2-20-144153/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-144153

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-144153

Tsiviilasi

A. A. i hagi B. B. i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja A. A. (isikukood XXX; elukoht XXX);

hageja seaduslik esindaja C. C. (isikukood XXX; elukoht

XXX; e-post XXX);

hageja lepinguline esindaja D. D. , e-post XXX;

kostja B. B. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX);

kostja lepinguline esindaja E. E. , e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

9. märts 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. A. i hagi B. B. i vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Jätta rahuldamata A. A. i hagi B. B. ilt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt

ühekordse summana alates 1. novembrist 2020.

3. Välja mõista B. B. ilt A. A. i kasuks elatis 220 eurot kuus alates 1. maist 2021 kuni A. A.

i, sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

4. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks C. C. i pangakontole

Swedbank AS-s nr XXX.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades jätta poolte

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

A. A. (hageja, laps) on esitanud Tartu Maakohtule B. B. i (kostja, isa) vastu hagi, milles palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühekordse hüvitisena 1. novembrist 2020

2(9)

kuni 7. detsembrini 2020 226,06 eurot ning miinimummääras alates 8. detsembrist 2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Väljamõistetav elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette ja kanda hageja

seadusliku esindaja (ema) C. C. i arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-s.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt ei ela kostja hagejaga koos alates vanemate kooselu

lõppemisest XXXX. aasta oktoobris. Kuni 2020. aasta oktoobrini tasus kostja hageja ülalpidamiseks

vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele elatist 300 eurot kuus. Alates 2020. aasta novembrist

tasub kostja elatist üksnes 150 eurot kuus. Kostja väitel oli tal XXX tõttu tööõnnetus, mistõttu ei

leidvat ta enam tööd või ei saavat seda teha. Töösuhte lõppemise kohta on kostja väitnud, et tal oli

tööandjaga konflikt, kuid tööleping lõpetati poolte kokkuleppel. Kostja endised tööandjad on

kinnitanud hagejale, et töösuhe lõpetati kostja liigse alkoholilembuse tõttu. Kuigi kostja võttis end

töötuna arvele, siis hagejale teadaolevalt osutas kostja 2020. aasta novembris ja detsembris

korteriühistule ning muudele isikutele ehitusteenust mustalt või läbi oma elukaaslase poolt asutatud

ettevõtte tellijatele arveid esitades netotunnitasuga 12 eurot. Kostja esitatud epikriisid ja muud

dokumendid tema haiguse kohta ei tõenda, et kostjal oleks takistatud sissetuleku teenimine. Eeltoodut

kinnitab ka asjaolu, et kostja on käesoleval ajal ametlikus töösuhtes. Hageja hinnangul on kostja

sissetulek piisav (XXX on ehitussektoris töötava XXX palga alammäär 3000 eurot kuus), et tasuda

hageja ülalpidamiseks elatist seaduses kehtestatud elatise alammääras. Hageja leiab, et kohtule

esitatud palgatõendid ei ole usaldusväärsed, sest eluliselt ei ole usutav, et kostja töötab XXX na XXX

s netotunnitasuga 7,89 eurot. Ka kostja väidetav netosissetuleku suurus 1200 eurot kuus võimaldab

kostjal tasuda elatist miinimummääras. Samas hageja ema on töötu, kes hooldab alla kolme aastast

last ning tema sissetulekuks on töötutoetust 180 eurot kuus ja lasterikka pere toetus koos laste

toetusega kokku 500 eurot kuus, sest lisaks hagejale on ema ülalpidamisel veel F. F. (sünd XXX) ja

G. G. (sünd XX.XX.XXXX). Hageja sai varasemalt keskmise astme puude toetust 140 eurot kuus,

kuid toetuse maksmine on käesolevaks ajaks lõpetatud. Samas vajab hageja erivajaduse (XXX ) tõttu

koolis toimetulekuks jätkuvalt XXX t. Hageja ema on käesoleval ajal rase ja peab riigilt saadavatest

toetustest ka ise ära elama.

Hageja vajadused ühes kuus kokku on 639,16 eurot, sellest üürikulu 100 eurot, kommunaalkulud

28 eurot, sidekulud (telekas, internet, telefon) 24 eurot, majapidamisega seotud kulud 3,33 eurot,

transpordikulud 30 eurot, huvialaringid 20,83 eurot, mänguasjad, raamatud jm arenguks vajalik

10 eurot, koolitarbed 20 eurot, mööbel, arvuti jm vajalik 44 eurot, XXX 58 eurot, riided ja jalanõud

79,17 eurot, toit 170 eurot, kino, teater, sünnipäevad ja taskuraha 20,83 eurot, kulud tervishoiule

6 eurot ning juuksur ja hügieen 15 eurot.

Hageja lisas avaldusele hageja ema laste sünni tõendid, Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX

otsuse puude raskusastme tuvastamise ja toetuse määramise kohta, väljavõtte raseduse päevikust,

hageja vajaduste loetelu, XXX H. H. i tõendi, Telia Eesti AS arved, kommunaalkulude arved,

üürilepingu koos lisadega, Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX otsuse puude raskusastme

mittetuvastamise ja toetuse mittemääramise kohta, MTÜ T. S. K. arved ja maksekorralduse arve

tasumise kohta, XXX I. I. e 19. oktoobri 2020 arvamuse, hageja iseloomustuse XXX Koolist, XXX

H. H. i kinnituse tasu saamise kohta, hageja ema pangakonto väljavõtte perioodi 1. oktoober 2020

kuni 17. märts 2021 kohta, Äripäeva artikli, R. OÜ vastuse hageja lepingulisele esindajale, hageja

lepingulise esindaja pöördumise m. e. OÜ poole, väljavõtte ja tõlke XXX Tööinspektsiooni

kodulehelt, väljavõtte Eures.ee kodulehelt, kuvatõmmise helistamisest m. e. OÜ esindajale, J. J. i

pangakonto väljavõtte perioodi 1. detsember 2020 kuni 13. aprill 2021 kohta, Sotsiaalkindlustusameti

XX.XX.XXXX otsuse kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta

(dtl 33-37, 117-143, 188-199, 222-259, 269, 281-282).

Kostja vastus

Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid osaliselt ja palus hagiavalduse rahuldada osaliselt.

Vastuse kohaselt on kostjal XXX hood alates XXXX. aastast. XX.XX.XXXX kaotas kostja XXX

hoo tõttu töökoha ja sellest tingituna halvenes tema finantsiline olukord, mistõttu on kostja alates

2020. aasta novembrist tasunud hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus varasema 300 euro

asemel. Kostja kinnitab, et tal puudub vara, mille arvel ülalpidamiskohustust lisaks sissetulekule

3(9)

täita. Kostja võttis end Eesti Töötukassas töötuna arvele XX.XX.XXXX, et terviseprobleemist

tulenevalt leida endale sobiv töö. Alates 21. jaanuarist 2021 on kostja leidnud uue töökoha m. e. OÜ-

s, kus töötasu makstakse tulemustöö alusel. Sissetuleku saades on kostja tasunud hagejale ka

tagasiulatuva elatise 150 eurot kuus. 2021. aasta aprillis tasus kostja hagejale elatist 200 eurot.

Arvestades kohustatud vanema varalist ja tervislikku seisundit tuleb kostja hinnangul elatise

väljamõistmisel lähtuda hageja tegelikest vajadustest, mis RAKE uuringu kohaselt on keskmiselt

388 eurot kuus, samuti mastaabisäästust ja asjaolust, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike

toetustega. Hagis esitatud hageja vajadused 647 eurot kuus on hüpoteetilised, mitte tegelikud. Samuti

on tõendamata XXX teenuse vajalikkus. Kuigi kostjale on teadmata tema edasise sissetuleku

saamine ja suurus, teeb kostja kõik endast oleneva, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine

hagejale vajalikus ja mõistlikus ulatuses, sealjuures arvestades hageja ema enda ebapiisavate

sissetulekutega laste ülalpidamiseks. Kostja märgib, et tal on lõpetamata põhiharidus ning ta ei oma

mingit erialast kvalifikatsiooni. XXX st tulenev oht saada ehitustöölisena kõrgustes töötamisega

tervisekahjustusi, piirab kostja võimalust saada püsivat sissetulekut. Kostjal puudub oma kodu ja

vahendid selle soetamiseks. Lisaks on kostjal kohustusi teiste võlausaldajate ees varasemalt võetud

SMS laenude näol.

Kostja palus elatise suuruseks määrata 150 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2020 kuni

31. märtsini 2021 ning lugeda kostja ülalpidamiskohustus kuni 31. märtsini 2021 täidetuks summas

750 eurot (5 kuud × 150 eurot). Määrata alates 1. aprillist 2021 elatise suuruseks 200 eurot kuus kuni

hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui 34% elatise miinimummäärast kuus. Lugeda

5. aprillil 2021 elatise tasumisega kostja ülalpidamiskohustus 2021. aasta aprillikuu eest täidetuks.

Elatise tasumise tähtajaks määrata hiljemalt kuu 10. kuupäev. Elatis kanda C. C. i arvelduskontole

nr XXX Swedbank AS-s.

Kostja lisas vastusele EMO patsiendikaardid XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX juhtumi kohta,

XX.XX.XXXX ambulatoorse epikriisi koos uuringutega, Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX otsuse ja

individuaalse tööotsimiskava, maksekorraldused nr 205, 207, 208, 209, 213 ja 226, pangakonto

väljavõtte perioodi 1. oktoober 2020 kuni 8. märts 2021 kohta, andmed retseptide ja ravimite

väljaostmise kohta (dtl 51-69, 76, 80-83, 113, 146, 159-178, 180-181, 213-215).

9. märtsi 2021 kohtuistung

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ja palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista elatise miinimummääras alates 1. novembrist 2020. Hagejale teadaolevalt ei ole

kostja tööta olnud ja XXX sektoris ka tööpuudust ei ole. Kostja sissetulek võimaldab tal anda

hagejale ülalpidamist seaduses ettenähtud määras.

Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja oma vastuväidete juurde, leides, et hagi

tuleb taotletud summas jätta rahuldamata. Elatise väljamõistmisel peaks lähtuma hageja tegelikest

vajadustest. XXX teenuse osas vajadus puudub. Õpiraskuste puhul korraldatakse järeleaitamise

tunde. Suulise kokkuleppe alusel on kostja tööga kindlustatud kuni 31. märtsini 2021. Kostja teeb

XXX s XXX töid, kuid ei ole teada, kas tal töö XXX s säilib või mitte.

Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad

ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja isa (dtl 34), seega ülenejaks

sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

3. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja on käesoleval

ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine.

4(9)

4. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on

kohustus hoolitseda mõlemal vanemal.

5. PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil)

ning et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja

kostja elavad eraldi alates vanemate kooselu lõppemisest 2015. aasta oktoobris ning kuni 2020. aasta

oktoobrini tasus kostja hageja ülalpidamiseks vastavalt vanemate omavahelisele kokkuleppele elatist

300 eurot kuus.

6. Hageja on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 1. novembrist

2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seejuures on hageja sidunud oma nõude miinimumelatisega,

st selle suuruse muutumisega.

Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse

täitmata

jätmine,

st rikutud

on

lapse

õigust

saada

ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on alates 2020. aasta novembrist kuni 2021. aasta märtsini tasunud

hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus ja 2021. aasta aprillis 200 eurot kuus (dtl 76, 80, 81, 83,

113, 146, 213).

7. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s 99. Viidatud paragrahvi lg-te 1 ja 2 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115 on alates

1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. 2021. aastal ei ole

kuupalga alammäär muutunud. Seega ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla käesoleval ajal

väiksem kui 292 eurot. Seaduses ettenähtud elatise alammäära osas ei tule hagejal elatise suurust

eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Kohus märgib, et viidatud põhimõte kehtib jätkuvalt,

vaatamata Riigikohtu kriitikale miinimumelatise suuruse määramise kehtiva korra kohta. Nimelt on

Riigikohus korduvalt märkinud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud

miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest

sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt

vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Miinimumpalk ei seostu laste

vajadustega ega ole seetõttu enam sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate

võimalusi elatist maksta. Riigikohtu hinnangul peaks seadusandja kaaluma miinimumelatise

vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist

(Riigikohtu 9. juuni 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30).

8. Antud juhul ongi kostja palunud elatise välja mõista alla miinimummäära, leides, et hageja

tegelikud vajadused on mitme lapse kooselamisel mastaabisäästu tõttu miinimumist väiksemad ja et

osa hageja vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Kostja on seejuures palunud arvestada ka

kohustatud vanema varalist ja tervislikku seisundit.

Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102

lg-s 2 sätestatud alustel.

8.1. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras

5(9)

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et tegemist on

näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja ainus ülalpeetav. Kohtule esitatud tõenditest (dtl 51-67)

nähtuvalt ei ole kostja ka töövõimetu. Patsiendikaartide kohaselt on kostjal XX.XX.XXXX ja

XX.XX.XXXX olnud XXX, viimasel korral on kostja saanud kukkumisest ka peaaju põrutuse.

Ambulatoorsete epikriiside kohaselt on kostjal diagnoositud XXX ehk XXX (epikriis koostatud

XX.XX.XXXX) ja XXX episood (epikriis koostatud XX.XX.XXXX), raviks on määratud

retseptiravimid (dtl 180-181, 214-215). 13. oktoobri 2020 plaanilisel visiidil on kostjale selgitatud

kuuekuulist autojuhtimise keeldu peale viimast XXX, samuti asjaolu, et kostjal ei ole lubatud

kõrgustes, lahtise tule ning liikuvate mehhanismidega töötamine. Kohus nõustub siinjuures kostjaga,

et viidatud keelud piiravad kostja võimalust sobivat tööd leida, kuid ei anna kohtu hinnangul alust

järelduseks, et kostja on töövõimetu ega saa teenida püsivat sissetulekut.

8.2. Kohus märgib, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab

olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine

muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega),

samuti vanema halb varaline seisund. Seda kõike juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades

samal ajal lapse õigustatud huve (Riigikohtu 9. juuni 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

28.2).

Kuna lapse tavalise elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid, tuleb

kohtul vanemate varalisi võimalusi hinnates eelkõige tuvastada vanemate sissetulek, millest vanemad

saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema

muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Maksu- ja Tolliameti peetav töötajate register (TÖR) kinnitab kostja poolt kohtumenetluses väidetut

töötamise kohta m. e. OÜ-s. TÖR andmetel töötab kostja käesoleval ajal viidatud XXX töölisena

töölepingu alusel alates XX.XX.XXXX (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3).

Tööandja esitatud palgatõendite (dtl 201-202) kohaselt on kostjale tehtud töötasu väljamakse

2021. aasta veebruaris summas 837,50 eurot ja märtsis summas 1200 eurot. Viidatu ühtib kostja

esitatud pangakonto väljavõttega perioodi 1. oktoober 2020 kuni 8. märts 2021 kohta (dtl 159-178).

Kostja varalise seisundi hindamiseks tehtud järelepäringutest vastavatesse registritesse (TsMS § 230

lg 3) nähtub, et kostjal ei ole registrisse kantud kinnisvara, mille arvel täita hageja ülalpidamise

kohustust, samuti ei ole kostjal registrisse kantud vallasvara, sh mootorsõidukeid. Äriregistri

andmetel ei ole kostja seotud ühegi äriühinguga. Kostja on vastuväites makseettepanekule (dtl 7) ja

sellele lisatud võlgniku andmete loetelus (dtl 9-10) toonud välja, et igakuised kulutused toidule on

200 eurot, transpordile 50 eurot, sidele 48 eurot (kostja on Telia Eesti AS-i klient) ja ravimitele

40 eurot. Märkimata on kulud eluasemele, kuivõrd kostjal ei ole hetkel kindlat elukohta. Kostja on

märkinud kohtumenetluses, et tal on kohustusi teiste võlausaldajate ees – pangakonto väljavõttest

nähtuvalt PLACET GROUP OÜ ja IPF Digital AS ees. Täitemenetluse registri andmetel ei ole kostja

suhtes alustatud täitemenetlusi.

Hageja seaduslik esindaja C. C. on kolme lapsega – hageja, F. F. (sünd XX.XX.XXXX, dtl 35) ja G.

G. (sünd XX.XX.XXXX dtl 33) – kodune ning XXXX. aasta XXXX (oletatav sünnituse tähtaeg

XX.XX.XXXX) on perre sündimas neljas laps (dtl 117, 130). Hageja ema pangakonto väljavõttest

(dtl 197-199) nähtuvalt on tema sissetulekuks töötutoetus – jaanuaris 269,86 eurot ja veebruaris

263,76 eurot. 15. aprilli 2021 menetlusdokumendis (dtl 278-280) on hageja kinnitanud, et ema saab

viimast korda töötutoetust 2021. aasta mais. Kohus märgib, et neljanda lapse sünnist alates on hageja

emal õigus saada vanemahüvitist. Hageja ise sai 2021. aasta veebruaris viimast korda puudetoetust

summas 133,15 eurot. Töötutoetusele lisandub lastetoetus 220 eurot kuus (60 + 60 + 100) ja

lasterikka pere toetus 300 eurot kuus, samuti lapsehooldustasu alates 2021. aasta jaanuarist

38,36 eurot kuus (makstakse iga kuni 3-aastase lapse kohta) (dtl 281). Hageja ema varalise seisundi

hindamiseks tehtud järelepäringutest vastavatesse registritesse (TsMS § 230 lg 3) nähtub, et hageja

6(9)

emale ei kuulu registrisse kantud kinnisvara ega vallasvara, sh mootorsõidukeid. Äriregistri andmetel

ei ole hageja ema seotud ühegi äriühinguga (abikaasa J. J. on XX.XX.XXXX asutatud S. E. OÜ

ainuosanik ja juhatuse liige). Täitemenetluse registri andmete kohaselt on hageja ema suhtes

alustatud 14 täitemenetlust. Hageja pere elab üürikorteris (dtl 132-138) ja lisaks üürile 550 eurot kuus

tasutakse ka igakuised kommunaalkulud (dtl 127-129). Hageja ema on Telia Eesti AS-i klient

(dtl 121-126, 139-141).

Kohtu hinnangul puuduvad antud juhul andmed, et hageja vanemad varjaksid oma sissetulekuid või

et vanematel oleks muud vara, mille arvel on võimalik hageja ülalpidamiskohustust täita. Praeguses

asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et hageja vanemate varaline seisund on

kohtule esitatust tunduvalt parem. Kostja keskmine sissetulek 2021. aastal jaanuari- ja veebruarikuu

töötasude näol oli 1018,75 eurot ning hageja ema keskmine sissetulek 2021. aastal jaanuari- ja

veebruarikuu toetuste (töötutoetus, lastetoetus, lasterikka pere toetus ja lapsehooldustasu) näol oli

825,17 eurot. Samas tuleb kostjal oma sissetulekust käesoleval ajal üleval pidada üksnes hagejat,

hageja emal aga lisaks hagejale veel kahte alaealist last.

Kohus märgib, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse

ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. PKS § 105 lg 3

järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades

ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kuivõrd hageja ema ja isa varaline

seisund on erinev – isa varaline seisund on ema varalisest seisundist parem tema sissetuleku

suurusest

ja

ülalpeetavate

arvust

lähtudes

–

on

antud

juhul

põhjendatud

vanemate

ülalpidamiskohustuse võrdse jaotuse põhimõttest kõrvale kalduda.

8.3. Kostja leiab, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks on ka

asjaolu, et hageja tegelikud vajadused kuus on mitme lapse kooselamise tõttu (mastaabisääst)

väiksemad PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määrast, seejuures on hageja kulutused suures osas

kaetud perehüvitistega.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers

Advisorsi (PwC) koostatud 2020. aasta lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt

on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot

(kättesaadav

veebis

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf,

lk 39). Uuringus leiti (lk 45), et uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 =

172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod).

Seega on uuringul põhinev vajaduspõhine miinimumelatis praegusel ajal ühe vanema kohta ligikaudu

180 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr.

Samas ühe lapse kohta arvestatuna vähenevad lapse ülalpidamiskulud nii kahe- kui kolmelapselistes

leibkondades. See on seletatav mastaabisäästu kaudu. Mitmelapselistes peredes vähenevad oluliselt

elamispinnaga seotud kulutused ühe lapse kohta. Samuti on leidnud kinnitust mastaabisääst toidule

kuluva summa osas – suuremates leibkondades ühele leibkonnaliikmele kuluv summa kahaneb.

Lapsele kuluva ülalpidamiskulu vähenemise mitmelapselistes peredes saab omistada sissetulekute

piiratusele – kulude vähenemine ühe pereliikme kohta on pere suurenedes paratamatu, samas ei saa

eeldada tulude proportsionaalset kasvamist.

8.4. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega

perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede

heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja

elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise,

kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p-de 1 ja 5

kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena nii lapsetoetus kui lasterikka pere

toetus. PHS § 17 lg-te 1 ja 2 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-

aastaseks saamiseni, õppival lapsel kuni 19-aastaseks saamiseni ning selle suurus on lõike 3 kohaselt

pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. PHS § 21

lg-te 1 ja 2 järgi on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või

7(9)

enamat last, kes vastavad PHS § 17 lg-s 1 või 2 sätestatud tingimustele ning lasterikka pere toetuse

suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot.

Kuna peretoetuste arvel kaetakse laste vajadusi, peaks nende maksmine selliselt üldjuhul tulema

kasuks mõlemale vanemale – reeglina tuleks pool peretoetustest (juhul, kui on tõendatud selle

saamine ja menetlusosaline sellele tugineb) üldjuhul alati elatisest maha arvata. Antud juhul on aga

hageja ema panus hageja ülalpidamisse võrdsustatav üksnes riigilt saadavate peretoetustega summas

173 eurot (520/3 = 173,33) (hageja ema enda ülalpidamiseks on mõeldud töötutoetus ja puuduvas

osas on talle kohustatud ülalpidamist andma tema abikaasa).

8.5. Kuivõrd kulutusi lastele ei tehta mitte ainult lähtudes vajadustest (väidetavalt on hageja

vajadused 639,16 eurot kuus), vaid need on tugevasti mõjutatud leibkonna võimalusest (vanema

sissetuleku suurusest), on kohus kostja sissetuleku suurust ja varalist seisundit ning hageja tegelike ja

põhjendatud vajaduste suurust arvestades seisukohal, et kostja on eelduslikult võimeline maksma

hagejale tema tavalisest elulaadist lähtuvat elatist 220 eurot kuus ning seejuures säilib kostjal endal

tavapärane toimetulek ja vajalik elustandard. Kuigi igakuine elatis hagejale jääb allapoole seaduses

ettenähtud minimaalmäära, katab elatis nimetatud määras hageja peamised vajadused ning vastab

kohtu arvates ka kostja varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ega ole elatist

maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav.

Kohtu hinnangul on hagejale võimalik täisväärtuslikku elu võimaldada ka siis, kui kostja maksab

seaduses sätestatud miinimumist väiksemat elatist. Lisaks kostja poolt makstavale 220 euro suurusele

elatisele lisanduvad sellele hageja ülalpidamiseks mõeldud riigi poolt makstavad toetused 173 eurot,

mis teeb hageja ülalpidamiskuluks kokku 393 eurot kuus, olles suurem uuringujärgsest

vajaduspõhisest miinimumelatisest 359 eurot kuus.

Kuigi XXX H. H. i 8. märtsi 2021 arvamuse (dtl 120) kohaselt vajab hageja XXX tuge õppimisel ja

õpiharjumuste kujunemisel ning õpitud reeglid ja võtted vajavad järjepidevat rakendamist ja

kordamist, on kohus seisukohal, et erivajadus ning sellest tingitud keskmisest suurem kulu hagejal

puudub. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejal Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX otsuse

(dtl 36-37) alusel ajutiselt pikendatud keskmist puuet (XXX) kuueks kuuks (XX.XX.XXXX kuni

XX.XX.XXXX) täiendavate uuringute tegemise ajaks. Sellel ajal maksti hagejale talle varem

määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetust 138,08 eurot kuus. Terviseseisundist tulenevalt vajas

hageja regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Sotsiaalkindlustusameti XX.XX.XXXX otsuse (dtl 142-143) kohaselt hagejal puude raskusastet ei

tuvastatud, kuna hageja terviseseisundist tulenevalt puudub tal eakohasest abivajadusest suurem

vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelevalvele. Arvamuse aluseks on võetud ka kohtule

esitatud psühhiaater I. I. e arvamus (dtl 191-192) ja XXX Kooli iseloomustus (dtl 193), aga ka

perearst K. K. e arvamus ja kliiniliste spetsialistide andmed e-tervises. Otsuses on vanema kaebuste

kohta õpiraskuste osas märgitud, et olukorra puhul, kus hageja vajab õpiraskuste tekkel

individuaalset juhendamist, on tegemist haridusliku erivajadusega, mis lahendatakse koostöös

haridussüsteemi tugispetsialistidega vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (koolikohustuse

täitmise tagamine). Täiendavalt on märgitud ka seda, et eelneva ekspertiisi (XX.XX.XXXX) puhul

pikendati varasemalt kehtiv puudeaste aktuaalseid terviseandmeid hindamata automaatselt seoses

COVID-19 karantiinist põhjustatud eriolukorraga riigis, kuna arstide konsultatsioonile pääsemine oli

takistatud.

8.6. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanematel on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut (mh tuleb arvestada töö hankimise võimalusega) ning ta ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga

väike. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale

seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel

ja kulutuste planeerimisel arvestama.

8(9)

9. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

Hageja on nõudnud hagis ülalpidamist tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2020, millisest ajast alates

on kostja andnud hagejale elatist seaduses ettenähtust väiksemas määras.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja alates 1. novembrist 2020 tasunud hageja ülalpidamiseks elatist

950 eurot, so novembris ja detsembris 2020, jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2021 kokku 750 eurot

(5 kuud × 150 eurot)

ning

aprillis

2021

summas

200 eurot.

Selles

osas

tuleb

kostja

ülalpidamiskohustus hageja ees lugeda täidetuks.

Lisaks eeltoodule on Sotsiaalkindlustusamet maksnud hagejale kohtumenetlusaegset elatisabi

2021. aasta jaanuaris 174,19 eurot, veebruaris 100 eurot ja märtsis 100 eurot (dtl 197-199). 15. aprilli

2021 menetlusdokumendis (dtl 278-280) on hageja märkinud, et sai elatisabi ka 2021. aasta aprillis

100 eurot. Kokku on hageja saanud elatisabi seega 474,19 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 14. aprilli

2021 otsuse (dtl 282) alusel on lõpetatud hagejale elatisabi maksmine alates 14. aprillist 2021.

Kuna kohus on leidnud, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus summas 220 eurot kuus, tuli kostjal

1. novembrist 2020 kuni 30. aprillini 2021 anda hagejale ülalpidamist summas 1320 eurot (6 kuud ×

220 eurot). Samas on hageja saanud viidatud perioodi eest ülalpidamist summas 1424,19 eurot

(950 eurot + 474,19 eurot), mistõttu ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatist

tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2020.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PHS § 57 lg 1 näeb ette, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal

õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi

määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud

kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud

elatisabi ulatuses.

10. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks (Riigikohtu 9. juuni 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 13.5). Antud juhul on

kostja soovinud elatise tasuda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.

TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kuivõrd hageja ei ole kohtumenetluses kostja viidatud taotlusele vastuväiteid esitanud, võimaldab

kohus kostjal tasuda elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu 10. kuupäevaks.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus A. A. i hagi B. B. i vastu elatise nõudes osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 220 eurot kuus hageja kasuks alates 1. maist 2021 kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu

10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXX Swedbank AS-s. Kohus jätab

rahuldamata A. A. i hagi B. B. ilt tema kasuks elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühekordse

summana alates 1. novembrist 2020.

Kohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on

huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel uus hagi elatise suuruse muutmiseks.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda.

9(9)

13. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi

läbivaatamise eest.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik