2-21-285/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-285 Tsiviilasi M. T. hagi E. T. vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1270,22 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) Kostja: E. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M. T. ja E. T. poolt 26.04.2021 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmise sisuga:

1.1. E. T. tasub M. T.’le kahju hüvitisena 1000 eurot osamaksetena mitte vähem kui

100 eurot kuus. Esimene osamakse tuleb teostada hiljemalt 11.05.2021 ning järgmised osamaksed iga järgneva kuu 11. kuupäevaks kuni viimase osamakse tasumiseni.

1.2. Juhul, kui E. T. hilineb osamakse tasumisega rohkem kui 14 kalendripäeva, muutub kogu tasumata võlgnevus sissenõutavaks täies ulatuses ja M. T.’l on õigus pöörduda täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole.

1.3. Menetluskuludest hüvitab E. T. M. T.’le 100 eurot, mis tasutakse punktis 1 korras viimase osamaksena.

1.4. E. T. tasub punktis 1.1. ja 1.3. kokkulepitud osamaksed M. T.’i arvelduskontole nr EExxx, selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas 2-21-285“.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-285.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda, va kompromissi punktis 1.3. kokkulepitud. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.

Tsiviilasi nr 2-21-285

4. Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust 100 eurot, mis kanda M. T. arvelduskontole nr EExxx(Swedbank AS). Edasikaebamise kord ja selgitused Menetluse lõpetamise määrusele peale ei saa määruskaebust esitada, kuna pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud (TsMS § 661 lg 4). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. T. (hageja) esitas 08.01.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E. T. (kostja) vastu kahju 1270,22 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus xx xx xxxx kella 21.20 paiku liiklusõnnetus xxx maantee ristmikul. Liikuvale sõiduautole xxx (reg.märk xxxxxx) sõitis ülekäigurajal otsa kostja, kes juhtis elektritõukeratast. Kostjale põles punane foorituli. Liiklusõnnetus on politsei poolt fikseeritud. Hagejale tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki remondiga seonduvalt kahju kokku summas 1270,22 eurot.

2. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu.

3. Kohtu eelistungil, milline toimus 26.04.2021, kostja avaldas, et seoses liiklusõnnetusega on tema suhtes tehtud kiirmenetluseotsus. Ta ei vaidle sellele vastu, et sündmus toimus, kuid ta ei nõustu kahju suurusega. Pooled pidasid kohtuistungil läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele (määruse resolutsiooni 1.1.-1.4. sõnastuses), millise palusid kohtul kinnitada. Pooled välistasid kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada poolt tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul kohtuistungil sõlmitud kompromiss (määruse resolutsiooni 1.1.-1.4. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatud kompromissi numeratsioon erineb kohtuistungil sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi numeratsioonist seonduvalt kohtumääruse resolutsiooni vormistusega, mistõttu muutis kohus kompromissi punktis 4 kokkulepitud punktid (1. ja 3.) kooskõlas kinnitatud kompromissi numeratsiooniga (so 1.1. ja 1.3.). Kohtu poolt tehtud muutus ei mõjuta kokkuleppe sisu ja on lubatav (TsMS § 478 lg 1 koosmõjus § 447 § 2).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Tsiviilasi nr 2-21-285

6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled kinnitasid kohtule, et menetluse lõpetamise tagajärjed seonduvalt kompromissi kinnitamisega on neile arusaadavad.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale pool riigilõivust, so 100 eurot. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab kokkuleppevälised poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Asjas puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

8. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivust tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohtutoimiku andmetel on M. T. tasunud 08.01.2021 riigilõivu 200 eurot selgitusega „Riigilõiv: kostja E. T., hageja M. T.“. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi, rahuldab kohus hageja taotluse ning tagastab poole tasutud riigilõivust, so 100 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja poolt näidatud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik