4-21-1279/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-21-1279

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021. a Tallinn Väärteoasja nuxxxx

er 4-21-1279 (2302,21,0011620) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

N.L-i

kaitsja kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspet-

sialist Margus Pihli 25.02.2021 otsusele nr 2302,21,001162 N.L-i karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 320

trahviühiku ulatuses, s.o eurot ning LS § 236 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri ne menetleja:

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesin- dusgrupp.

Menetlusalune isik: N.L, ik: XXX, elukoht xxxx. :

Kaitsja: , Aleksandra Päid Paeid Legal OÜ Kõbla tee 14, , Naage küla, Harku vald, Harjumaa. RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

1. N.L-i kaitsja kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli

25.02.2021 otsusele nr 2302,21,001162 N.L-i 223 lg karistamises LS § 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot

ning LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte

o toimepanemise eest rahatrahviga 85

trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot, rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 25.02.2021 otsus nr 2302,21,001162

N.L-i 223 lg karistamises LS § 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte

o

toimepanemise eest rahatrahviga 85 340 eurot, muutmata ja trahviühiku ulatuses, s.o tühistamata.

3. 660 (kuussada Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvid kogusummas

kuuskümmend tuleb käesoleva otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, s.o hiljemalt ) eurot

2 25.05.2022 tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenuxxxxri 10220215014716.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. - plaat videosalvestustega Asitõend: CD R , mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 dav alates otsuse avalikult tutvumiseks kättesaa

teatavakstegemisest, s.o alates 22.04.2021. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 24.05.2021. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 25.05.2021.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 25.02.2021 otsusega nr 2302,21,001162

karistati N.L selles, et tema 31.01.2021 kella 13:10 ajal Liivalaia 3 juures Kesklinna linnaosas Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, sõites ei hoidnud ohutut külgvahet ja sõitis otsa temast paremal sõitnud sõid reg. märk . Oma tegevusega põhjustas ukile xxxx xxxx varalise kahju A V, lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise

kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 rikkus menetlusalune isik LS p 4, 5 nõudeid ja pani toime LS § § 2

223 lg 1 ja 36 lg 1 . ettenähtud väärteod

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on jätnud liiklusõnnetuse asjaolud

nõuetekohaselt tuvastamata, vääralt tõlgendanud väärteomenetluses kogutud tõendeid ja rikkunud menetlusõigust ning seetõttu puudub alus kaebuse esitajale ette heita liiklusseaduse

nõuete rikkumist ning LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist. Vastavalt kohtuvälise menetleja Otsusele on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 18.03.2021, seega esitab kaebuse esitaja käesolevaga kaebuse tähtaegselt.

Taotluse sisu ja põhjendus: Kaebuse esitaja ei võta omaks talle inkrimineeritud väärtegusid. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja viibis 31.01.2021 kell 13.10 Tallinna kesklinnas Liivalaia tn 3 juures, kuid kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja järeldusega kaebuse esitaja poolt

liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt politseid teavitama lahkumise osas.

Kohtuväline menetleja sedastab Otsuses, et väärtegude toimepanemine on tõendatud

sündmuskoha, sõidukite ja asitõendi vaatlusprotokollide, tunnistaja ütluse ja menetlusaluse

isiku ütlustega. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja sellise seisukohaga. Kuna

kaebuse esitaja eitas liiklusõnnetuses osalemist ka 08.02.2021 väärteoprotokollile esitatud vastulauses, oli kohtuvälise menetleja kohustuseks kontrollida kõiki oletatava liiklusõnnetuse asjaolusid.

Kaebuse esitaja palub pöörata tähelepanu asjaolule, et vastavalt avariipolitseiniku L.L pool

koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile nr 3100210055165 sündmuskoha vaatlust ei

teostatud, seega ei saa eelmainitud vaatlusprotokolliga olla tõendatud kaebuse esitaja poolt väärtegude toimepanek.

3

Sõidukite vaatlusel tehtud fotodest nähtub, et kaebuse esitaja juhitud sõiduautol xxxx puuduvad

jäljed liiklusõnnetusest. Kohtuväline menetleja küll sedastab sõiduki vaatlusprotokollis, et paremal tagumisel põrkeraual on õrnad kraapejäljed, kuid vaatlusprotokolli lisadeks olevatel

fotodel need jäljed kaebuse esitaja hinnangul ei kajastu. Kaebuse esitaja sõiduauto xxxx väljalaskeaasta on 2006, seega oli auto 31.01.2021 seisuga 15 aastat vana ning sellel esines loomulikku kulumist. Fotodelt on näha, et auto paremal tagumisel küljel on ümmargune auto

tavapärasest kulust tulenev lakikahjustus, mis ei saanud kuidagi olla kaebuse esitajale inkrimineeritavast liiklusõnnetuse põhjustamisest tingitud. Nii kaebuse esitaja sõiduautost kui A V sõidukist tehtud fotodelt nähtavate vigastustega analoogseid on võimalik leida pea igal

sama aastakäigu autol. Kaebuse esitaja on ka 08.02.2021 Otsusele esitatud vastulauses kinnitanud, et ei sõitnud otsa , ei tajunud kokkupõrget ning enda autol A V kuuluvale Xxxx hiljem vigastusi ei tuvastanud. Kaebuse esitaja seisukohal on kaebuse esitaja poolt varalise kahju tekitamine A V

tõendamata.

Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevalt pardakaamera salvestiselt (väärteotoimikus Xxxx

CD-plaadil) on selgelt näha kaebuse esitajat tegemas möödasõitu, küll aga ei nähtu sellelt

liiklusõnnetuse põhjustamist ega asetleidmist. Pardakaamera salvestisest saab järeldada, et

kaebuse esitajal puudus igasugune mõistlik põhjus uskumaks liiklusõnnetuse toimumist ja seega ei saanud tal lasuda kohustust politseid teavitamast, kui ta ise ei tajunud ega saanudki

tajuda liiklusõnnetu toimumist. Möödasõidu tegemine on liikluses tavapärane ning iga

möödasõidu järel ei ole autojuhil kohustust liiklusõnnetuse juhtumist kahtlustada. Lisaks

sellele, et kaebuse esitaja juhitud sõidukil liiklusõnnetuse jäljed kaebuse esitaja hinnangul puuduvad, on ka A V juhitud Xxxxi vasakul esiküljel fikseeritud kraapejäljed vaevu nähtavad.

Seega ka sõidukitel fikseeritud vigastuste maht ei anna alust arvata, et ka juhul, kui

liiklusõnnetus oleks toimunud, oleks kaebuse esitajale selle toimumine olnud arusaadav ja tajutav.

Riigikohus on asjas nr 3-1-1-87-06 märkinud, et oluline on tuvastada, kas isik liiklusõnnetuse

toimumisest teadis. Kuna kaebuse esitaja liiklusõnnetusest ei teadnud, ei saa järgneda tema v

astutust LS § 236 lg 1 järgi.

Väärteomenetluses kogutud tõendid annavad teavet selle kohta, et kaebuse esitaja viibis 31.01.2021 kell 13.10 Liivaia tn 3 läheduses ja teostas möödasõitu A V poolt juhitud sõidukist, millel samal kuupäeval kell 14.30 tehtud vaatlusprotokolli järgi tehtud fotodel nähtuvad õrnad

kraapejäljed. Menetluses kogutud tõenditest ei järeldu, et kaebuse esitaja ei oleks hoidnud

ohutut külgvahet ja sõitnud otsa põhjustatud A V juhitud Xxxx, oleks olnud teadlik

liiklusõnnetusest ning teadlikult sündmuskohalt lahkunud. Väärteomenetlusele kohalduvad vastavalt VTMS § le 2 kriminaalmenetluse sätted, seega ka süütuse presumptsioon KrMS § 7 - lg 3 mõistes – väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendataks

e menetlusosalise kasuks, mida käesoleval juhul kohtuväline menetleja teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja ülesandeks on tõendada kaebuse esitaja süüd, mitte kaebuse esitaja ei pea oma süütust tõendama, liiatigi olukorras, kus negatiivse asjaolu tõendamine on kaebuse esitajale pea võimatu. Antud juhul ei

nähtu kogutud tõenditele tuginedes kaebuse esitaja süüd talle inkrimineeritud väärtegudes ning Otsuses kajastub vaid kohtuvälise menetleja püstitatud versioon juhtunust.

Alternatiivselt, kui kohus siiski peab kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist tõendatuks ning sündmuskohalt lahkumist ja liiklusõnnetusest mitteteatamist LS § 169 lg 5 ja

lg 4 p 4, 5 rikkumiseks, palub kaebuse esitaja võimaldada tal tasuda 320 euro ja 340 euro suurused rahatrah

vid osamaksetena 12 kuu jooksul, seoses sellega, et kaebuse esitaja on töötu.

Menetluslikud küsimused: Kaebuse esitaja palub asja menetlemist kirjalikus menetluses. Ülaltoodule tuginedes palub kaebuse esitaja:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 25.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,001162 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus;

4

2. Alternatiivselt, kui kohus peab kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist

tõendatuks ja liiklusõnnetusest teatamata jätmist seadusevastaseks, ajatada kaebuse esitajale määratud 320 euro ja 340 euro suuruste rahatrahvide maksmine 12-kuuliseks perioodiks;

3.

Jätta kaebuse esitaja kaitsjale makstud tasu riigi kanda.

Kohtuväline menetleja saatis kohtule oma kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles märkis alljärgnevat:

Väärteomenetleja Ille Pärnoja koostas 02.02.2021 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis

N.L mootorsõidukit Tallinnas, Liivalaia 3 juures, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Ei hoidnud sõitmisel ohutut

külgvahet, mille tagajärjel riivas temast paremal liikunud sõidukit Xxxx. Oma tegevusega

põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 25.02.2021 koostas juhtivspetsialist Margus Pihl üldmenetluse otsuse, milles leidis, et N.L on toime pannud talle etteheidetavad rikkumised ja määras karistuseks: LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses so. 320 eurot. LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses so. 340 eurot.

N.L-i kaitsja Aleksandra Päid esitas 18.03.2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles

palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. Alternatiivselt taotleb kaitsja rahatrahvi ajatamist 12 kuu pikkuse perioodi peale.

Kohtuväline mentleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud.

LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud.

LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 46 lg 3 sätestab, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.

Lähtudes videosalvestisest ja tunnistaja ütlustest tuleb asuda seisukohale, et N.L

ei hoidnud teise sõidukiga ohutut külgvahet ning ei olnud viisakas, ei arvestanud teiste liiklejatega ja ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Seega tuleb asuda seisukohale, et N.L ei täitnud LS § 16 lg 1 ja LS § 46 lg 3 sätestatud nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

LS § 223 lg 1 järgi toime pandud väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), arestiga, või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks, et N.L ei tajunud taolist sõidukite vahelist kokkupuudet. Hoolas ja tähelepanelik juht tunneb rooli taga ka kokkupuudet tee ääres

kasvava põõsaste okste või ka näiteks kivist ülesõitmisega rääkimata kokkupuutest teise sõidukiga. Seega pidi menetlusalune isik kindlasti tajuma, et riivas Xxxxi esinurka ja aru saama, et talle kohandusid alates se

llest hetkest LS § 169 sätestatud kohustused.

LS § 16 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik 9

järgmised tingimused:

5

1) Inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;

2) Liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;

3) Hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;

4) Nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;

5) -4 loetletud Liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saajad on punktides 2 asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe

teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele.

Kuivõrd üheselt on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik ei teadnud kellele kuulub kahjustada saan Xxxx ud sõiduk ja ta ei täitnud ka muid eelkirjeldatud nõudeid, kuigi tal oli

selleks kõik võimalused, siis tuleb asuda seisukohale, et ta pani toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seadusandja on LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena

ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine

oma olemuselt väga ühiskonnaohtlikud teod, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ning

teatud juhtudel ka ü ritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine ja xxxx

sündmuskohalt lahkumine ei ole mitte mingil juhul käsitletavad vähetähtsate väärtegudena,

mille suhtes puuduks avalik huvi. Tulenevalt eeltoodust peab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastama toimepandud tegude raskusele, peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat, kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma ja ei tohigi olla kerge kanda.

Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud., mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, vastulauses toodud

seisukohti ning ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest.

Käesolevas asjas on kohtuväline men tleja määranud karistuseks rahatrahvid sanktsiooni e alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Otsuse tegija on hinnanud N.L-i süü suurust, tema tegude ohtlikkust, on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel tugevalt alla sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegija on õigesti leidnud, et rahatrahvid sanktsiooni

alumises kolmandikus suudavad mõjutada kaebajat edaspidi liikluses hoolsamalt ja

tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õiguserikkumiste toimepanemisest hoiduma. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 25.02.2021 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu

palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Maakohtu seisukoh

t kirjaliku menetluse võimalikkuse osas

Kaebuse esitaja on oma kaebuses palunud kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, millisest taotlusest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja, kes edastas kohtule oma kirjaliku seisukoha

6 kaebuse osas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist

osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka

asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Maakohtu seisukoh t

Kohus, kontrollinud tutvunud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, väärteoasja videosalvestist, asub alljärgnevale materjale, s.h seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § ja § 236 lg s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. 223 lg-s 1 - Puutuvalt menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates

esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel

saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on

karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse

liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 236 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega

esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnu

sena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

LS § 223 lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud LS § 16 lg 1 ete eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste ja § 46 lg 3 nõu

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet

.

Tunnistaja A V 31.01.2021 ütlustest nähtuvalt sõitis tunnistaja autoga Liivalaia tänaval esimeses reas Kristiine keskuse poole. Ristmikul mingil põhjusel xxxx otsustas reastuda tema ritta suure kiirusega ning tekitas avarii ja kadus sündmuskohalt. Märkas veel tema ees sõitva

auto ja nende vahel olevat pidevat joont. Video on olemas. Avarii käigus andis paar korda

signaali. Kes oli teise auto roolis kahjuks ei näinud. Suure kiiruse tõttu sõitis natuke edasi. Helistas 112 ja kutsus kohale politsei.

Väärteomaterjalide juures olevalt sõidukis tunnistaja Xxxx registreerimismärgiga xxxx asunud videoregistraatori Xxxx videosalvestuselt nähtub i liikumine Liivalaia tänaval suunaga Pärnu mnt poole. Sõiduk liigub esimesel sõidurajal ja sõiduki ees liigub kaubik, mis enne Liivalaia 3

7

maja aeglustab ja teeb parempöörde Liivalaia 3 ja 5 majade vahel olevasse kangialusesse. Manöövri tõttu vähendab liikumiskiirust ka ning pärast eessõitva sõiduki parempööret Xxxx kiirendab Xxxx. Samal ajal teisel sõidurajal vähendab sõidukiirust sinine sõiduk ja lülitab sisse

vasaku suunatule, et ü er reastuda kolmandale sõidurajale, kuid ei mahu täies ulatuses xxxx kõrva sõidurajale ees peatunud sõidukite tõttu ja jääb pooles ulatuses teisele sõidurajale. Sel l

hetkel Xxxx sõidab ist paremat suunatuld sisse lülitades vasakult poolt mööda tume universaalkerega sõiduk, mis keerab järsult paremale esimesele sõidurajale Xxxxi ette, ulatudes

sõiduraja keskosani ja seejärel suundub tagasi vasakule, teisele sõidurajale ning jätkab

suhteliselt suurel kiirusel edasiliikumist, ületades Liivalaia tn ja Pärnu mnt ristmiku. Videosalvestiselt on tuvastatav, et tume sõiduk on registreerimismärgiga xxxx xxxx.

Menetlusaluse isiku N.L-i selgituste kohaselt sõitis ta 31.01.2021 Liivalaia tänaval Pärnu mnt ristmiku suunas „Kosmose“ juures Mustamäe poole vasakul sõidurajal. Tema ees liikus Xxxx. Lähenedes ristmikule Xxxx pidurdas ja lülitas sisse vasaku suunatule, kuigi sellelt

sõidurajalt vasakpööret teha ei või. Et vältida kokkupõrget tuli üxxxxer reastuda paremale sõidurajale, kuid pärast läks tagasi oma sõidurajale. Sõitis autoga XXXX registreerimismärgiga xxxx. Kontakti teise autoga ei tundnud, seetõttu ei teadnud, et toimus mingi kokkupõrge, s.t ei

teadnud, et toimus õnnetus ja teadlikult sündmuskohalt ei lahkunud. Liiklusõnnetuse

põhjustamises ennast süüdi olevana ei loe, kuivõrd ees oli takistus ja otsasõidu Xxxx vältimiseks reastus ü er paremale sõidurajale. Ilmselt oli paremal sõidurajal liikuv xxxx XXXX tema jaoks n.n surnud tsoonis, kuid ta ei näinud teda.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei vasta osaliselt tõele. Videosalvestiselt on näha,

kuidas Xxxxist möödub vasakul teisel sõidurajal sinist värvi , mõne aja pärast, olles Xxxx Xxxxist eespool, pidurdab ja lülitab sisse vasaku suunatule. Xxxx liigub sel ajal aeglaselt edasi ja tema ees olev kaubik teeb parempöörde. Kui hakkab kiiremini liikuma, on näha, et Xxxx

Xxxx on peatunud ja vasak suunatuli vilgub. Kui Xxxx on edasi liikudes jõudnud peaaegu

kohakuti sinise Xxxxega, mis on peatunud ja on osaliselt veel teisel sõidurajal, möödub Xxxxist, Xxxx Xxxx esimesele sõidurajale ette keerates , mis kohe seejärel teisele sõidurajale tagasi pöördub ning kiirendades edasi liigub. Sellisest videosalvestisest saab järeldada, et Xxxxi

juhile, ehk kaebuse esitajale pidi juba kau Xxxx tahab gelt näha olema, et ees liikuv sinine ü er reastuda, kuivõrd see asjaolu on ka videosalvestiselt näha eespoolse nähtavusulatuse xxxx piires piisavalt kaugelt. Sellele järgnenud Xxxxi juhi manööver näitab seega seda, et Xxxxi juht

ei pidanud vajalikuks peatuda eespoolse nähtuvusulatuse piires teele tekkinud takistuse ees, vaid kiirendas, et esimesele sõidurajale kõrvalpõiget tehes takistusest paremalt mööda sõita ja teha seda paremal sõidurajal liikunud i eest läbi sõites. Xxxx Seejuures ei arvestanud ta aga sellega, et ka Xxxx asus kiirendama kui tema ees liikunud sõiduk oli parempöörde sooritanud ja Xxxxi juht sai pärast pidurdamist hakata liikuma tavapärase kiirusega. Seega ei saanud jääda

Xxxx kaebuse esitaja n.n surnud alasse, vaid ta kiirendas, et kahe auto vahelt paremale

sõidurajale põigates läbi sõita ja teda ei huvitanud see, kui kiiresti eelnevalt temast eespool paremal sõidur oma manöövriga ajal liikunud Xxxx liigub ega ka see, kas ta takistab Xxxxi liikumist ja põhjustab liiklusohu või liiklusõnnetuse. Videosalvestisest saab üheselt järeldada,

et kaebuse esitaja soovis kiirendades

n.ö ükskõik mis hinnaga kahe sõiduki vahelt ennast läbi pressida.

Taoline videosalvestiselt nähtuv kaebuse esitajast sõidukijuhi käitumine viitab üheselt sellele, et kaebuse esitaja ei olnud teiste liiklejate suhtes ei viisakas ega arvestanud teiste liiklejatega ega ka hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust või ohustada vara. Kohtu arvates tuleneb see asjaolu nii tunnistaja A V ütlustest kui ka videosalvestisest, millest nähtub kaebuse esitaja

teadlik ja ohtlik käitumine, millega ohustati teisi liiklejaid. Samamoodi tuleneb samadest tõendiallikatest ka see, et kaebuse esitaja sõiduki juhina ei hoidnud ohutut külgvahet. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja käitumises on LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustuste rikkumine üheselt tuvastatud.

8 Kohtule esita Xxxx tud väärteoasja materjalidest, s.o sõidukite registreerimismärgiga 111MJT ja Xxxx registreerimismärgiga fotodest nähtuvalt on tuvastatud xxxx vaatlusprotokollidest ja vigastused Xxxx mõlemal sõidukil. Seejuures on kriimustused esipõrkeraua vasakul nurgal ja

Xxxxi tagapõrkeraua paremal nurgal. Arvestades videosalvestiselt nähtuvat, saidki

kokkupuutes olla just need sõidukite väljaulatuvad osad. Sõidukite kahjustuste vaatlusel ja

mõõtmisel on tuvastatud, et kahjustuste kõrgus maapinnast on ühesugune, millest saab järeldada, et need sõidukite osad on omavahel olnud kokkupuutes. Kaitsja on kaebuses asunud

seisukohale, et vigastuste puhul on tegemist tavapärase kulumisega, mis on vanematele

sõidukitele iseloomulik, viidates i põrkeraual olevale ümmargusele seejuures ka Xxxx lakikahjustusele. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles osas, et kaebuse esitaja sõidukil on lakikahjustus, mis viitab sellele, et värvi kaitsev lakk on vananenud ja irdub värvikihist ning

viidatud ümmargune lakikahjustus aja möödudes ilmselgelt suureneb. Ometigi ei saa

loomulikuks kulumiseks või sõiduki vanusest tingitud kahjustusteks pidada vaatlusega tuvastatud kriimustusi, mis ei ole sama vanad kui sõiduk, vaid päris värsked ning need kriimustused ulatuvad viidatud lakikahjustusest mõlemale poole, kattes ka lakikahjustuse ala. Kriimustuste kuju ja erinev sügavus viitab sellele, et kokkupuutepind ei olnud tasapinnaline, vaid kumerusega. Xxxxil asuvad aga kriimustused esipõrkeraua vasaku nurga kumeruse juures ja rattakoopa servas ning ka need kriimustused on värsked. Seega ei saa tuvastatud kahjustusi

pidada sõiduki vanusest tekkivateks kahjustusteks või kulumisjälgedeks. Seejuures ulatub Xxxx rattakoopa serva tekitatud kriimustus l

äbi põhivärvi ka alusvärvini.

Seetõttu leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud kahjustuste tekkimine mõlemale sündmuses osalenud sõidukile. Arvestades kaebuses väidetut võib jõuda

järeldusele, et kaebuse esitaja arvates on tema sõidukil vaid sõiduki vanusest tingitud

kulumisjäljed, mistõttu kaebuse esitaja sõiduk eeldatavasti mingit taastamist ei vaja. Viide

sõiduki vanusele, s.t sellele, et sõiduki väljalaskeaasta on 2006 ja sellised kahjustused on sõidukile iseloomulikud, viitavad sellele, et kaebuse esitaja jaoks on tema sõiduki seisund ja

väljanägemine vähetähtis. Seda ei saa aga öelda tunnistaja kohta, kes pärast kokkupõrget teavitas toimunust politseid, leides, et tema sõiduk on kahjustatud. Kuigi kaebuses on asutud seisukohale, et tunnistaja sõidukil esinevaid vigastusi võib leida pea igalt tunnistaja sõidukiga sama aastakäigu autolt, leiab kohus, et selline väide on tõendamata. Kaebusele ei ole lisatud

ühtegi fotot sama aastakäigu Xxxxist, millisel oleks samasugused vigastused. Juhul, kui ka

teistel sama aastakäigu sõidukitel on samasugused vigastused (sama asukoht, kõrgus jne), tuleks asuda tuvastama seda, mitmele sama aastakäigu sõidukile on kaebuse esitaja veel otsa

sõitnud. Kohus leiab, et tunnistaja sõidukile tekitatud kahjustus on selline, mis võib vajada taastamist. Vastasel juhul, kuivõrd tegemist on ka alusvärvi kahjustusega, võivad järgneda ka roostekahjustused, mida ei saaks tekkida juhul, kui värvikahjustust ei oleks tekitatud. Seejuures ei ole tunnis tuvastatud taja käitumises midagi sellist, mis võiks viidata sellele, et see kahjustus sõidukile oleks tekkinud tunnistaja enda süülise käitumise tagajärjel.

Eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja juhtis N.L sõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega sõitis otsa paremal liikunud sõidukile Xxxx

registreerimismärgiga Liiklusõnnetuse aktist ja tunnistaja ülekuulamise protokollist xxxx. nähtuvalt kuulus sõiduk registreerimismärgiga liiklusõnnetuse aktist ja Xxxx xxxx A V ning

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt kuulus sõiduk Xxxx

registreerimismärgiga . Väärteotoimikus leiduvast sõiduki xxxx N.L-ile Xxxx reg xxxx istreerimismärgiga vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde on tuvastatav, et sõidukil

on ja rattakoopa serv. Arvestades vaatlusprotokollist kriimustatud esipõrkeraua vasak nurk

nähtuvaid vigastusi saab järeldada, et sõiduki vigastused davad taastamisremonti. Sellest eel tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki omanikule A V. Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

9

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest sõitis kaebuse , s.h videosalvestisest esitaja takistusest möödumiseks kiirendades ette paremal liikunud sõidukile XXXX, riivates paremal asunud sõidukit ja sõitis peatumata edasi. saab järeldada, et Sellest kaebuse esitaja ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas ning sõitis valesid sõiduvõtteid kasutades otsa teisele sõidukile. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et järginud kaebuse esitaja ei LS § 16 lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samamoodi saab tulle järeldusele, et paremale poole takistusest mööda põigates põrkas ta kokku paremal pool liikunud takistusega, mis sai võimalikuks vaid seetõttu, et ta ei hoidnud ohutut külgvahet. res liikus tunnistaja juhitud sõiduk parempoolsel sõidurajal Seejuu sõiduraja keskel ega ohustanud ühtegi teist liiklejat.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud § ja § 46 lg 3 sätestatud kohustusi, siis on süütegu toime pandud LS 16 lg 1

vähem võimalikuks, et kui ta alt kaudse tahtlusega. Isik pidas pole liikluses piisavalt

tähelepanelik ega hoolas ja ei hoia ohutut külgvahet, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib

põhjustada liiklusõnnetuse s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik , , võib ta võõrast vara kahjustada või inimesele tekitada tervisekahjustuse.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ja

pani sellega toime

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut nõuete LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline

kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule . LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on A V

sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on

sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks Menetlusaluse isiku sõnul . ei teadnud ta liiklusõnnetuse toimumisest, mistõttu puudus ka vajadus midagi ette võtta. Kohus peab kaebuse

esitaja väiteid ennastõigustavateks ja tehioludele mittevastavateks. Videosalvestiselt võib järeldada, et sõidukite kiirused võisid olla tavapärased linnaliikluse kiirused ning sõidu ajal on sõidukisse kuulda nii tänavakonarustelt ülesõidud kui ka salongis asjade liikumine. Kui aga

sõidu ajal toimub kokkupuude teise sõidukiga, on see eriti hästi kuulda, kuivõrd kokku

puutuvad omavahel plastdetailid, millede kokkupuudet saadab iseloomulik heli. Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et pärast kokkupõrget andis ta mitu korda signaali ja jäi pärast A V

kokkupõrget enne ristmikku seisma, kuigi fooris põles lubav roheline tuli. Ka signaali andmisele kaebuse esitaja tähelepanu ei pööranud nagu ei huvitanud teda seegi, miks sõiduk,

mille eest ta foori lubava rohelise tulega enne ristmikku ja kõrvalepõike tegi, seisma jäi

ristmikule välja ei sõitnud. Selline asjaolu on üheselt nähtav nii tahavaatepeeglist kui ka paremast küljepeeglist. Seejuures erinevalt kaebuse esitajast sai tunnistaja A V millegipärast

koheselt aru, et on toimunud kokkupõrge. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajat see ei

huvitanudki, kuivõrd kokkupõrge ei olnud niivõrd tugev, et see oleks sõiduki

liikumistrajektoori muutnud. Seega ei olnud kaebuse esitaja jaoks kerge kokkupuude ja

10 võimalik sõidukite kahjustamine oluline ega tähtis ning ta jätkas liikumist, kuigi pidi aru saama,

et on toimunud tema enda põhjustatud liiklusõnnetus. Juhul, kui kaebuse esitaja ei kuulnud kokkupõrke heli, siis on tema terviseseisund selline, et ta peab minema uuesti tervisekontrolli ning vaegkuulmise tuvastamisel ilmselgelt ta enam sõidukit juhtida ei tohi.

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike

teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted,

milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd t lahkus liiklusõnn kaebuse esitajast juh etuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitajast juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi

kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli otsa

sõitnud teisele sõidukile, oli ta tekitanud asja omanikule varalist

kahju ja talle ei olnud teise sõiduki omanik teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, seega ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel

juhul teatamise kohustus. Kaebuse esitaja selgitustest ei nähtu, et ta oleks sõiduki omaniku kohta mingeid andmeid saanud ja temaga milleski kokku leppinud. Kaebuse esitaja käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt lahkumine.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud kaebuse esitaja

ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Politseile teatas liiklusõnnetusest hoopis tunnistaja , kes jäi ka sündmuskohale A V politseid ootama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse is

iku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu

hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik sai liiklussituatsiooni arvestades aru sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus

sündmuskohalt. kaebuse esitajast sõidukijuhi Seega eeldatavad teadmised liiklusnõuetest viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik tegutses süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadmises, et see tagajärg saabub, s.t väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 kaebuse esitaja nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

11 Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et N.L-i

käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Seega puuduvad ad asjaolud väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistav VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et süüks arvatud te kaebuse esitajale od on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja pani toime LS § 16 lg 1, § 46 lg 3 ning § 169 lg 4 p 4, 5 ja p 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 mõttes ning need süüteod on õigesti

kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule

karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 1 ettenähtud väärteo 223 lg toimepanemise eest rahatrahviga 80 320 36 lg 1 trahviühiku ulatuses, s.o eurot ning LS § 2

ettenähtud väärte trahviühiku ulatuses, s.o o toimepanemise eest rahatrahviga 85 340 eurot.

Seega kaebuse esitajale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsioonide piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse liigi ja määraga õhjendab ning p seda järgnevalt.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli

kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (LS § 223 lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (LS § 236 lg 2).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 1 ettenähtud väärteo 223 lg toimepanemise eest rahatrahviga 80 320

trahviühiku ulatuses, s.o eurot ning LS § 236 lg 1

ettenähtud väärte trahviühiku ulatuses, s.o o toimepanemise eest rahatrahviga 85 340 eurot. Seejuures jäeti kaebuse esitaja suhtes nii LS § 223 lg 2 kui ka § 236 lg 2 sätestatud lisakaristused kohaldamata.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

12

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Hinnates N.L-i süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav

keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning tunnistaja A V sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates olulised. Küll põhjustab sõiduki taastamine olukorra, kus tunnistaja ei saa mõnda aega sõidukit aeganõudva värvimistöö tõttu kasutada.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus kaebemenetluses.

Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on

tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Kohtuvälisel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, samuti ei tuvastanud neid ka kohus kaebemenetluses.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks kaebuse esitaja neid kergendamise suunas muuta.

Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärte määranud karistuse alla ettenähtud gude eest oluliselt sanktsioonimäära keskmist määra, vaid alla 1/3 määra võimalikust määrast. Kohtu hinnangul tuleb i siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud kohtuvälise menetleja määratud karistus

süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd - ja

kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud

karistused muutmata.

Samas on kaebuse esitajal ka kehtiv väärteokaristus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning varasemate väärtegude iseloom viitab samuti kaebuse esitaja hoolimatule suhtumisele

juhile kehtestatud kohustustesse. Seejuures on kaebuse esitaja temale määratud rahatrahvi tasunud 2020. aasta oktoobris ja kolme kuu möödudes pani ta toime uued liiklusalased väärteod.

Selline käitumine näitab kaebuse esitaja suhtumist liikluskorda ja on asjaoluks, mis üheselt välistab juba niigi leebete karistuste kergendamise.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele

leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja

tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise

korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus.

Kaebuses on alternatiivina taotletud ka rahatrahvide tasumise ajatamist 12 kuuks. Kaebuses

esitaja on palunud rahatrahvi ositi tasumiseks. maksegraafikut, millest võib järeldada soovi

Kohtule jääb see taotlus arusaamatuks. Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele on Harju Maakohtule esitatud 18.03.2021, s.o viimasel kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise

tähtaja päeval. Samas on väärteoasjas kaebuse esitaja 05.03.2021 avaldus, milles ta palub määratud rahatrahvi summa 660 eurot ositi tasumisele määramist 12 kuu jooksul. 09.03.2021 on kohtuväline menetleja koostanud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse,

13 millega lükatakse rahatrahvi summas 660 eurot täitmisele pööramine edasi alates 18.03.2021

kuni 18.03.2022 ning selleks ajavahemikuks loetakse otsuse täitmise aegumine peatatuks. Seega oli juba enne kaebuse esitamist sellesisuline avaldus rahuldatud ja kaebuse esitajale oli

antud võimalus tasuda rahatrahvi 12 kuu jooksul kuni 18.03.2022. Kohus leiab, et kaebemenetluses ei ole võimalik uuesti määrata rahatrahvi tasumist ositi olukorras, kus seda on kaebuse esitaja enda avaldusel juba tehtud ja kaebuses esitamisel puudus igasugune vajadus seda taotleda. Kuivõrd kaebuse esitajale on juba rahatrahv määratud tasumisele ositi, siis jääb

kaebuses esitatud taotlus rahatrahvi ositi tasumisele määramiseks rahuldamata. Küll märgib kohus, et seoses kohtuotsusele esitatud kaebusega lükkub otsuse täitmisele pööramine edasi seonduvalt kohtuotsuse jõustumise ajaga.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning kohus jätab esitatud kaebuse rahuldamat

a.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/