2-21-101384/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks leppetrahvide 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,55 eurot) tuleb A. C.il tasuda
Legislator headnote
AI generated2-21-101384/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks leppetrahvide 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,55 eurot) tuleb A. C.il tasuda
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-101384
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. C. vastu
võla nõudes
Tsiviilasja hind
135 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143
Tallinn);
Hageja lepinguline esindaja: Toomas Pugri (OÜ
EUROPARK
ESTONIA;
e-post:
toomas.pugri@europark.ee);
Kostja: A. C. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post:
xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks leppetrahvide
võlgnevus 120 eurot.
3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1 Jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda.
4.2 Mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks välja
menetluskulud summas 84,55 eurot.
4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,55 eurot) tuleb A. C.il tasuda
Osaühingule Europark Estonia käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
2-21-101384
2 (3)
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS
LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada
andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole
õiguslikult põhjendatud.
− Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist Maanteeametile ja Rahvastikuregistrile edastatud
päringute ning kostjale edastatud nõudekirja eest sissenõudmiskulude 15 euro
väljamõistmist. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi
rahuldamata sissenõudmiskulu 15 euro nõudes. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast
lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt
tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,
seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15
eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni
500 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg
2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud
2-21-101384
3 (3)
lepingu. Kohtule pole esitatud poolte vahel sõlmitud lepingut, mis võiks olla aluseks
sissenõudmiskulude hüvitamisele. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija
on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille
saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab
hagi ligikaudu 89% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta
menetluskulud 11% ulatuses hageja ja 89% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja
taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud
menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud maksekäsu
kiirmenetluses 20 eurot, kokku 95 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning
TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75
eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja
menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu
kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16
p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud
välja mõista summa 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu
(75+20) 95 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja
mõista 84,55 eurot (s.o 95-st eurost 89%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku
tasumiseni.
− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik