2-21-4096/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4096

Kohtuasi

XX hagi CC ja QQ vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2020 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja I: CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.03.2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-4096

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 16.03.2021 Harju Maakohtule hagi CC ja QQ (kostjad) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad

kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames väiteid, mis jäid tõendamata ning hageja mõisteti

õigeks. Juhul kui kostjad hagi õigeks ei võta, nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 100 eurot

valeväidete esitamise eest.

Maakohtu määrus

2. Maakohus jättis 22.03.2021 määrusega hagi menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis kohus

hageja kanda.

3. Maakohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse

tõttu, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2. Hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Seadus ei näe ette, et kriminaalasja raames

antud ütlused, mis ei leia kohtulahendis kajastamist või jäävad kohtu hinnangul tõendamata,

oleksid väited, mida väiteid esitanud isikud peaksid eraldi tsiviilasjas ümber lükkama ja hageja,

kelle suhtes ütlusi kriminaalasjas esitati, saaks nõuda eraldi kohtumenetluses ütluste kui

faktiväidete ümberlükkamist. Kriminaalasjas ütluste andmist ei saa käsitleda ka avaldamisena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes. Tunnistajal on kohustus ütluseid anda

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 3 alusel ning tal puudub valik ütluste avaldamise

või avaldamata jätmise suhtes. Kriminaalasjas otsustavad menetluse, sealhulgas kasutatavate

tõendite üle, KrMS § 16 lg 1 järgi menetlejad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus ei viidanud määruses ühelegi

VÕS §-s 1045 toodud alusele. Lisaks ei nähtu VÕS § 1045 lg-st 2, et KrMS § 66 või § 16

välistaksid õigusvastasuse. Maakohtu viited KrMS sätetele ei kohusta tunnistajat andma ütlusi,

mis teotavad kellegi au ja/või head nime. Isiku au teotava avaldamist loetake õigusvastaseks,

kui ta ei tõenda, et avaldatu vastab tegelikkusele.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6

koostoimes TsMS §-ga 659).

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtumenetluses andmete esitamist ei

saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Hageja heidab ette, et maakohus ei

viidanud õigusnormidele, mis välistaksid kohtus kriminaalmenetluse raames andmete

avaldamise õigusvastasuse. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu. Riigikohtu seisukoha järgi

on avaldamine VÕS § 1047 mõttes andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

(Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Hageja tõi hagiavalduses esile,

2-21-4096

et kostjad avaldasid kriminaalasjas nr 1-17-11182 kohtule hageja kohta väidetavalt ebaõigeid

ja au ja/või head nime kahjustavaid väiteid. Õige on maakohtu seisukoht, et andmete

avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine,

kuid kohtumenetluses seisukohtade esitamine ja ütluste andmine ei ole andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus

andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt

ära kuulatud. Hagejal oli võimalik kostjate väidetele vastata vaidlusaluses kriminaalmenetluses

ja sellega faktiväited ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati. Käesoleva hagi

menetlemiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla

kättesaadavad avalikkusele jõustunud lahendi avalikustamise kaudu.

8. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)