1-20-5708/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2021, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-20-5708

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. märtsi 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav R.D (R.D; isikukood

XXX) kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 03.03.2021 otsusega mõisteti R.D-le KarS 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.12.2018 otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse 10 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2019 kuni 08.10.2019, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning loeti R.D-le ärakantavaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust.

KarS § 50 lg 3 ning § 424 lg 4 p 2 alusel võeti R.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. 2. Kuna apellatsioon keskendub üksnes mõistetud karistusele, siis märgitakse siinkohal üksnes järgmist. 2.1. R.D tegevuses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. R.D on küll

hilinenult, aga siiski, oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Maakohus arvestas seda. Muid karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. R.D oli kuriteo toimepanemise ajal kaks

kehtivat karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, tänaseks on üks nendest kustunud. Eelnev ja asjaolu, et R.D pani kuriteo toime katseajal, viitavad sellele, et R.D ei ole teinud varasemast õigeid järeldusi. 2.2. Maakohus hindas R.D süüd keskmisest suuremaks. R.D alkoholinäit

oli miinimumist rohkem kui kaks korda suurem - 3,33+-0,06 mg/g kohta. Juhtides

2

mootorsõidukit sellises raskes joobes tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteel ohustas ta väga

paljusid liiklejaid. On vaid õnnelik juhus, et antud juhul piirdus R.D poolt

põhjustatud kahju kaassõitja kergete vigastuste ning teepiirete ja autode kahjustamisega.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus ka sellega, et kuriteo toimepanemisest möödunud pooleteise aasta jooksul ei ole R.D kohtule teadaolevalt süütegusid toime pannud. Karistuse eesmärkide saavutamise tagab R.D karistamine vangistusega sanktsiooni keskmise lähedases määras. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada Viru Maakohtu 27.12.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. 2.3. Süü suurust ja karistuse eesmärkide saavutamise vajadust arvestades, ei pidanud maakohus

võimalikuks kohaldada vangistuse asendamist. Erinevad mõjutusvahendid, sealhulgas lühiajaline vangistus, ei ole oma eesmärke täitnud. Viru Maakohtu 15.06.2020 määrusest 1-18- 10408 nähtub, et ka katseajal rikkus R.D korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, teda

kohustati läbima alkoholismivastane ravi. Maakohus ei tuvastanud süüdlase isiku või teo toimepanemise tehiolude erisusi, mis karistuse asendamist toetaksid. Maakohtu seisukohta ei

muutnud ka see, et R.D on tänaseks läbinud alkoholismiravi, omab positiivset iseloomustust töökohast ja peab täitma oma perekondlikke kohustusi. Lühiajalised positiivsed

muutused ei veennud maakohut selles, et korduvalt liikluskuritegusid toime pannud

R.D puhul oleksid püsivad õiguskuulekad hoiakud saavutatavad karistuse

kandmisega vabaduses. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus ka Viru Vangla kriminaalhooldusametniku kohtueelse menetluse ettekandes esitatud seisukohtadega.

2.4. Maakohus kohaldas R.D suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades asjaolu, et arutatavast kuriteost möödunud suhteliselt pika ajavahemiku

jooksul ei ole R.D kohtule teadaolevalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud, leidis maakohus, et piisavaks eripreventiivseks vahendiks on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks.

3. Viru Maakohtu 03.03.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.D kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, kes palub tühistada maakohtu otsus karistuse osas. Teha uus otsus, millega kergendada R.D karistust, mõista talle karistuseks kogumis kuni 2-aastane vangistus, mis asendada üldkasuliku tööga. 3.1. Maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel asjaolu, et antud kuritegu oli toime pandud 2019, peale seda ei ole R.D rikkumisi esinenud, kohtueelses menetluses on asja

ebaõiglaselt kaua uuritud, tegemist ei olnud mahuka kriminaaltoimikuga. R.D kahetseb siiralt oma tegu, on tänaseks läbinud alkoholismiravi, omab positiivset iseloomustust töökohast ja peab täitma oma perekondlikke kohustusi, hoolitsema haige ema eest. Süüdistatav on teinud alates 2019 kõik selleks, et ta ei pöörduks tagasi ebaseaduslikule teele.

R.D on praeguseks teinud järeldused oma tegudest ja soovib edaspidi igati seaduslikku elu elada. 3.2. Maakohus oleks otsuse tegemisel ja karistuse mõistmisel pidanud kaaluma kõiki võimalusi, mis aitaksid R.D edaspidi õigusrikkumistest hoiduda.

Vangistuses olles ei ole ta kasulik kellelegi. Ta kaotab töökoha ja see teeb võimatuks oma

kohustuste täitmise. Haigel emal ei ole teist isikut, kes tema eest hoolitseks. Samuti peale vangistust on raskendatud R.D rehabilitatsioon. R.D on nõus ühiskonna

ees oma teod heastama ning selleks heastamise vormiks näeb R.D ühiskondliku kasuliku töö tegemist. Sel juhul jääks talle ka ta praegune töökoht alles ja oleks võimalik rahalisi kohustusi täita ning ka ema saaks jätkuvalt hooldatud. R.D soovib ringkonnakohtule isiklikult kinnitada oma edaspidiseid kavatsusi.

3

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav R.D kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul,

kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku

kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus

ehk tegemist on perspektiivitute apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3

mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille

rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei

anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, karistuse vähendamiseks ega vangistuse

asendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud väga põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleb

mõista R.D-le just selline karistus ning vangistuse asendamine ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on jätnud arvestamata, et tegu pandi toime 2019, peale seda rikkumisi ei ole esinenud, kohtueelne menetlus on ebaõiglaselt pikk, tegemist ei olnud

mahuka kriminaaltoimikuga, R.D kahetseb, on läbinud alkoholismiravi, omab positiivset iseloomustust töökohast ning ta peab täitma perekondlikke kohustusi ja hoolitsema

ema eest. Selline apellandi väide on alusetu, sest maakohus on selgelt välja toonud, et on

arvestanud karistust mõistes nende asjaoludega, ometi need ei välista süüdistatavale reaalse

vangistuse mõistmist, arvestades seejuures ka süüdistatava süü ning tema varasema

käitumisega. Maakohus on käsitlenud, miks ei ole võimalik mõista süüdistatavale tingimisi vangistust ning see kattub ka üldkasuliku töö mõistmise võimalikkuse välistamisega. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Seega, mõistes

R.D-le karistust, tuli maakohtul ka pöörata tähelepanu süüdistatava varasematele

karistustele, et jõuda õiglase tulemuseni ning mõjusa karistuseni. Kui isikut on karistatud varasemalt tingimisi vangistusega ja see ei ole talle mõju avaldanud, siis jääb arusaamatuks, kuidas peaks üldkasulik töö olema tõhus karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas