2-20-13577/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-20-13577

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13577 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Lxxxxx Gxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 14 159,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS (registrikood: 10183757; asukoht: Riia 2, Tartu linn, Tartu linn, 51004 Tartu maakond), lepinguline esindaja Elari Arjakas (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; kohus@sissenoudekeskus.ee); Kostja: Lxxxxx Gxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxmaakond; tegelik elukoht teadmata; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista LxxxxxxGxxxxx BIGBANK AS-i kasuks 12 467,68 eurot, millest 10 637,72 eurot moodustab põhivõlg, 750,56 eurot intressid, 15 eurot sissenõudmiskulud, 7,50 eurot lepingu haldustasu ja 1056,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 3. Välja mõista Lxxxxx Gxxxxx BIGBANK AS-i kasuks viivis 15,90% aastas alates 18.09.2020 tasumata põhivõlalt (10 637,72 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Kohtuotsus tuleb Lxxxxx Gxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Lxxxxx Gxxxxkanda. 2. Välja mõista Lxxxxx Gxxxxx BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 750 eurot, millest 650 eurot on riigilõiv ja 100 eurot (sh km) õigusabikulud.

2-20-13577

2 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik BIGBANK AS esitas 17.09.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Lxxxxx Gxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 10 637,72 eurot, intressid 750,56 eurot, 15 eurot sissenõudmiskulud, 7,50 eurot lepingu haldustasu ja 1056,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ja täiendava viivise 15,90% aastas põhivõlalt alates 18.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni. 06.10.2020.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 19.03.2021 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 17.07.2018 tarbijakrediidilepingu nr SL18-01-1551520, mille alusel sai kostja laenu 12 200 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 15,90% aastas. Kostja rikkus korduvalt laenu tagasimakse tingimusi. Alates lepingu sõlmimisest tegi kostja makseid 3578,99 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles 06.02.2020. Hagi esitamise seisuga oli võlgnevus järgmine: 10 637,72 eurot põhivõlg, 750,56 eurot intressid, 15 eurot sissenõudmiskulud, 7,50 eurot lepingu haldustasu ja 1056,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (lepingu ülesütlemisel 18,89 eurot, ülesütlemisest hagi esitamiseni 1038,01 eurot). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

2-20-13577

3 nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 10 637,72 eurot, 750,56 eurot intressid, 15 eurot sissenõudmiskulud, 7,50 eurot lepingu haldustasu ja 1056,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised määras 15,90% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et see on võimalik. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendav viivis 15,90% aastas alates hagi esitamisest 18.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 12 467,68 eurot, millest 10 637,72 eurot moodustab põhivõlg, 750,56 eurot intressid, 15 eurot sissenõudmiskulud, 7,50 eurot lepingu haldustasu ja 1056,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks täiendav viivis 15,90% aastas alates 18.09.2020 tasumata põhivõlalt (10 637,72 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 650 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 650 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-20-13577

4 Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja arve õigusabi eest summas 100 eurot (sh käibemaks 16,67 eurot). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 750 eurot, millest 650 eurot on riigilõiv ja 100 eurot (sh km) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik