1-09-11806/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-09-11806 (09230111035) Otsuse kuupäev 08. juulil 2010.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk

Sirje Luga Julia Griškova Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Peeter Pool Veljo Viilol Kriminaalasi

V.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav

V.K, elukoht: xxx, isikukood xxx,

kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel –vene keel, juhutööd, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati:

- 12.02.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

2,3 - § 15 lg 2 alusel v/k 4 kuud, vabanes peale karistuse kandmist, väärteokorras karistatud 7-l korral, tõkend – vahistamine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada V.K KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista rahalise karistuse 99 miinimumpäevamäära ( 50,-krooni) ulatuses, so. 4950,-krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 66 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 3300,- krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2009.a. – 11.07.2009.a.,

18.07.2010.-08.07.2010. ( kokku 23 päeva) lugeda karistusaja hulka ning seega lugeda

karistus kantuks, kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

Tõkend – vahistamine - tühistada ning vabastada V.K vahi alt kohtusaalis.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista V.K-lt (ik xxx, elukoht Xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni. Kaitsjatasud summas 1920,- krooni jätta riigi kanda.

V.K tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „V.K , 1-09-11806, sundraha“. Menetluskulud jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. tasuda 6 kuu

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

V.K on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, aasta jooksul vähemalt kaks vargust toimepannud isikuna, uuesti 10.07.2009.a. kella 13.30 paiku

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, Pärnu mnt 453e

asuvast Rimi Eesti Food Laagri Säästumarketi kaupluse kassa juurest paki sigarette Leek maksumusega 30,50 krooni, pani selle püksitaskusse, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega pani V.K toime süstemaatilise varguse katse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.K esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

08.07.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas V.K , et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi

eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisas, et töötab mitteametlikult Kanarbiku talus, nädalas saab umbes 3000,-krooni palka. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning V.K poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava V.K süü on tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil

(tl. 12 - 15) ja millest nähtub, et V.K tunnistas ennast süüdi ja seletas, et

10.07.2009.a. kella 13.30 paiku läks Säästumarketisse Laagris. Ostukorvi ta ei võtnud. Ta võttis 2 liitrilise Õlle Valter ja suundus kassasse, kus võttis ühe paki suitsu Leek väärtusega 30,50 krooni. Kassas tasus õlu eest 30,40 krooni aga suitsu eest ei tasunud vaid pistis pükste taskusse. Teda peeti kinni turvatöötaja poolt. Ta oli tarbinud alkoholi ning kõiki asjaolusid ei mäleta. Suitsud pani taskusse automaatselt, midagi mõtlemata, kuna oli purjus. Trahvid on tal tasumata, kuna tööd ei ole. Käib juhutöödel ja sellest rahast elatub. Ka:

- Rimi Eesti Food AS avaldus, 10.07.2009.a. kell 13.30 peeti Rimi Eesti Food AS

Laagri Säästumarketis kinni isik, kes möödus kassadest jättes kauba (sigaretid Leek) eest tasumata 30,50 krooni. (tl. 2);

- Tunnistaja Juri Rutski ütlused, 10.07.2009.a. kell 13.28 oli tööl Laagri Säästumarketis

turvatöötajana. Müügisaali tuli umbes 40-aastane mees, kes võttis kassa juures paki

suitsu Leek 30,50 krooni ja pani selle pükste taskusse. Isik läbis kassa suitsu eest maksmata. Kaup tagastati kauplusele. (tl. 3, tõlge tl. 4);

- Kiirmenetluse otsused, millest nähtub, et 10.12.2008.a. määrati V.K-le

KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 900,- krooni ning 17.12.2008.a. määratai KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1200,- krooni. (tl. 21 – 24);

Kohtunik asub seisukohale, et V.K on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning V.K süü talle inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kuna V.K paneb vargusi toime süstemaatiliselt ning kuritegu ta ei viinud lõpule temast mitteolenevatel põhjustel, kuna teda peeti kinni turvatöötaja poolt.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik V.K süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

V.K on varem kriminaalkorras karistatud, ka väärteokorras karistatud. Oma

süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteokatse toimepanemises, tal on olemas mitteametlik sissetulek, ülalpeetavaid tal pole, seega võib talle mõista rahalise

karistuse. Arvestades seda, et ta on viibinud eelvangistuses 23 päeva ning üks

eelvangistuspäev vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale võib lugeda karistus kantuks.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, leiab kohus, et osa menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Violetta Kõvask Kohtunik