1-08-10897/35 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-10897

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2010. kohtumajas a Jõgeva Kriminaalasja number 1-08-10897 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Jüri Vissak Kaitsja Ei ole soovinud Kriminaalasi Süüdimõistetu R.F ingimisi enne tähtaja t lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu R.F, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Vabastada R.F Tartu Maakohtu 22. augusti 2008.a. otsusega mõistetud karistuse 10 kuud 13

päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.

Kohustada R.F*d katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks

2 (4)

KarS § 75 lg.2 p.2,4,8 alusel määrata R.F*le katseajaks järgmised

lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.

2. asuda tööle 14 päeva jooksul alates vabanemisest või võtta töötuna arvele

töötukassas. 3.osaleda liiklusohutusprogrammis

4.tasuda täitemenetluses olevaid rahalisi nõudeid alates tööle asumisele järgnevast kuust igakuuliselt vähemalt 850 krooni.

Määrata R.F kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus R.F suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 78 katseaega arvestama alates käesoleva lg.2 alusel hakata R.F kohtumääruse jõustumisest.

Va karistuse kandmiselt peale käesoleva bastada süüdimõistetu R.F kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja m

enetluse käik.

Tartu Vangla on 31.05.2010.a esitanud Tartu Maakohtule R.F kohta koostatud

materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Tartu Maakohtu 22.08.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10897 tunnistati Ergo

kaeramaa süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1

kohaldamisega 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu

20.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1

aasta 1 kuu 29 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Määrusega 02.12.2009

pöörati kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse osa 10 kuud 13 päeva KarS § 69 lg.6 alusel täitmisele alates 27.11.2009.

Esimest korda esitas Tartu Vangla kohtule esildise R.F tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamiseks 12.04.2010. Kohus määrusega 20.04.2010 jättis materjali läbi vaatamata, kuna seisuga 20.04.2010 oli R.F vangistust ära kantud 4

kuud 23 päeva. Tartu Ringkonnakohus määrusega 14.05.2010 jättis maakohtu määruse muutmata. Toimikust nähtub, et Tartu Maakohtu 02.12.2009 määrusega on R.F-ile 22.08.2009

otsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud ja tal on ärakandmisele kuuluvat vangistust 10 kuud 13 päeva, karistuse kandmise algust loetakse 27.novembrist 2009. Karistusaja algus seega 27.11.2009.a, karistusaja .2010.a. lõpp 10.10

Tartu Vangla R.F-ile soovitatakse riskide iseloomustusest nähtub, et maandamiseks mitte tarbida alkoholi ja narkootikume, viia kriminaalhooldusametnikuga läbi

motiveeriv vestlus. Suhteid päritoluperekonnaga hindab R.F heaks. R.F on vanglale andnud teada, et ta on oma 4-aastase lapse hooldaja ja laps elab praegu R.F isa juures. Alkoholi tarvitamine oli harv, alkoholitarvitamise sagedus ja kogused iseenesest riski

3 (4)

ei tähenda. On olemas eeldused olla seaduskuulekas kodanik, probleemide põhjuseks

impulsiivsus ja mõtlematu tegutsemine. R.F on tema enda sõnul jõudnud samuti

järeldusele, et tema käitumine ei ole olnud ühiskonna normidega arvestav, ta mõistab oma

senise käitumise hukka, on motiveeritud edaspidi käituma korralikult ja täitma katseaja

tingimusi. Tulevikuks on seatud realistlikud positiivsed eesmärgid. Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma vabastamisega tingimisi enne ettekandes ei nõustu R.F tähtaega. Kogutud informatsioon ei anna kindlust, et R.F vabaduses suhtub tõsiselt

kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse, soovib ja on suuteline oma elustiili muutma. Kaks korda on ta juba kriminaalhooldusel olnud sama teo alusel. Ühel korral sooritas ta katseajal

uue kuriteo ja teisel korral rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ega teinud nõutavas ulatuses üldkasulikku tööd. On õige, et R.F on olemas kindel elukoht, toetavad lähedasedema, isa, isa elukaaslane, vend. Isa juures elab aeg-ajalt ka R.F poeg Enrico. Lähedased on sõnades väljendanud kriminaalhooldusametnikule, et R.F on oma

senise käitumise suhtes väga kriitiline, ta on emotsionaalselt stabiilne ja ka eesmärgiks on seadnud stabiilse elu saavutamisetöötamise ja oma poja eest hoolitsemise. Lähedased on

lubanud R.F vabanemisel toetada kuni iseseisva sissetuleku saamiseni. Kriminaalhooldaja arvates mõjutab R.F käitumist vabaduses asjaolu, et R.F ei

tunnista oma alkoholiprobleemi. See on ka vabaduses riskifaktoriksta ei näe vajadust muutusteks. Riski sisaldavad ka mõtlemine ja käitumine R.F on küll avaldanud, et ta -

soovib elada seaduskuulekat ja täisväärtuslikku elu, kuid ettekande koostaja on lähtuvalt varasematest kokkupuudetest seisukohal, et R.F ei sobi kriminaalhooldusele.

Kohtuistungil 05.07.2010.a ta asub vabanemisel elama isa juurde süüdimõistetu avaldas, et Voika 4-4. ÜKT jäi tegemata, kuna tal oli ka põhitöö ja mõlemat ei jõudnud korraga teha. Ta

ei ole ametlikult töötanud, kuna ülemus ei olnud sellest huvitatud, hiljem kui omal käel

autosid remontis, siis ei saanud ennast tööle võtta. Ta on nüüd nõus täitma lisakohustusi,

mitte tarvitama alkoholi. Alkoholi tarvitamise keeldu ei ole tal varem olnud. Joomisega ei olnud suuri probleeme, oli see, et kui oli joonud, tahtis autorooli minna. Vabanemisel läheb

kõigepealt tööbüroosse, tööd leidma. Otsib tööd ka mujalt. On valmis hakkama võlgasid maksma. Prokurör R.F kuritegude põhjuseks on tema enda rumalus ja vale on arvamusel, et eluviis. Tal ei ole olnud seni kohustusi, mis paneks talle vastutuse teiste inimeste eest. On eeldusi, et R.F saab vabaduses seaduskuulekalt hakkama kui on kaine, talle tuleks

panna kõik kriminaalhooldaja taotletud lisakohustused. Prokurör ei tee ettepanekut R.F vabastamise kohta.

Kohtu seisukohad

R.F on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest: KarS §

76 lg 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p

1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning

isik nõustub onilise valve kohaldamisega või (p.2) vähemalt poole mõistetud elektro karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Kuna R.F-ile mõistetud karistus on 10 kuud 13 päeva, siis tuleb tal vabanemiseks karistusest ära kanda vähemalt 6 kuud vangistust. 6 kuud sai R.F kantud maikuus 2010.

4 (4) Seega o

n käesolevaks ajaks R.F saabunud KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

Kohus on seisukohal, et R.F-ile tuleb anda võimalus vabanemiseks ennetähtaegselt

kriminaalhoolduse järelevalve alla. Kohus nõustub prokuröri ja vangla seisukohaga selles

osas, et ilmselt on R.F kuritegude põhjuseks peamiselt valed hoiakud ja mõtlematu käitumine. Kohus on ka esmalt karistust mõistes pidanud võimalikuks, et valesid hoiakuid

ja mõtlematut käitumist saab mõjutada reaalset vangistust kohaldamata. Vangistus on

pööratud täitmisele kriminaalhoolduse nõuete rikkumise pärast, mis tähendab jällegi

mõtlematu käitumise ilminguid. Praeguseks on vangistusest kantud ära rohkem kui pool

aastat ja on tõenäoline, et karistuse eesmärk võib olla saavutatud. On tõsi, et seni ei ole R.F pandud katseajaks kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. See kohustus tuleb pann on juhtimisõigus ära võetud igati põhjendatulttema liikluskultuur on a. R.F-ilt sedavõrd madal ja edasiseks distsiplineerimiseks tuleb tal osaleda liiklusohutusprogrammis. R.F on olnud nõus kohe tegutsema tööle saamise nimel ja tööle asumise kohustus

tuleb ka panna, samuti kohustus heastada tema tekitatud kahjud. Kohus määrab kahju

heastamise kohustuseks 850 krooni kuus, kuna on teadmata saadav sissetulek ja määratud

summa moodustab umbes 1/5 miinimumpalgast. Kohus võtab seejuures arvesse, et R.F tuleb anda ülalpidamist ka oma pojale.

Kohtu hinnangul omab R.F potentsiaali oma loomuses, et väljavaated tema

mõjutamiseks kriminaalhoolduse käsutuses olevate vahenditega on head. Materiaalsed eeldused elukoha ste

ja tööosku näol on olemas.

Kohtunik Ülle Raag