1-20-7011/94 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

26. aprill 2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-20-7011 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Elena Jõgis

Marina Davõdovitš Prokurör

Kaitsja

Ain Tali

Sergei Politšev (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dimitri Kärbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

DIMITRI KÄRBERG, isikukood 37609102232, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.07.2017 ja lõpp 28.07.2024.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.04.2021 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta DIMITRI KÄRBERG vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.02.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dimitri Kärbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Dimitri Kärberg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.11.2020 otsusega KarS § 184 lg 2 p

1 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks vangistuse 6 aastat ja 11 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 3. septembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10573 mõistetud karistusega (7 aastat vangistust) ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega mõistis liitkaristuseks Dimitri Kärbergile 7 aastat vangistust, mille ärakandmise alguseks luges kohus eelmise kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 17-10573 mõistetud karistuse kandmise alguse, s.o 28. juuli 2017. Kohtuotsus jõustus 01.12.2020.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral, mõlemad karistused on kehtivad. Toimepandud kuriteod on mittevägivaldsed. Esimesel korral karistati isikut narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toime pandud grupi poolt ning suure varalise kasu saamise eesmärgil. Praegune kuritegu on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine grupi poolt. Kuritegude toimepanemise muster kordub, mõlemad kuriteod on olnud põhjalikult ette planeeritud. Mõlema kuriteo toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Kuritegusid iseloomustab ka isiku enesekesksus. Vanglas viibib isik esimest korda.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohtuistung

Dimitri Kärberg taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta on aru saanud, millist kahju toovad narkootikumid ja milline negatiivne mõju on neil ühiskonnale. Avaldas, et kodus ootavad teda toetavad lähedased, kelleks nimetas lapsed, vanemad ja perekonna. Suhtleb ka abikaasaga, kuigi abikaasa on ta peale solvunud, kuna peab üksi raha teenima ja peret toitma sel ajal kui tema on vanglas. Kinnitas, et ka töökoht on tal vabaduses olemas xxxx OÜ-s ja töökoht asub xxxx, tööd saab alustada osakonnajuhatajana, kes tegeleb kalapüügi ja selle toodangu kvaliteediga. Avaldas, et ei suhte kriminaalkorras karistatud inimestega, ka oma vennaga mitte, kuna ta ei usalda venda, ta viibib vangis venna tegevuse tõttu ja iial ei või teada, mida vend valesti võib teha nii, et tema jälle süüdi jääb.

Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole.

Kaitsja Sergei Politšev oli seisukohal, et kõik eeldused Dimitri Kärbergi ennetähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud: isikul ei ole vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, tal on olemas vabaduses elektroonilise valve tingimustele vastav elukoht, kindlustatud on töökoht, teda ootavad toetavad lähedased, tal on vabanemisfondis esialgset toimetulekut tagav summa ja puudub risk alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas. Kaitsja hinnangul on Dimitri Kärberg oma positiivse käitumisega asunud paranemise teele ja soovib muuta oma varasemat elustiili. Kaitsja palus kohtul vabastada Dimitri Kärberg ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Dimitri Kärberg talle mõistetud karistusest (7 aastat vangistust) ära kandnud 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Kinnipeetav on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud sisult samade kuritegude eest ning korduv karistatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Dimitri Kärbergi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on heas korras 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteriomanik ning korteris elav isik (kinnipeetava isa) on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad elukaaslane, vanemad ja lapsed, suhted lähedastega on head ning toetavad. Isa, lapsed ja elukaaslane on käinud vanglas kokkusaamistel, seega on suhtlus lähedastega säilinud. Isa on valmis poega vabanemisel ka igati toetama. Seega on kinnipeetavat vabaduses ootamas toetavad lähedased. Samas ei saa märkimata jätta, et grupis toimepandud kuritegude pikaajalisus, organiseeritus ja mahukus viitab sellele, et Dimitri Kärbergi suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga tuttavad. Isik võib lasta end mõjutada kuritegelike gruppide poolt ning lootes sellest majanduslikku kasu saada võib teha riskeerivaid otsuseid, mis viitab tema mõjutatavusele. Korduv karistatus aga samalaadsete kuritegude eest ja tagajärgedega mittearvestamine viitab riskeerivale ning hoolimatule elustiilile.

Kinnipeetaval on A, B, C, D ja E kategooria sõidukite juhtimisõigus, tal on rannakaluri kutsekvalifikatsioon, isik on alati töötanud perele kuuluvates ettevõtetes, mis tegelevad peamiselt metsanduse, kinnisvara ja kalandusega, seega on tal arvestatav töökogemus. Isik tegeleb ta ka vanglas olles äritegevusega edasi (ettevõttes xxxx OÜ). Vangistuses saab raha isa ettevõtte "xxxx OÜ" kaudu. K-Raha andmetel isikul võlgnevused puuduvad ja vabanemisfondis on 1752,00 eurot. Peale võimalikku ennetähtaegset vanglast vabanemist asub Dimitri Kärberg tööle ettevõttesse xxxx, mis tagab talle igakuise ametliku sissetuleku kodukontoris töö tegemise eest. Samas ei saa jätta märkimata, et töökoht on kinnipeetaval tema enda sõnul alati olnud, seega ka ametlik sissetulek, kuid see ei ole teda takistanud tegelemast ebaseadusliku tegevusega majandusliku kasu saamise eesmärgil. Nii näiteks oli EMTA andmetel viimases töökohas tema brutopalgaks 120 eurot, kuid vangla iseloomustuses on märgitud, et hinnates Dimitri Kärbergi ametliku sissetuleku suurust ning tema elustiili enne vangistust tuleb välja, et need ei ole omavahel vastavuses ning tema elukvaliteet enne vangistust oli silmnähtavalt kõrgem kui ametlik sissetulek. Seega järeldub, et kinnipeetav on oma majandusliku heaolu nimel kasutanud illegaalset raha teenimise võimalust ja tema tegevus oli allutatud kuritegelikele motiividele. Ta on teadlikult oma elukvaliteeti tõstnud läbi kuritegeliku ning ühiskonnaohtliku tegevuse. See viitab omakorda sellele, et Dimitri Kärbergi puhul on tegemist enesekeskse inimesega, kes on võimeline teadlikult ohustama rahvatervist materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et töökoha ja legaalse sissetuleku olemasolu ei pruugi vähendada uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isiku varasema kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud just majandusliku kasu saamine praktiseerimaks kõrgemat elustandardit.

Positiivseks peab kohus seda, et isik töötab vanglas ja on edukalt omandanud riigikeele A2 tasemel. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi "Õige hetk", kus osales aktiivselt, väljendas oma arvamust, tõi elust võetud näiteid, tegi kodutöid. Ka on positiivne see, et isik ei tarvita narkootikume ja alkoholi tarvitamisega seotud probleeme ei ole.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval oma vanusele, kultuuritaustale ja haridusele vastavad sotsiaalsed oskused. Info vägivaldse käitumise kohta puudub. Kuid oma majandusliku heaolu tagamiseks on ta kasutanud kuritegelikke viise ning kiire tulemuse saavutamiseks on valmis riskima. Ka viitavad kuritegude sisu, kõrgtasemelised konspiratsiooni võtted ja detailideni läbimõeldud tegevusviis sellele, et isik on teadlikult valinud illegaalse raha teenimise võimaluse. Isiku enda sõnul väärtustab ta kõige rohkem oma peret, soovib peale vanglast vabanemist jätkata töötamist pereettevõttes. Sõnades on ta küll seadnud endale eesmärgid, samas oli tal see võimalus juba enne vangistust olemas, kuid ikkagi tegeles ta pikaajaliselt kriminaalse tegevusega. Kohus peab vajalikuks veel ka märkida, et väärtuslik pere oli kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid nende olemasolu ei pannud teda varasemalt hoiduma riskeerivast elustiilist ega kuritegelikust käitumisest.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, töökoha olemasolu ning lähedaste positiivne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, tema võimalik mõjutatavus ja kõrge elustandardi omamise soov. Kohus on seisukohal, et riski suurendab ka kriminaalne hoiak, kuna vangla hinnangul ei ole Dimitri Kärberg valmis enesekriitiliselt oma tegusid analüüsima. Ka kohtuistungil 13.04.2021 viitas isik venna süüle selles, et tema vangis viibib.

Kuritegelike hoiakute olemasolule viitab veel ka asjaolu, et ta ei püüdnud oma venna kriminaalset tegevust takistada, pigem läks venna tegevusega kaasa ning kohtuotsustest nähtuvalt tegeles süüdimõistetu pikaajaliselt ja organiseeritult väga suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (eluja töökohtade olemasolu ning lähedaste toetus) ja käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Ka Riigikohtu praktika kohaselt võib isegi juhul, kui süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal on hea, jätta süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata, kui selleks annavad põhjust kuriteo asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017. a määrus nr 3-1-1-12-17, p 21).

Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle

2 aasta, mis on üsna pikk aeg. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Dimitri Kärbergi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Ka märgib kohus, et kuna isik viibib vangistuses esimest korda, siis peaks vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. Kinnipeetav peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Dimitri Kärbergi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad küll prokurör ja Viru Vangla, kuid prokuröri seisukoht on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis asjaoludele tuginedes prokurör sellisele arvamusele jõudis. Prokuröri ja vangla seisukoht ei ole kohtule siduv.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Liiatigi lahendati käesolev kriminaalasi kohtus kokkuleppemenetluses, seega teadis Dimitri Kärberg hästi oma karistuse pikkust ning nõustus sellega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

26.04.2021 kohtumäärus 1-20-7011 jõustus 16.08.2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent