Legislator Case Law & Legislation
2-21-1528/38 AI generated

2-21-1528/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-1528/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XX (hageja) esitas 29. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi abielu Harju Maakohus rahuldas 29. märtsi 2021. a otsusega hagi, lahutas hageja ja kostja vahel

Legislator headnote

AI generated

2-21-1528/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: XX (hageja) esitas 29. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi abielu Harju Maakohus rahuldas 29. märtsi 2021. a otsusega hagi, lahutas hageja ja kostja vahel

Keywords

AI generated
application and registration procedure application to an administrative authority standing against building permit missing case documents action for rectification allegations of abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1528

Kohtuasi

XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 1. aprilli 2021. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX 1. aprilli 2021. a apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 29. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi abielu

lahutamiseks.

2-21-1528

2. Harju Maakohus rahuldas 29. märtsi 2021. a otsusega hagi, lahutas hageja ja kostja vahel

sõlmitud abielu ning taastas hageja varem kantud perekonnanime.

3. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 1. aprillil 2021 apellatsioonkaebus, mille esitajaks on

märgitud hageja ja mis on omakäeliselt allkirjastatud. Apellatsioonkaebuses palutakse tühistada

Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a otsus ning teha uus otsus, millega hageja ja kostja vahel

sõlmitud abielu jätkuks, samuti palutakse tunnistada kehtetuks perekonnaseisuametile saadetud

dokumentatsioon.

4. Ringkonnakohus määras hagejale 7. aprillil 2021 tähtaja andmaks teada, kas hageja soovib

hagist loobuda, ning vajadusel vastava avalduse esitamiseks.

5. Hageja teatas 13. aprillil 2021, et ei soovi hagist loobuda ning apellatsioonkaebust ei esitanud

mitte tema, vaid kostja, kes kasutas tema andmeid.

6. Ringkonnakohus määras hageja lepingulisele esindajale 14. aprillil 2021 tähtaja muu hulgas

selgitamaks, kas apellatsioonkaebuse koostas ja allkirjastas hageja.

7. Hageja lepinguline esindaja vastas 19. aprillil 2021, et suhtles hagejaga ning hageja andis

talle teada, et tema apellatsioonkaebust ei koostanud. Hageja soovib jätkuvalt lahutust ja

perekonnanime vahetust ega loobu hagist. Kostja teab hageja allkirja, mistõttu on kahtlus, et

apellatsioonkaebuse tõi kohtusse kostja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata vorminõude rikkumise tõttu.

9. Kolleegium selgitab, et viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja

sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Pädeva isiku

allkirja puudumine apellatsioonkaebusel annab TsMS § 637 lg 2 järgi ringkonnakohtule aluse

jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-108-13, p 8; 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 10;

29. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 9 teine lõige).

10. Hageja on kohtule kinnitanud, et tema ei ole 1. aprillil 2021 ringkonnakohtusse saabunud

apellatsioonkaebust koostanud ega esitanud ega soovi maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu ei

saa ringkonnakohus seda menetleda ning jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 alusel

menetlusse võtmata.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning tagastab selle esitajale

koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna hageja sõnul ei

ole tema kaebust esitanud, ei tagasta ringkonnakohus seda hagejale. Kohtumäärus tuleb TsMS

§ 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-21-1528

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin