1-09-19035/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-19035

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. juulil 2010.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-19035 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike Virge Harak Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalasi

Süüdimõistetu

ngimisi enne tähtaja L.E ti lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu L.E isikukoodxxx, asukoht: Tartu , Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada L.E*t temale rju Maakohtu 20. novembri 2009.a. otsusega Ha mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja m

enetluse käik.

Tartu Vangla on esitanud 02.06.2010.a Tartu Maakohtule L.E kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. L.E Harju Maakohtu 20.11.2009.a otsusega nr 1- - mõisteti süüdi

09 19035 KarS § 199

lg.2 p.2-

§ 25 lg.2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg.1 sätteid arvestades ärakandmisele kuuluv karistus 11 kuud 28 päeva. Karistusaja algus 18.11.2009, karistusaja lõpp 15.11.2010.a.

2 (3) Tartu Vangla uue kuriteo sooritamise riskitegurid on iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava oskamatus iseseisvalt majanduslikult toime tulla, narkootikumide tarvitamine, suhtluse jätkamine kriminaalse taustaga isikutega, kindla töökoha puudumine ja tema enda kuritegelikud hoiakud.. Distsiplinaarkorras vangistuses ühe korra karistatud – selle kohta laeku nformatsioon karistus s täiendav i e määramise kohta 05.04.2010 toime pandud rikkumise eest 5 ööpäeva. Varasemad distsiplinaarkaristused puudusid ja ta tunnistas süütegu. Kinnipeetav ei ole omanud varasemalt püsivat töökohta ja ta on elatunud vargustest. Kindla töökoha pidamise põhjus on olnud narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamine on alanud aastast 1993 ja viimane tarvitamine oli vahistamise päeval. Ehkki tunnistab narkosõltuvust ja soovib sellest vabaneda, on tõenäosus vabanemisel uuesti hakata tarvitama narkootikume, väga suur. Aastatel 2001 2003 tegeles hasartmängudega. Peab vargusi enda jaoks -

loomulikuks, kuna ei näe muud võimalust enda elatamiseks. Agressiivset käitumist ei ole viimase kümne aasta jooksul fikseeritud. Loomult rahulik ja tema enda sõnul on järeldused oma varasemast käitumisest teinud, kuid probleeme lahendada ei oska või puudub selleks tahtmine. Puudub huvi töökoha leidmise vastu. Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja L.E vabastamisega tingimisi enne oma ettekandes ei nõustu tähtaega. Elukoht ema juures xxxxxxxxxxxxxxxon olemas. On head suhted ema ja vennaga.

Tutvusringkonda kuulub narkomaane ja kriminaalkorras karistatud isikuid. Alates aastast

2007 on olnud tegevuseta ja elatunud põhiliselt vargustest. On narkosõltlane, oht hasartmängudega tegelemiseks.

Kohtuistungil 05.07.2010.a süüdimõistetu avaldas, et asub elama ema juurde, kuid aadressina nimetas venna aadressi (Majaka 39- leiab, et ta saab kindlasti tööleema on terve 4). L.E

elu ehitusel t - öötanud küll ta aitab. L.E on tema enda sõnul mitu eriala. Pöördub tööbüroosse. Töö leidmist peabki kõige suuremaks probleemiks, kuid küll saab sugulaste abiga hakkama. Alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, narkootikume tarvitab 1,5 aastat.

Praegu pole narkootikumide tarvitamiseks mingit soovi, pole mõtteski. Ta on palju kinni istunud, on muutunud. On valmis alustama kainet elu ilma narkootikumideta. Ta mõtleb, et ei hakka enam väljas tarvitama. On ka neid sõpru, kes ei tarvita narkootikume, hakkab nendega suhtlema.

Prokurör ei nõustu tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Isik on korduvalt L.E

kohtulikult karistatud ja ei ole oma tegudest järeldusi teinud, kuna kannab viiendat korda vangistust. Riskid on liiga suured. Narkomaaniks jääb inimene surmani. Kui tingimisi vabastada, siis need mõned kuud, mis jäävad karistusest kandmata, teda väga ei hirmuta.

Kohtu seisukohad

L.E on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude toimepanemises:

KarS § 76 lg.1 p. elt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

2 kohas katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. L.E on

karistusest ära kantud rohkem kui seitse kuud.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3) Kohus on seisukohal, et L.E vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. kannab praegu temale mõistetud seitsmendat kriminaalkaristust L.E , karistusregistrist nähtub, et L.E on karistatud väärteokorras rohkem kui 40 korda alates aastast 2003. Seejuures on kõik (ühe erandiga) väärteokaristused mõistetud Narkootilis te ja

psühhotroopsete ainete seaduse alusel või KarS § 218 lg.1 alusel. Kohus kontrollis KIS-i andmetest, mislaadilised on olnud KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritavad teod ja nähtus, et need on olnud pidevad vargused atest kauplustest. See (väheväärtusliku asja vastu) erinev

tähendab, et L.E on aastate jooksul pidevalt varastanud kauplustest, varastatu väärtus vargus Kriminaalkaristuste eest on kandmisel viies korra kohta on jäänud alla 1000 krooni.

vangistus. L.E vabanes eelmise vangistuse kandmiselt 18.10.2009 ja uus vangistus

(käesolev) on talle mõistetud 20.11.2009 varguste eest, mis on toime pandud 09. ja

18.novembril 2009. See tähendab, et uued vargused on jätkunud pärast vabanemist samas tempos nagu enne viimase karistuse kandmisele asumist. L.E väide, et tal ei ole sissetuleku puudumisel ennast muust elatada kui vargustest kajastub varastatud kauba nimistustegemist on olnud esmatarbekaupadega.

Lisaks riskile varastada eluks tarvilikke kaupu on narkomaani puhul oht, et ta varastab narkootilise aine saamiseks. Selle ala asjatundja Nelli Kalikova hinnangul vajab narkomaan praegusel ajal päevas umbes 1000 krooni temale vajaliku doosi ostmiseks. See raha varastatakse. Seega on ühiskond ohustatud ka varguste tõttu L.E vabanemisel narkootilise aine ostmiseks. Fakt, et L.E ema, kes on lubanud poega toetada vanglast vabanemisel, ei ole pidanud võimalikuks poega varem ülal pidada, osutab, et ka emal puudub usk poja muutumisse ja jalulesaamisesse. Arvestades L.E vanust leiab kohus, et ema ei pea täisealist poega ülal pidama ega tema pahesid finantseerima. Kohtul ei ole tugineda ühelegi lootustandvale asjaolule, et uskuda L.E loobumisse varastamisest ja sellise varasema elukäigu puhul narkootikumide tarvitamisest.

Tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamise instituut on suunatud isiku paremale resotsialiseerumisele, mida toetatakse kriminaalhoolduse vahenditega. Sellise võimaluse kasutamise eelduseks on, et ärakantud karistus on omanud piisavat mõju ja uute kuritegude toimepanemist vabanemisele ei järgne. Arvestades L.E varasemat elukäiku, tema isikut ja tagajärgi, mida toob kaasa tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on kohus seisukohal, et ennetähtaegsel vabanemisel rakendatav kriminaalhooldus uusi kuritegusid ära ei hoia.

L.E vabastamiseks puuduvad sisulised õigustused.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg , § 75 st , § - -st 3 - -t 751, §-st 76.

Kohtunik Ülle Raag