1-21-1425/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1425 (20284000320) Kohtunik G.X Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi G.X s lg 1 üüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav G.X (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxxx -xx xxxxxxxxxx xxxx,; töökoht: ; karistatus: kehtiv kriminaalkaristus puudub; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada G.X (KarS) lg 1

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistuse 8 (kaheksa) vangistust. ks kuud

KarS § päeva mõistetud 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-11.09.2020.a, s.o 2 , karistusaja hulka ja lugeda G.X-il veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kar

S § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M G.X-ile äärata katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui

G.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud 75 lg-s käitumiskontrolli nõudei

d: 1) xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M G.X-ile katse 75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata

ajaks KarS § alusel käitumis kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata G.X-ile katseajaks lisakohustus käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %.

Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.X-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimis 3 (kolmeks) kuuks. e õigus

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.X-ilt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha

198 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu (ükssada üheksakümmend kaheksa) äärata eurot 72 senti riigi kasuks. M kriminaalmenetluse kulud 1074 (üks tuhat seitsekümmend neli) eurot 72 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) kohtuotsuse jõustumisele järgnevast alates kuust igakuise menetluskulu osa 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 56 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25. tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri G.X , otsus nr 1-21-1425, 99921700018136 ning selgituse “ menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätes - tatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile . K -s 127 kehtestatud (LS § 127) ui isik ei ole LS §

3 tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kät metamisest (LS § 128 lg 1). tetoi

E Transpordiamet ttekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

K istetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõ osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise G.X toime pannud kuriteona joobeseisundis lg 1 KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema 10.09.2020.a kella 17.15 paiku Viljandi linnas Riia mnt 54 juures juhtis mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,97 mg/l kohta. Oma tahtliku tegevusega rikkus G.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 424 lg 1 alusel arvata G.X 10.09.2020-11.09.2020.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldus G.X ametniku

4 poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni G.X-ile kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. kohus KarS § 424 lg 3 võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. kohaselt on menetluskuluks s Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava aitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud G.X-i k hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 198,72 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - .

5 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s 1074,72 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 876 eurot ja 198,72 likku riigi õigusabi tasu eurot. Arvestades süüdimõistetu majandus olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus G.X on kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2020-11.09.2020.a, seega on G.X viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

G.X Hint

Kohtunik