4-21-4/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2021, Tallinn

Väärteoasja number 4-21-4 (2316,20,008821)

Kohtunik

Marina Ninaste

Väärteoasi J Ti (T) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi 22. detsembri 2020. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,20,008821, millega J Ti karistati LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises rahatrahviga 360 eurot

Menetlusalune isik J T – isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemkomissar Kristel Proos

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi 22. detsembri 2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,20,008821, s.o J Ti karistamises LS § 201 lg 1 järgi ja määratud põhining lisakaristuse osas.

2. Teha uus otsus ja lõpetada väärteomenetlus J Ti suhtes LS § 242 lg 1 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

3. Rahuldada menetlusaluse isiku J Ti kaebus osaliselt.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

4-21-4

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik T L koostas 22. detsembril 2020 menetlusalusele isikule J Tile kiirmenetluse otsuse selle kohta, et tema 22. detsembril 2020 kell 19:03 juhtis Tallinnas Pärnu mnt 5 suunaga Narva mnt mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatud teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. J Ti karistati LS § 201 lg 1 alusel 90 trahviühiku ehk 360 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusaluse isiku kaebus

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse J. T. Menetlusalune isik tunnistab rikkumist, selgitades, et juhiload aegusid 9. oktoobril 2020, kuid ta ei olnud sellest ise teadlik. Ta viibib ajateenistuses ja seetõttu ei ole olnud aega muudeks asjadeks. Lisaks viibisid nad karantiinis, mistõttu ei oleks ta saanud ka täiendkoolitust ära teha. Ajateenijana ja suurest perest pärit noorena on tal äärmiselt keeruline tasuda 360 euro suurune trahv. Rikkumise ajal oli kõrvalistujaks tema noorem vend, kes omab samuti juhilube. Kui tal oleks meeles olnud ja ta oleks teadnud, et tal enda load enam ei kehti, oleks ta venna rooli pannud. Menetlusalune isik

J. T teatas 28. jaanuaril 2021 kohtule, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus

3. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas nr 2316,20,008821 kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus vastuses kohtule kokkuvõtvalt seda, et kaebuse esitaja J. Ti poolt toime pandud tegu on mootorsõiduki juhtimine LS § 124 lg 3 p-s 1 sätestatud olukorras (kui juhtimisõigus on peatunud seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega) ja karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 242 lg 1 järgi. Nimelt nähtub Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest, et J. T omas alates

10. oktoobrist 2018 B-kategooria juhtimisõigust, kuid juhtimisõigus peatus alates

10. oktoobrist 2020 juhiloa kehtivusaja möödumisega. Menetlusalune isik on juhtimisõiguse taastanud alates 29. detsembrist 2020. Riigikohus on varasemas lahendis nr 4-17-4621 leidnud, et juhtimisõiguse LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatumine ei too kaasa juhtimisõiguse kaotamist. LS § 124 lg 1 kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid ajutise keelamise, mida ei saa samastada juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega.

4. Kohtuväline menetleja on seejuures aga seisukohal, et politseiametniku poolt valesti kvalifitseeritud rikkumine ei ole alus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna väärteomenetluse käigus on tõendamist leidnud, et J. T juhtis 22. detsembril 2020 kell 19:03 mootorsõidukit, kui juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivuse

4-21-4

lõppemisega alates 10. oktoobrist 2020. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja kohtul J. Tõnssonile süüks pandav tegu ümber kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ning palub muuta talle LS § 201 lg 1 alusel määratud karistuse summat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Menetlusalune isik J. T ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

J. Tile tehtus väärteoetteheide

8. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse protokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

22. detsembril 2020 kell 19:03 Tallinnas Pärnu mnt 5 suunaga Narva mnt mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoetteheite kohaselt rikkus J. T LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

9. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega peab isiku karistamiseks LS § 201 lg 1 järgi tuvastama, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

10. Väärteoasja materjalide pinnalt on tuvastatavad järgmised asjaolud. Tunnistaja

M. Villemsoni sõnade kohaselt peatasid nad Tallinnas, Pärnu mnt 5 juures 22. detsembril 2020 kell 19.03 kinni mootorsõiduki, mida juhtis J. T. Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukijuhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Isik selgitas ise, et viibib hetkel ajateenistuses ja ta unustas, et juhiluba aegub. 22. detsembril 2020 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati J. T mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt oli J. Ti juhtimisõigus alates 10. oktoobrist 2020 peatunud. Alates 30. detsembrist 2020 on menetlusaluse isiku juhtimisõigus taastunud.

11. Seega nähtub eeltoodust (ja on tõendatud), et J. T juhtis 22. detsembril 2020 kell 19.03 mootorsõidukit. Tema juhiluba oli alates 10. oktoobrist 2020 peatunud (kaotanud kehtivuse),

4-21-4

mis LS § 124 lg 3 p 1 alusel toob kaasa juhtimisõiguse peatumise. LS § 124 lg 3 p 1 sätestab nimelt, et juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 124 lg 1 teise alternatiivi kohaselt tähendab juhtimisõiguse peatumine mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist.

12. Juhtimisõiguse peatumine ei tähenda samal ajal aga juhtimisõiguse puudumist. Riigikohus on märkinud, et juhtimisõiguse peatumine LS § 124 lg 3 p 1 alusel ei too kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2018. a otsust asjas nr 4-17- 4621, p-d 14, 17). LS § 94 lg 1 sätestab nimelt juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd J. Ti juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa menetlusalust isikut käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses, kellel tulenevalt LS § 90 lg 1 p-st 1 oleks olnud keeld mootorsõidukit juhtida. J. Ti tegu ei ole karistatav LS § 201 lg 1 järgi. Seega tuleb Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi 22. detsembri 2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,20,008821, s.o menetlusaluse isiku karistamises LS § 201 lg 1 järgi ja määratud põhining lisakaristuse osas, tühistada.

13. Nagu kohus eelnevalt märkis arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib ta jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata. Kõigil ülejäänud juhtudel, mil puuduvad VTMS § 29 lg-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14).

14. Süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab.

4-21-4

15. VTMS § 133 p 4 kohasel peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Praktikas tähendab see, et ka juhul, kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7 ja otsus asjas nr 3-1-1-75-03, p 7).

16. Käesoleval juhul ei esine ühtegi VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu. Tuvastatavad on toimunu tehiolud, mille üle ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust: J. T juhtis 22. detsember 2020 mootorsõidukit olukorras, kus tema juhtimisõigus oli 10. oktoobril 2020 seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega peatunud (LS 124 lg 3 p 1) ning sellest tulenevalt oli tal LS § 124 lg 1 alusel ajutiselt keelatud mootorsõidukit juhtida. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 4-17-4621 p-s 17 väljendatud seisukohast tuleb J. Ti rikkumine kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhi poolt toime pandud muu liiklusnõude rikkumisena. LS § 242 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §- des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Ka kohtuväline menetleja on kohtule edastatud kirjalikus vastuses leidnud, et menetlusaluse isiku J. Ti tegu tuleb ümber kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus oma tegevusega LS § 124 lg 1 sätestatud nõuet, juhtides sõidukit ajal, mil see oli ajutiselt keelatud juhtimisõiguse peatumise tõttu, pannes sellega toime liiklusnõuete muu rikkumise, s.o LS § 242 lg-s 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et J. T pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Isegi kui J. T ei teadnud (oli unustanud), et juhtimisõigus (juhiload) olid aegunud ja seetõttu juhtimisõigus peatunud, pidanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda ette nägema. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel (VTMS § 30 lg 1 p 1)

18. LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohus on praegusel juhul väärteoasja asjaolusid arvestades aga seisukohal, et J. Ti karistamine ei ole otstarbekas ja tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada karistust mõistmata VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

19. VTMS § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et mõlemad eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on täidetud. Väärteo tehiolusid ja J. Ti iseloomustavaid andmeid silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et tema süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. J. T pani väärteo toime hooletusest. J. T on algusest peale oma eksimust tunnistanud ja avaldanud kahetsust (ka kiirmenetluse otsuse kohaselt on karistuse mõistmisel kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võetud). Märkimisväärne on ka asjaolu, et lähiajal peale rikkumist on J. T oma juhtimisõiguse taastanud. Kohtu hinnangul puudub menetluse jätkamiseks ja isiku karistamiseks avalik menetlushuvi. LS § 242 lg-s 1 sätestatud võrdlemisi väike sanktsioonimäär

4-21-4

viitab, et tegemist on seadusandja hinnangul pigem kergema rikkumisega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad J. Til kehtivad kriminaalja väärteokaristused. Samuti ei olnud tema tegu sellise ohtlikkusega, mis tingiks vältimatult menetluse jätkamist. Eeltoodud põhjustel on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marina Ninaste kohtunik