolmandad isikud on täiendavalt selgitanud, et õhuliini ehitamise eelduseks on trassi

ettevalmistamine ja projekteerimine. Hankelepingu projekti p 3.7.1 kohaselt peab tööprojekt

olema lõpetatud 24 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Seega, mida kauem hankelepingu

sõlmimine viibib, seda kaugemale lükkub liini nr L353 ehitusprojekti valmimine. Hankija

kinnitusel jääb liini nr L353 (244 km pikk) ehitamiseks ka ehitustöödega tähtaegsel alustamisel

üksnes 26,5 kuud. Seejuures on hankija määruskaebuse p-s 19 võrdluseks välja toonud, et

Tartu-Sindi 330kV õhuliini nr L507 (163 km pikk) ehitamiseks kulus 4 aastat ning Harku-Sindi

330kV õhuliini nr L503 (174 km pikk) ehitamiseks 3 aastat ja 4 kuud. Kolmeastmelise

kohtumenetluse läbimisel lükkub hankelepingu sõlmimine edasi 4–5 kuud, millisel juhul on

hankelepingu õigeaegne täitmine suure kahtluse all. Seda väidet ei kummuta kaebajate

seisukoht, et nende hinnangul on võimalik projekteerimine teostada maksimaalselt 18 kuuga.

Vastustaja on selgitanud, et projekteerimine algab geodeesia ja geoloogia koostamisest, millest

geoloogia on väga ajamahukas – geoloogilised uuringud tehakse iga masti juures ja maste on

projekti kohaselt 726. Eelnevast tulenevalt ei ole aluseta hankija ja kolmandate isikute kartus,

et hankelepingu sõlmimisega viivitamine võib seada ohtu liini ehitustööde valmimise

tähtaegselt.

19. Hankija on määruskaebuses selgitanud, et vaidlusalune riigihange on otseselt seotud Eesti,

Läti ja Leedu elektrisüsteemide Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist lahtisidumise

projektiga. Projekti ja selle tähtaegse läbiviimise suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna

Balti riikide elektrisüsteem on tehniliselt osa Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist. Liini nr

L353 tähtaegne rekonstrueerimine on eelduseks, et Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud saaks

eraldada Venemaa Föderatsiooni energiasüsteemi küljest ning ühendada Kontinentaal-Euroopa

võrguga. Määruskaebuse esitaja väitel seab hankelepingu sõlmimisega viivitamine liini

ehitustöödega valmimise suurde ohtu ning ohustab seeläbi ülekaalukat avalikku huvi –

energiajulgeolekut. Määruskaebuses on viidatud ka asjaolule, et Euroopa Komisjon on

otsustanud sünkroniseerimise projekti elluviimiseks anda toetust ca 970 miljoni euro ulatuses

ning abirahastus on seotud projekti tähtajalise elluviimisega. Ulatuslike viivituste korral võib

rahastaja lepingu ühepoolselt üles öelda. Kolmandad isikud on selgitanud, et mida kauem

hankelepingu sõlmimine edasi lükkub, seda kriitilisemaks muutub liini nr L353 ehitusprojekti

tähtaegne valmimine. Esialgse õiguskaitse kohaldamine toob kolmandatele isikutele kaasa

3-21-721

10(10)

ulatusliku varalise kahju mh hankelepingu täitmiseks planeeritud ja kasutult seisvate

ressursside ning kehtivuse kaotanud hinnapakkumiste näol.

20. Nii kaebajate kui kolmandate isikute huviks on hankelepingu sõlmimine. Seega nende

huvid kattuvad ja on võrdväärsed. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib küll kolmandaid

isikuid majanduslikult mõjutada ja tuua kaasa vajaduse töökorraldust muuta, kuid samas tuleb

pakkujal hankel osalemisel arvestada kohtuvaidluse tekkimise võimalikkusega. Mahukate

ettevalmistuste tegemine enne hankelepingu sõlmimist on pakkuja äririsk. Vaidlusaluse

riigihankega seotud projekti tähtaegne läbiviimine on kahtlemata avalikes huvides, kuid

avalikes huvides on ka aus ja õiglane hankemenetlus.

21. Arvestades eeltoodud asjaolusid, pole alust esialgset õiguskaitset üldse kohaldamata jätta,

kuid esineb avalik huvi esialgse õiguskaitse kehtivuse muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et

avalik huvi ei saa ebaproportsionaalselt kahjustatud, kui keelata hankelepingu sõlmimine kuni

esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi peale edasikaebamise tähtaja lõpuni. Selleks

ajaks on kaebuse eduväljavaated selginenud ja kohtul on võimalik vajadusel otsustada esialgse

õiguskaitse tähtaja pikendamise üle. Arvestades hankeasjade lahendamise kiireloomulisust ning

praegu kohaldatava esialgse õiguskaitse ajutisust, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, et selline

viivitus hankelepingu sõlmimisel seaks reaalselt ohtu liini ehitustööde valmimise tähtaegselt.

Hankelepingu tähtaegade planeerimisel peab olema arvestatud võimalusega vaidluste tekkeks

hankemenetluses ja nende vaidluste lahendamiseks vaidlustus- ja kohtumenetluses.

22. Koos määruskaebuse ja selle täiendusega esitatud tõendite asjakohasuse ning menetluse

osaliselt kinniseks kuulutamise taotluse osas võtab seisukoha edasise menetluse käigus

halduskohus.

(allkirjastatud digitaalselt)