3-21-846/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-846 Määruse kuupäev

22. aprill 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Helge Saare kaebus korteriühistu juhatuse tegevuse peale RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte Helge Saarele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Helge Saare esitas 21. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Oru tn 2 korteriühistu juhatuse tegevuse peale. H. Saare selgitas, et korteriühistu juhatus ei võimalda tal kui korteriomanikul ja korteriühistu liikmel tutvuda maja dokumentide ja pangakonto väljavõtetega. Seetõttu nõuab H. Saare seda kohtu kaudu.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb avalik-õigusliku suhte all mõista õigussuhet, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte üheks pooleks peab olema avaliku võimu kandja ning eraisiku tegevuse peale kaebamisel tuleb esmalt tuvastada see, kas eraisik täitis konkreetsel juhul avalikku ülesannet (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura, 2013, § 4 kommentaar lk 36‒42 ja seal viidatud kohtupraktika).

3. Praeguse vaidluse esemeks on korteriomaniku nõue korteriühistu juhatuse vastu korteriühistut puudutavate dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

4. Korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriühistu ja liikmete vahelised õigussuhted on oma olemuselt eraõiguslikud. Praeguses asjas ei ole ilmnenud, et korteriühistu täidaks kaebuses esile toodud asjaoludega seoses avalik-õiguslikku ülesannet. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, on tsiviilasi ja kuulub lahendamisele maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1, § 9 lõige 1 ja § 11 lõige 1).

5. KrtS § 45 lõige 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lõige 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lõige 3 sätestab, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

TsMS 61. peatükk „Korteriomandi ja kaasomandi asjad“ reguleerib hagita menetlust korteriomaniku ja korteriühistu vaheliste vaidluste lahendamiseks.

6. Niisiis kuulub praegune vaidlus kui tsiviilasi lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses. H. Saarel tuleb oma murega pöörduda Viru Maakohtusse. Halduskohus ei ole pädev seda vaidlust lahendama.

7. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)