4-21-1536/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-1536 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1536 (2302,21,003142) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi P.O kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.04.2021 otsusele väärteoasjas nr 2302,21,003142, millega P.O-d

liiklusseaduse § karistati 224 lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) P.O , isikukood: XXX; Eesti

Vabariigi kodanik; el xxxx; t tab xxxx; e-post: ab öö xxxx; kehtivad karistused puuduvad Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747 ) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

; aadress:

Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post:

pohja@politsei.ee

RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 ja § 132 pst -dest 133-135,

otsustas:

1. . Rahuldada P.O kaebus 2. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse tsus väärteoasjas nr kohtuesindusgrupi 05.04.2021 o 2302,21,003142, millega P.O-d karistati LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut ning lisakaristusena võeti LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära (740 eurot) mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, määratud osaliselt, s.o lisakaristuse osas. 3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4. Otsuse koopia saata ning Politseija Piirivalveametile.

P.O-le

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

4-21-1536 2

P.O-le heidetakse väärteoasjas nr 2302,21,003142 ette seda, et ta juhtis 14.03.2021

kell 10.02 Tallinnas Liikuri tänaval mootorsõidukit Xxxx (reg.märgiga xxxx) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Oma tegevusega rikkus P.O LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu on

kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 05.04.2021 otsusega karistati P.O-d LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut ning tuginedes LS § 224 lg 3 p le 1 mootorsõiduki

- juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 2. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse, milles palus kohtult otsus üle vaadata ning asendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine täiendava rahalise trahvi ja katseajaga. Kaebaja väitel on mootorsõiduki juhtimisõigus talle igapäevases töös hädavajalik. Ta sõidab erinevate ehitusobjektide vahel, toimetab sinna materjale, kohtub tellijatega jne. Kaebaja on elektritöödega tegeleva ettevõtte juhatuse liige, hetkel on töös mitu objekti, mille valmimist ta peab jälgima. Samuti ta peab tegelema töötajate ja tööriistade veoga ühelt objektilt teisele. Juhilubadeta ei ole menetlusalusel isikul võimalik tööülesandeid täies mahus täita ning kahaneb ettevõtte müügitulu ja sellega tema palk. See mõjutab kaebaja kolmeliikmelise pere sissetulekut. Kaebajal on abikaasaga kahe peale võetud kodulaen ja autoliising. Menetlusalune isik tunnistab, et hindas oma seisundit valesti ning kahetseb vale otsuse tegemist ja rooli istumist. P.O nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Määratud ranget karistust isikul (0,72 mg ), mis põhjendab menetleja tuvastatud alkoholisisalduse määraga /l on lubatust ligi kuus korda rohkem, mistõttu ta pidi tajuma oma juhile keelatud seisundit. LS § 224 lg s 2 sätestatud alkoholipiirmäära arvestades oli menetlusaluse isiku süü suur, - mis tingib karistuse määramise maksimaalse määra lähedasena. Isikud, kes vajavad oma igapäevase elu korraldamiseks mootorsõidukit, peavad juhtimisõiguse säilimiseks tegema õiged valikud. Kui enda kõrgemale soovid ja vajadused seatakse seadusest tulenevatest nõuetest ja liiklejate turvalisusest, võivad siis teole järgneda väga ebameeldivad tagajärjed. Antud juhul ei ole tegemist väikese eksimusega, vaid teadliku valikuga. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et on kooskõlas isiku süü suurusega kohaldatud karistus , arvestatud - kaebus nii üld kui ka eripreventiivsete eesmärkidega, mistõttu tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT 4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5. LS § 69 lg 3 keelab mootorsõidukit juhtida isikul, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,10 milligrammi või ro LS § koosseis näeb ette väärteokaristuse hkem. 224 lg 2 mootorsõidukijuhi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse P.O-le ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 milligrammi. Seega peab kohus esimesena analüüsima seda, kas P.O juhtis mootorsõidukit teo objektiivset koosseisu, st ning kas ta tegi seda olukorras, kus tema organismis oli alkoholisisaldus üle lubatud normi. - M V

Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik selgituste järgi teostas ta 14.03.2021 kella 10.02 ajal koos teiste liikluspolitseinikega operatsiooni „Kõik puhuvad“ Tallinnas Liikuri tänaval. Ta kontrollis Arbu tänava suunas liikuva Xxxx registreerimisnumbriga

4-21-1536 3

xxxx juhti indikaatorvahendiga. Näiduks tuli 0,74 mg/l. Juhiks osutus P.O , kes toimetati tõendusliku alkomeetri juurde. - Toodud ütlused haakuvad sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati P.O 14.03.2021 kella 10.02 ajal eelmainitud sõiduki roolist,

kuna o li alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära ning tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmetega, millest selgub, et P.O joovet mõõdeti Dräger Alcotest 9510 EE seadmega, mille mõõtetulemus oli 0,72 mg/l. Toimikust nähtub , et mõõtevahendil on kehtiv taatlustunnistus ning veel mõõtmist läbi viinud on läbinud pädeva mõõtja koolituse. M V

- ning selgitas

Toimunut ei eita ka P.O kohtuvälises menetluses, et teda peatati sõiduauto juhtimisel alkoholijoobe kontrollimiseks kontroll näitas tema ja joobeks 0,72 mg . /l - Eeltoodust tulenevalt on kindlaks tehtud, et 2021

P.O juhtis 14.03. mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,72 mg/l ja täitnud sellega LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu. 6. LS § sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või 224 lg 2 ettevaatamatusest. seletas P.O kohtuvälises menetluses, et oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi ning arvas, et kõik on juba välja läinud. Kohtu hinnangul on selline väide ennastõigustav. Nimelt on alkoholisisaldus 0,72 mg väljahingatavas õhus sel /l lise mõjuga veel kainenenud. Kohtul ei ole põhjust , et isik pidi tajuma, et ta ei pruugi olla kahelda kaebaja ütlustes, et ta tarvitas alkoholi eelmisel õhtul, kuid kui järgmisel päeva hommikul kell 10 on alkoholisisaldus organismis sedavõrd suur, siis pidi ka tarbitud alkoholikogus olema märkimisväärne. P.O pidi sellises olukorras aru saama, et ei pruugi olla kainenenud. Järelikult pidi võtma ette täiendavaid samme, et veenduda joobe möödumises, mitte lootma sisetundele. kontrollida Kaebajal oli võimalus näiteks enda seisukorda enne rooli istumist alkomeetriga. Samuti oleks kasutada veebis ta võinud avalikult kättesaadavaid alkokalkulaatoreid, et arvutada välja alkoholi organismist kadumise aeg ning enne juhtima asumist oodata alkokalkulaatoriga väljaarvutatud aja möödumiseni Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et . Kaebaja seda aga ei teinud. P.O

talle etteheidetava väärteoteo toime pannud vähemalt kaudse on tahtlikult, tahtluse vormis. 7. P.O süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

8. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhile, kelle alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on sõidukit juhtides 0,25– on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut 0,74 , mg/l

või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Lisakaristusena on menetlejal õigus selliselt isikult ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni üheksa kuuni. K on ahvi ohtuväline menetleja määranud P.O-le põhikaristusena rahatr sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras ning võtnud lisakaristusena ära ka juhtimisõiguse. 9. Kohus leiab, et isiku . karistamine keskmisest määrast suurema rahatrahviga on õigustatud Süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et us isiku väljahingatavas õhus alkoholisisald on ülemmäära lähedane, s.o 0,72 mg näit /l. Olnuks vaid 0,03 mg suurem, siis oleks olnud /l põhjust kriminaalmenetluse alustamiseks. Arvestada tuleb ka subjektiivse asjaoluga, st isik ei teadnud, et tema organismis on veel alkoholi, vaid pidi seda juhtima asudes üksnes võimalikuks pidama. Nimetatud asjaolusid silmas pidades leiab kohus, et P.O süü se võtta oli suur, ent mitte maksimaalne. Arves tuleb veel seda, et isik on varem süütegude eest karistamata ning ta kahetseb oma tegu, siis ei pea karistus olema oluliselt

4-21-1536 4

keskmisest määrast rangem süüdlase . Seega vastab 740 euro suurune rahatrahv le etteheidetava teo suurusele ja tema isikule. 10. Nõustuda ei saa aga kohtuvälise menetleja seisukohaga lisakaristuse määramise vajaduses. Kohus viitab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-18-17, mille p-s 13 selgitab kõrgem kohus, et lisakaristuse mõistmine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Sama otsuse p 6 märgitakse, et -s 1 lisakaristuse kohaldamiseks peavad olema kaalukad eripreventiivsed argumendid ning vältida tuleks olukorda, kus isikule määratud põhi ja lisakaristus ületavad kogumis tema - süü suurust. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et isikule määratud põhikaristusest ei piisa. Tõsi, menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli ülemmäära lähedal, põhikaristuse mõistmisel kuid seda on juba arvestatud. Arutletaval juhul ei nähtu väärteoasja materjalidest muid isiku süüd suurendavaid asjaolusid, näiteks täiendavate liiklusrikkumiste toimepanemist, kaasliiklejate häirimist, üleolevat suhtumist toimunusse vms. Isiku karistusregistri andmetele toetudes saab väita, et tegemist on juhusüüteoga. Lisaks on isik toimepandut tunnistanud ja kahetsenud. Seega leiab kohus, et taoliste tegude toimepanemisest hoiduma mõjutab ka keskmisest suurem rahatrahv. 11. Seetõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja P.O-le määratud otsuses 3 kuu pikkuse lisakaristuse. Rahatrahv 185 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, on kohtu arvates piisav ja mõjutab süüdlast olema edaspidi tähelepanelikum ja ohut

um liikleja. Mõistetud karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik