4-21-1310/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2021, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number 4-21-1310

Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Mari Kirs

Natalija Mehh Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

H.R-i

(isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxxx, xxxx) töökoht väärteoasi liiklusseaduse § järgi 227 lg 2

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi .03.2021 01 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,21,001389

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja

H.R kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Veiko Kiik

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133 135, § 155 - -156, kohus

otsustas:

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse - kohtuesindusgrupi 01.03.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,21,001389 muutmata ning H.R-i kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist us kättesaadav teatamise korras on motiveeritud kohtuots Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 23.04.2021.

Asjaolud ja menetluse käik

PPA kohtuesindusgrupi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 01.03.2021 otsusega nr 2302,21,001389 karistati H.R LS § 22 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse

7

äravõtmisega 4 kuuks. Rikkumine seisnes selles, et menetlusalune isik 06.02.2021 kell 19.13 Tammsaare teel llinnas, juhtis asulasisesel teel kiirusega 115 8 km/h, suurim Ta mootorsõidukit ± liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus teel on 7

0 km/h, seega ületas H.R suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui käitumisega rikkus 37 km/h. Kirjeldatud menetlusalune isik LS § nõudeid ning pani toime § 22 järgi ettenähtud väärteo. 50 lg 5 p 3 7 lg 2

H.R PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esitas

kohtuesindusgrupi 01.03.2021 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2302,21,001389 kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja tehtud otsus määratud karistuse osas ja teha uus otsus,

millega määrata talle karistuseks r Kaebuse esitaja tunnistas ja tunnistab oma süüd ahatrahv.

täielikult ning siiralt kahetseb ka toimepandud väärtegu, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, karistust raskendavad asjaolud aga puuduvad. Peale selle tegi kaebuse esitaja nüüdseks ka vastavad järeldused toimepandud väärteost ning rohkem tal taolisi rikkumisi ette ei tule. Ühtlasi juhib kaebuse esitaja kohtu tähelepanu ka asjaolule, et L § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette ka S

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut kaebuse esitaja on nõus enda karistamisega rahatrahviga

ja maksimaalses määras.

H.R jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ta teadis seda. T sõitis mööda Järvevana teed. Lubatud kiiruseks oli 70 km/h, ema sõitis 117 km/h. Mingit põhjendust ei ole, ületas kiirust täiesti teadlikult ja juhtimisõigust tahtlikult. Palub mitte ära võtta, kuna seda on tal vaja töö tegemiseks. Tal on oma firma, mis tegeleb autorendiga,

samuti on tal autoremondi töökoda.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Piirkiirus on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisust silmas pidades. Menetlusalune isik ületas

kiirust mitte vähem kui 37 km/h. Sellisel määral kiiruse ületamine pidi olema tajutav ning

kohtuvälise menetleja hinnangul pani menetlusalune isik lubatud sõidukiiruse ületamise toime kavatsetult. Menetlusaluse isiku süü suurust mõjutab eelkõige väärteo ohtlik us. Õigusrikkumine k on toime pandud asulasisesel teel, kus menetlusalune isik ei osalenud liikluses üksinda. Rikkumine

näitab suhtumist teistesse kaasliiklejatesse. Eriti tähelepanelik tuleb olla juhtidel, kes on veel esmaste juhilubade omanikud. Karistuse määramisel tuleb arvestada, kuidas saab menetlusalust

isikut mõjutada tulevikus õigusrikkumisi mitte toime panema. Menetlusalusele isikule on varasemalt määratud mitmeid karistusi just liiklusalaste süütegude eest. Viimane rikkumine oli samuti kiiruse ületamine ja see jäi LS § 227 lg 3 alla ning pandi toime eelmisel aastal. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahvi näol ei ole võimalik menetlusalust isikut mõjutada ja see on ennast ammendanud. Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku karistamine mootorsõiduki juhtimiseõiguse ära võtmisega proportsionaalne karistus.

Kohtuotsuse põhjendused

3

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused,

kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. ndama VTMS § 133 Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahe loetletud küsimused.

Käesoleval juhul H.R-ile väärteopr inkrimineeritakse otokolli ja vaidlustatud

otsuse 7 - kohaselt LS § 22 lg s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. H.R

ei ole vaidlustanud otsust sisuli

selt, vaid vaidlusküsimus on määratud karistuses.

Kaebaja poolt LS § rikkumine on tõendamist leidnud lisaks H.R-i süü 50 lg 5 p 3 omaksvõtule ka järgmiste kirjalike tõenditega. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et

H.R-i juhitud sõiduki , registreerimismärgiga Xxxx xxxx, sõidukiiruse mõõtmiseks

kasutati 06.02.2021 kell 19.13 Stalker DSR 2X mõõteseadet . Mõõteseadme näidu kohaselt oli

menetlusaluse isiku juhitud sõiduki suurimaks sõidukiiruseks 115 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel 70

laiendmääramatust ± km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu lõplik mõõtetulemus on 107 8

km/h.

Mõõtmise viis läbi PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

patrulltalituse liikluspolitseinik E V . Seega on , kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse

mõõtetulemus mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit Stalker DSR 2X (taatlustunnistus TTRS-20/00058),

järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kuna liikluskorraldusvahendiga oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 70 km/h, siis ületas H.R suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3

nõudeid. H.R-i poolt toime pandud rikkumine on isel. jäädvustatud ka videosalvest

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu kaebaja tema käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on käitumine kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteona. Antud juhul puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes.

Tuginedes eelnenule ja hinnates tõendeid kogumis, leiab kohus, et H.R-ile süüks arvatud tegu pandi toime kavatsetult. Sellises määras lubatud sõidukiiruse ületamine saab olla vaid teadlik ja tahtlik käitumine. Kaebuse esitaja ei eitanud kohtuistungil, et lubatud sõidukiirust ületas ta täiesti teadlikult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg Samuti lähtub kohus - 1. st karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ntiivsetest eesmärkidest. - ja eripreve

H.R karistati LS § 227 lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Seega on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse mõnevõrra üle sanktsiooni keskmise määra.

Hinnates 7

H.R-i süü suurust talle LS § 22 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel ning kohus leiab, et kaebaja süü on suur. S 37 km/h on tuntav ning antud juhul oli see juhi teadlik õidukiiruse ületamine vähemalt valik.

Käesoleval juhul on H.R lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra,

4 LS § 227 lg , ületanud ülemmääras, s km/h võrra. -s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h

.o 37

Tegemist oli asulasisese teega, kus liigub palju teisi sõidukeid ning ajaga, mil liiklustihedus oli suur. See nähtub ka videosalvestiselt. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli tee jäine ja kaetud lumega. Kuna tegemist oli ka pimeda ajaga, siis kirjeldatud oludes kiiruse ületamine 37 km/h võrra tu nii rikkujale endale kui ka teistele kaasliiklejatele, mistõttu ei saa kujutab endast oh kaebuse esitaja süüd väheseks ega keskmiseks pidada. ehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse K karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Väärteootsusest nähtuvalt on kaebaja k Raskendavaid asjaolusid äitumises karistust kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. menetluse käigus tuvastatud ei ole. Kahetsust avaldas kaebuse esitaja ka kohtuistungil.

K

aristuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. H.R-i karistusandmetest nähtub, et teda on varem

karistatud nii kriminaalkohaselt on kui ka väärteo korras. Karistusregistri andmete kriminaalkaristus 424). Kaebuse esitajal on ka seotud mootorsõiduki joobes juhtimisega (KarS § kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Viimane karistus

määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg järgi. Seejuures 3 karistati teda rahatrahviga . 100 trahviühiku ulatuses Kõnealune rikkumine on toime pandud vähem kui aasta tagasi.

Seega liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest mõistetud eelmistest karistustest ei ole

kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ja ta on jätkanud samalaadsete süütegude

toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kaebuse esitaja karistatus viitab sellele, et eelnenud karistuste liik oma eesmärke täitnud ei ole, mistõttu rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud

ning kohaldada tuleb teiseliigilist karistust. Kuna käesolevalt on tuvastatud süü, siis suur kohtvälise menetleja määratud karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks, peab kohus põhjendatuks.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõud Kuna väärteoasja eid. materjalidest nähtuvalt eiras H.R teadlikult liiklusnõudeid, mistõttu on ta liikluses

ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma suhtumise tõttu, siis pelgalt rahaline

mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest

eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning peaks välistama

võimaluse, et kaebaja paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale

signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal

viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib

liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Kiiruse ületamise puhul ei ole

gemist te vähetähtsa õigusrikkumisega. ohtu kaalukaid õigushüvesid Kuna sellega seatakse , siis peab riik

sellisele rikkumisele reageerima rangelt. On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt

leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa. Üldpreventsiooni arvestades teadvalt liiklusnõudeid leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus H.R-ile on antud juhul igati põhjendatud.

Kaebusest nähtub, et H.R vajab juhtimisõigust oma igapäevase töö tegemiseks

.

Kuigi kohtule on mõistetav, et juhtimisõigus on tööülesannete täitmiseks vajalik ning et

juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö, siis see põhjendus ei ole süüd vähendavaks ega juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. ui isik ei suuda liikluses olla õiguskuulekas, siis K

riskib ta sellega, et ta kõigepealt seab ohtu oma senise elukorralduse ja võib jääda ilma ka juhtimisõigusest. Puutuvalt aga juhtimisõiguse vajalikkusesse seoses tehtava tööga, peab kohus

5 vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete

täitmiseks eluliselt vajalik. Juhtimisõiguse saanud ja korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest

karistatud isikuna pidi ta teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav ning

sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või - lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Selline teadmine ei ole aga olnud takistuseks ning ta on vaatamata korduvatele karistustele H.R-ile

jätkanud liikluse ohustamist. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele

eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusega

materiaal kaebuse õiguse ebaõiget kohaldamist ning seetõttu jätab kohus H.R-i rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik