1-10-3217/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-3217

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08 juuli 2010 geva kohtumaja (istung toimus a Jõ 06.07.2010.a Tartu kohtumaja s) Kriminaalasja number 1-10-3217 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Margus Lellep Kaitsja advokaat Heiki Kuningas Taotlus

U.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu U.U

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta U.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

U.U Harju Maakohtu 07.04.2010.a otsusega kriminaalasjas nr on süüdi tunnistatud

1-10-3217

199 lg 2 p 8, 9 j

6 kuud vangistust. KarS § ärgi ning karistuseks on mõistetud

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud

2 (3) vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 08.04.2009.a Harju

Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 01.06.2009 01.06.2011.a. .a ja lõpeb Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 01.06.2010.a. Tartu Vangla edastas 19.05.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 06.07.2010.a seisuga on U.U kandmata karistusaeg 10 kuud 26 vangistust. päeva U.U on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 30.04.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt K

140 lg 2 p 1, 2

2 aastat

Kr § järgi vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

2) 20.03.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 2050 krooni;

3) 21.02.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuu vangistust;

4) 22.05.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuu vangistust;

5) 14.11.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja KrMS § 238 lg

2 alusel 1 aasta vangistust;

6) 08.04.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 274 lg 1 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga, vangistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 01.06.2009.a määrusega.

Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta U.U tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör leiab samuti, et U.U ennetähtaegseks vabastamiseks i ole täidetud e

seaduses ettenähtud tingimused. Tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge.

Süüdimõistetu on pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja puudub veendumus, et ta oleks sõltuvusest vabanenud, seetõttu ei ole ka alust arvata, et ta ei soorita uusi kuritegusid.

U.U ei ole vabaduses kindlat töökohta, mis annaks talle tegevust ja majanduslikku kindlustatust. Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse, et kui U.U ei ole tööd, siis suureneb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Antud isik ei ole käitud karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, mida näitavad arvukad distsiplinaarkaristused ja ka katseajal olles ei täitnud ta kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et U.U-le võiks anda võimaluse ja vabastada ta enne tähtaega. Tal on vabaduses kindel elukoht. Töökohta küll ei ole, kuid, kui ta allutatakse kriminaalhooldusele, siis on võimalus panna kohustus asuda tööle või võtta end arvele töötuna. Kuigi U.U on varasemal ajal olnud kokkupuuteid narkootikumidega, siis kriminaalhoolduse ajal on võimalik läbida vestlusi ja üritusi. Kui U.U asub elama elukohta, mille ta märkis, siis seal on kindel pereliikmete ring, kellelt on võimalik toetust saada, mis katab ära selle vajaduse kuni töö leidmiseni. Kuigi eelmisel korral ei möödunud tal katseaeg edukalt, ei pea see tähendama seda, et uus katseaeg võiks mööduda. U.U on päris pikka aega juba olnud vanglas, millel on oma positiivne mõju.

U.U ise palub ennast vabastada enne tähtaega. Ta leiab, et on vabanenud sõltuvusest.

Vabaduses oli ta käinud narkoravil ja selle katkestanud, kuna leidis, et tal puudus selleks edasine vajadus, kuna ta ei ole sõltlane. Vabanedes asuks ta elama koos ema, kasuisa ja õega, kes on lubanud teda aidata. Enne vangistust oli periood, kui ta oli lähedaste tülis, mistõttu ta ei viibinud kodus ja tekkisidki probleemid. Käesolevaks ajaks on ta teinud järeldused ja saab elada lähedaste juures. Ka leiab ta, et töö leidmine vabaduses ei ole probleem, kuigi mingit konkreetset töökohta ta nimetada ei oska. Tal on olemas eriala, millel töötada, kuid vajadusel võib ka ehitusele tööle minna.

3 (3)

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

1 p 2 teise

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tege poole likult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. U.U poole. Seega on on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et U.U ei ole võimalik vabastada enne tähtaega. U.U on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Talle on antud korduvalt ka karistust võimalust kanda vabaduses, kuid ta ei ole kasutanud seda ei viimaseks katseajaks . Süüdimõistetu täitnud

kehtestatud kontrollnõudeid ega ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerima, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ja hiljem

pöörati karistus ka täitmisele. Eelnev annab alust väita, et ta ei ole sobiv isik kriminaalhoolduse kohaldamiseks.

Süüdimõistetu väited selle kohta, et ta on peale narkoravi, mille ta katkestas, vabanenud sõltuvusest ja valmis seaduskuulekalt elama, ei vasta kinnipeetava karistusregistriõiendist nähtuvale teda on korduvalt karistatud väärteokorras NAPS § 15 -

1 alusel ja seda ka perioodil,

kui ta enda sõnade kohaselt oli juba ravi lõpetanud. Eelnevast nähtub, et isik ei ole teadvustanud endale tegelikku olukorda ja sellest tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt väga kõrge.

Lisaks nähtub kinnipeetava toimikust, et teda on küllalt lühikese vangistusaja jooksul karistatud korduvalt distsiplinaarkorras. Rikkumised on intensiivistunud just viimasel ajal - käesoleva aasta mais on teda karistatud kolmel korral ja muulhulgas ka kartseriga. Eelnev ei anna alust uskuda U.U väidet, et ta on muutunud ja soovib jätkata seaduskuulekalt, kui isegi väga range järelevalve tingimustes ei suuda ta täita kehtestatud reegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et U.U tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaeg vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik