2-19-16536/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16536

Kohtuasi

OÜ EJHL Kinnisvara hagi Suur Ameerika Jäähalli OÜ

(likvideerimisel) vastu kinnistusraamatust märkuse

kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ EJHL Kinnisvara ja Suur Ameerika Jäähalli OÜ

(likvideerimisel) määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ EJHL Kinnisvara (registrikood 12981687),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Lillo ja

Aarne Akerberg

Kostja: Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel)

(registrikood

11038632),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Repp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.10.2020 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas muutmata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi

kaebamata jõustunud.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Määruskaebustega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-19-16536

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ EJHL Kinnisvara esitas 24.10.2019 Harju Maakohtule hagi Suur Ameerika Jäähalli OÜ

(likvideerimisel) vastu nõudega kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse kantud

märkuse „28.06.2004 on sõlmitud üürileping (lõppemise tähtpäevaga 16.12.2053) Suur

Ameerika Jäähalli OÜ-ga (reg. kood 11038632, Tallinn)“ kustutamiseks.

1.1. Hageja väitel on 28.06.2004 üürilepingu kohta kinnisturaamatusse kantud märkus

muutunud ebaõigeks seoses üürilepingu lõppemisega 08.03.2005. Kinnistusraamatus ei ole

enam põhjust teha nähtavaks üürilepingut, mis on lõppenud. Hageja nõudis märkuse

kustutamist kostjalt kui isikult, kelle kasuks on märkus kinnistusraamatusse kantud. Kostja

keeldus märkuse kustutamiseks nõusoleku andmisest.

1.2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on aegunud. Kostja keeldub nõusoleku andmisest

ka võlaõigusseaduse § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 koostoimes. Lisaks leidis kostja, et esinevad alused

hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Maakohus jättis 29.01.2020 määrusega kostja taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja

aegumise vaheotsuste tegemiseks rahuldamata.

Kostja esindaja haigestumise tõttu lükkas maakohus 09.03.2020 istungil asja arutamise edasi.

04.06.2020 kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde.

Hageja esitas 15.09.2020 maakohtule hagist loobumise avalduse, mida põhjendas sellega, et

kostja andis menetluse ajal nõusoleku, mille andmiseks kohustamiseks oli hagi esitatud. Seega

on kostja pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Hageja palus menetluskulud jätta kostja

kanda ja määrata kulud rahaliselt kindlaks. Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja kokku

summas 4260 eurot, millest 150 eurot moodustab riigilõiv ning 4110 eurot õigusabikulud

34 tunni ja 15 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

Kostja avaldas, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele, kuid menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 3350,40 euro hüvitamiseks 22 tunni ja

16 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuta).

Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hüvitamisele ei kuulu ebavajalikest või

tulemusteta toimingutest tingitud menetluskulud. Kostja hinnangul on hageja esindaja ajakulu

ebamõistlik eelkõige järgmistes positsioonides: (i) 15.08.19 hagiavalduse projektiga tutvumine,

esialgne hinnang; (ii) 28.08.19–24.10.19 hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine,

nõupidamised ja telefonivestlused kliendiga; (iii) 20.01.20–23.01.20 seisukoha koostamine;

(iv) kohtuistungiteks valmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus võttis 09.10.2020 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel

kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude summa, millelt

kohustas kostjat maksma ka viivist.

2-19-16536

7.1. TsMS § 429 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 märgitud

asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. Sel põhjusel võttis maakohus hagist

loobumise vastu ja lõpetas ühtlasi asja menetluse.

7.2. TsMS § 168 lg 4 sätestab mh, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud,

v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud. Hageja loobus hagist olukorras, kus kostja oli hageja nõude menetluse kestel

rahuldanud. Hageja esitas kostjale 19.09.2019 avalduse, paludes kostjal anda nõusolek

28.06.2004 üürilepingu kohta tehtud märkuse kustutamiseks. Kostja keeldus nõusoleku

andmisest. Seetõttu tekkis poolte vahel vaidlus ning hagejal oli õigus esitada kostja vastu hagi.

Kostja on menetluse käigus hagile vastu vaielnud ning esitanud taotlusi menetluse lõpetamiseks

või nõude aegumise tõttu vaheotsuse tegemiseks. Neil kaalutlustel on põhjendatud jätta

menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et

menetluskulud saaks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda.

7.3. Üldist kohtupraktikat arvestades pidas maakohus hageja esindaja tunnitasumäära 120 eurot

(käibemaksuta) põhjendatuks. Menetluses tehtud toimingud olid kohtu hinnangul vajalikud ja

põhjendatud 23 tunni ja 20 minuti ulatuses, millele vastav tasu on 2800 eurot. Põhjendatud

menetluskulu hulka kuulub ka hageja tasutud riigilõivust 150 eurot. Kokku mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 2950 eurot, millelt kohustas

kostjat maksma ka viivist. Hageja taotlus jäi rahuldamata 1310 euro ulatuses.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas

tühistada ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

8.1. Nõusoleku märkuse kustutamiseks andis hageja seoses menetluse lõppemisega teises

tsiviilasjas. Isegi kui kohaldumisele peaks kuuluma TsMS § 168 lg 5, siis tuleks jätta TsMS

§ 162 lg 4 kohaselt menetluskulud hageja kanda, sest hageja on esitanud kostja vastu ennatliku

hagi. Hageja oleks teise tsiviilasja menetluse lõppedes igal juhul kostjalt kohtuväliselt

nõusoleku saanud.

Hageja esitas samuti määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

millega maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1310 euro

ulatuses rahuldamata ja rahuldada hageja taotlus täies ulatuses. Määruskaebuse väited on

kokkuvõtvalt järgmised.

9.1. Menetluskulude suuruse vähendamise küsimuses ei saa määrust pidada seaduslikuks ja

põhjendatuks. Menetluskulude vähendamine ilma mistahes põhjendusi esitamata on

diskretsiooniviga. Ajakulu kindlaksmääramise aluseks ei saa olla lehekülgede arv. Maakohus

pidanuks lugema toimingutele kulunud ajakulu täies ulatuses põhjendatuks.

Maakohus võttis kaebused menetlusse ja määras pooltele tähtaja kaebustele vastamiseks.

10.1. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu. Hageja esitas hagi pärast seda, kui kostja

oli märkuse kustutamise nõusoleku andmisest keeldunud. Kostja vaidles hagile vastu nii

2-19-16536

vastuses hagile kui kohtuistungil. Hageja ei pidanud ootama vaidluse lõppu teises tsiviilasjas,

mis ei saanud märkuse kustutamiseks nõusoleku andmise kohustusega puutumust omada.

10.2. Kostja hinnangul tuleks tema määruskaebuse rahuldamise tõttu jätta hageja alusetu

kaebus igal juhul rahuldamata. Hüvitamisele ei kuulu menetluses tehtud ebavajalikest või

tulemusteta toimingutest tingitud menetluskulud.

Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 kaudu kohalduva § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osalise rahuldamata

jätmise, kostja menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 kolmanda lause tõttu takistab

kulujaotuse vaidlustamine lahendi jõustumist kulude rahalise kindlaksmääramise osas

tervikuna. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on

maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta vaidlustatud osas muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Määruskaebused jäävad rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

Kaebuste väited ei anna alust määrust tühistada ega muuta. Vastuseks kostja kaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

14.1. Menetluskulude jaotamisel ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire, samuti on maakohtu

otsustus asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Õige ja menetluse käiguga kooskõlas on

maakohtu arusaam, et kostja rahuldas hageja nõude menetluse ajal. Hageja on pärast hagi

esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi ning seega on kostja TsMS § 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Ekslik on kostja seisukoht, et pooltevahelise teise

tsiviilasja menetlemine muutis käesolevas asjas esitatud hagi ennatlikuks. Kostja andis

kohtumenetluse käigus nõusoleku märkuse kustutamiseks, olles nõudele eelnevalt vastu

vaielnud. Seega saab lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnuks ja

menetluskulud tuli selle sätte järgi jätta kostja kanda.

14.2. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine või kohaldamata jätmine on kohtu kaalutlusotsus. Viidatud

sätte alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmine eeldab erandlike asjaolude olemasolu,

milliseid maakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus TsMS

§ 162 lg 4 kohaldamata jätmisega menetlusõigust.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta

põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt

Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem

praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepinguliste esindajate osutatud

2-19-16536

õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel

kaalumispiire ületanud. Maakohus on menetluskulude osalist hüvitamist piisavalt põhjendanud.

Vastuseks hageja kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Alusetu on hageja seisukoht, mille kohaselt vähendas maakohus menetluskulude hüvitist

ilma mistahes põhjendusi esitamata. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt rühmitas kohus hageja

esindajate toimingud ja neile vastava ajakulu tsiviilasja menetlusetappide kaupa. Maakohus on

ajakulu hinnates võtnud arvesse vaidluse keerukust ja mahtu, istungite kestust, kostja poolt

esitatud vastuväiteid ning asjaolu, et poolte vahel oli varasemalt sarnane kohtuvaidlus.

Maakohtu käsitlus on loogiline, arusaadav ja jälgitav. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja

hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid

rühmitada. Nii on maakohus käesoleval juhul talitanud ja see jääb eelmises punktis kirjeldatud

kohtu diskretsiooni piiridesse. Hageja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks

võimalik otsustada toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust

erinevalt. Maakohus vähendas toimingutele kulunud aega põhjendatud ulatuses ega ole

seejuures lähtunud pelgalt menetlusdokumentide lehekülgede arvust.

Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuste rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada

Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav