4-21-288/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-21-288

M Ä Ä R U S

21. aprill 2021. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri taotlus Z.L-ile väärteoasjas nr 2317,17,006207 määratud karistuse asendamiseks Kohus määras Asendada (IK XXX) Politseija Piirivalevameti Põhja Prefektuuri Z.L-ile

16. oktoobri 2017. a otsusega väärteoasjas nr 2317,17,006207 määratud rahatrahv kakskümmend (20) trahviühikut kahe (2) päeva arestiga. Arest pöörata täitmisele peale Z.L-ile Harju Maakohtu 17. septembri 2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13. aprilli 2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 täitmisele pööratud karistuse kandmise lõppemist. Määrus edastada Z.L-ile, kohtutäitur Mati Kadakule, Tartu Vanglale ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalevameti Põhja Prefektuuri 16. oktoobri 2017. a otsusega väärteoasjas nr 2317,17,006207 karistati Z.L NPALS § 15

1 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis tuli ära tasuda hiljemalt 31. oktoobriks 2017. a. Otsus jõustus 01. novembril 2017. a.

20. jaanuaril 2021. a edastas Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur kohtule taotluse Z.L-ile väärteoasjas nr 2317,17,006207 määratud karistuse asendamiseks. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on rahatrahvi sissenõudes alustatud täitemenetlust, kuna Z.L ei tasunud rahatrahvi määratud tähtajal vabatahtlikult ära. Täitemenetlust alustati 13. novembril 2017. a. Senini ei ole Z.L rahatrahvi tasuma asunud, nõue on täielikult rahuldamata ning ka nõude sundtäitmine on tema suhtes võimatu. Kohtutäituri teate kohaselt ei ole Z.L teadaolevat vara, mille arvel nõuet sundtäita või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.

Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS § 72. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras.

Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri taotlus Z.L-ile määratud karistuse asendamiseks on põhjendatud. Z.L oli võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega alates 16. oktoobrist 2017. a. Seega pidi ta olema teadlik ka temale määratud rahatrahvist, selle tasumise kohustusest ja vabatahtliku tasumise tähtajast.

Kuna sellest hoolimata ei tasunud Z.L määratud tähtaja jooksul rahatrahvi vabatahtlikult ära, suunati rahatrahvi nõue kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Praeguseks on tal olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui kolme aasta jooksul, kuid sellest hoolimata ei ole ta rahatrahvi tasuma asunud. Rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt puudub Z.L teadaolev vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning ka kohtul ei ole alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma.

Z.L kinnitas kohtuistungil, et tal on eelnimetatud trahv tasumata kuna tal ei ole olnud võimalust selle tasumiseks. Hetkel viibib ta vangistuses ja trahvi tasumine ei ole koheselt samuti võimalik. Ta avaldas, et sooviks asenduskaristusena aresti kandmise asemel teha üldkasuliku töö tunde kuna sooviks olla suvel vabaduses ja tooks sel viisil rohkem kasu kui aresti kandes.

Z.L-i sõnul on talle varem karistusena määratud üldkasulikku tööd, mis aga jäi osaliselt tegemata ja tegemata tunnid tuli kanda ära vangistuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega oma kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. Teadaolevalt on Z.L-ile varasemalt määratud karistusena üldkasuliku töö tegemist nii kriminaalkui väärteomenetluses, mille täitmisega ta aga hakkama ei saanud. Z.L kannab hetkel temale Harju Maakohtu 17. septembri 2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13. aprilli 2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 täitmisele pööratud karistust 2 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise algust arvatakse alates tema kinnipidamisest 12. aprillist 2021. a. Kohus ei pea põhjendatuks anda isikule võimalus teha asenduskaristusena üldkasulikku tööd kuna ta ei ole sellist karistust juba varasemalt korduvalt suutnud täita, ei ole viimati täitnud vabaduses ka katseaja tingimusi ja seega puudub alus uskuda, et ta seda seekord teha suudaks/sooviks. Eeltoodu alusel on põhjendatud määrata Z.L-ile asenduskaristusena arest kandmisega vahetult peale käesolevalt kantava kriminaalkaristuse lõppemist. Määruse koostamisel juhindus kohus VTMS § 211. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)