4-21-475/29 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-21-475

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-21-475 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla Väärteoasi Marko Pokk kaebus Keskkonnaameti 15.01.2021.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940021000054 tühistamiseks tema karistamises Jahiseaduse § 50 järgi kvalifitseeritavas väärteos Menetlusosalised Kaebuse esitaja Marko Pokk, isikukood 38010112749, Kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind, Attela advokaadibüroo, asukoht Kaluri 2 Tartu linn Tartu maakond, telefon 5207107, e-post: kaspar.lind@attela.ee Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, asukoht Roheline 64 Pärnu linn Pärnu maakond, e-post: valve@kki.ee, esindajad Väino Vaidla, Kristel Saik RESOLUTSIOON 1. Jätta Marko Pokk kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 15.01.2021. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas 940021000054, osas millega karsitati Marko Pokki Jahiseaduse § 50 järgi, muutmata. 2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda 15.01.2021. a väärteootsuses nr 940021000054 näidatud arvele, märkides nime ja väärteoasja numbri. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Marko Pokk tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu. 3. Jätta rahuldamata taotlus mõista Eesti Vabariigilt välja Marko Pokile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. 4. Väärteoasja juures mälukaardil olev salvestis jätta väärteoasja toimikusse. 5. Edastada kohtuotsus Marko Pokile, kaitsjale ja Keskkonnaametile.

Edasikaebamise kord

4-21-475

2 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus. Keskkonnaameti 15.01.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940021000054 karistati Marko Pokki järgmiste rikkumiste eest: I väärtegu. 14.01.2021 kella 21.30 ajal viibis Marko Pokk xxxxxxxxxxxxxx S külas asuval põldude vahelisel teel T jahipiirkonnas. Marko Pokk viibis mootorsõiduki tagaistmel käes vintraudne jahitulirelv. Marko Pokkil käes olevale jahitulirelvale oli kinnitatud salv. Marko Pokk viibides mootorsõidukis XX ja samal ajal hoides jahitulirelva laetuna ja püssikotist väljas sõidukis, eiras sellega jahieeskirja 7 lg 2 nõuet. Väärteo kvalifikatsioon jahiseaduse § 58. Marko Pokki karistati jahiseaduse § 58 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 210 eurot. Kohtusse saabunud kaebuses on avaldatud, et M.Pokk on nõus, et rikkus jahieeskirja § 7 lg 2 nõuet ja ei soovi selles osas kiirmenetluse otsust vaidlustada /tl 3-5/.

II väärtegu. 14.01.2021 viibis Marko Pokk püssikotist väljas oleva jahitulirelvaga, mis on laetud Saaremaal, Saaremaa vallas, S külas, T jahipiirkonnas. Jahipidamiseks loetakse jahiseaduse § 23 lg 1 järgi uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. Jahiseaduse § 23 lg 2 järgi jahipidamine on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Jahti pidades puudus Marko Pokil kehtiv jahiluba T jahipiirkonnas. Antud teoga eiras Marko Pokk jahiseaduse § 40 lg 1 nõuet, mille kohaselt annab jahiluba õiguse pidada ulukile jahti. Väärteo kvalifikatsioon jahiseaduse § 50. Marko Pokki karistati jahiseaduse § 50 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Kaebus. 01.02.2021 saabus Pärnu Maakohtusse Marko Poki kaebus /tl 3-5/, milles vaidlustatakse jahiseaduse § 50 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, taotledes selle väärteo osas kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. M.Pokk osales 14.01.2021 T jahipiirkonnas ühisjahis. Kohtuvälise menetleja seisukoht. 12.02.2021 esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /tl 18-20/. Kohtuväline menetleja leiab, et 15.01.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940021000054, millega karistati M.Pokki on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning kaebuses taotletud II väärteoepisoodi osas otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja Keskkonnaamet (edaspidi KeA) oma seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht. M.Pokile on väärteootsuses süüks arvatud ja teda on karistatud kahe väärteo toimepanemise eest – jahiseaduse § 58 ja jahiseaduse § 50 järgi. M.Pokk on vaidlustanud tema karistamise jahiseaduse § 50 järgi. Riigikohus on võtnud seisukoha, et juhul kui isik vaidlustab enese karistamist vaid ühe väärteo eest, puudutab VTMS § 123 lg-st 2 tulenev maakohtu ab ovo korras arutamise kohustus vaid seda väärtegu, mille eest karistamist on vaidlustatud (otsus 3-1-1-42-07 p 5.4). Seega vaatab kohus M.Poki kaebuse alusel läbi väärteootsust osas, mis puudutab M.Poki karistamist jahiseaduse § 50 järgi.

4-21-475

3 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

M.Pokk selgitas kohtuistungil /tl 30pöördel, 32-34/, et 14.01.2021 oli T jahipiirkonda Saaremaale nädalavahetuseks jahile kutsutud. Seal tegeletakse hirvede ja metssigade jahiga. Kohtusid Saaremaal, tegid ühisjahi nimekirja, palus üle vaadata, kas hirvejahi pidamise luba on, ühisjahi nimekirja allkirjastasid. Jahile läksid tema autoga, kuna värskelt oli sadanud lund. M U jättis jahidokumendid oma autosse kausta. Kui ametnikud auto kinni pidasid, oli autos laetud püssiga, salv oli küljes, sest oli eelnevalt põllu äärt pidi laetud püssiga kõndinud, pidas hiilimisjahti, vaatasid põhupallide juures olevaid hirve jälgi, kui palju loomi on liikunud. Peale seda pidi minema pukki varitsema. Kui ametnikud nad kinni pidasid, siis ütles ise ja ka jahijuhataja ütles, et jahidokumendid jäid teise autosse. Tunnistaja M U rääkis kohtuistungil /tl 34-35pöördel/, et tema oli 14.01.2021 jahijuht. Täitsid ära ühisjahi nimekirja, leppisid ülesanded kokku ja kes kus pukis on. Jahidokumendid jäid suvilasse, teise jope taskusse. Käisid S nurga ääres tema jahipuki kõrval oleval maatükil vaatamas, kas jahisööda peal on loomad käinud. Kui sealt ära sõitsid, siis inspektorid pidasid auto kinni. Inspektor küsis andmeid, dokumente, kontrollis M.Poki relva ja peale seda küsis temalt jahidokumente. Sel hetkel ei olnud jahti veel alustanudki, seal ei olnud loomi. Oleks läinud suvilast võtnud enda relva, dokumendid ja oleks läinud teise punkti Tl jahile. Ütles inspektoritele, et jahidokumendid on teise jope taskus, tema suvila väravas, linnulennult 3-4 km sama jahimaa peal. Tunnistaja K U kirjeldas kohtuistungil /tl 35pöördel-36/, et 14.01.2021 läksid jahile. Sõitsid linnast S, koostasid ühise nimekirja, vaatasid loa numbrid üle ja läksid jahile nagu ikka, vend M U oli jahijuhataja. Tema oli autojuht ja tegid luuret, uurisid jälgi, et varitsusja hiilimisjahti pidada. Põldude vahel pidas neid kinni keskkonnainspektsioon, kes hakkasid kohe nõudma igasuguseid asju. M Ui autoga ei saanud jahile tulla, kuna lund oli pool meetrit ja auto on väike. Seetõttu unustasid inimlikel põhjustel jahidokumendid teise autosse. Tunnistaja Timo Tamm rääkis kohtuistungil /tl 36-37pöördel/, et 14.01.2021 teostas keskkonnaameti järelevalveametnikuna jahindusalast kontrolli T jahipiirkonnas koos Hendrik Lõbusaga. Kella 21 ajal tuvastasid ühe valget värvi sõiduki, milles oli 4 isikut ja üheks nendest M.Pokk, kelle käes oli näha lahtine tulirelv väljaspool jahikotti, isikul paluti sõidukist väljuda. Sai küsitud, milliste lubade alusel jahti peetakse ja kas on rohkem relvi sõidukis. Rohkem relvi sõidukis ei tuvastanud. Samuti öeldi, et luba ka ei ole, et isikud sõidavad niisama ringi ja teevad nii öelda luuret, et kui palju loomi liikuda võib. Otseselt jahti sellel päeval ei peeta, et lihtsalt käiakse vaatamas, kus loom liigub, et värske lumi oli just maha sadanud, et looma jälgi vaadata. Autos olijatega suhtlesid nii tema kui H.Lõbus, viimane küsis ka jahidokumente, mille peale vastati, et tehakse luuret järgmiseks päevaks, otsest jahipidamist ei ole ja lube on küll, kuid need on teise külas, teises sõidukis. H.Lõbus küsis mitu korda, kas toimub ühisjaht, kuid vastati, et ei toimu. T.Tamme ütluste lisaks on kohapeal filmitud videosalvestus /VTT lk 8/, kust nähtub, et keskkonnainspektorid pidasid 14.01.2021 kinni auto, kus viibis 4 inimest – Marko Pokk, M U, K U ja S M. Tagumisel istmel istus M.Pokk, kellel oli käes relv, millele oli kinnitatud relvasalv.

Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et 14.01.2021 keskkonnaametnikud pidasid S külas T jahipiirkonnas kinni valge sõiduki, milles olid M.Pokk (laetud jahirelvaga), M U, K U ja veel üks isik. Kohapeal isikutel inspektoritele jahidokumente esitada ei olnud. M.Pokk, Markus Undest ja Mikko Undest kinnitasid, et eelnevalt olid vormistanud ühisjahi nimekirja ja olemas olid ulukite jahiload. Need jahidokumendid ei olnud nendel kaasas, olid M Ui autos, mis oli eemal.

4-21-475

4 M.Pokk, M U ja K U kinnitasid kokkulangevalt, et vahetult enne kinnipidamist käisid uurimas, kas loomad on söötmiskohas käinud. M.Pokk kinnitas, et jalutas selle tegevuse käigus laetud jahirelvaga mööda põllu äärt, pidas hiilimisjahti, peale mida istus laetud relvaga autosse. M U sõnade kohaselt jaht veel alanud ei olnud, uurisid, kas loomi on, oli kavas võtta suvilast oma relv ja jahidokumendi ja jahti pidama hakata. Eelkirjeldatu tõendab, et M.Pokk viibis T jahipiirkonnas jahiturelvaga looduses. JahS § 23 lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. JahS § 23 lg 2 kohaselt võrdsustatakse jahipidamisega mh jahitulirelvaga looduses viibimine. Seega kui M.Pokk viibis T jahipiirkonnas laetud jahitulirelvaga, tegeles ta jahiseaduse mõttes jahipidamisega. JahS § 40 lg 1 kohaselt õiguse pidada ulukile jahti annab jahiluba. Marko Pokk selgitas, et tema osales ühisjahil. JahS § 31 lg 2 sätestab, et ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab jahist osavõtjate nimekirja. M.Pokk sõnade kohaselt jahijuhataja oli M U, kes koostas ühisjahi nimekirja, mille tema ka allkirjastas. Uuris põhjalikult ka jahilube, mille alusel oli kavas loomi küttida. K U kinnitas, et ühisjahi nimekiri oli koostatud. M.Undrest kinnitas, et ühisjahi nimekiri oli koostatud, see oli teises autos, kuid ajal, mil ametnikud auto peatasid, veel jahti ei toimunud, uurisid loomade jälgi. Oli kavas minna ja võtta oma relv ja nimekiri ning hakata jahti pidama. Tunnistaja T.Tamme sõnade kohaselt kohapeal räägiti neile, et jahti ei toimu, uuritakse loomade jälgi JahS § 31 lg 2 kohaselt peab ühisjahist osavõtjate nimekiri jahipidamisel kaasas olema. Ühisjahi nimekirja seltskonnal kaasas ei olnud. Kohus märgib, et etteheited, et inspektorid ei küsinud kohapeal konkreetselt ühisjahi nimekirja või et nad ei olnud nõus sõitma teise auto juurde, kus nimekiri oli, ei ole asjakohased. Isikud väitsid inspektoritele kohapeal, et jahidokumente kaasas ei ole. Seadus sätestab selgesõnaliselt kohustuse, et ühisjahi nimekiri peab olema jahipidamisel kaasas. Kohus leiab, et selle kohustuse eiramisel ei ole tagantjärgi võimalik tõendada, et toimus ühisjaht. Seetõttu ei ole oluline ka asjaolu, et ühisjahi nimekiri oli M.Pokil kaasas kui ta järgmisel päeval keskkonnaametisse läks ütlusi andma. JahS § 35 lg 1 nimetab jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ja lõige 2 nõuab, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema või vormistatud elektrooniliselt. Nii M.Pokk, M U kui ka K U kinnitasid kohtus, et ühtki jahidokumenti neil kaasas ei olnud. Kohus leiab, et seaduses sätestatud kohustus, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, on kehtestatud selleks, et kohapeal oleks viivitamatult võimalik veenduda, et isiku(te)l, kes jahti peab, on jahipidamisõigus olemas. Seega isegi kui 14.01.2021 oli ühisjahi nimekiri koostatud, aga see ei olnud kaasas ajal, mil M.Pokk viibis jahitulirelvaga looduses, ei toimunud ühisjahti. Seda asjaolu kinnitab ka M Ui, kes oli jahijuhataja, poolt räägitu, et enne kui inspektorid auto peatasid, jahti veel ei toimunud. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et 14.01.2021 ajal, mil M.Pokk viibis laetud jahitulirelvaga T jahipiirkonnas, ei toimunud ühisjahti. Inspektoritele ei esitanud M.Pokk kohapeal ka ühtki muud JahS § 35 lg 1 nimetatud dokumenti, mis oleks tõendanud seal kohas ja ajal tal jahipidamisõiguse olemasolu. Kohus leiab, et M.Poki ütlustest tuleneb, et ta oli teadlik, et jahidokumendid, k.a ühisjahi nimekiri jäid teise autosse, ei olnud neil kaasas. Seega pidas M.Pokk T jahipiirkonnas jahti ilma kehtiva jahiloata.

Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.Pokk on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo, pidas jahti ilma jahiloata, millega rikkus JahiS § 40

4-21-475

5 lg 1. M.Pokk poolt toime pandud tegu täidab JahiS § 50 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje.

Kohus leiab, et M.Pokk pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. M.Pokk oli teadlik, et tal puudub jahiluba, kuid sellest hoolimata viibis ta jahipiirkonnas laetud jahitulirelvaga. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Marko Pokk on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Marko Poki poolt toime pandud tegu vastab JahiS § 50 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusnormid M.Pokk avaldas kohtus, et kohapeal oli inspektoritega juttu vaid jahipidamisel ohutusnõuete rikkumisest. See, et arvatakse süüks ka loata jahipidamist tuli üllatusena kiirmenetluse otsuses. VTMS § 55 lg 1 p 1, 2, 3 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. M.Pokk on kirjutanud, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, talle on selgitatud kiirmenetluse erisusi /VTT tl 12, 9/, ta on väärteo kohta ütlusi andnud /VTT tl 9- 11/. Kiirmenetluse otsusel /väärteotoimik (edaspidi VTT) lk 1/ on M.Pokk allkirjaga kinnitanud nõustumist kiirmenetlusega. Kohus leiab, et M.Pokk on kiirmenetluses ütlusi andnud mõlema talle süüks arvatud väärteoepisoodi kohta - ta on selgitanud laetud jahirelvaga autos viibimist ja selgitanud, mis loa alusel 14.01.2021 T jahipiirkonnas jahti pidas. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetlemisel järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud kiirmenetluse norme.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. JahiS § 50 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on M.Pokki karistanud rahatrahviga 70 trahviühikut s.o 280 eurot. Kohtuväline menetleja on leidnud, et süüd suurendavad asjaolud puuduvad. Süüd kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et M.Pokil puuduvad varasemad keskkonnaalased karistused ja on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohus märgib, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, sest M.Pokk ei ole toimepandut kahetsenud. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga. M.Pokk on karistamata isik, karistusregistri teatisel /VTT lk 13/ näidatud väärtegu on kustunud.

4-21-475

6 Kohus leiab, et jahipidamisnõuded on kehtestatud kogu ühiskonna huvides, et tagada ulukite ja seeläbi kogu looduskeskkonna kaitse. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on M.Pokile määranud liialt kerge karistuse, sest karistust kergendavaid asjaolusid, mis oleks andnud aluse määrata M.Pokile karistuse alla keskmise määra, ei esine. Kuna VTMS § 132 p 2 ei luba kohtul kaebuse lahendamisel raskendada menetlusaluse isiku olukorda, jätab kohus M.Pokile Jahiseaduse § 50 alusel määratud karistuse muutmata.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus M.Poki kaebuse Keskkonnainspektsiooni 15.01.2021. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940021000054, osas millega karistati Marko Pokki Jahiseaduse § 50 järgi, rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Väärteoasja juures mälukaardil tunnistaja T.Tamm ütluste lisaks olev salvestis jätta VTMS § 2, KrMS § 126 lg 5, lg 3 p 1 alusel väärteoasja toimikusse.

Menetluskulu. Kohtule on esitatud taotlus välja mõista M.Poki kasuks õigusteenuse eest tasutud summad vastavalt menetluskulude nimekirjale. Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale /tl 44-45/ oli M.Poki poolt kantud õigusabi kulu 900 eurot, kaebuse koostamisele kulus 3 tundi, kohtuistungile 2 tundi, tunnitasu määr 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule on esitatud Attela Advokaadibüroo arved Marko Pokile /tl 42-43/ - õigusteenus vastavalt spetsifikatsioonile KKA 15.01.2021 otsuse väärteoasjas nr 94002000054 osaline tühistamine, summas 540 eurot ja 468 eurot. VTMS § 38 lõike 1 järgi kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid Riigikohus on otsuses nr 1-17-7461 leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Kohus jätab esitatud kaebuse, milles taotleti väärteootsuse osalist tühistamist, rahuldamata. Kohus ei leidnud, et ükski kaebuses esitatud argument, mille alusel taotleti otsuse tühistamist, oleks põhjendatud. Kohus leiab, et kaitsja pool välja toodud aeg, mis on kulunud tema poolt osutatud õigusteenusele seoses kaebuse koostamisega, ei ole vastavuses väärteoasja mahu ja keerukusega. Asja tutvumise ja kaebuse koostamise põhjendatud aeg on 1,5 tundi. Kohtuistungi tasu 2 tunni eest on põhjendatud. Kaitsja tööühiku hind on vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhjendatud. Kokku kaitsjale õigusabi osutamise eest põhjendatud tasu on 525 eurot, koos käibemaksuga 630 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus kaebust ei rahulda, kinnitavad nii KrMS § 180 lõige 1 kui § 187 lg 2, et kaitsjatasu jääb selle isiku kanda, kelle huvides kaebus on esitatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt Marko Poki kasuks valitud kaitsjale makstud õigusabitasu.

4-21-475

7 Otsuse tegemisel juhindub kohus JahiS § 40 lg 1, § 50, KarS § 56 lg 1, VTMS § 38 lg 1, § 132 p 1, KrMS § 180 lg 1, § 187 lg 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik