2-18-10175/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10175

Tsiviilasi

Balti Metsahooldus Grupp OÜ hagi Pärnu linna vastu

27. detsembri 2017 hankelepingu p-st 1.3.2 ja

hankeobjekti tehnilise kirjelduse p-st 1.2 tulenevate

kohustuste tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Balti Metsahooldus Grupp OÜ

(registrikood

12205478),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Kostja (apellant) Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)

(registrikood 75000064), esindajad linnasekretär Tiina

Roht ja lepinguline esindaja Pärnu Linnavalitsuse jurist

Taavi Käärid

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a otsus osas, millega maakohus

rahuldas Balti Metsahooldus Grupp OÜ nõude tuvastada, et Balti Metsahooldus

Grupp OÜ ja Pärnu linna (endise Audru vallavalitsuse kaudu) 27. detsembril 2017

sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l kohustust

hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja

välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks

(9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00. Samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

nimetatud nõue rahuldamata ja jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi

rahuldamise ulatusega.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Pärnu linna (endise Audru

vallavalitsuse kaudu) 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu punkti 1.3.2

2 (10)

kohaselt ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l kohustust hooldada

hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid,

s.h. Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga.

3.3. Jätta rahuldamata Balti Metsahooldus Grupp OÜ nõue tuvastada, et Balti

Metsahooldus Grupp OÜ ja Pärnu linna (endise Audru vallavalitsuse kaudu)

27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole Balti Metsahooldus

Grupp OÜ-l kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2)

märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist

septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne

kella 9.00.

3.4. Menetluskulud jätta 50% ulatuses Pärnu linna ja 50% ulatuses Balti

Metsahooldus Grupp OÜ kanda.

3.5. Mõista Pärnu linnalt Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks välja

menetluskulude hüvitis 1149,97 eurot.

3.6. Mõista Pärnu linnalt ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt riigi tuludesse välja

solidaarselt 75 eurot.

3.7. Mõista Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt riigi tuludesse täiendavalt välja 75

eurot.

3.8. Tasumiseks vajalikud andmed on kättesaadavad pooltele saadetavas

makseinfos. Pooled peavad summa tasuma 15 päeva jooksul otsuse nende

suhtes jõustumisest.

3.9. Saata otsus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Balti Metsahooldus Grupp OÜ (hageja, töövõtja) esitas 4. juulil 2018 Pärnu Maakohtule

hagi ja 22. oktoobril 2018 ning 3. juunil 2020 hagi täiendused Pärnu linna (kostja, tellija) vastu

hageja ja endise Audru Vallavalitsuse (praeguse kostja õiguseellane) 27. detsembri 2017

hankelepingu (edaspidi hankeleping) p 1.3.2 ja hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2

tõlgendamiseks. Hageja palub 3. juuni 2020 hagi täienduse kohaselt:

• tuvastada, et hagejal ei ole hankelepingu p 1.3.2 kohaselt kohustust hooldada

hankeobjekti tehnilise kirjelduse p-s 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, s.o. Lindi aasa

ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga; ning

3 (10)

• tuvastada, et hagejal ei ole kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2 (tabel 2)

märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teostada täpselt kella üheksaks

(9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00.

1.1. Hankelepingu p 1 kohaselt tellija tellib ja töövõtja kohustub hooldama riigihanke 191439

“Audru valla haljasalade ja kalmistute hooldus 1. mai 2018 kuni 31. detsember 2021”

hooldusobjekte, mis on toodud hankedokumentides, vastavalt hankedokumentides esitatud

hooldusnõuetele ja töövõtja 20. oktoobri 2017 pakkumusele 157194. Pooltel on tekkinud

vaidlus hankelepingu täitmise osas, sest pooled tõlgendavad hankelepingus sisalduvaid

kohustusi erinevalt. Vastavalt hanke tehnilise kirjelduse p-le 2.1 ja hankelepingu p-le 1.3.2 võib

hankija suurendada ja vähendada hooldatavate alade pindala kuni 10%. Hanke tehnilise

kirjelduse tabelis 7 on ära toodud Audru valla haljasalade loetelu.

1.2. Pooled vaidlevad, kas hagejal on kohustus hooldada objektidena Lindi aasa ja Valgeranna

kergliiklusteed kraaviga. Pooled vaidlevad, kas tegemist on hankeobjekti tehnilises kirjelduses

p 2.1 (tabel 7) märgitud hooldusalade laiendamisega või uute hooldusalaga. Kostja tõlgendab,

et tegemist on hooldusalade laiendamisega. Hageja on veendumusel, et tegemist on uute

hooldusaladega. Hanke tehnilise kirjelduse p 2.1 ja hankelepingu p 1.3.2 on selgelt kirjas, et

suurendada saab vaid hanke tehnilise kirjelduse tabelis 7 nimetatud hooldatavate alade pindala.

Seega leiab kostja, et hageja peab hooldama hooldusalasid, mida hankeleping ei sisalda. See

kohustus väljub hankelepingu piiridest. Uue hooldusala lisamine on hankelepingu rikkumine ja

riigihangete seaduse mõttes hankelepingu keelatud muutmine. Hageja ei nõustu uute

hooldusalade lisandumisega, vaid kostja võib tellida hagejalt uute hooldusalade hooldustööd

hankelepingust tulenevalt erakorraliste töödena eraldi tasu eest.

1.3. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, kas tal on tekkinud kohustus hooldada uusi

haljasalasid pakkumuses toodud hinnaga. Kuna uued haljasalad asuvad lepingujärgsetest

hooldatavatest aladest kaugemal ja eraldi, kaasneksid uute alade hooldamisega täiendavad

kulud, millega hageja ei olnud lepingu sõlmimisel arvestanud. Hageja soovib õiguskindlust,

millised on hankelepingu järgselt tema kui nõrgema osapoole kohustused ja õigused.

1.4. Pooled vaidlevad ka hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2 (tabel 2) tõlgenduse üle, s.o

kas prügikastid peavad olema tühjad ja WC korras täpselt kell 09.00 või hagejal on õigus need

tööd teha kuni kella 09.00 hommikul. Hageja soovib selgust, et kui ta tõendab, et ta käis töid

tegemas nt kell 08.00, kuid vahepeal on keegi prügikasti prügi toonud või WC-d kasutanud, siis

loetakse leping siiski täidetuks. Kostja on tõlgendanud vaidlusalust punkti selliselt, et kui kostja

tuleb kell 09.00 objektile ja leiab, et prügikastis on prügi, on see hageja lepingurikkumine, kuigi

hageja on käinud objekti koristamas nt kell 07.00. Kostja on selle eest kohaldanud hagejale ka

trahvi. Samas on hageja täitnud enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei saa

eeldada, et hageja teeks töid vahetult enne kella 09.00 ja valvaks seejuures, et keegi koristatud

prügikaste või WC-d ei kasutaks. Hageja soovib õiguskindlust, milline on tema kohustus selle

punkti järgi ning kas talle määratud trahvid on seaduslikud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1. Hageja on eksinud hankelepingu tõlgendamisel. Pooled on lepingu p-s 1.3.2 kokku

leppinud, et lepingu mahtu on õigus suurendada hooldusalaga, mis asub endise Audru valla

territooriumil. Lindi aas on endise Audru valla haljasala ning kuulus lepingu koosseisu juba

lepingu sõlmimisel. Valgeranna kraav tuleb lugeda lepingujärgse hooldusala koosseisu, kuivõrd

see asub lepingujärgse hooldusala vahetus läheduses.

2.2. Hankeobjekti tehnilises kirjelduses (p 1.2, tabel 2) kokku lepitud korrashoid tuleb

saavutada kell 09.00. Hankelepingu täitmist ehk hooldustööde teostamist kontrollitakse kell

09.00. Vastupidine järeldus on vastuolus lepingu eesmärgiga, kuivõrd puuduks võimalus

4 (10)

tuvastada hankelepingu nõuete täitmine. Kui enne kella 09.00 toimub ettearvamatu prügikastide

täitumine või arusaamatu välitualeti kasutamine, siis on hagejal võimalik tõenditega tellija

seisukohad ümber lükata, nt esitada asjakohaseid pilte tehtud töödest või muid asjakohaseid

kontrollitavaid andmeid.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 1. septembri 2020. a otsusega hagi.

3.1. Hageja on lepingutingimuste tõlgendamiseks tuvastushuvi põhistanud. Hageja on hagis

esile toonud ja hagile lisatud e-kirjavahetusega tõendanud, et hagejal oli algse tellija ehk Audru

valla heakorratöötajaga vaidlus koristustööde kellaaja üle. Kuigi kostja kinnitas

kohtumenetluses, et kostja ei pea lepingu rikkumiseks seda, kui tööd on tehtud enne kella 09.00,

rõhutab kostja siiski nii kirjavahetuses kui ka hagi vastuses, et prügikastid peavad olema tühjad

ja WC puhas kontrollimise ajal. Samuti nähtub hagi vastusest, et pooltel on ka pärast hagi

menetlusse võtmist vaidlus selle üle, mis kellaks peavad olema prügikastid tühjendatud ja WC

koristatud. Kostja järeldab, et kui kell 09.00 on prügikastides prügi või WC-potil kasutamise

jäljed, ei ole hageja enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ka kostja keskkonna- ja heakorra

spetsialist PM 20. juuli 2018 e-kiri hagejale tõendab pigem seda, et pooltel on olnud vaidlus

koristustööde kellaaja üle. Kuigi hankelepingu p 1.2.5 kohaselt on töövõtja kohustatud töös

avastatud puudused kõrvaldama 24 tunni jooksul, on PM määranud hagejale paaritunniseid

tähtaegu puuduse kõrvaldamiseks. See pigem kinnitab hageja väiteid, et tellija otsis viise hageja

trahvimiseks. Hageja on töövõtjana hankelepingus nõrgem pool ja sõltub tellija suvast.

Valgeranna puhkeala hooldamiseks hanke korraldamisel ja lepingu sõlmimisel silmas peetud

eesmärgiks ei olnud ilmselgelt igapäevane ühekordne puhtus ja kord konkreetsel ajahetkel.

Suvisel rannahooajal on Valgeranna parkla tiheda kasutusega. Kui mitmesaja inimese

teenindamiseks on 2 WC-potti, on tõenäoline, et potid määrduvad mõnekümne minutiga.

Eluliselt usutav on hageja väide, et 5 prügikasti täituvad kiiresti ning püsiva korra tagamiseks

tuleks hooldust teha rohkem kui lepingus ettenähtud üks kord päevas hommikuti. Riski ja

vastutust selle eest, et hanketingimustele vastava sagedusega tehtav töö ei ole lepingu eesmärgi

saavutamiseks alati piisav, ei saa panna üksnes töövõtjale. Lepingus on jäetud võimalus tellida

täiendavat koristust lisatasu eest. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et kostja on hagejat

hankelepingu rikkumise eest trahvinud. Hageja soovib tuvastada, et tööde tegemist enne kella

09.00 ei saa pidada lepingurikkumiseks ning toob esile, et hagi rahuldamise korral soovib ta

makstud trahve kostjalt tagasi nõuda. Samuti on leping sõlmitud kuni 2021. a-ni. Seega on

hagejal ilmselgelt huvi lepingu kehtivuse tagamiseks tuvastada, kuidas tuleks mõistlikult

lepingutingimusi tõlgendada. Kostja nõustumine kohtumenetluses hageja tõlgendusega, et

Valgeranna puhkeala ei pea olema koristatud täpselt kell 09.00, vaid tööd peavad olema tehtud

kella 09.00ks, on hagi õigeksvõtt. Seega rahuldas kohus hagi ja tuvastas, et hankelepingu

kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2 (tabel 2) märgitud

prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teostada perioodil maist septembrini täpselt kella

üheksaks (09.00), vaid tööd peavad olema tehtud iga päev enne kella 09.00.

3.2. Kohus tuvastas, et hagejal ei ole hankelepingu p 1.3.2 kohaselt kohustust hooldada

hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, sh Lindi aasa ja

Valgeranna

kergliiklusteed

kraaviga.

Hankedokumentides

oli

selgelt

määratletud

hooldusobjekt. Hooldusobjektide kirjelduse p 2.1 järgi on haljasalade loetelu tabelis 7 ning

haljasalade kaardid lisas 7. Loetelus ei olnud hooldusobjektidena nimetatud Valgeranna

kergliiklusteed kraaviga ega Lindi aasa. Hageja võis hankelepingu p 1.3.2. alusel pakkumuse

tegemisel arvestada asjaoluga, et suurendada võidakse kuni 10% loetelus nimetatud

hooldusalasid, mitte lisada uusi hooldusalasid kuni 10% ulatuses haljasalade kogupindalast.

Mõistlik isik tõlgendaks sarnases olukorras lepingut hagejaga samamoodi. Hankeleping ja selle

lisaks olevad hankedokumendid ei võimalda hooldatavaid alasid lisada ilma töövõtjale

täiendavat tasu maksmata.

5 (10)

Kostja möönis menetluse käigus, et hagejalt teistest hooldusaladest eemal asuva Lindi aasa

hooldamise nõudmine ei ole lepinguga kooskõlas. Ka hageja sõnul ei ole kostja 2020. aastal

enam Lindi aasa hooldamist nõudnud.

Kostja väide, et Valgeranna kergliiklustee ja kraav on Valgeranna hooldusala laiendus, mitte

uus hooldusala, on eksitav. Hankedokumentides ei käsitatud kergliiklustee äärset kraavi Audru

valla haljasalade hulka kuuluva hooldusobjektina. Valgeranna kergliiklustee äärne kraav ei

piirne vahetult ühegi senise hooldusalaga, vaid on Valgeranna hooldusalast sõiduteega

eraldatud. Seega ei ole kraav käsitatav olemasoleva hooldusala laiendusena.

Kohus möönis, et mõnel juhul võib hooldusala kuni 10% suurendamine olla võimalik ja

lepingutingimustega kooskõlas ka hooldusalast mõnevõrra eemal asuva maa-ala lisamisega, kui

sellega lisanduv kulu töövõtja jaoks jääb samuti 10% piiresse. Kuna lepingu järgi saab

hooldusala suurendada ilma lisatasu maksmata kuni 10%, sai hageja pakkumist tehes

mõistlikult arvestada hooldusala suurendamisel kaasnevate kulude suurenemisega kuni 10%.

Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Hageja ei pidanud ega saanud mõistlikult ette

näha, et hooldusala lisamisega võivad tema kulud suureneda ebaproportsionaalselt. Töövõtjalt

ei saa nõuda tasuta tööd. Eraldiseisva või oluliselt erineva profiiliga maa-ala lisamist ei saa

käsitada olemasoleva hooldusala suurendamisena, kui lisanduvale hooldusalale sõitmine ja seal

tööde tegemine nõuab töövõtjalt täiendavat aja-, materjali- ja tööjõukulu ulatuses, millega

arvestamist ei saanud töövõtjalt pakkumiste tegemiseks avaldatud informatsiooni alusel

mõistlikult oodata. Nimelt ei ole Valgeranna hooldusalal hooldustööde tegemiseks vaja

trimmerdada-niita kraave. Hageja on põhistanud, et kraavikallastel saab niita ainult käsitsi

trimmeriga, kaldega pinnal on töö füüsiliselt raskem ning võrreldes tasasel maal murutraktori

või-niidukiga niitmisega on ajakulu mitmekordne. Selliste kulude tekkimise võimalus peab

hankes pakkumuse tegemisel olema mõistlikult ettenähtav. Seega on pakkumuse tegemisel

oluline informatsioon hooldusobjekti hulka kuuluvate maa-alade kohta: millise profiiliga, kui

suured alad ja kui kaugel üksteisest jms. Kumbki lepingupool ei saanud mõistlikult

lepingutingimustest aru saada nii, et hooldatavate alade hulka võidakse lisada suvaline maa-ala

Audru vallas hooldatavate alade kogupindalast kuni 10% ulatuses. Sellise tõlgenduse poolt

räägib asjaolu, et mitmete muude hooldusalade puhul on tellija haljasalade loetelus

kergliiklustee ja kraavi eraldi alana välja toonud. Seega on tellija hankedokumentides pidanud

oluliseks eraldi esile tuua, kui hooldusalaks on kraav. See on kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega, sest kraavi hooldamine on tasase alaga võrreldes ressursimahukam. Asjakohane

ei ole kostja väide, et kuna hooldusalade loetelus juba on kraavid, pidanuks hageja arvestama,

et kuni 10% suurendamist võib tulla kraavide arvelt. Kaardile nr 35 Valgerand 2 (kergliiklustee

+ kraav) kantud andmete kohaselt on Valgeranna kergliiklustee kraavi pindala 13 801 m2 ehk

üle 1,3 ha, moodustades seega ca 5% kogu hooldusalade pindalast. Selline lepingumahtude

ühepoolse muutmise võimalus lepingus tähendaks, et lepinguliste kohustuste vahekord oli

algusest peale töövõtja kahjuks tasakaalust väljas.

Täiendavalt saab kohtule esitatud dokumentidest järeldada, et ka tellija pidas Valgeranna

kergliiklusteed kraaviga uueks hooldusalaks, mitte olemasoleva hooldusala laiendamiseks.

Hagejale on 10. juuni 2018 e-kirjaga saadetud teade, et suurendatakse haljasalade pindala

vastavalt plaanile. Kui tellija oleks olnud algusest peale seisukohal, et Valgeranna hooldusala

hõlmab ka kergliiklusteed ja selle äärset kraavi, puudunuks vajadus hagejale eraldi teatada, et

suurendatakse haljasalade pindala ega lisada kaarti, millel märgitud uuele hooldusalale on antud

nimetus Valgerand 2. Lisaks ületab kraav pindalaga 13 801 m2 mitmekordselt Valgeranna

hooldusala pindalaga 0,64 ha. Seega ei saanud Valgeranna kergliiklustee kraaviga olla

Valgeranna hooldusalaga hõlmatud, nagu väidab kostja.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

6 (10)

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

Kostja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja rikkus menetlusõiguse norme.

Maakohus ei arvestanud kostja selgituste, põhjenduste ega tõenditega. Kohus ei selgitanud välja

hankelepingu sätte eesmärki ega võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 tähenduses poolte tegelikku

tahet. VÕS § 29 ei näe ette, et lepingus tahte tuvastamisel tuleb lähtuda üksnes kohustatud poole

arusaamast.

4.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal on tuvastushuvi tuvastushagi esitamiseks. Hageja

esitatud kirjavahetusest ei ilmne tuvastushuvi. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub, et tellija

käis hankelepingu täitmist kontrollimas kõige hilisemal kellaajal, mil hagejal on võimalik

lepingut täita. Kohus jättis tähelepanuta, et pooled ei vaidle ja kostja ei ole hagejale ette heitnud

asjaolu, et hageja ei ole lepingut täitnud samal ajahetkel, kui selle täitmist on kontrollitud.

Kohtuotsus on vastuoluline, sest sellest ei selgu kohtu järeldus, mis kell on asjakohane lepingu

täitmist kontrollida ning kuidas tuleb lepingu täitmist hagejal tõendada. Kohtu hinnangul on

ühest küljest hankelepingu täitmise kontrollimine kell 09.00 mõistlik, kuivõrd sel juhul saab

eeldada, et hageja on töövõtulepingu jõudnud täita ning puuduse tuvastamisel ei heideta

puudust talle põhjendamatult ette. Teisalt tuleb kohtu seisukohast välja, et sel kellajal tuvastatud

puuduse hagejale omistamine on põhjendamatu, kuna hageja võis enda kohustuse täita oluliselt

varem. Poolte 20. juuli 2018 meilivahetusest ilmneb küsimus lepingu täitmise puuduste üle,

mitte aga lepingu täitmise kellaaja osas. Pooled vaidlevad meilivahetuses selle üle, et tellija on

tuvastanud hommikul kell 09.00 puudused, mis tuleb kõrvaldada. Samas väidab hageja, et tema

on lepingut täitnud nõuetekohaselt ja üldse võis puudus tekkida pärast seda, kui nemad mõni

tund varem lepingus kokkulepitut täitsid.

Lisaks on kohus väljunud hagi raamidest ning asunud hageja asemel hagi täiendama.

Vaidlustatud otsuse põhjenduse p-st 5 nähtub, et kostja on lepingu täitmisel pahatahtlikult

asunud hagejale sanktsioone kohaldama. Samas ei ole hageja üheski menetlusdokumendis seda

väitnud. Seega ei ole selle väitega võimalik tõendada, et tuvastushagi esitamiseks esines

tuvastushuvi. Lisaks ei ole kostja saanud maakohtule selgitada, et p-s 1.2.5 nimetatud

24-tunnine täiendav tähtaeg on kõige hilisem ajavahemik, mille jooksul on võimalik tellijal

vastavalt asjaoludele reguleerida. Täiendavalt on kohus tuvastanud asjaolusid, mille osas kostja

ei ole saanud seisukohta esitada. Otsuse p 6 on kohus hageja asemel esitanud justkui tõendatud

asjaoludena Valgeranna ja seal asuvate tualettruumide kasutamissageduse. 23. juuli 2018 oli

esmaspäev. Arvestades varajast kellaaega, on äärmiselt vähetõenäoline ja eluliselt ebausutav,

et Valgerannas kasutasid kella 8 ja 9 vahel üle kahesaja inimese tellijale kuuluvat tualetti,

mistõttu sai see määrduda niivõrd, et lepingu täitmine tuli lugeda puudulikuks. Piirkonnas on

ka teisi tualette, mistõttu on vähetõenäoline, et kõik piirkonna külastajad kasutasid kostjale

kuuluvaid WC-potte. Kostja ei kohaldanud lepingulist sanktsiooni vaikimisi ja pahatahtlikult,

vaid andis puudusest teada ning võimaldas hagejal puuduse kõrvaldada. Pottide puhastamata

või prügikastide tühjendamata jätmine on negatiivne asjaolu, mida kostjal ei ole võimalik

tõendada. Kohus toetus üksnes hageja tõendamata väidetele ning jättis kõrvale kostja

selgitused. Lisaks on kohus pidanud kostja kohtumenetluses esitatud seisukohti mitmeti

tõlgendatavateks, mis on üllatuslik, kuivõrd kohtuistungil kohus niisugust järeldust ei teinud.

Kohtu selgitused on vastuolulised. Kohus on järeldanud, et hagejal ei ole hankelepingu kohaselt

kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse p-s 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti

korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (09.00), vaid tööd

peavad olema tehtud iga päev enne kella 09.00. Sisuliselt on kohus ühes lauseosas öelnud, et

töid ei tule teha enne kella 09.00, vaid need tuleb teha enne kella 09.00. Seega on otsus

arusaamatu ja vastuoluline.

4.2. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja on Valgeranna kergliiklustee kraavi lisamisega

väljunud töövõtulepingust ja suurendanud lepingus kokkulepitud pindala rohkem või määras,

7 (10)

mida lepinguga ei ole kokku lepitud. Hankelepingust nähtub kostja õigus suurendada ja

vähendada hankelepingu pindala 10%. Majandus-ja kutsetegevuses tegutsevalt töövõtjalt saab

mõistlikult eeldada, et ta nägi ette sätte eesmärki, mis on anda tellijale võimalus muuta

muutuvas avalikus ruumis alasid, mille hankelepingusse lülitamine võis olla lepingu sõlmimise

ajal keeruline, sest leping sõlmiti mitmeks aastaks. Maakohtu järeldus, et kergliiklustee kraav

asub Valgeranna hooldusalast paarikümne meetri kaugusel ning kuivõrd hooldatav ala ei mahu

kunagistele kaartidele, siis ei saa see olla olemasoleva hooldusala laiendus, on arusaamatu ja

pealiskaudne. Valgeranna hooldusala koosneb viiest väiksemast hooldusalast, mis asetsevad

üksteisest eemal. Seega ei välista lepingujärgse hooldusala laiendamist asjaolu, et lisatud kraav

asus paarikümne meetri kaugusel Valgeranna hooldusalast. Täiendavalt koostati maa-alade

kaardid 2017. a lõpus, mistõttu nende kaartide koostamise ajal ei saanud arvestada tulevaste

lepingu p 1.3.2 kohaste laiendustega. Lisaks on kostjale ebaselge maakohtu järeldus, et mõnel

juhul võib hooldusala kuni 10% suurendamine olla võimalik ja lepingutingimustega kooskõlas

ka hooldusalast mõnevõrra eemal asuva maa-ala lisamisega, kui sellega lisanduv kulu töövõtja

jaoks jääb samuti 10% piiresse. Selle järelduse põhjendamisel kõrvutas kohus ebaõigesti üksnes

Valgeranna hooldusala korrastustööde kulu Valgeranna kergliiklustee kraavi hooldamise

kuludega. Kohus ei arvestanud, et hagejal tuli hankelepingu järgi hooldada 22,7 hektari suurune

maa-ala, mis hõlmab olulises ulatuses ka käsitsi trimmeriga niidetavaid alasid. Seega oligi

lepingu sõlmimisel ettenähtav, et lepingu maht võib suurendada ka ala võrra, kus tuleb käsitsi

trimmeriga niita. Kohus ei selgitanud, kuidas on lepingupoolte tahtega või lepinguga kooskõlas,

et hooldusala laiendamisel lähtutakse abstraktsest lähima hooldusala kuludest. Kohtu järeldus

poolte töövõtulepingu järgsete kohustuste tasakaalu vahekorra muutumise kohta on

arusaamatu. Hageja tegi hankemenetluses oma pakkumuse arvestusega, et tehtavate tööde maht

võib suurendada. Kuivõrd lisatud hooldusala ei väljunud kaardilt ja on Valgeranna

hooldusalaga võrreldes proportsionaalne, ei toonud hooldusala lisamine kaasa ettenägematuid

kulutusi, mida hageja ei saanud ette näha. Samuti on kohtuotsus vastuoluline. Kui otsuse

põhjenduste p-s 19 leidis kohus, et kergliiklustee kraav ei ole käsitatav Valgeranna hooldusala

laiendusena, siis põhjenduste p-s 17 järeldas kohus, et eemaloleva hooldusala lisamine võib

põhimõtteliselt olla võimalik.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada, et hagejal ei ole kohustust

hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu

töid teostada täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00.

Samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha uue

otsuse, millega jätab nimetatud nõude rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja on esitanud kaks nõuet, millest palub tuvastada, millised kohustused tulenevad talle

kostjaga sõlmitud hankelepingust. Sisuliselt on küsimus selles, kuidas tõlgendada poolte

sõlmitud lepingut. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd leping sõlmiti riigihanke tulemusena, ei

kajasta lepingutingimused poolte eelnevate läbirääkimiste tulemust, vaid tulenevad riigihanke

tingimustest. Seega on sisuliselt tegemist tüüptingimustega, mille tõlgendamisel tuleb

kohaldada VÕS §-i 39 (vt Riigikohtu 19. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662, p

21). VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada selliselt nagu teise lepingupoolega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tingimust

tõlgendada selle kasutaja kahjuks.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude tuvastada, et

hagejal ei ole hankelepingu p 1.3.2 kohaselt kohustust hooldada hankeobjekti tehnilise

8 (10)

kirjelduse p-s 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, s.o. Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed

kraaviga. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, millist tähendust omab lepingu p-s 1.3.2

sätestatud tingimus, et tellija võib suurendada hooldatavate hooajaliste tööde alade kogupindala

kuni 10% (kaasa arvatud) täiendavat lisatasu maksmata. Hageja leiab, et see võimaldab

suurendada üksnes olemasolevaid hooldusalasid. Kostja leiab aga, et selle punkti alusel võib ta

määrata uusi hooldusalasid endise Audru valla piires. Ringkonnakohus leiab, et vaadates

hankelepingut ja hankeobjekti tehnilist kirjeldust tervikuna, tuleb asuda seisukohale, et see

lepingupunkt võimaldab suurendada üksnes hankeobjekti tehnilise kirjelduse tabelis 7

nimetatud alasid nendega ühendatud ja sarnaste aladega. Nimelt nähtub hankeobjekti tehnilisest

kirjeldusest, et selle kohaselt peab pakkuja olema eelnevalt objektidega tutvunud. On ilmselge,

et hagejal oli võimalik tutvuda üksnes objektidega, mis olid tehnilises kirjelduses välja toodud.

Ka hankelepingu p 1. 1 kohaselt on hageja kohustus hooldada objekte, mis on toodud

hankelepingu tehnilises kirjelduses. Samuti viitab tehnilise kirjelduse p 2.1 sellele, et

hooldatavate haljasalade loetelu on tabelis 7. Seega võis kostjaga sarnane mõistlik isik

pakkumuse tegemisel arvestada sellega, et ta peab hooldama tabelis 7 asuvaid alasid. Kostjal ei

olnud võimalik pakkumust tehes arvestada eemalseisvate või olemuslikult erineva

hooldusvajadusega objektide hooldamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

Valgeranna kergliiklustee ja kraav ei ole olemasoleva hooldusala lubatud laiendus. Lisaks

sellele, et see on ülejäänud hooldusalast eraldatud teega, on oluline ka asjaolu, et tegemist on

hooldusvajaduselt erineva alaga võrreldes ülejäänud Valgeranna hooldusalaga.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult rahuldanud hageja nõude

tuvastada, et hagejal ei ole kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2 (tabel 2) märgitud

prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teostada täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd

peavad olema tehtud enne kella 9.00. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja selle nõude

sõnastus võib tekitada segadust. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik seda nõuet siiski

lahendada. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, millal peab hageja

Valgeranna puhkealal maist kuni septembrini koristama prügikaste ning välitualetti. Hageja

leiab sisuliselt, et ta võib teha seda sisuliselt igal ajal, kui ta teeb seda vähemalt kord päevas

enne kella 9-t. Kostja leiab aga, et sellisel juhul ei ole tal võimalik lepingu täitmist kontrollida.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult tõlgendanud hankelepingu tehnilise kirjelduse

tabelit 2. Selles tabelis on märgitud tööde tegemise tiheduseks „E-P kellaajaks 09:00“.

Ringkonnakohtu hinnangul viitab konkreetse kellaaja märkimine sellele, et kostjal oli huvi, et

selleks kellaajaks oleksid prügikastid ja välitualett koristatud. Ringkonnakohtu hinnangul on

põhjendatud kostja väide, et ta peab saama lepingu täitmist kontrollida. Selleks on sobilik

konkreetse kellaja kehtestamine lepingu täitmiseks. Hagejale pidi see mõistlikult olema

arusaadav. Kui koristamise kellaaeg ei oleks oluline, piisanuks märkida tabelisse tööde

tegemise tiheduseks lihtsalt üks kord päevas. Arvestades asjaolu, et hooldusobjektil on

hankeobjekti tehnilise kirjelduse p 1.2 kohaselt üksnes 5 prügikasti ja 1 välitualett, peaks olema

nende koristamine võimalik korraldada selliselt, et need kella 9-ks puhtad on.

Ringkonnakohus märgib, et selle nõude lahendamisel ei saa kohus võtta seisukohta selle kohta,

kas mõnel konkreetsel juhul on hageja enda lepingujärgseid kohustusi rikkunud ja kas kostja

on kohaldanud põhjendatult talle leppetrahvi.

10. Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt nii, et üks hageja esitatud nõue jäetakse rahuldamata

ja teine rahuldatakse, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud 50% ulatuses

hageja ja 50% ulatuses kostja kanda.

11. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks

ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 500 eurot. Esindaja tunnitasu on 100 eurot ning

ajakulu 5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on nii tunnitasu määr kui ka ajakulu arvestades nii

hageja esitatud vastuse sisu kui ka vaidluse keerukust ja mahtu TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks

9 (10)

tasutud riigilõiv 450 eurot ning riigilõivu tasumisel makstud teenustasu 6 senti.

Ringkonnakohus leiab, et maksekorralduse tegemisel makstud teenustasu on TsMS § 144 p 2

mõttes kohtuväline menetluskulu, mis kuulub hüvitamisele. Maakohus luges hageja maakohtu

menetluses kantud hüvitatavateks menetluskuludeks 2250 eurot. Kostja ei ole maakohtus

kindlaks määratud menetluskulude suurust vaidlustanud. Kostja ise ei ole maakohtu menetluses

menetluskulude nimekirja esitanud. Seega on hageja menetluskulude suuruseks kokku 2750

eurot, millest kostja peab hüvitama 1375 eurot ning kostja menetluskulude suuruseks 450,06

eurot, millest hageja peab hüvitama 225,03 eurot. Poolte nõuete tasaarvestamise tulemusena

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 1149,97 eurot.

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja maakohus on valesti määranud hagi hinnaks 3500 eurot,

mistõttu tasus hageja ka riigilõivu ettenähtust vähem. Hageja esitas kaks tuvastusnõuet, millega

saadava hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, mistõttu tuleb need TsMS § 125 teise

lause alusel lugeda mittevaralisteks nõueteks, mille hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot.

TsMS § 134 lg 1 kohaselt tuleb hagis sisalduvate erinevate nõuete hinnad liita. Seega on

hagihind 7000 eurot ning hageja oleks pidanud tasuma sellelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1 alusel riigilõivu 450 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu üksnes 300 eurot, st 150 eurot

ettenähtust vähem. Vähem tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja

mõista. Arvestades menetluskulude jaotust, vastutavad pooled TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt

solidaarselt 50% tasumata riigilõivu, st 75 euro tasumise eest. Kusjuures TsMS § 146 lg 3

kohaselt vastutab poolte sisesuhtes tasumise eest kostja. Ülejäänud 75 eurot peab tasuma üksnes

hageja.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 03.01.2022 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas

nr 2-18-10175 osas, milles ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu

1. septembri 2020. a otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja

nõude tuvastada, et poolte 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu

kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse

punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid

teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd

peavad olema tehtud enne kella 9.00, ja jättis hagi selle nõude osas

rahuldamata, samuti menetluskulude osas. Jätta tühistatud osas jõusse

Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a otsus, arvestades ka Riigikohtu

otsuse õiguslikke põhjendusi. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus

muutmata.

2. Jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Pärnu linna

(linnavalitsuse kaudu) kanda.

3. Mõista Pärnu linnalt Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks välja

kassatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitis 1200 eurot.

10 (10)

4. Lugeda otsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

„4.1. Balti Metsahooldus Grupp OÜ hagi rahuldada.

4.2. Tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja endise Audru

Vallavalitsuse (praegu Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)) vahel 27. detsembril

2017 sõlmitud hankelepingu punkti 1.3.2 kohaselt ei ole Balti Metsahooldus

Grupp OÜ-l kohustust hooldada hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1

(tabel 7) märkimata uusi alasid, sh Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed

kraaviga.

4.3. Tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja endise Audru

Vallavalitsuse (praegu Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)) vahel 27. detsembril

2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l

kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud

prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini

täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00.

4.4. Kõigis

kohtuastmetes

kantud

menetluskulud

jätta

Pärnu

linna

(linnavalitsuse kaudu) kanda.

4.5. Välja mõista Pärnu linnalt Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks

menetluskulude hüvitis 3950 eurot.

4.6. Välja mõista Pärnu linnalt ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt solidaarselt

riigituludesse hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 150 eurot. Omavahelises

suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest Pärnu linn.“

5. Rahuldada kassatsioonkaebus.

6. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.