Legislator Case Law & Legislation
2-21-101384/10 AI generated

2-21-101384/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-101384/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks leppetrahvide 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,55 eurot) tuleb A. C.il tasuda

Legislator headnote

AI generated

2-21-101384/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks leppetrahvide 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,55 eurot) tuleb A. C.il tasuda

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-101384

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. C. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

135 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143

Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Toomas Pugri (OÜ

EUROPARK

ESTONIA;

e-post:

toomas.pugri@europark.ee);

Kostja: A. C. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post:

xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks leppetrahvide

võlgnevus 120 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda.

4.2 Mõista kostjalt A. C. hageja Osaühingu Europark Estonia kasuks välja

menetluskulud summas 84,55 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,55 eurot) tuleb A. C.il tasuda

Osaühingule Europark Estonia käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

2-21-101384

2 (3)

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud.

− Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist Maanteeametile ja Rahvastikuregistrile edastatud

päringute ning kostjale edastatud nõudekirja eest sissenõudmiskulude 15 euro

väljamõistmist. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi

rahuldamata sissenõudmiskulu 15 euro nõudes. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast

lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg

2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud

2-21-101384

3 (3)

lepingu. Kohtule pole esitatud poolte vahel sõlmitud lepingut, mis võiks olla aluseks

sissenõudmiskulude hüvitamisele. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija

on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille

saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.

− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 89% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 11% ulatuses hageja ja 89% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot, kokku 95 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75

eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja

menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16

p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud

välja mõista summa 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu

(75+20) 95 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 84,55 eurot (s.o 95-st eurost 89%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik