2-20-18983/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18983 Tsiviilasi

K. L.e (L.) avaldus E. K.i (K.) vastu 10 794 euro väljamõistmiseks. Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: K. L. (isikukood xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, e-post leino@biin.ee); Puudutatud isik: E. K. (isikukood xxxx). RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K. L.e ja E. K.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. E. K. tasub K. L.ele katuse renoveerimise tööde eest 10 073,80 eurot igakuiste osamaksetena K. L.e arvelduskontole. Igakuise osamakse suuruseks on vähemalt 500 eurot.

1.2. E. K. võib kompromisslepingu punktis 1.1. toodud võlgnevuse tasuda koheselt täies ulatuses.

1.3. Kompromisslepingu punktis 1.1. toodud võlgnevuse täitmise tagamiseks seatakse E. K.ile kuuluvale kinnisasjale xxxx (registriosa number xxxx) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 10 073 eurot K. L.e kasuks.

1.4. Kompromisslepingu punktis 1.1. toodud võlgnevuse tasumisel E. K.i poolt kohustub K. L. andma nõusoleku kompromisslepingu punktis 1.3. toodud hüpoteegi kustutamiseks E. K.i kinnisasjalt.

1.5. Kui E. K. jääb kompromisslepingu punktis 1.1. toodud võlgnevuse tasumisega viivitusse enam kui 3 kuud, muutub kompromisslepingu punktis 1.1. toodud võlgnevus tervikuna ja koheselt sissenõutavaks.

1.6. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-18983.

3. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on K. L.e avaldus E. K.i vastu 10 794 euro väljamõistmiseks.

2. 20.04.2021 toimunud ärakuulamised sõlmisid ja allkirjastasid K. L. ja E. K. kompromisslepingu. Menetlusosalised sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:

1. E. K. tasub K. L.ele katuse renoveerimise tööde eest 10 073,80 eurot igakuiste osamaksetena K. L.e arvelduskontole. Igakuise osamakse suuruseks on vähemalt

500 eurot.

2. E. K. võib kompromisslepingu punktis 1 toodud võlgnevuse tasuda koheselt täies ulatuses.

3. Kompromisslepingu punktis 1 toodud võlgnevuse täitmise tagamiseks seatakse E. K.ile kuuluvale kinnisasjale xxxx (registriosa number xxxx) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 10 073 eurot K. L.e kasuks.

4. Kompromisslepingu punktis 1 toodud võlgnevuse tasumisel E. K.i poolt kohustub

K. L. andma nõusoleku kompromisslepingu punktis 3 toodud hüpoteegi kustutamiseks E. K.i kinnisasjalt.

5. Kui E. K. jääb kompromisslepingu punktis 1 toodud võlgnevuse tasumisega viivitusse enam kui 3 kuud, muutub kompromisslepingu punktis 1 toodud võlgnevus tervikuna ja koheselt sissenõutavaks.

6. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

7. Menetlusosalised loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

7. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

8. Kui menetlusosalised vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

9. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. K. L. ja E. K. leppisid kokku, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus määruses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.

10. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui hagita menetluses on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab, ei ole välistatud ka seal kaebeõiguse kokkuleppel välistamine või kaebetähtaja lühendamine (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 1174). Käesolev määrus, millega kohus kinnitab kompromissi, puudutab K. L.e ja E. K.i õigusi. Seega võivad K. L. ja E. K. määruskaebuse esitamise õiguse välistada. K. L. ja E. K. loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik